Seysenbi, 19 Qazan 2021
Bilgenge marjan 5622 11 pikir 15 Mamyr, 2017 saghat 12:34

Latyngha ótude sheginuge jol joq

«Aq jol» partiyasy  Astanada 12 mamyrda «Ruhany janghyru:  Latyn әlipbiyine ótuding  manyzy»  atty jiyn ótkizdi.

«Aq jol» partiyasynyng Mәjilistegi deputattary, qogham qayratkerleri men ghalymdar jәne jurnalister qatysqan jiyndy partiya tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev jýrgizip otyrdy.  Ol sózinde Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» atty maqalasynyng mәn-manyzyna toqtalyp, latyn әlipbiyin qabyldaudyng ózektiligin atap ótti. «Aq jol» partiyasy tóraghasynyng orynbasary, belgili aqyn Qazybek Isa  latyn alfaviytine ótuding zor manyzy turaly «LATYN ÁLIPBIYINE MEMLEKET TÚTAS ÓTUI KEREK!»  (http://www.qazaquni.kz/2017/05/13/69200.html) atty  arnayy bayandama jasady.

Alghashqy sóz alghan  Mәjilisting V shaqyrylymy deputaty, qogham qayratkeri  Aldan Smayyl:

-Latyngha ótu mәselesi osymen tórtinshi ret kóterilip otyr. Aldynda 3 ret kóterilip, bәri dayyn bolghanda jogharydan «toqtatyndar» degen núsqau kelip, toqtap qaldy. Endi osy joly ayaghyna deyin jetkizuimiz kerek. Jana bayandamada  alda kirillisadan latyngha audaru barysynda búrynghy  әdebi, tarihy kitaptardyng bolashaqta irikteletini turaly jaqsy aityldy. Endi bayaghy kommunistik partiyany jyrlaghan jelbuaz shygharmalardan qútylamyz. Orys mektepterindegi oqushylardyng 70 payyzy qazaq balalry ekeni de dúrys aityldy. Sondyqtan, bizding talabymyz, latyngha tek qazaq tili ghana ótip qoymay, orys tili de ótui kerek. Áytpese, eki tildin, eki әlipbiydin, yaghny eki mәdeniyetting talasy bolyp shyghady.

«Aq jol» partiyasy Ortalyq Komiyteti hatshysy Sәbit Baydaly da latyngha ótuding manyzyn Alash arystarynyng enbegin mysalgha ala otyryp jetkizdi.

Belgili alashtanushy ghalym Súltan Han Jýsip latyngha ótudi sayasilandyrmay, ghalymdargha berip, sol kәsiby mamandardyng qorytyndysyna  sýienip, sheshim shygharu kerektigin aitty. «Orys kirillisasy yqpalynan qútylu jolynda eshqanday qarjy ayaudyng qajeti joq» dedi.

Latyn әlipbiyin zerttep jýrgen Serik Erghaliy: «Latyngha ótu kerek pe degen sóz -tәuelsizdik kerek pe degenmen birdey»-dep kesip aitty. Jazu reformasyn engizude orys tilining latyngha ótu-ótpeui bizge әser etpeui kerek. Mysaly Qytayda qazaqtar men úighyrlar ýshin arab grafikasy qoldanuda ghoy» dep, qarsy pikir bildirdi. Til institutynda zerthanalar ashylu kerektigin tilge tiyek etti.

Almatyda dәriger-farmasevt  bolyp isteytin oralman Qydyrәli Orazúly Serik Erghaligha ózining naqty dәlelimen toytarys berdi.  Ol «Qytayda arab grafikasy qoldansa, ol Shynjan Úighyr avtonomiyaly audany bolghandyqtan qoldanuda. Al bizding Qazaqstanda, qúdaygha shýkir, avtonomiyaly qúrylym joq. birtútas unitarly memleketpiz. Sondyqtan memleket latyn әlipbiyine tútas ótui tiyis» dedi.

L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU professory, filologiya ghylymdarynyng doktory  Bekjan Ábduәliyúly:  «Fonetika degen ýn, yaghny últtyng ýni degen sóz. Endeshe Últtyng ýni óshpeui kerek.  Qazir latyn әlipbiyin engizude eki baghyt bar. birinshisi – kompiuterge beyimdeu baghyty, ekinshisi tabighy dauysqa beyimdeu baghyty. Negizi bir dybysty eki әrippen belgileuden qashuymyz kerek» dedi.

Pedagogika jәne medisina ghylymdary doktory, jazushy Sovethan Ghabbasov ruhany janghyru eng aldymen adamnyng jan tәrbiyesine baylanysty ekenine toqtaldy.

«Aq jol» partiyasy Ortalyq Komiyteti hatshysy, belgili telejurnalist Arman Sqabylúly: «Qazaq nauqanshyl halyq. Biz latyngha ótudi әlden bastap kettik. Biraq әrkim әrtýrli núsqany paydalanuda. Mysaly, Almaty qalasynyng atyndaghy Almaty   men Shymkenttegi Abay sayabaghy degen sózdegi   Abay  sózining ekeuinde de songhy әripteri   Y men Y bolsa da, latnysha bir әrippen ghana y әrpi  qoldanylghan. Búl týrik núsqasy eken. Osylay ala-qúlalyqqa úrynbau ýshin tez arada latynnyng bir núsqasyna toqtaluymyz kerek» dep, óz alandaushylyghyn jetkizdi.

