Seysenbi, 23 Sәuir 2024
Din 21911 21 pikir 19 Mamyr, 2017 saghat 10:14

Destruktivti diny aghymdar halyqqa zansyz óz ýstemdigin jýrgizgisi keledi

 

Qazirgi tanda ghylym men tehnologiyalardyng qarqyndy damuy aqparattyq jәne mediakenistikting qúrylymdaryn kýrdeli oiyndar alanyna ainaldyrdy. Nәtiyjesinde kez kelgen qoghamdyq pikirding qalyptasuyna býginde ghalamtordy paydalanatyn milliondaghan adamdardyng belsendiligi yqpal etip keledi. Ókinishke oray múnday belsendilerding arasynda ekstremistik jәne terroristik úiymdardan qúralghan destruktivti kýshter osy kenistikting barlyq mýmkindikterin óz qyzmetinde ontayly paydalanyp otyr. Aqparat almasudyng әr týrli zamanauy tetikterin sheber qoldanatyn destruktivti aghym iydeologtary oqu, hat almasu, beyne jәne audio materialdar arqyly radikaldy kózqarastardy taratuda. Mazmúny jәne ishki mәni birdey materialdar san-aluan joldarmen, әr qily formada ghalamtor paydalanushylardyng sanasyna qúiylyp keledi.

Dinning adam sanasyna yqpal etudegi әleueti joghary. Osyghan oray teris pighyldy halyqaralyq úiymdardyng media-studiyalary jәne basqa da aqparattyq nasihat qúraldary әrtýrli qarjylyq kózder arqyly molynan qarjylandyrylyp otyr. Az uaqyt aralyghynda destruktivti iydeyalardy taratu arqyly túraqty birtútas memleketti soghys alanyna ainaldyryp, eldi ydyratyp jiberuge bolatynyn Liviya, Siriya, Irak jәne Yemen elderining taghdyrynan aiqyn kóruge bolady.

Destruktivti jәne ekstremistik toptar tarapynan jýrgizilip otyrghan keng kólemdi nasihat júmystarynyng maqsaty ortaq – әrbir shanyraqta óshpendilik pen alauyzdyq otyn tútatu jәne qoghamdaghy auyzbirshilikti jon, sol arqyly memleketting últtyq qauipsizdigi men qorghanys qabiletine núqsan keltirip, elding konstitusiyalyq qúrylysy men aumaghynyng tútastyghyn búzu.

Býgingi kýnde statistikalyq mәlimetter boyynsha dinge qyzyghushylyq bildirgen azamattardyng 73% qajetti maghlúmattardy ghalamtor jelisinen izdeytinin «Qazaqstan Respublikasyndaghy terrorizm jәne ekstremizm mәselelerin zertteu ortalyghy» qoghamdyq qory habarlady. Búl kórsetkish elimizdegi jastardyng basym bóligi diny sauatyn eng aldymen ghalamtorda ashatynyn kórsetedi.Yaghny qazirgi ghalamtor sayttary, viydeohostingter, әleumettik paraqshalar, blog-platformalar jәne basqa da baylanystyrushy mass-media qúraldary әlemde jana mýmkindiktermen qatar, jana qauipterding tuyndauyna septigin tiygizude.

Destruktivti diny aghymdar barlyq tarihy kezenderde qoghamdy ydyratushy qúral retinde óz belsendiligin joghaltpaghan.Sayasy mýddeler men qarjyny maqsat etken diny aghymdar býginde tehnologiyanyng jetistikteri arqyly prozelitistik әreketterin jahandyq dengeyde jýzege asyrugha qol jetkizdi.Solardyng ishinde salafizm iydeologiyasyna negizdelgen Qazaqstanda tyiym salynghan «IGIYL», «ali-Kaida» sekildi halyqaralyq ekstremistik úiymdar qajetti qarjylyq jәne adam resurstarymen jabdyqtalghan, transúlttyq dengeyde qanatyn keng jayghan derbes jýiege ainalyp otyr. Jahandanu kezeninde ghalamtor jәne әleumettik jelilerdi belsendi paydalanyp, dýniyening әr jerinde túraqtylyqtyng búzyluyna әrekettengen múnday toptar din atyn býrkenip, ózderin sharighattyng zandaryna negizdelgen memleket qúrushy kýshter retinde jarnamalauda.

