Senbi, 31 Shilde 2021
Bilgenge marjan 8405 9 pikir 19 Mamyr, 2017 saghat 11:05

Buyndy dúrys bólmey qazaq tilin tereng bile almaymyz

Adamnyng jasaghandary mýltiksiz boluy mýmkin emes. Jazudy da adam jasaydy, demek ol da osynday taghdyrdan qalys bola almaydy, teoriyalardy da adamdar qúrastyrady, sondyqtan tilge  qatysty teoriyalar da syn kózben qarap, tolyqtyryp otyrudy qajetsinedi.

Qazaq tiline jýrgizilmekshi bolyp jatqan reformanyng jay ghana әrip auystyra salu emes ekendigi bizge týsindirilip keledi. Sanamyzgha sinisti bolyp qalghan keybir úghymdardyng iykemge kónbey, sol reformanyng ayaq alysyna әjeptәuir shyrmau bolatyn tústary da az emes .

Solardyng biri Qazaq tilindegi sózderdi buyngha bólu әdetimiz.

Qazirgi Qazaq tili teoriyasy boyynsha sózder buyngha bylay bólinedi: «ósti – ós - ti, ósir – ó - sir». «ósti» sózine kelgende «ós» etistigine «-ti» júrnaghy jalghanyp túr dep týsindiruge bolady, al «ósir» sózi «ó-» jәne «-sir» syndy maghanasyz bólshekterge bólinip qalyp túr. Sózderdi buyngha bólu barysynda maghynasyz bólshekterge bólip tastau – til bilimining jetpek maqsatyna mýlde qayshy. Sózderdi maghanasyz emes, maghanaly bólshekterge bólip ýirensek sózderding qúrylymy turaly týsinigimizding terendey týsip, tildik negizding berik ornauyna orasan kómegi tiyer edi. Mysaly:

«Búlaq»: buyngha «bú + laq» dep bólip jýrmiz. Al morfologiya boyynsha «búl» jәne «-aq» syndy eki maghanalyq bólshekke bólinedi. «búlshyq» «búlt» «búlqyn» sózderimen salystyrar bolsaq, maghanasy úmytylyp bara jatqan «búl» degen kóne týbir sózdi tauyp alamyz. «Búl + shyq» – mәlim serpindilikke iye, quatty; «Búl + (e)t» – týidek – týidek bolyp, oiqastaghan; «Búl + qyn» – mengeruge kónbey erkindikke úmtylghan... Sonymen «búlaq» sózining týpki maghanasy – mәlim quattyng әserimen jer qoynauynan týidek – týidek bolyp erkin dýniyege úmtylyp shyghyp jatqan... ... degenge sayatyndyghyn angharamyz.

«Qatyn» sózi qazirgi әdis boyynsha buyngha «qa + tyn» bolyp bólinedi. Eger sózding maghanalyq birlikterine manyz bersek «qat + yn» dep bólinedi de, «qat» sózining «qatar» «qatynasu» sózderining de týbiri ekendigi eske onay oralady, sonan baryp «qatyn» sózining týpki maghanasy ashyla týsip, «ózimen teng dәrejeles, qatar túrushy; ózining ómirlik isterine qatynasyp ortaqtasushy» ekendigine kózimiz jetedi.

«Bala» sózining «ba + la» bolyp bólinui de maghanasyzdyqqa aparady. Sol ýshin búl sózdi de «bal + a» dep bólu kerek. Sóz sonynda keletin «-a, -e» júrnaqtary týbir sózdi әsirelep, maghanasyn ýstep túratynyn bilemiz (as + a, ór + e, ót + e ... t.t). «balshyq» sózindegi «bal» týbirining «qúrghamaghan, júmsaq» degen úghym beretinine sabaqtastyra otyryp,  «bala» sózining arghy tegi – ýlbirep túrghan, jas, júmsaq ... ekendigin boljaugha bolady.

Múnday mysaldar óte kóp...

Kez kelgen teoriya basqa teoriyalarmen bir izdilik saqtay alghanda ghana, ony bylayghy júrtqa úsynugha bolady. Qazaq tili fonetikasyndaghy buyn turaly teoriya qazaq tili leksikasynda, morfologiyasynda aitylatyn úghymdarmen qabysyp túruy kerek. «Japyraq» sózin «ja-py-raq» dep bólu sanamyzgha osy sózding jay – japsary turaly eshqanday bir tildik bilim sinire almaydy, sonan baryp uaqyt oza kele qazaqsha sózderding naghyz maghanasyn jete bilmeytin, jatyrqaytyn, jópeldemede ornyn tauyp qoldyna almaytyn kýige týsip baramyz.

Búl qortyndy ózge tilden engen sózderge qaratylmaydy. Mysaly: «mektep, rahymet, qasiyet, mahabbat, kitap...». Teoriya qazaq tiline arnalghan jerlerde búnday sózderdi (kirme sózderdi) Qazaq tilining qisyndaryna salyp týsindiruge tyrysudyn, mysaldargha kiristiruding esh qajeti joq.

Uәlihan Ghabiydenúly

Abai.kz

9 pikir