Al jurnalist Júmamúrat Shәmshi:  «Ózbekstan tәuelsizdik ala salysymen el preziydenti Islam Kәrimiov:  «Ertennen bastap, latyn әlipbiyine ótemiz. Qalaghandaryng qalyndar, qalamaghandaryn, esik-terezemiz ashyq, kete berinder. Ol esik-tereze odan keyin jabyllady» dep, batyl mәlimdedi. Bizde sonday naqty batyl  is joq, sóz kóp» dep, kórshi eldi mysal etti.

Sonymen qatar Sh.Shayahmetov atyndaghy Til damu y ortalyghynyng agha ghylymy qyzmetkeri Salauat Kәrimov te latyngha ótude sheginuge bolmaytynyn, latyngha ótu barysynda A.Baytúrsynúly atyndaghy til institutynyng potensialy jetetinin aitty. «Latyngha ótu -qazaq tilinen ketu» degendi kim shygharyp jýr? Onday qltqa ziyanyn tiygizetin keertartpalyqty qoiy kerek» dedi.

Eki saghatqa sozylghan alqaly jiyndy qorytqan Azat Peruashev:

-Búl bir óte manyzdy, keleli kenes, oryndy pikirtalas boldy. Kóptegen týitkildi jәitterge kóz jetkizdik. Kezinde 2013 jyly men de, oryssha oqyghandyqtan alghashynda  latyngha ótuge qarsy bolyp edim. Keyin 2014 jyly Alash iydeyasy ýshin 1937 jyly repressiyagha úshyrap, tútqyndalyp, týrmeden qaytpaghan atam Peruash Kәrimúlynyn   ýige jazghan hattary men ólenderi latyn әlipbiyimen jazylghanyn kórdim. Kóp qinalmay-aq oqyp aldym. Sondyqtan da latyngha ótu degenimiz ótkenimizge, tarihymyzgha oralu ekenin týsindim. Elbasymyzdyng memleketting bolashaqqa baghdaryn belgilep bergen maqalasyn aqjoldyqtar týgel  qoldaydy dep aita alamyn» – dedi.

Jiyn qorytyndysynda «Aq jol» partiyasy Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» maqalasyndaghy  qazaq tilin latynshagha kóshiru turaly tapsyrmasyna jәne jana grafikadaghy birynghay qazaq әlipbiyin qalyptastyrugha baylanysty Qoghamdyq sanany janghyrtu jónindegi memlekettik komissiyagha úsynys jasady.

S.ÁLI

qazaquni.kz

 

Latyn әlipbiyine memleket tútas ótui kerek!

 

RUHANY JANGhYRU

 Ruhany Tәuelsizdik mәnin  últ ziyalylarynyng   týsinbeui – qaterli qatelik!

Biyl Qazaq memleketining  Tәuelsizdik alghanyna shiyrek ghasyrdan asyp, 26 jylgha ketti. Al Azattyq alghan son  eng aldymen kez-kelgen tәuelsizdik alghan elder sekildi dekolonizasiyalau, yaghny otarsyzdanu  mәselesi  qolgha alynuy kerek edi. Biraq el egemendigindegi eng basty mәsele osy uaqytqa deyin kesheuildep keldi. Biyl 80 jyl bolatyn HH ghasyrdaghy 37 jylghy qandy qyrghyn – sayasy repressiya, 1917-1920-jyldary  men әigili 30-shy jyldardaghy qoldan úiymdastyrylghan alapat asharshylyqtyng baghasyn berip, Ukraina sekildi eldi qyrghyngha úshyratqan imperiyalyq Reseydi aiyptau biylik tarapynan әli qolgha alynghan joq. Tek 2012 jyly tamyzda elimizding búrynghy astanasy Qyzylordada  «Aq jol» partiyasy tóraghasy Azat Peruashev qana «Qazaqty әdeyi qynaday qyrghan asharshylyq pen qandy repressiya ýshin Kommunistik partiya jauap berui tiyis» dep mәlimdedi.

Sol sekildi naghyz ruhany repressiya – týrki halyqtaryna ortaq latyn әlipbiyindegi qazaq memleketin 1940 jyly bir kýnde imperialistik maqsatpen orystyng shovinistik  kirillisasyna ótkizip jiberui bolatyn. Endi mine, osy ruhany repressiyanyng zardabyn jongdyng alghashqy qadamdary jasalyp, Qazaq memleketi 2025 jyly qaytadan Latyn әlipbiyine ótetin boldy!

Búl qadamgha qarqyn berip, Aq jol ashqan,  әriyne, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyn  2017 jyldyng 12 sәuirinde «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty memleketting baghyt-baghdaryn aiqyndaghan maqalasy.  Elbasy bastaghan Últtyq ruhany janghyru Últtyq ruhany dekolonizasiyamen – Latyn әlipbiyine kóshu әreketimen bastaldy! Biz Elbasynyng Ruhany janghyrudyng basty baghdarlamasy bolyp tabylatyn  búl tuyndysynyng  Tәuelsiz Qazaqstannyng  damuyndaghy  zor manyzy turaly 18 sәuirdegi «RUHANY TÁUELSIZDIK BAGhDARLAMASY  nemese ÚLTYNDY SÝNGE RÚQSAT BERILGEN QÚJAT» ( http://www.qazaquni.kz/2017/04/18/68062.html ) atty maqalamyzda tolyq jazghan bolatynbyz.

