Jeksenbi, 24 Qantar 2021
5312 6 pikir 28 Sәuir, 2017 saghat 12:43

P.K. Uslar. Qazaq dalasyndaghy tórt ay

(Jalghasy. Estelik-jazbanyng basy myna siltemelerde túr:

http://abai.kz/post/49234;

http://abai.kz/post/50361;

http://abai.kz/post/51010;

http://abai.kz/post/51171;

http://abai.kz/post/51553;

http://abai.kz/post/52170

http://abai.kz/post/52315

Oqyrmangha andatpa: búl tarauda ekspedisiya basyshysy Uslar tútqyngha týsip, Han Kenening qosynyna keledi.

VII.

Ótken taraudyng sonynda  men basymda bolghan oqigha tur jazdym ghoy, jadymda odan eshqanday iz qalghan joq. Keyde esime týskendey bolady, birneshe tanys emes adamdar kenetten meni qorshap alghan siyaqty, sosyn atqa minip tez shauyp bara jatamyn, biraq qayda baramyn, atta qalay otyrghanymdy týsinbeymin. Barlyq dene mýshelerimning adam tózgisiz bolyp auyryp túrghanyn sezinemin, biraq ol da  meni bey-jaylyq pen samarqaulyqtyng túnghiyghynan shygharar emes. Keyde búl kómeski estelikter joghalyp ketedi, sol kezde olardyng barlyghy ómirimnen syzylyp tastalghanday.

Esimdi jighan kezimde qap-qaranghy edi. Birneshe sәtte esimdi joghaltqangha deyingi bolghan jaghdaydy esime týsirdim, biraq qazirgi jәiimdy aiqyndau onay emes edi. Denemdi kótereyin degenimde baryp qol-ayaghymnyng baylauly ekenin sezdim; iyghymnyng shydatpay auyrghany jaraqatymdy esime saldy. Qay jerdemin? Aynalam qap-qaranghy, bir qúrylystyng ishinde jatqanyma kýmәnim bolmady, onyng ýstine qanshama uaqyt jútqanym taza aua emes, ishi qapyryqty bolyp sezildi. Bar kýshimdi salyp keudemdi shamaly kóterdim, biraq meni jan-jaghymnan qorshaghan qalyng әri suyq birdene deneme tiyedi. Bir súmdyq sezim boyymdaghy qanymdy múzdatyp, basyma múz kesekpen soqqanday boldy. Qazaqtar mening úzaq uaqyt essiz jatqanymdy kórip, óldi dep sanap tiridey jerlegen shyghar degen oy sap ete qaldy. Birneshe mezet búl oy boyymdaghy bar quatym men kýshimdi janshyp jiberdi; ýnsiz jәne qimylsyz dәrmensizdikpen jerge qaytadan sylq ete qaldym. Az-azdap boyyma sergektik  kelmese de, qimyldaytyn hәlge kele bastady. Boyyma quat beretin dolylyqpen jan-jaghyma alasúra bastadym, biraq qay jaghymnan bolmasyn birkelki tosqauyl jiberetin emes.  Keudemnen ýmitsizdik dauysy  shyqty; bireu ayaghymnan ústady, sol kezde maghan tanymaytyn bireuding qazaqsha sózin anyq estidim: «Ýndeme, әitpese óltiredi». Jaghymdy bolmasa da aitylghan osy sóz sol minutta eng tәtti sóz bolyp, sýiikti әielding ashynagha jaqsy kóretindigin aitqan sózdey estildi. Keudemnen tau qúlaghanday boldy.  Quanyshymnyng alghashqy minutynda jabayylardyng qolynda tútqynda ekenimdi, búl auyr tútqynnan tek ólim ghana qútqaruy mýmkin ekendigin oilaghan da joqpyn. Tiridey jerlengennen basqa qorqynyshtardyng barlyghyna shydamdylyqpen kónuge bolatynday dep sanadym..  Júmbaq dauystyng aitqanyna kónip typ-tynysh jattym, onyng ýstine, sәl qozghalsam boldy, denem jan shydatpay auyrady. Jan-jaghym qaytadan tynyshtaldy. Birshama uaqyttan son, óz jaghdayymdy ózime týsindirmek bolghan oiym boyynsha, jerden basymdy kótermey, myqtap baylanghan, qozghalugha  da mýmkindigi joq qolym men ayaghymnyng ornyna,  shyntaqtarymmen jәne jelkemmen tirenip bar kýshimmen algha jyljy bastadym.  Ár sýiem jyljyghan jolym erekshe qinalyspen berildi; aqyr sonynda shyqtym-au júmbaq zyndannan.