Kez kelgen teris pighyldy diny top kózdegenine tez jetu ýshin әri qataryn jana adepttermen tolyqtyru ýshin ózining shynayy maqsatyn jasyrugha jәne zúlymdyqtaryn aqtaugha tyrysatyny belgili. Osyghan oray destruktivti aghym ókilderi óz uaghyzdarynda búrmalanghan әr týrli diny dәieksózderdi keltire otyryp, ózderining jolyn әdil әri aqiqat etip kórsetkisi keledi. Alayda beybitshilik pen bauyrmaldylyqqa ýndeytin shynayy diny senimde adamdargha zúlymdyq pen әdiletsizdik tanytugha, naqaqtan jan iyesin óltiruge jol berilmeydi. Búl qaghidattar kiyeli kitaptarda taygha tanba basqanday jazylghan.

Radikaldy diny úiymdardyng iydeologiyasyn shynayy diny senimmen baylanystyrugha bolmaytynyn mynaday aiyrmashylyqtardan kóruge bolady:

- destruktivti aghymdar ymyragha kelmeydi jәne ózge din ókilderimen ózara kelisim ornatu mәselesin joqqa shygharady;

- destruktivti top iydeologtary adamdar arasynda ornyqqan bauyrlastyq, dostyq, tuystyq jәne otbasylyq qatynastardy búzugha ýndeydi;

- radikaldy top mýsheleri maqsattaryna jetu ýshin dinde tyiym salynghan әreketterdi jasaudan tayynbaydy, tipti kóptegen beykýnә adamdar men emissarlardy, sonyng ishinde BAQ ókilderi men elshilerdi jazyqsyz óltirude;

- radikaldy aghymdar sayasy jәne qarjylyq mýddeler ýshin memleketting túraqtylyghy men tútastyghyn búzugha, jergilikti halyqqa zansyz óz ýstemdigi men biyligin jýrgizuge әrekettenedi;

- diny zannamalarda bekitilgen normalardy saqtamay óz nәpsilerine erip, qylmystyq jazany jýzege asyrady.

Destruktivti úiymdar jýrgizip jatqan qyzmet shynayy dinning qaghidalary men ústanymdaryna tolyghymen qayshy keledi. Sondyqtan múnday úiymdardyng әreketteri dinge, dindarlar qauymyna jәne jalpy adamzatqa qarsy jýrgizilip jatqan qylmys retinde baghalanady.

Destruktivti diny aghymdar óz qataryn meylinshe kóp adammen tolyqtyrugha asyghady. Sol ýshin múnday úiymdardyng ókilderi arbau júmystarynda ótirik aitu, mәlimetti búrmalap jetkizu, arnayy psihologiyalyq aila-tәsilder qoldanu sekildi joldarmen neofitterding sanasyna yqpal etedi. Teris pighyldy úiymdar qoghamgha ózderin dini, emdik, sauyqtyru, mәdeni, sayasy nemese bilim beru ortalyqtary retinde kórsetuge әrekettenip, jaqtastarynyng sanyn kóbeytuge tyrysady.

Adam sanasyn ulaytyn destruktivti úiymdardyng basty qaupi – búl ortagha senim bilidirip kelgen adamnyng derbes oilana alu, syn kózben qarau, óz betinshe sheshim shyghara alu, qalaghan ómir saltyn tandau qabiletterine shekteu qoyylady. Yaghny azamattyng jeke bas bostandyghy men qúqyqtaryna qol súghu oryn alady.

Destruktivti toptyng mýsheligine kiru barysynda túlgha әr týrli psihologiyalyq kezenderden ótedi. Búl kezenderde adam qate diny ústanymdardy shynayy senim retinde qabyldaydy. Ol kezenderdi shartty týrde tórtke bólip qarastyrugha bolady:

1) alghashqy baylanys ornatu kezeni adamnyng jalghan diny aghym ókilderimen tanysuymen bastalady. Osy kezde radikaldy iydeologtar óz ústanymyn tanu ýshin búrmalanghan aqparattardy úsynyp, qyzmetin adal әri dúrys dep kórsetedi. Prozelitistik maqsatta psihologiyalyq yqpal etu tetikterin qoldanady.Bastapqy kezende iydeologtar arbalatyn adamnyng boyynda dinge qyzyghushylyqty oyatu ýshin ózderining diny senimge beriktigin, әrqashan kómek kórsetuge dayyn ekenin dәleldeuge tyrysady. Osylaysha dostyq baylanysty ornatqan adammen tyghyz qarym-qatynas jasaudy qolgha alady.