Qazir  baspasózde, internet әleminde latyn әlipbiyine ótuge baylanysty qyzu aitys-talas jýrip jatyr. Bir quanarlyghy latyn әlipbiyin qoldaushylar – Reseyding ruhany otarynan qútyludy quana qúptaushylar anaghúrlym basym jәne dәlel-dәiekteri men dauystary aiqyn. Ásirese, jastar jaghy basym bolyp túr. Úly Túrandyq tútastyqty jyrlaghan marghasqa  Maghjannyng  «Arystanday aibatty, Jolbarystay qayratty, Men jastargha senemin!» degeni aqyndyq kóregendik ekenine kóz jetkizudemiz.

Degenmen, eki jaqtyng da aitysyna qarap otyryp, qaperge alar jayttardyng da bar ekenin aita ketuge tiyispiz.

Eng aldymen,  «latyn әlipbiyine memleket tútas, týgel óte me, әlde tek qazaq tili ghana óte me?»-degen basty súraq – elding súraghy.

Birinshiden, erteng býgingi halimizdey memlekettik til óz jayynda- bosaghada, resmy til –orys tili tórde kele jatqanynday jaghday endi әlipby statusynda da qaytalanbay ma? Zang tilimen aitqanda, de-ire oidaghyday eki tildin  de-fakto әdiletsiz statustary endi әlipbiyde qaytalanbaytynyna kim kepildik bere alady?  Ekinshiden,orys mektepterining 70 payyzy qazaq balalary. Erteng eki әlipby eldi ekige bólip, qazaqtildi jәne orystildi bolyp bólingen bir qazaq (memleketting últtyq iydeologiyasy joqtyghynyng aiqyn kemshiligi) taghy da ekige bólinip  ketetini anyq.

Erteng memlekettik is qaghazdaryn orystildi kirilisamen, qazaqtildi latynmen jazyp jatsa, naghyz ruhany bólinu men irge sógiluding kókesin kóretin bolamyz.

Sondyqtan, memleketting tútastyghy men birligi – Tәuelsizdigimizding berik negizi ekenin oilasaq,  Latyngha memleket bolyp, qazaq tilimen birge orys tili de, tútas, týgel ótui kerek!

Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng «Egemen Qazaqstan» gazetine tek qazaq tilinde jariyalanghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty el ómirindegi  erekshe betbúrys   maqalasynyng tek  qazaq tilinde jariyalanuynyng ózining ýlken róli bar. Endi 26 jyldan beri is qaghazdarynyng tek Reseyding memlekettik tilinde jazylyp, sodan keyin ghana ekinshi  sortty til dengeyine týsken Qazaqstannyng memlekettik tiline audarylyp kelgen  masqaralyghy  toqtatyluy tiyis! Barlyq is qaghazdary, Preziydent әkimshiligi, Ýkimet, Parlament qújattary, әkimshilik pen memlekettik mekemeler is qaghazdary  aldymen tek Memlekettik tilde jazyluy kerek! «Ymdy bilmegen dymdy bilmeydi» degendey, tildi de, ymdy da, dymdy da bilmeytin dymbilmester bolsa,  memlekettik  lauazymdy, jauapty oryndardy  bosatuy kerek!

Degenmen, kirillisanyng – Reseydin  ruhany otarlau qúraly, latynnyng – sol otardan qútylu qúraly ekenin oilasaq,  biz qanday jaghdayda ótsek te, birauyzdan  Elbasynyng bastamasyn qoldap,   latyn әlipbiyine ótu ýshin  qayrat tanytuymyz kerek.

Biz  endi qansha shulasaq ta, latyn alfaviytine ótu – 2012 jylghy Tәuelsizdik kýni qarsanynda Elbasy joldauynda jariyalaghan elimizding «Qazaqstan – 2050» strategiyalyq baghyt-baghdarlamasyna engizildi. Ruhany Janghyru lebin әkelgen sәuleli sәuirdegi Elbasy maqalasymen búl baghdarlama aiqyn iske qosyldy. Endi biz tek «ótpeymizdi» emes, «qalay ótemiz, qaytsek, qiyndyghy men qateligi az bolady» dep qimyl-qayrat kórsetuimiz kerek.  Biz búl turaly 2013 jyly 19 aqpanda  «Qazaq ýni» gazetinde «LATYN әlipbiyine kóshuge QARSYLYQ – ÚLT MÝDDESINE QARSYLYQ!»  (http://www.qazaquni.kz/2013/02/19/15223.html)  atty maqalamyzda tereng zerttep jazghan edik.

Latyngha ótuge qarsylardyng ekinshi basty qaupi osy kýnge deyin kirillisada basylghan milliondaghan әdebiy-mәdeni, tarihi, ruhany kitaptarymyzdan airylyp qalyp, taghy da tamyrymyz qiylyp ketpey me degen kýdik-kýmәn.

Búl alandau da týsinikti jayt. Biraq, qazirgi tehnologiya zamanynyng jetistikteri búl kýdikti joqqa shygharady. Birinshiden, milliondaghan әdebiy-mәdeniy-ghylymy enbekterding ishindegi asyly men jasyghy iriktelip, elge paydaly dýniyeler iriktelip, sýzgiden ótkizip alatyn bolamyz.