Esh sanlauy joq qaranghylyqta úzaq jatqanym sonshalyqty, qadimgi týngi qaranghylyq jan-jaghymdy kóruge esh qiyndyq jasaghan joq, bir qaraghannan-aq týsindim, zirattyng ishindegi  qabirde jatyr ekenmin, búnday qabir jayly búryn aitqanmyn. Esik ornyna jasalghan tesikten batyp bara jatqan aidyng altyn  sәulesi jerge týsip túr. Qazaqtardyng dәstýri boyynsha marqúm jerlengen oryn tastardyng alasa boyly ýiindisimen belgilenedi, tastardyng arasynda birshama bos kenistik qalady, mine osy jerge qazaqtar meni bir qúshaq otyn siyaqty tyghyp qoyypty. Shynynda da, múnday jaghdayda ózindi tiridey jerlengen bolarmyn dep sanau tipti qiyn emes. Jerde ýsh adamnyng túlghasy kórinedi, qozghalmaghandyqtaryna qaraghanda úiyqtap jatqan bolar nemese arasyna mening kelgenimdi bayqamay jatyr. Tútqynnan bosanu jayly  sol zamatta oiyma keldi. Búryn estigen әngimelerim boyynsha tútqyndar  qazaqtardyng qamsyzdyghyn paydalanyp talay ret qashyp ketipti-mis, sonyng dәlelin ózim de kórip otyrmyn.  Biraq sodyrlardyng ayaghym men qolymdy sheberlikpen shyrmap baylaghan qarghys atqan jipten qalay bosanarymdy bilmedim.

Eshtene oilap tauyp ýlgergenim joq, sol sәtte qazaqtardyng bireui oyanyp ketip bar ýmitim ýzildi. Meni birden kórdi de, tandanghanym sonsha menimen jyly sóilese bastady. Áriyne, ol mening eng ýlken qylmys, tútqyndardyng barlyghy jasaytyn qylmysty – qashugha dayyn ekenimdi  bilmeydi. Osy kezde basqa da qazaqtar oyandy, múnyng ózi olardyng óte sergek úiyqtaytyndyghyn bildiredi. Men búl kezde olardyng sózine ýirenip qalghanmyn, aitqan sózderining bәrin týsindim. Sodyrlar bizding aitqanymyzdyng bәrin tynda, qashu jóninde oilama, әitpese  qatal azaptaugha qalasyng dep kenes berdi. Olardyng sózinen bayqaghanym, kónilimdi sergitip aitqany:  bizde tamaghyng toq, bәri jaqsy bolady, tәrtipti bolsan, eshkim seni sausaghymen de týrtpeydi degen sózderdi aitty. Búdan son, kimsing dep súrady, Sibirden emes ekenimdi bilip maghan degen jaqyndyqtary arta bastaghanday kórindi.  Sonymen birge mening shenimdi týsinbekshi boldy, biraq  әskery iyerarhiya olardy shatastyratyn eng qiynnyng qiyn júmbaghy bolghandyqtan, mayordyng kómekshisimin degen derekpen shektelip, ataqtylyq jóninde okrugtik zasedateliden kem týspeytinimdi aittym.

Búghan deyingi estigenderim boyynsha qazaqtardyng tútqyndarmen óte qatygez bolatyndyghy jayly biletinmin. Sondyqtan olardyng maghan degende nege qalyptasqan әdetterinen ainyp qalghandaryna alghashqy sәtterde  tang qaldym; biraq kóp úzamay anghara bastadym, olardyng jylysózdiligi maghan jany ashyghandyqtan emes, kózdegen esepterine baylanysty eken. Ofiyserdi tútqyngha týsirgenin bilip,  meni aman-esen Kenesarygha jetkizip bay syilyq aludy oilasa kerek.  Mening ómirimdi saqtau olargha birneshe toghyzdan túratyn syilyq alu ýmitin  jarqyratady. Syilyqqa at, shapan alu – mine osylay mening ómirim sodyrlardyng meyirimdi qamqorlyghynyng zatyna ainaldy. Bireui qaranghyda jaramdy ústap bir shópti basty, әueli ony jaqsylap shaynady. Basqalary tamaq jep al dep úsynys jasady, biraq mening oiymda tamaq joq bolatyn.  Ózderi  әngimelerin jalghastyryp men ýshin Kenesarynyng qansha beretindigi jayly sóilesip jatty, tipti qyzyp ketip әngimeleri ózara bóliske ketip qaldy ma dep te oilaymyn. Bireui aqkónildilikpen, ózindi qanshalyqty joghary baghalaysyng dep te súrady. Men әriyne ózimdi óte joghary baghalaytynymdy, olardyng baghamdyq ólshemi sanalatyn jylqy, shapan, qoygha sәikes baghany aittym.

