Beysenbi, 7 Shilde 2022
Ádebiyet 6650 0 pikir 29 Mamyr, 2017 saghat 11:42

Ámirening Uәiis pen Kókbay aqyndarmen kezdesui

Parijde ótken dýniyejýzilik etnografiyalyq konsertten son...

1925 jyldyng jazynda Parijde ótken dýniyejýzilik etnografiyalyq konsertte әn salyp, qazaq halqynyng danqyn býkil әlemge shygharyp, jýldeli oryn alyp,  elge oralghan әnshi Ámirening qúrmetine Semeyde saltanatty sauyq keshi ótkizildi. Sauyq keshi Semey qalasynda túratyn Tobyqty elining ataqty bayy Qarajan Ýkibayúlynyng ýiinde boldy.

Osy saltanattyng ýstinde Shynghystaudan dәrigerge qaralamyn dep qalagha kelgen Kókbay aqyn men Uәiis aqyn tap boldy. Kókbaydyng óz atqosshysy bar. Uәiisting atqosshysy men edim. Uәiis pen Kókbaydyng kópten beri qyltamaq  auruyna úshyrap, nauqastanyp jýrgen kezderi edi.

Áygili eki aqynnyng toy ýstine tap kelgenine qala jaqsylary  quanysyp, Kókbay men Uәiisti qúrmettep, Ámire otyrghan Qarajan baydyng ýiine týsirdi.

Saltanatty mәjiliste Ámire әn salyp, Parij saparynyng әngimesin aitty. Sodan son, keshting biyligin óz qolyna alghan Kókbay Uәiiske qarap:

– Ekeumiz de nauqaspyz, myna Ámire toyynyng ýstine dәl keluimiz, elding myna sauyq keshi bizding tirilgenimiz bolsyn, sen әn sal. – dep dombyrany Uәiiske úsyndy.

Uәiis te kóp qolqa saldyrmay  terlep, sharshap otyrsa da bildirmey, birneshe әn salyp berdi. Uәiisting әnin úiyp tyndaghan halyq qatty riza bolyp, әnshini qoshamettedi.

Ámire toyyna jinalghan qala halqy tang ata ghana tarqasty.

Qarajan bay ýsheuine syy tartyp,  bir qasqyr, bir týlki, bir kýzen ishikti әkep:

– Ózderiniz bólisip alynyzdar, – dep Kókbaydyng aldyna tastady.  Kókbay júmbaqtay sóilep:

– Biyl qys qatty bolatyn shyghar, sapargha attanghanda tonarmyn, – dep qasqyr ishikti ózi jamylyp, týlki ishik pen kýzen ishikti Ámire men Uәiisting arqasyna japty.

Osy sapardan elge qaytyp kelgen son, kóp úzamay, sol 1925 jyldyng kýz aiynda Kókbay qaytys boldy. Kókbaydan son, sol jyldyng ayaghynda Uәiis te dýniyeden qaytty.

(Búl estelikti jazghan Uәiisting tuysqany, aqyn shәkirti Kәkim Ondasynov (1890-1976),.  Kәkim esteligin Abay múrajayy qoryna tapsyrghan  Uәiisting jiyeni Nesipbek Sәmenbetov).

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2321
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1785