Al ekinshiden,  búghan deyingi shygharmalardy latyn alfaviytine audaru  qazirgi internetti tehnologiya dәuirinde qiyn emes.  Bizde keminde keyingi 5-6 jyl bederinde   Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi shygharghan әleumettik manyzy bar әdebiyetterding barlyghy elektrondy núsqasymen qabyldanyp, sol núsqamen Últtyq kitaphanagha ótkizilude. «Mәdeny múra» baghdarlamasymen shygharylghan milliondaghan tirajdy kitaptardyng barlyghy elektrondy núsqalarmen saqtauly túr. Elektrondy núsqadaghy dýniyeler bir sәtte-aq belgilengen latyn núsqasyna audarylatynyn biz kýnige óz basymyzdan keship jýrmiz. Mysaly, «Qazaq ýni»  gazetiinin www.qazaquni.kz  internet portaly 2009 jyldan beri basylymdar ishinde eng alghashqylardyng biri bolyp  latyn núsqasyn qatar paydalanyp keledi. Sonda  qansha jyldan bergi gazet núsqasy , sayttyng ózge de maqalalary «latyn» degen nýkteni basyp qalsanyz, bir sekund ishinde audarylyp shygha keledi. Áriyne, әzirshe latynnyng týrik núsqasy paydalanyluda. Erteng ózimizding qazaq núsqasy qashan shyghatynyn biz asygha kýtudemiz. Sondyqtan oqylymy qazaq sayttarynyng  ishinde aldynghy  orynda túrghan Qazaquni.kz últtyq portalymyzdy Evropa qazaqtary da oquda. Týrkiyadan kelgen 100-den asqan keyuananyng  saytymyzda jariyalanghan haty búghan aiqyn dәlelding biri ghana.

Al latyngha qarsy ziyalylar ayaq astynan oilay qalghan ózderine tәn emes mәsele – qarjy mәselesine, týrli qiyndyqtargha keletin bolsaq, 42 әripti kirillisa men 34 әripti latyn alfaviytining shyghyndaryna kelsek, qarapayym arifmetikalyq amaldardy týsinbegen kýnning ózinde latyn alfaviytining әldeqayda ekonomikalyq tiyimdiligin kez-kelgen sauatty ekonomisten aqysyz-aq súrap alugha bolady…  Onsyz da  kirillisamen basyluy tiyis dýniyeler endi latyn әlipbiyinde shyqsa, onyng shyghyny kirillisagha qaraghanda azdau bolatyny anyq.Al bolashaq úrpaqtar ýshin, últtyng ruhany tәuelsizdigi  qanday qarjy shyghyny bolsa da, (múnayy aghyp jatqan elde kóldeneng kól-dariya shyghyndar bolmay jatqanday), әriyne, qiyndyqtar da bolady, qanday auyrtpalyq pen qatelikter bolsa da, qúrban etuge bolady. 1924 jyldyng ózinde  Orynbordaghy qazaq bilimpazdary sezinde bayandama jasaghan  kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Nәzir Tóreqúlov «arab grafikasyn baspahanada qúigha  15 pút qorghasyn ketse, latyngha 2,2 pút qana ketetinin» naqty dәleldep, ekonomikalyq  tiyimdiligin kórsetip bergen.

Endi ekinshi mәselege keleyik. Ol onsyz da onyp túrmaghan  qazaqtildi basylymdardyn, kitaptardyn  tirajynyng kemip ketu qaupi. Onyng ýstine Qazaqstanda 2,5 myngha juyq baspasóz tek orys tilinde shyghyp,  5,5 myngha juyq Reseyding baspasóz  ónimderi taralady. Múnday jaghdayda, latyngha kóshken qazaq basylymdaryn oqu kýrt azayyp, latynnan qashqandar kirilisadaghy Resey basylymdaryn oqyp, jat eldik basylymdardyng jalyn biyiktetip jibermey me degen kýdik te bar ekeni anyq.

Áriyne, 26 jyldan beri býginge deyin el ensesin ezip jatqan búl kýrdeli mәselege biz de qosylamyz. Gazet tirajyn oilasaq, biraz jurnalister bala-shaghasyn asyrap, kýn kórip otyrghan gazetimiz ben jurnalymyz, baspamyz bar bolghandyqtan, osy uaqytqa deyin eng aldymen bizding de aiqaylap shyghatyn jónimiz bar ghoy. Biraq biz ýshin eng aldymen eng bastysy – jeke bas jaghdayy, basylymdarymyz ben baspa-kitaptarymyzdyng tiyimdiligi emes – Últymyzdyng orys kirillisasy bodandyghynan qútyluy, yaghny Ruhany Tәuelsizdik bolyp tabylady. Áriyne, basylymdardyng tirajynyng zor boluy  el ruhaniyaty men tәuelsizdigi jolynda, aqparattyq qauipsizdik maqsatynda manyzdy ekeni anyq.