Qyzyqty әngimelerin aityp otyrghan qazaqtar aidyng kókjiyekting astyna tyghylghanyn bayqamay qalypty, sondyqtan týsken qaranghylyq әri qaray jol jýruge naghyz ynghayly uaqyt bolatyn. Ishke kirgen tórtinshi qazaq, ol attardy qarauyldap jýrgen, serikterine jolgha shyghatyn uaqyt bolghanyn esterine saldy. Meni atqa mingizerding aldynda baylanghan ayaghymdy sheshti, qolymdy baylauly qaldyrdy. Meni eng jaman atqa eki qazaq kóterip mingizdi; ayaghymdy sheshti de sosyn qaytadan attyng qarynynan jip ótkizip eki ayaghymdy baylady. Bireui tizgininen ústap aldymda jýrip otyrdy; ekinshisi artymda jýrip keledi, qolymdy baylaghan jip onyng qolynda. Qalghan ekeui qauip joq pa dep syrttan baqylap jýrip keledi. Týn óte qaranghy edi, erekshe tynyshtyqty saqtap qatty jele jortyp kelemiz. Qanday jolmen kele jatqynymyzdy anghartatynday eshqanday zatty kóre almadym, al qazaqtar búrynnan  ózderi jaqsy biletin jerlermen keledi. Attardyng túyaghynyng dauysy alystan estilui mýmkin tasty   jerlerdi ainalyp, joldaryn jii auystyruda. Joldarynan adaspaytyndaryna senimdiligi Peterburgting eski túrghynynyng ýiine eng qysqa  jaryq shamdy kóshelerimen kele jatqanynday. Júldyzdargha qarap bayqadym, ontýstik-batysqa tura jýrip kelemiz, soghan qaraghanda otryadtan tik búryshpen alystap baramyz, al bizding otryadtyng soltýstik-batysqa bara jatqany belgili.

Eki býiirimizde kele jatqan  qazaqtyng ekeui de asyghystyqpen bizge jaqynday bastady, biz qalsh etip túra qaldyq. Alystan bir guil estildi, alysta shauyp kele jatqan attylardyng dýbirine úqsatugha bolady. Bizding osy kezdegi bet-әlpetimizdi kórgisi kelgen suretshi búl kóriniske aqshasyn ayamaghan bolar edi. Qazaqtar bir birine tyghyz jaqyndap, birneshe minuttan keyin kazaktardyng nayzasynyng úshynda shanshylyp jogharyda túruy mýmkin oidan diril qaghyp túr. Belgisiz guilge, meni qútqarushylardyng belgisi shyghar  degen ýmitpen bar zeyinimdi salyp qúlaghymdy tosyp túrmyn. Eger shabuyl bola qalsa, qazaqtar meni ay dalagha tastap qashyp ketetindigine, keter aldynda meni nayzalarymen shanshyp ketuge batyldarynyng jetpeytindigine kýmәnim joq edi. Olardyng qorqynyshy, mening ýmit otym beker bop shyqty, kóp úzamay guil tynyshtaldy. Shynymen jaqyn jerden sodyrlardyng bir toby ótti me, әlde jelding shuy bizderge attyng dýbiri bolyp estildi me, ol jaghyn bilmedim. Qazaqtar uh dep erkin erkin dem alyp syrtqy býiir jolyna ketti, al men bolsam bisharalyq kýidegi sayahatymdy jalghastyrugha tiyispin. Osy bir taghdyrly týngi bastan keshkenderimdi sizderge aityp jetkizetin sózim joq. Ádildigin aitar bolsam,   birinen song biri jalghasqan sanausyz jan tolghanystardy basymnan keshtirgen taghdyrgha riza bolsam kerek. Birde ýmit, birde qayghy birinen song biri almasyp boyymdaghy tәn jarasynan keshken azaptardy sezbeytin halge týstim, iyghyma oq tiygen, basyma tiygen soqqynyng kýshtiligi sonday, әli ózime keletin emespin.

