Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Alash arysy 7203 16 pikir 31 Mamyr, 2017 saghat 11:24

Almatyda asharshylyq pen repressiya qúrbandaryna arnalghan eskertkish ashyldy

Býgin Almaty qalasynda qazaq topyraghynda qasaqana jasalghan qanqasap - asharshylyq pen repressiya qúrbandaryna arnalghan ekertkish ornatyldy.

Tas mýsin Nauryzbay men Qabanbay batyr kóshelerining qilysyndaghy "Qaraghayly" baghyna ornalasqan. Búl - Respublikalyq Úighyr teatrynyng tap qarsysyndaghy baq.

 

Byltyr dәl osy uaqytta qala әkimi Bauyrjan Baybek Almatyda asharshylyq qúrbandaryna arnayy eskertkish túrghyzylatynyn aitqan-dy. Býgin eskertkishti shahar basshysy ózi kelip ashty. Eskertkishting ashyluyna jiylghan elding qarasy kóp boldy. Júrtqa esim-soyy etene tanys agha buyn men jastar úiysyp túryp, Úly jút qúrbandaryna arnalghan eskertkishke gýl shoqtaryn qoydy.

Almatynyng ózinde  ashtan ólgen adamdardyng mýrdeleri jatady eken

Sayat Jansýgirov, Iliyas Jansýgirovting úly:

- Býgin ashylghan  eskertkish alasapyran jyldardaghy zúlymdyqty kórsetip túr. Osy eskertkishting ashyluyn biz 25 jyl kýttik. Keshikti, kóp keshikti. El ishinde de kóp әngimeler aityldy. Qazir endi jasap, bizge kórsetip otyr. 

Asharshylyq bolghanda men eki-ýsh jasta ekenmin. Sonda tuystarymnyng auzynan estiymin, tura Almatynyng ózinde  ashtan ólgen adamdardyng mýrdeleri aqsónke bolyp shashylyp jatqan eken. Aytyp-aytpay ne kerek,  bizding qazaq nebir zúlmatty basynan ótkerdi ghoy. Men ózim de repressiyagha úshyrap ketken azamattardy kózben kórdim. Ózimning әkem de ketti. Ákem týrmede jatqanda, 37-jyly Bolat degen inim dýniyege keldi. Sonda tәtem, Bolatty kóterip aparyp kórsetedi eken. Ol kýnder de ótti ghoy.  

Elbasy bekitken joba boyynsha - ýlken keshen ashyluy kerek

Júmabek Ashuúly, Qazaqstandaghy sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary qauymdastyghynyng tóraghasy:

-2000 jyly 14-sәuir kýni Últtyq qauipsizdik komiytetinining tóraghasy, Bas Prokuor, Jogharghy sottyng tóraghasy, Ishki ister ministri qol qoyyp, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev bekitken joba boyynsha, osy Almatydaghy NKVD, KGB ýii, onyng aulasyndaghy ishki týrme, odan keyin Chaykovskiy men Nauryzbay batyr kóshesining qiylysyndaghy aleya, ol aleyanyng eki betine zúlmatty jyldary atylyp ketken arystardyng barlyghynyng aty-jónderi jazyluy kerek bolghan. Sonday-aq, myna biz túrghan sayabaq Qazaqstandaghy sayasy qughyn sýrgin tarihy múrajay-kesheni boluy kerek bolatyn. 2004 jyly múrajay ashyla bastaghan. Kezen-kezenimen júmysymyz jýre bastaghanda 2005 jyly búl sayabaq jekemenshikke ótip ketti.  Al bizde Zang bar. Tarihy ghimarat jekeleshendiruge jatpaydy. Endi mine, Bauyrjan Baybek myrza byltyr uәde berip edi, biyl eskertkishti ashyldy. Endi EKSPO ótkennen keyin, múrajay mәselesine oralamyz dedi. Men Bauyrjan Baybek uәdesinde túrady dep senemin.