Biraq memlekettik iydeologiya myqty jolgha qoyylyp, el týgel latyngha ótkende, shetelden keletin myndaghan basylymdardy oqu kýrt azayyp, ómir sýrui toqtaytyny anyq. Yaghni, biz ýshin qaterli boludan qalady. Qazir mysaly, latyngha bayaghyda ótken Ózbekstanda nemese Ázirbayjanda orys tildi basylymdar keninen tarap, jaqsy oqylyp jatyr dep aitu týgil, elestetuding ózi qiyn bolyp qaldy. Latyn alfaviytinde oqityn el kirillisamen shyghatyn Resey basylymdaryn oqudan qalatyndyqtan olardyng tirajy da kýrt tómendeytini, ózderin aqtamaytyndyqtan keybireuleri Qazaqstangha  taratyluyn toqtatatyndyghy zandylyq qoy. Qazir Reseylik basylymdardy kirillisada orys ta , qazaq ta oqityn bolghandyqtan, latyngha ótkende ol tek orys oqyrmandarymen ghana shekteledi, әri qazaq oqyrmandary ýshin yqpaldylyghyn joyady. Al latyngha ótuding eng basty jetistikterining biri- últtyq aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etu emes pe? Keshe kýzde qabyldanghan Qazaqstan Jurnalisterining Etikalyq kodeksining birinshi babyna osy joldardyng avtory «últtyq aqparattyq qauipsizdikti nyghaytu» mәselesin engizgende de osy qauipti eskergen bolatynbyz..

Jalpy, orys kirillisasy otarynan shyghu, beynelep aitqanda, reseylik  rubli aimaghynan shyghudan da artyq manyzdy mәsele! Búny týsinbeytinderding az emestigine qarap, 1993 jyly «rubli aimaghynan shyghamyz ba?»-dep súramay-aq, talqylamay-aq, sheshim qabyldaghany ýshin Elbasygha rahmet aitu kerek shyghar dep oilaymyn… Áytpese, búlar, Oljas Sýleymenov bastaghan oryssha oilaytyndar  osydan jiyrma tórt jyl búryn sol kezde de, 1993 jyly «oybay rubli aimaghynan (kirillisa aimaghynan dep qabyldanyz-2017j.) shyghugha bolmaydy, qarang qalamyz, kýnimiz qiyn bolady, әli de erte»-dep,  shulap shyghar edi…

Ýshinshi mәselege keleyik. Memlekettik til  Atazangha tiyis óz tórine shygha almay otyrghanda elding qazaq tiline degen yntasy odan sayyn qúryp ketui mýmkin degen kýdikke boy aldyru bar. Bәlkim, búl býgingi orysshyl biylikting ziyanynyng әseri ekeni anyq. Degenmen, mәselege terennen qarayyq. Últqa janashyrlyq dep, latyngha qarsy shyghyp otyrghanymyz – janylysugha soqtyratyn qadam emes pe dep bir sәt oilanayyq…   Taghy bir aitarymyz, jii aitylyp jýrgen  «qazaqtardyng 60 payyzgha juyghy óz ana tilinde oqy almaydy, jaza almaydy»-degen mәlimet senimsizdik tudyrady. Búl biylik basyndaghy, soltýstiktegi qalalardaghy qazaqtar arasynda boluy mýmkin, al jalpy qazaqtyng 60 payyzy qazaqsha sóiley  almaydy, jaza almaydy deu aqiqattan alys jatyr. Búl mәlimet «qazaqtar qazaqsha jaza almaydy, sóiley almaydy»-dep soghyp jýrgen Jirinovskiylerding qúlaghyna jetse, ol ýshin «tamasha kózir» boluy mýmkin…

Latyngha ótudi kezinde Alash kósemderi de jaqtaghan. Týrkiyanyng preziydenti  Atatýrikten bastap, Alashtyng kósemi  Álihan Bókeyhan da qatty qoldaghan. Al 1929 jyly latyngha ótu kezinde Alash arystary Ahmet Baytúrsynúly men Halel Dosmúhamedovtyng qarsy boluy – býgingi keybireulerding әdeyi eldi shatastyryp jýrgenindey, kirillisagha ótudi qoldauy emes, Ahannyng ózi jasaghan tóte arab jazuynynan ketudi qalamaghandyq bolatyn. 1924 jyly Orynborda ótken qazaq-qyrghyz bilimpazdarynyng birinshi sezinde Nәzir Tóreqúlov latyngha ótudi jaqtap, bayandama jasaghanda, Ahmet Baytúrsynúly qarsy shyqqany belgili.  Keyin, aqyr latyngha ótetini belgili bolghan son, bәri ornyna kelip, aitys tyiyldy. Halel Dosmúhamedovtyng ózi últ mýddesi ýshin  latyn әlipbiyin qazaq tiline ýilestirip jasaugha memleket qayratkeri retinde tikeley atsalysqany belgili. Al 100 jyldan keyin býgingi gharysh pen internet zamanynda bizding keybir sayasatkerler men qayratkerler  osynday memleketshildik pen últshyldyq hәm ilkimdilik  kórsete almay keri tartyp, jelge shaptyryp jatyr…

Osy jerde aita ketu kerek, sayasy partiyalar ishinde latyngha ótudi  eng alghash qoldaghan Alashtyng izbasary bolugha úmtylyp jýrgen «Aq jol» partiyasy. «Aq jol» partiyasynyng últ ziyalylarymen birigip jasaghan, salmaqty sayasattanushylardyng joghary baghasyn alghan,   2007 jyly jariyalanghan 2010-2015 jylgha arnalghan Últtyq tújyrymdamasynda memlekettik til – qazaq tili, alfavit – latyn әlipbii bolu kerek dep aiqyn jazylghan bolatyn… Búl tújyrym partiyanyng sayasy baghdarlamasy men  2016 jyly qabyldanghan Alash baghdarlamasynda da bar.