Tang atar kezding aldynda, shaghyn jyragha kelip toqtadyq, jyranyng bayqausyzdyghy sonshama, dәl qasyna kelip te anghara almaysyn. Týzding dalasy qashyp bara jatqan auyldardyng aiqysh-úiqysh izderine toly ekendigin kórdim. Búl kórinis maghan únaghan joq, sebebi múnday jerde bizding izderimiz kóp izderding ishinde belgisiz bolady, sondyqtan meni izdeuge shyqqandardyng dúrys baghyttan adasyp ketpesine ýmitim qalmady. Qazaqtar meni jýk siyaqty qaytadan attan týsirdi; ayaghymdy baylap jerge jatqyzdy. Sharshaghandyqtan jәne shydatpaghan auruym sәt sayyn kýsheyip taghy da sezimnen airyldym. Qansha uaqyt esimnen tanyp jatqanymdy bilmeymin – bir kezde denemdi qaryghan suyq oyatyp jiberdi, dәl sol kezde alqynyp shashalyp jatyr ekenmin. Búl jaghymsyz jaghdayym maghan qaytadan sergektik syilady; sudan shyqpaq bolyp júlqynamyn, biraq birneshe kýshti qoldar meni suda ústap qaldyrdy. Bir uaqytta basymdy  sudan shyghardym-au, әiteuir. Biraq, qazaqtar meni sol qalpymda ústap suda ústap túrdy. Ishindegi bireui, meni emdeu mindetin moynyna alghany, qarsylaspauymdy, birneshe saghattan song búl shomyludyng arqasynda qúlan taza jazylyp ketetinimdi aityp ýgittep qoyady. Shiyrek saghattay suda ústady, shynynda da ózimdi búrynghydan jaqsy sezine bastadym, salqyngha denem ýirenip esimnen tanghan kezde jipti sheship qolymnyng bosaghanyna raqattandym. Biraq, búl raqatym kópke úzaghan joq, jaghagha shygha salysymen qaytadan baylap tastady. Keyin bildim, qazaqtar shomyludy barlyq aurudan jazyludyng emi dep biledi eken. Jaralylardy úzaq uaqytqa sugha  jatqyzady, sodan keyin  jara tezirek jazylady dep sanaydy. Degenderindey ózimdi jaqsy sezine bastadym. Meni attarymyz túrghan jyragha kóterip apardy. Qazaqtardyng biri dalany kóretindey bolyp jardyng shetine shópke  ornalasty. Serigi meni qarauyldap qaldy, qalghan ekeui jerge qisaya ketti de sol zamatta qor ete týsti. Ábden sharshaghan men de olardyng ýlgisimen kóp úzamay qatty úiqygha kettim.