Búl Sәbet ókimetining bizge qarsy soghysy edi

Valeriy Mihaylov, aqyn:

-Qazaq halqy 30-jyldardyng basynda býkil sәbet odaghynyng halyqy kórmegen ýlken tradegiyany bastan keshti. Halyqtyng basym bóligi qyrylyp qaldy. IYә, qazaqtarmen qatar ondaghan myng ózge últtyng ókilderi de asharshylyq pen repressiyagha úshyrady. Solardyng ishinde mening býkil otbasym da bar edi. Mening aghayyndarym, әke-sheshem asharshylyq kezinde qaytys boldy. Óz ýi-jayynan quyp shyghyp, týgin qaldyrmay talap-tonady. Men er jetip, es bilgende baryp, sol jyldary ne bolghanyn týsindim. Mening otbasymnan eki-aq adam tiri qaldyq. Búl - soghys edi. Sәbet biyligining bizge qarsy soghysy. Men búl turaly kitap jazdym. Ol birneshe tilde jaryq kórdi.  Osydan sәl erterekte qazaq halqy bastan keshken Úly júty turaly shyndyqtan әlem elderi beyhabar edi. Qazir әlem halqy búl shyndyqty bildi. Tanydy.  Qazir Europanyng ghalymdary qazaq topyraghynda bolghan asharshylyqty zertteuge kiristi.

30 jyl ótkende ghana ornatylyp otyr

Dos Kóshim, sayasatker:

-Endi,әriyne, búl qazaq tarihynda bolghan eng ýlken zúlmat. Soghan eskertkish qoyylghanyna quanyshtymyz. Biraq, búl eskertkishti 1991-92 jyldary qoysa oryndy bolar edi. Sebebi, 1991 jyly osy jerde eskertkish bolady dep, qara tas qoyghanymyz esimizde, bәrimizdin. Sol tilegimiz 30 jyldan keyin baryp qana oryndalyp otyr. Onyng da sebebin bizder oilanuymyz kerek. Búl ne degen keshigushilik degen mәsele bar. Biz Jeltoqsangha da 15 jyldan keyin baryp eskertkish qoyghanbyz. Teginde, patriottyq tәrbie beretin dýniyelerding dәl uaqytynda qolgha alynghany dúrys. Degenmen de, eshten kesh jaqsy. Asharshylyq pen repressiya qúrbandaryna eskertkishting ashyluy – Qazaqstan ýshin ýlken oqigha dep esepteymin. Tek qana búl emes, basqa da oblys ortalyqtarynda birtindep qoyylyp jatyr. Osyghan da shýkirshilik etemiz.

Búl biz ýshin auyr taqyryp boldy

(Kompozisiya avtorlary - Dulat Ýsenbay, Aydos Býrkitbaev jәne Qanat Biyqúliyev)

Dulat Ýsenbay, kompozisiya avtory:

-Búl júmystyng avtory ýsheuimiz. Aydos Býrkitbaev, Qanat Biyqúliyev ýsheuimizding ortaq kompozisiyamyz. Biz shygharmashylyq toppyz. Almaty qalasy әkimshiligi konkurs jariyalaghan. Biz birneshe júmys úsynghan ek.  Sonyng ishinen osy júmys útyp shyqty. Júmysymyzdyng taqyryby – Ana men bala dep atalady. Ana men balanyng obrazy әr adamgha týsinikti. Jәne simvol retinde tónkerilgen qazandy aldyq. Búl ashtyqtyn, joqshylyqtyng belgisi ghoy. Biz ýshin búl eng auyr taqyryp boldy.

Jút - qazaqqa qasaqana jasaldy

Qosymsha: Sóitip, Almaty basshysy Bauyrjan Baybek sózinde túrdy.  1931-1933 jyldardaghy qanqúily qanqasap, últymyzdyng ýshten ekisin jalmaghan asharshylyq pen repessiya qúrbandaryna arnalghan eskertkish ashyldy. Eskertkishting ashyluyn qala әkimi "Búl Elbasynyng tapsyrmasy edi", - dep atap ótti.

Tarihy qújattar men derekterge sýiensek, 1920 jyldardan bastap qazaq jerinde 2-3 milliongha juyq adam ashtyqtan kóz júmyp, 1,5 milliongha juyghy bosyp ketken. Búl qazaq halqyna әdeyi jasalghan qastandyq edi. Sebebi, kórshiles elderde múnday súmdyq  bolghan joq. Alash arystary «Álhәmduilla, 6 million halyqpyz» dep jýrgende ózbek júrty 2-3 millionnyng ainalasynda bolghan kórinedi. Asharshylyq alqymnan alghan alaghay da búlaghay kezennen keyin halyqtyng 60 payyzy joyyldy. Qasaqana qoldan jasalghan ashtyq pen qughyn-sýrginning saldarynan joyyldy.

Kenes ókimetining tikeley múrageri – Resey. Ony ózderi de aiqaylay aityp jýr. Endigi mәsele – erding qúny, elding qúny. Mysal retinde aitar bolsaq, Ukrainadaghy asharshylyqty jarty әlem – «Genosiyd» dep tanydy. Al bizde she?..

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085