Eldi ekige bólip, qazaq tilin túqyrtyp otyrghan – kirillisa

Kirillisadanyng otarynan shyqqysy kelmey otyrghandar  latyngha ótu  eldi ekige bóledi deydi…  Memlekettik tilding damuyna tosqauyl qoyady deydi. Jalpy, osynday oi,  túsaulaghysh tújyrym qaydan shyqqan? Dәlel qayda? 100 payyz qazaqsha sóilegenshe latynshagha ótpeymin desen, ómir boyy ótpeysin. Orys kirillisasynyng otarynda jayylyp jýre beresin. Eshqanday algha jyljymaudan góri latyn әlipbii arqyly eng bolmasa orys otary qamalynan bosanugha bir qadam -on qadam bolsa da, algha jylju jaqsy emes pe?  Memlekettik tildi ýirenip almay, latyn tiline ótuge bolmaydy degen tújyrym, qazaqsha qarapayym tilmen aitqanda, barar jerine jetu ýshin bir etiginning kemshiligi ýshin ekinshi synar etigindi de laqtyryp tastap, jalanayaq qalyp, jolgha shyqpau degen sóz!  Bizge dәl qazir bir  etikting kemshiligin jóndep, ol bolmasa , synar etikpen bolsa da, tipti jalanayaq qalsang da,  jolgha shyghuymyz kerek bolar! Últ mýddesi jolynda erlerimizge eski bolsa da, etigimen su keshu, jalanayaq jar keshu  kerek dýr. Tilding damuyna әlipbiyding róli óte zor ekenin til mamandary jaqsy biledi. Yaghni, ayaqqa qarap etik tigedi, etikke qarap ayaq jasamaydy… Al eldi ekige bólmeu men memlekettik tildi  ýirenuge kirillisanyng paydasy tiydi me? Joq! Qayta eldi qazaq tildi, orystildi dep, ekige bólip, memlekettik tildi biluge biylikting yqylassyzdyghy men jigersizdigi arqasynda kesirin tiygizip kelgen tek orys kirillisasy! Búghan eshkim talasa almaydy! Endeshe bolashaq- latynda. Algha qarau kerek. Ou, eldi osy uaqytqa deyin ekige bólip kelgen – kirillisa ghoy, latyn emes. Óitkeni kirillisany orys pen qazaq eki týrli paydalanady, әrqaysysy óz әripterimen. Mysaly, ә, ý,ú, i, ó,q, gh,n, h  sekildi  qazaqy әripterdi qazaqtan basqa orystildilerinning úryp qoyghany bar ma? Al biz bayghús Tәuelsiz óz elimizde otyryp, orystyng s,sh,i,,e,ch,  t.b. әripterin múrtyn búzbay qabyldaugha qúldyqpyz. Mysaly, qazaqtar  «Múqtar, Qazybek dep jazsa, oryssha  «Muktar, Kazybek» dep jazylady. Eldi ekige bólu-eki týrli jazu degen osy. Búl jerde qazaq tilining jazylu jýiesi, orfografiyalyq zandylyghy últtyq negizde, memlekettik dәrejede bekitilip, saqtalmaghan. Búl kemshilikti endi latyn alfaviytin qabyldauda qaytalamaugha tiyispiz. Sonda qay tilde bolsa da, Muqtar, Qazybek  dep, bir tilde, tek qazaq tilining jazylu zandylyghymen jazyluy kerek. Búl jerde u әrpining ýstine qysqalyq belgisi qoyylghanda ol qazaqsha «ú» әrpin bildiredi (әzirshe latynnyng týrik núsqasy boyynsha). Al latyn tek qazaqqa ghana emes, býkil әlemde bir-aq әriptermen (qosymsha sanauly ghana últtyq dybystardy aiqyndaytyn tanbalar  qosyluymen) qoldanylady.

Mysaly, kez-kelgen sheneunik, ministring de, әkiming de, tipti akademiyginiz  de aty-jónin oryssha núsqada aitsa, nemese, «Oljas Omarúly» deuding ornyna «Aljas Amarovich» dese de, kirillisa qorasynan shyghugha qorqatyn әigili aqynymyz  elp ete qalady da, orystyng qarapayym santehniygi Egor Yakubovichke «Jagor Jaqypúly» desen,  «ne ottap túrsyn?»-dep, saymanyn saylap,  gýr ete qalatyny anyq. Sonda búl jerde bizding joghary sheneunikter men ataqty akademikterimiz, belgili qalamger-qayratkerlerimiz ben qarapayym orys santehniygining qaysysynyng últtyq namysy zor bolyp túr?..

Endigi bir mәsele- tuysqan týrik, әzirbayjan, ózbek elderining latyngha ótken song «qatty qiyndyqta, ókinishte ómir sýrip jatqany» turaly jalghandyq. 