Oyanghan kezimde kýn aspangha joghary kóterilipti. Aynalamda búrynghy jaghday: eki qazaq úiyqtap jatyr, ekeui qarauylda, tek oryndary auysqan, olar da bizding kýzetshiler siyaqty auysyp otyrady eken. Qasymda otyrghan qazaq oyanghanymdy kórip qúrt (avtor krut depti. - S.J.) úsyndy. Qyshqyl sýzbeden jasalghan zat, qazaqtar joryq kezinde tek osymen qorektenedi. Qúrtty sugha jibituge bolady, sondyqtan әri tamaq, әri susyn bola alady. Kóptegen qazaqqúmarlar qúrtty erekshe maqtaydy, biraq aitayyn, birneshe kýn boyy ony tamaq ornyna jeudi eng qas  dúshpanyma da qalamaymyn. Syzdatqan ashtyq gastronomiyalyq senimsizdikterimdi jinap qoyghyzyp qazaqtyng osy bir susynynan birneshe jútym jútugha mәjbýr etti. Kýzetshim menimen úzaq әngimege týsip, sóilegen sózderimdegi qatelerime kýle beredi; sóz arasynda patshany kórgen kezing boldy ma, onyng qansha aty bar, jaqsy kóretin atynyng týsi qanday dep súrady. Osynday súraqtar qoyghan kezde onyng boyynda dalalyq oi-qiyalynyn  qiyandap ketetini kórinip túr. Súqbattasymnyng qazaqtardyng kópshiligine tәn sanalatyn jabyrqanqy túiyq minezi joq, kónildi jigit bolyp kórindi. Ángimemizdi jardyng shetinde shópting ýstinde jatqan qazaqtyng ysqyryghy bólip jiberdi. Ysqyryqtyng dauysynyng qúsqa úqsaytyndyghy sonsha, ony alystan estigen adam oghan esh mәn bermegen bolar edi, al mening qasymdaghylargha ol siqyrsha әser etti.  Menimen sóilesip otyrghan qazaq sózining jartysynda toqtap, auzyn ashyp sausaghyn saqtyq belgisimen joghary ústaghan kýii melshiygen tastay bolyp qatyp qaldy. Úiyqtap jatqan eki qazaq sol sәtte oyanyp, bir sóz de aitpastan zәreleri ketkendey biri birine kózderi baqyrayyp qarap qaldy. Birneshe minuttardan song jogharyda jatqan qarauyl jerden basyn kótermey qúlaqshynyn әuelete laqtyryp jiberdi, qúlaqshyn biz jatqan saygha týsti. Shópting arasynda tyghylyp jatqan kezderinde, shópting qozghalghany dúshpannyng nazaryna týsip qaldy dep oilasa, qazaqtar osy әdisti qoldanatyndyghyn búrynnan biletinmin. Asqan sheberlikpen jogharygha laqtyrylghan qúlaqshyn jerden kóterilgen qústan ainymaydy. Búl joly osy qulyq tolyq tabysqa jetken bolsa kerek. Biraz uaqyt ótken song qazaqtar erkin dem alyp, iyqtarynan auyr jýk týskendey, búrynghy qalyptaryna týsti. Qúlaqshynyn kiyip alghan qarauyl kýzettegi óz ornyna bardy; basqasy ekeumizding aramyzdaghy ýzilgen әngimeni jalghastyryp, qalghan ekeui sol zamatta úiqygha ketti. Taltýstik tike týsken kýn sәulesi qyzdyryp túr, kýnnen tyghylatyn jer joq, biraq qazaqtar ottay qyzghan jerde,  týski tamaqqa toyghan, asqazany sau, jerin Qamqorshylar kenesine amanatqa qoyghan orys pomeshiygi siyaqty, júmsaq mamyqta jatqanday baysaldylyqpen úiyqtay beredi.

Uaqyt adam shydamastay úzaq ótude. Ystyq aua dem aluyma jaqpay otyr. Al eriksiz qozghalmay jatqandyghym, qatty jýruden de jaman qajytyp tastady. Kýn batugha eki saghattay qalghan kezde qazaqtar jaqyn jerdegi qayyrgha aparyp tanertengi shomyludy qaytalady, osy isteri ýshin ishtey olargha  rizashylyghymdy bildirdim. Alghan jaraqatyma qaramastan, boyyma  kýsh-quatym kirip jatqan siyaqty. Oilarym jarqyn, birinshi ret týsken jaghdayymdy jaqsylap oilap alatynday boldym. Áriyne jaghdayym óte adam qyzygharlyqtay emes. Evropalyq soghystardyng ózinde, sauattylyqtyng arqasynda tútqyndargha kóptegen búzylmaytyn qúqyqtar syilanghandyqtan, tútqyn bolu ólimnen birshama tәuir. Adamnyng qúqyqtary jayly eshqanday týsinikterdi estip kórmegen  myna aziyalyq jabayylardan ne qayyrymdylyq kýtuge bolady biraq? Búl sәtke deyin maghan kózqarastary men qaraulary jaman bolghan joq; biraq onyng sebebi olardyng maghan jany ashyghandyghynan emes, kózdegen maqsattarynan onay angharylyp túr. Kazaktar meni qútqaryp qalar degen ýmitim de esh negizsiz bolyp túr. Otryadtaghy attardyng әbden sharshaghanyn bilemin,  toqtamay izben jýrip  quudy jalghastyra almaydy, ekspedisiya bir sózben aitar bolsam, ayaqtaldy. Otryad jaqyn uaqytta liniyagha qaytuy kerek. Búl oi-tolghanystarym meni onsha júbanta almaytyn oilar. Áytse de mende azghantay bolsa da ýmitting kólenkesi bar edi. Qazaqtarda qamsyzdyq pen jasyqtyq basym, sol sebepten erte me, kesh pe maghan qashudyng bir sәti týseri anyq. Múnday amaldyng qiyndyqtary men qauiptiligi jayly oilap qajeti joq. Tútqynnan qútylu mәselesi qoyylghan kezde, ómirin tәuekelge qiigha kim oilanady? Kazanova men baron Trenkting ataqty qashu oqighalarynyng barlyq egjey-tegjeylerin esime týsirdim. Búl eki adam qazaqtarda tútqynda bolghan kezderimde qiyalymdaghy eng sýiikti adamdarym boldy.