2) ekinshi kezende adam arbaushylargha tolyqqandy senim bildirip, neofit retinde diny úiymnyng mýsheligine kiredi. Osy kezde iydeologtar neofitke «bizding ústanatyn diny senimimiz ghana aqiqat», al «shynayy baqytqa tek top ishinde ghana qol jetkizuge bolady» degen oilardy tanady. Sonday-aq osy kezde neofit basqa joldarmen keletin aqparattardan oqshaulanyp, oi-órisi, sanasy iydeologtar kórsetken baghytpen qalyptasa bastaydy.Nәtiyjesinde iydeolog jeke ómirin tolyqqandy baqylaugha alghan neofitting әrbir qadamyn baghalay otyryp, onyng kez kelgen mәselede aqyl-kenes súraytyn ústazyna ainalady.

3) búl kezende destruktivti top ishinde psihologiyalyq óndeuden ótken, syrtqy aqparattyq jәne әleumettik baylanystardan oqshaulanghan adam top mýshelerine bauyr basyp, ózining ómirin tolyghymen osy toptyng mýddesine arnaugha dayyn bolady. Destruktivti toptan tys túrghan tuysqandardyn, qoghamnyn, memleketting barlyghy arbaudan ótken adam ýshin jat bolyp keledi. Onday adam toptaghy adamdardy ghana ózine shynayy dos tútyp, úiymdaghy basshysynyng әmirine kózsiz boysúnady.

4) songhy kezende iydeologtardyng yqpalymen adamnyng ómirge jәne ainalasyndaghylargha qatysty ústanymdar qalyptasady. Ózgelerdi ózinen artyq kórgen adamgha jalghan senimge negizdelgen iydeyalar men kózqarastar tanylyp, múnday adam úiymnyng mýddesi ýshin ózining janyn da, malyn da qúrban etuge dayyn túrady.

Kez kelgen diny aghymnyng destruktivtiligi onyng maqsattarynan jәne is-әreketining nәtiyjesinen angharylady. Teris pighyldy aghymnyng arbauyna týsken adamnyng jeke ómirining dengeyi, sonday-aq onyng әleumettik, fizikalyq, ekonomikalyq, ruhany jәne moralidyq jaghdayy búzylady. Sonyng saldarynan otbasy men qogham zardap shegip, memleketting qauipsizdigine núqsan keledi.

Últtyq qauipsizdikti qamtamasyz etu men eldegi diny salany retteu mәseleleri Qazaqstannyng memlekettik sayasatynyng basty baghyttarynyng biri bolyp tabylady. Sondyqtan qazirgi tanda Elbasymyzdyn  jýrgizip jatqan sarabdal sayasatynyng arqasynda, sonday-aq memlekettik organdar men qoghamdyq instituttardyng birlese ýilesimdi jasap jatqan júmystardyng nәtiyjesinde eldegi diny ahualdyng túraqtylyghy saqtalyp keledi.

Memleket basshysynyng núsqamalaryn oryndau ayasynda terroristik qaterlerdi beytaraptandyrugha arnalghan Qazaqstannyng jeke derbes jýiesi qúryldy әri ol jyl sayyn jetildirilu ýstinde. Elimizde ekstremizm jәne terrorizmge qarsy is-qimylgha qatysty birshama tәjiriybe men biliktilik bazasy jinaqtaldy. Ol eng aldymen aldyn alu sharalaryn jýrgizu, halyqtyng diniy-qúqyqtyq sauattylyghyn arttyru, týrli radikaldy iydeologiyalardyng yqpalyna tótep beretin immuniytetti qalyptastyru júmystarynan túrady.

Búl orayda dәstýrli diniy-ruhany qúndylyqtardyng últtyng bolashaghyn qúruda yqpaldy faktor ekenin úmytpauymyz qajet.Qazaq halqynyng últtyq mәdeniyeti men ruhaniyaty, ómirlik ústanymdary men salt-dәstýrleri, oilary men kózqarasy, dýniyetanymy osy dinning qúndylyqtarymen sabaqtasa qalyptasty. Sondyqtan shetten kelgen teris pighyldy kýshterding yqpalyna tótep beretin eng tiyimdi jol – Elbasynyng tayauda jaryq kórgen «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda atap kórsetilgendey últtyq kodty, últtyq qúndylyqtardy, eldik maqsat pen memleketting últtyq qúrylymyn, qazaq elining tarihy múralaryn janghyrtu bolyp tabylady.

Jahandyq dengeyde әreket etetin destruktivti aghymdardyng yqpalymen kýreste qoghamda últtyq jәne diniy-ruhany qúndylyqtardy keninen nasihattau arqyly ghana biz býgingi qoghamdy jәne keleshek úrpaqty jat iydeologiyalardyng keri әserinen qorghaudy qamtamasyz ete alamyz.

M.J.Muslimov, QR DIAQM DIK «Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghy» RMM Diny birlestikterdi zertteu bólimining jetekshi ghylymy qyzmetkeri

 

21 pikir