Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Anyq 10017 19 pikir 1 Mausym, 2017 saghat 09:16

Qazaqtyng Qyz Jibegining danqyna qylau týsirmedim 

 

«Aqjýnis» internet basylymynda jariyalanghan kurstasym Túnghyshbay Jamanqúlovtyng súhbatyn, sonyng ishinde Túqannyng men turaly aitqan pikirlerin oqyghanda janym jabyrqady. Onyng aq-qarasyn bir Qúday, sodan keyin sot anyqtay jatar, biraq men jayly aitqan pikirleri baryp túrghan shekten shyghu, jýgensizdik, mәdeniyetsizdik. Onymen súhbat qúryp otyrghan jurnalist kelinshekting sózderinen de kekesin esip túr. «Meruert Ótekeshova da «Sahnager» syilyghyn aldy. Sóz joq, sonau 1970-shi jyldardaghy «Qyz Jibek» filiminen keyin ol kisi «kimsing – Meruert Ótekeshova» boldy. Ómir boyy sol Qyz Jibegimen kele jatyr. Kinodaghy odan keyingi biren-saran rólderin eshkim bilmeydi desek, artyq aitqandyq emes. Teatr sahnasynda da songhy ret qay jyly, qanday ról oinaghanyn bilu ýshin biraz teatr tarihyn qoparugha tura keledi. Jalpy, teatrda auyz toltyryp aitatyn ról somdady ma? «Sahnager» degen syilyqty qanday enbegi ýshin alghany bizge týsiniksiz boldy. Álde men әdiletsiz bagha berip otyrmyn ba?.. Sizding alghashqy mahabbatynyzgha…». Súraqtyng siqy osy. Mening qyzymday balanyng boyyndaghy búl ne degen jek kóru sezimi. Internet basylymynyng aty «Aqjýnis» eken. Barsha qazaq ýshin ayauly atty menshiktey otyryp, ýlkendi syilau, aq shashty anany qadir tútu degen qasiyetterden júrday, úr da jyq, kókbettik simptom esip túrghan qoy terisin jamylghan búl ne basylym? Osy saual sanamdy jegidey jedi. Sodan keyin «Biraq mening Meruert kurstasym aqyry qazaqshany bilmey ketti. Biledi-au, dúrys sóiley almaydy, irtik-irtik, aksentpen sóileydi» degen Túnghyshbaydyng sózderine qaramastan, óz jauabymdy bereyin dep sheshtim.

Aldymen «Sahnager» syilyghyn maghan qimay sonshama әdepsiz, kәsiby etikadan ada saualdar qoyyp, situasiyany ushyqtyryp otyrghan Sәule Ábedinovagha aitarym, әli bala ghoy, ne istep jýrgenin bilmeydi ghoy dep aqtaytyn jas mólsherinen asyp ketipsiz, eluge tayap qalypsyz. Búl sizding dengeyiniz bolsa, óte ókinishti. Endi týzelmessiz. Biraq keyde, ýlken kisilerding arasyna kiyligip, osylay jaghdaydy ushyqtyrar aldynda kishkene bolsa da oilanuynyzdy súrar edim. Basylymynyzdyng uaqytsha joghary reytingi sizding reputasiyanyzdy keri qaytara almaydy. Túqana janynyz ashymasyn emes, ashysyn, biraq әr nәrsening óz shegi, ózining etikasy bolady. Sonyng ishinde jurnalistik qaghida degen bar, әdil bolu, eki jaqtyng pikirin ten, derbes otyryp tyndap, saraptap, sodan keyin kópshilik nazaryna úsynu degen siyaqty, taghysyn taghylar. Siz sony ústanbaghansyz.

Sizding teatrtanushy ekeninizdi, tipti akademiyada shәkirtterge dәris beretindiginizdi estigende tipti tang qaldym. Apyray, teatrtanushynyng intellektualdyq dengeyi, ishki mәdeniyeti, oilylyghy artister men rejisserlerden on ese biyik boluy tiyis edi ghoy. Mynaday әlsiz emosiyamen, kózsiz qisynmen shәkirtterge qanday úlaghat pen tәrbie beresiz? Álde, kýnde әr leksiyanyzda «Meruert Ótekeshovanyng Jibekten basqa eshbir roli joq» degen dýmbilez pikirinizdi jýz ret qaytalaysyz ba? Iya, Qyzjibek – mening ónerdegi «tólqújatym». Al sizding tólqújatynyz qanday?  Liro-epostyq jyrdaghy bolsyn, kinodaghy bolsyn Qyz Jibekting danqyna qylau týsirmedim.Osynday sәtte orystyng «U hamstva nogy korotkiye» degen danalyghy eske týsip otyr. Qazaqsha aitsaq, arsyzdyqtyng qúiryghy bir-aq tútam. Eng bastysy, ol – kórkem qúndylyqqa da jatpaydy. Adamnyng ishki mәdeniyetinen tuyndaydy. Kәsiby mamannyng boyynda, tamyry terende jatqan sheksiz oy boluy tiyis.