2013 jyly  aqpan aiynda  Ázirbayjan Respublikasy Últtyq akademiyasy Tiltanu instituty diyrektory orynbasary, filologiya ghylymynyng doktory Masud Mahmudov qazaqstandyqtargha latyn әlipbiyine ótu ýshin kómek kórsetetin jariyalady.. Onda ol әzirbayjan elining ondy tәjiriybesin algha tartady. Al sol kezdegi Ázirbayjannyng Qazaqstandaghy elshisi Zakir Gashimov: «Ázirbayjan TMD elderi ishindegi eng birinshi latyn әlipbiyin qabyldaghan el. Belgili bir kezende qiyndyqtar bolatyny tabighy zandylyq. Al qazir elding býkil azamattary latyn tilinde erkin sóilep,jaza alady. Qazaqstannyng latyn alfaviytine ótui týrki halyqtaryn jaqyndastyra týsedi»  dep mәlimdedi.

Yaghni, latyngha ótken әzirbayjan elinde, Bakude emes… aidaladaghy Almatyda otyrghan bizding keybir ziyalylar zarlap otyryp aitatynday «ókinish pen zar» sezilmeydi.

2010 jyly Irandaghy Islam revolusiyasynyng 31 jyldyghyna jәne Iran kósemi Ayatolla Homeyniydi úlyqtaugha baylanysty Qazaqstannan jalghyz men baryp edim.  Sonda Ázirbayjannan kelgen «Hadjy» jurnalynyng bas redaktory Ály Rzazademen birge boldyq. Ol maghan sapar barysynda parsy tilinen audarmashynyng rólin atqardy. Búl saparym turaly men keyin «IYilmeytin Iran» atty maqalamda «Jas qazaq ýni» gazetinde, www.qazaquni.kz saytynda  jazghan bolatynmyn. Sonda orys tili pәnining múghalimderining balasy, jurnalist Rsazade Ázirbayjan elining latyngha ótuimen ruhany Tәuelsizdik qadamyn jasaghanyn maqtana aityp, әli orys kirillisasy otarynda jýrgen Qazaqstan azamaty, ózinen edәuir ýlken maghan mýsirkey qaraghan edi… Mýmkin, latyn tiline ótken son, kezdessek, men de endi onymen terezem teng sóilesetin shygharmyn. Biraq, onyng esesine elimizding jemqorlyghy men paraqorlyghy jónindegi «jarysqa»  kelgende men odan ýstemdeu bolghan siyaqtymyn… Sol kezde ol әke-sheshesining Bakudegi orta mektepting orys tili pәnining múghalimderi bolsa da, barlyq kýn kórisi mekteptegi orys tilining damuyna tәueldi bolsa da,  Ázirbayjan ruhaniyatynyng orys kirillisasynan tәuelsizdigi ýshin  latyn әlipbiyine ótudi qoldap shyqqanyn maqtana mәlimdedi.  Al biz ózara aitys-tartysty bastap jiberip, kiriylqoradan shyqqymyz kelmeydi.. Óitkeni biz týrik, týrkimen, әzirbayjan, ózbek emes, tipti Resey otarynda otyryp, latyn tiline ótemiz dep batyl mәlimdegen tatar da emes, ózgege elikteuden, ózgening yghyna jyghyludan eshkimge jol bermeytin  qazaqpyz ghoy…

Óz tughan jerimiz Ontýstik Qazaqstangha, Shymkentke eki barsaq, irgesindegi Tashkentke bir baramyz. Onda latyn әrpinen zәrezap bolyp, eki kózin jasqa malyp, orys kirillisasyn ansap, Mәskeuge qarap  úlyp otyrghan ózbekti de, ózbekstandyqty da kórgen joqpyz. Bәri latyn qarpinde jazyp, ózbek tilinde «gәpirip» jýrip jatyr. Áriyne, olarda da, orys kirillisasyn ansaghan kertartpa kýshter biraz mәsele kóterip baqqan. Biraq, estuimizshe, bizge qaraghanda últshyldyghy da, memleketshildigi de kósh ilgeri ózbekter (sondyqtan da eki ghasyrda da jer dauynda biz jenilip kelemiz) Mәskeuge qarap manyraghandardyn  «mәselelerinin» mәsisin tigip jibergen…

Al endi keshegi Atatýriktey kósemi, býgingi Erdoghanday eri bar Týrkiyagha keleyik. Keybir mәlimetterdi esepke alsaq, Atatýrikting armany Kenes odaghy qúrsauynda qalghan týrki elderimen bir әlipbiyde bolyp, tuysqandyq birlikte boludy maqsat etkeni aiqyn Týrkiya 1928 jyly latyn alfaviytine ótedi. Kenestik týrki elderining ishinde qazaqstan da 1929 jyly latyn әlipbiyine ótedi.  Týrki elderining baylanysyn ýzu maqsatynda Staliyn  1940 jyly taghy da kenestik týrki elderin bir týnde orys kirillisasyna ótkizedi…

Latyn әlipbiyine ótudi qoldaghan Reseydin  1919 jyldan bastalghan búl qadamy Resey oqu-aghartu halyq komissary A.Lunacharskiyding aituynsha  Kenes Odaghynyng jәne dýniyejýzilik proletariat kósemi V.I. Leninning ózining bastamasy bolghan.

Al keri tartqan keybireuler latyn әlipbiyining grek әlipbiyining bir tarmaghy ekenin aityp, múqatqanday bolady. IYә, búl ras. Latyn týrkining de, qazaqtyng da әlipbii emes. Biraq, birinshiden grek әlipbiyining latyn núsqasy ekinshi núsqa – slaviandyq imperiyashyl orys kirillisasynan  taralu aumaghy men jana internettik tehnologiya qúraly retinde aiyrmashylyghy jer men kóktey joghary. Al kirillisanyng imperiyalyq-shovinistik pighyly  jayly 1935 jyly Reseyding latyn әlipbiyine ótu turaly sheshim shygharyp, latynnyng orys núsqasyn jasaghan memlekettik komissiya tóraghasy, professor N.F. Yakovlev orys kirillisasynyng eng aldymen iydeologiya qúraly ekenin, atap aitqanda, úlyorystyq shovinizmnin, imperialistik jәne missionerlik nasihattyn, әsirese, az últtardy orystandyrudyng alfaviyti ekenin ashyq aitady.  Sonymen qatar damuy joq, tar óristi kirillisagha qaraghanda latyn әlipbiyining ekonomikalyq tiyimdiligi men damu jasampazdyghyn atap ótedi.

Kirillisa otarynan shyghugha qorqatyndar kimder?

 

Qazaq elin  kiril qorasynan shygharghysy kelmey, latyngha qarsy   bolyp otyrghan  Reseydi qoldaytyndar kimder?

Mysaly, men óz basym, toqeterin aitqanda, orys kirillisasy qorasynan, otarlyqtan shyghu ýshin kez-kelgen alfavitke ótudi qoldar edim. Al latyn alfaviyti kez-kelgen alfavit emes, mandayaldy, osy zamannyn, internet dәuirining progressivti, №1 alfaviyti. Internetti qarap otyrsanyz, saualnamalar men pikirlerding 80 payyzy latyndy qoldaydy. Al qarsy shyghyp jatqan azyn-aulaqtyng kóbisi jasy ýlken jasamystar. Keri tartqan ghalymdar. Osy bizding keybir shaldar bir sәt ózderining qamynan da basqany, bolashaqty, úrpaghynyng jayyn oilasa bolady ghoy. Árqaysysy ózining jasap alghan ózimpazdyq órisi tar «teoriyalarynyn» tútqyny bolmay, algha da bir qarau kerek qoy. Osy orystyng kirillisa qorasynan shyghugha qorqatyndar nege negizsiz qaltyray beretinine týsinbeymin. Reseyding anau-mynau búltalaqtap, bylqyldaghandardy ezip-janshyp ketetin imperialyq kerzi etigin jalau bolyp shyghatynyn ghúlamamyz Oljas Sýleymenovter nege 26 jyldan beri týsingisi kelmeytinine tanym bar…

Endi Tәuelsizdik alghanymyzgha 25 jyldan asqanda da, «Bir tilge, memlekettik tilge ótuge әli erte, latyngha ótuge әli dayyn emespiz» degender Qazaq eline qastyqtan basqa eshnәrse emes! Biz endi solay qabyldaymyz!

Búl jerde arab tilindegi barlyq memleketterdin, Qytay men Japoniya sekildi әlem  alpauyttarynyng qosymsha әlipbii – latyn әlipbii bolghanyn da úmytpayyq.

Qazaqtyng últ retinde joyylyp ketu qaupi latyngha kóshude emes, kóshpeude, yaghny kirillisa otarynda qala berude kýsheye beredi. Qazaqstan Resey yqpalynan – kirillisa aimaghynan shyghugha úmtylyp jatqany ýshin Resey qarsy boluda. Sonda biz kimdi qoldauymyz kerek? Qazaqstandy ma, Reseydi me? Kez-kelgen namysy bar, sauaty bar qazaq әriyne, óz eli Qazaqstandy qoldaydy. Mysaly, taghy da qaytalaymyz, kirillisa aimaghynan shyghu- rubli aimaghynan shyghumen birdey sayasat ekenin kez-kelgen sauatty adam  bilui kerek qoy.

Biylikting latyngha ótemiz degenin últshyldardyn  barlyghy derlik  quana qoldauda. Tipti biylikke radikaldy qarsy kózqarastaghylardyng ózi búl qadamdy quana qúptap otyr. Al Memlekettik til ýshin kýresip jýrgen últshyldar  eng aldymen orys kirillisasynan qútyludy qoldaudyng aldynghy qatarynda boluy zandylyq emes pe?

Jay adam adassa – ózi ghana adasady. Al  elding aldynda bedeli joghary túlghalary adassa, eldi de adastyrady. Ásirese, latynnyng sayasy jetistigi men paydasyn týsine bermeytin, óz pikiri joq qarapayym halyq erip ketedi… 

Qoryta aitqanda, orystyng Ruhany otarshyldyghynan qútyludyn, Ruhany Tәuelsizdikting basty joldarynyng biri – әlippe auystyru.

Latyngha qazaq tilimen birge orys tili de, yaghni, memleket bolyp, tútas, týgel ótu – Tәuelsizdikti oilaytyndar ýshin balamasyz baylam boluy kerek!

( «Aq jol» partiyasynyng   Astanada 12 mamyrdaghy «Ruhany janghyru:  Latyn әlipbiyine ótuding  manyzy»  atty jiynynda jasalghan bayandama)

 

Qazybek ISA

«Aq jol» partiyasy tóraghasynyng orynbasary

«Qazaq ýni» gazeti

qazaquni.kz

 

11 pikir