Myna súhbattaghy qazaq ónerining maqtanyshy Asanәli Áshimov haqyndaghy pikirlerin  jurnalist retinde de, teatrtanushy retinde de órenizding óte tómen dengeyde ekendigin kórsetti. «Bekejandar ataq alghan zaman» degen ne sóz ol? Bekejan – kórkem beyne. Birinshiden, talantynyz tasyp bara jatsa, súhbattasqan aghanmen birge Bekejanday kórkem beyne jasap kór. Asanali Áshimov jasaghan sahna men ekrandaghy beyneler – últymyzdyng ruhany qazynasy. Búl mening jeke payymym ghana emes, әlemdik dengeydegi teatr jәne kino synshylarynyng baghasy. Men teatrtanu men teatr synynyng negizin salghan Boyadjiyev, Markov, Anikst, Zingermandardy aitpay-aq qoyayyn. Kórnekti teatrtanushylar A.Bartoshevich, V.Silunas, N.Krymovalardan ýlgi al. Teatr synshysynyng etikasy men kórkem minezi, ishki mәdeniyetin, tanymy men taghylymyn úghyn. Átteng ómirden erte ketti. Dәl osynday payymdaularyng ýshin Áshirbek Syghaydyng ózi kәsiby ýkim aitar edi.

Tek, Qyz Jibek emes, qazaq arularynyng birtalayyn somdau baqyty búiyrdy mandayyma. Teatrtanushysyng ghoy, men somdaghan qazaq arularyny sen biluge tiyissin.

Ónerge qatysy joq, alayda «Qyz Jibek» filimining janashyrlary habarlasty. «Meruert apay, siz turaly týidek-týidek sózder jazyp otyrghan jurnalist, teledidarda bir kezderi «Aqjýnis» baghdarlamasyn jýrgizip, «Qyz Jibek» turaly әdemi sózder aitqan jan. Tipti, sizder sol baghdarlamanyng qonaghy da boldynyzdar» degen de, oilanyp qaldym. Búl ne qylghan ekijýzdilik. Búl qaydan shyqqan ayarlyq. Eki sóileu, jelding yghyna qaray yghysyp, ústanymynan auytqushylyq degen osy emes pe?!

Túnghyshbay Jamanqúlovty maghan jәne mening jeke basyma sonshama kәrin tóguge iytermelegen jinalysta aitqan «Ya stesnyaisi, chto ya uchilsya vmeste s etim chelovekom»  degen sózim eken. Búl mening azamattyq pozisiyam. Túqang maghan tek kurstas emes, talay jyl teatrda diyrektorym da boldy, sahnada partnerym da boldy. Men ol kisini jan-jaghynan, barlyq qyrynan bilemin. Kóz aldymda qartaydy. Sondyqtan eger búl sózder aitylsa, ol qyzuqandylyqpen, bir sәttik emosiyamen aitylghan sózder emes ekenin biluge tiyissizder. Demek ol sózderde astar bar. Aytyluynda sebep bar. Dәl qazir onyng bәrin aqtaryp, sizderding aldylarynyzda býge-shigesine deyin ashyp týsindirudi artyq sanaymyn. Túqannyng kәsibiyligine de shәk keltirip, ol kisining dengeyinde (maghan qatysty aitylghan sózderining dengeyinde) synaghym kelmeydi. Bәrine uaqyt pen halyq tóreshi. Biraq búl dýniyeden ótip ketken ardaqty Hadisha Bókeeva, Ázirbayjan Mәmbetov sekildi túlghalardy kiriktirip, solardy sózge dәiek etip kóldeneng tartu әdildik emes. Eng bolmasa, әruaghyn syilayyq.  Búl kisilerding Túqana jasaghan jaqsylyghy men Túqannyng ol jaqsylyqtardy qalay qaytarghanyn bәrimiz bilemiz, jan týrshiktirer situasiyalardy kózderimen kórgen jandar әli qatarymyzda. Solar ótirik aitqyzbas.

«Qyz Jibek» filiminen keyin ol kisi «kimsing – Meruert Ótekeshova» boldy. Ómir boyy sol Qyz Jibegimen kele jatyr» degen anyqtama bolsa men ýshin ýlken qoshemet. Jogharyda jazdym. Taghy da qaytalayyn, men qazaqtyng Qyz Jibegi degen mәrtebeli ataqqa qylau týsirgen joqpyn. Adal jar boldym, ýsh bala ósirip tәrbiyeledim. Nemerelerimining qyzyghyna bólenip otyrmyn. Qyz Jibekting boyyndaghy mahabbatqa degen adaldyqty, tazalyqty, pәktikti men ózimning ómirlik temirqazyghyma ainaldyrdym. Sondyqtan shanyraghymnyng jyluy mening ómirlik múratym bolyp keledi. Qyz Jibek beynesi arqyly últtymyzdyng óskeleng úrpaghyna ýlgi bolu kerektigin óte erte úghyndym. Qúman ekeumiz elimizding kóptegen jas shanyraghyna aq batamyzdy berdik. El men júrttyng mahabbaty men qoshemetine bólendik. Jastar ýshin biz adal, aq mahabbatyng aqquday simvolymyz. Kәsibime adalmyn. Ónerimning jemisin jep kelemin. Meni jetesiz bireu bolmasa, eshkim sahnagha ghúmyryn arnaghan joq dep aita almaydy. Esimdi bilgeli ónerge qyzmet etip kelemin.  Sondyqtan búnday sózderdi dogharynyzdar, úyat bolady. Ózimning Alla enshi etken ghúmyrymdy kirshiksiz sýrip jatyrmyn. Elding betine tik qaraymyn, jaltaqtamaymyn, janarymdy taydyrmaymyn.

Sizder she, súhbat qúrushy eki adam, men siyaqty osylay riyasyz maqtana alasyzdar ma?

Aytarym osy.

Meruert Ótekeshova,

Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi, «Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2130
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 928
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1128