Serikterim jolgha shyghu ýshin qaranghylyqtyng týskenin kýtip otyr. Kýndiz jýruge bata almaydy, meni izdeushilerding kózderine týsip qalamyz dep qorqady. Tolghan ay dalany jap-jaryq qylyp túrdy, qazaqtarym odan qorqar emes, otryadtan alystaghan sayyn batyldanyp keledi. Ontýstik-batysqa qaray týni boyy jele jortyp kelemiz. Tang aldynda aldymyzdan Kenesarynyng qarauylshylarynyng bir partiyasy shyqty. Bizdi quanyshty sózderimen qarsy alyp qorshap aldy, dostarynyng sәtti oljamen kele jatqandaryna qyzyghyp ta, tandanyp ta jatyr. Mening qazaqtarym, әriyne múnday saltanattan ózderine mýmkin bolatyn barlyq tiyimdilikti aludy oilap jatyr. Erlikterin jarysa aityp jatyr, sany kóp  kazaktardy qalay quyp qashyrghanyn, olardyng óz zenbirekterining qasyna qalay tyghylghandaryn, ózining janyn salyp qorghanghanyn, eng sonynda meni yaghny orystyng batyry, Jenisting әkesin qalay qolgha týsirgenin aitty. Osy kezde auylgha da  kelip qaldyq.

Tannyng erte shaghy edi, júrttyng kópshiligine kýn әli bastalmaghan. Birneshe iyt, bәri de týrikmendik túqymnan, aldymyzdan jýgire shyqty, meni kórip bar dauysymen abalay jóneldi. Auyl jany bar tirshilik iyesine úqsaydy. Dalanyng jarty shaqyrymday kvadrat aimaghynda eshqanday tәrtipsiz qazaqtyng jyljymaly ýileri shashyrap ornalasqan. Kiyiz ýiler onsha kóp emes; olardyng barlyghy tek aqsýiekterge ghana arnalghan, biyiktigimen jәne kiyizderining appaqtyghymen kóz tartady. Olardan keyin ekinshi orynda shoshala ýiler túr, kiyiz ýilerden aiyrmashylyghy – dóngelek kýmbez jasaytyn uyqtary shanyraqqa tyghylmaydy, onyng ornyna arqanmen bastaryn qosyp baylap qoyady. Eng qarapayym halyq týngi suyq pen kýndizgi ystyqtan qosqa tyghylady. Qos -  tike ýsh syryq qoyylghan, syrty kiyizben jabylghan baspana. Múnday qostarda jatugha, otyrugha bolady, tek týregep túra almaysyn. Býkil ómirin at ýstinde, jerde ótkizetin ordalyqtar ýshin búl ynghaysyzdyq týk te emes. Mysaly, qazaqqa birneshe qadam jermen jýruge tura kelse, ayaghyna qabyq orap alghan mysyqqa úqsap ebedeysiz jýretini sodan bolsa kerek.

Kiyiz ýilerding arasynda birneshe attar jýrdi, qalyp boyynsha qauip-qater kezine dep olardy jaqyn jerde ústaydy; qalghandary tabynnyng ishinde týie men qoylarmen aralasyp auylgha jaqyn jerde jayylyp jýr. Er kisilerdi az kezdestirdik, әli erte  bolghandyqtan olar tanghy úiqynyng qúshaghynda jatyr. Áyelder men qyzdar erte túryp ýy sharuasynyng kýibenimen jýr. Bizding keluimiz jappay qyzyghushylyqty tudyrdy. Aynalamyzgha kelushilerding sany birte birte kóbengde. Mening serikterimning ókinishine qaray, Kenesarynyng ýiinde joq ekenin, on kýnsiz qaytyp oralmaytynyn estipti. Tiyesili syilyqtaryn tezirek alugha tyrysqan serikterim shydamsyzdanyp, meni ertip Kenesaryny izdeymiz dep jana at talap ete bastady, biraq kópshilik júrttyng qarsy dauystary shyqty. Attar onsyz da sharshap keldi, olardy qúr beker sharshatugha bolmaydy, jolda kazaktar  ústap aluy mýmkin jәne t. b. aitty. Ishtey qyzghanghandardyng mening jenimpazdaryma qarsy kerisinshe is jasaugha tyrysyp jatqandary bayqaldy. Sóztalas kóp úzamay balaghattasugha úlasty.

Sol uaqytta qasymyzgha jibek shapandy, kestelengen ashyq týsti taqiya kiygen bipaz bir jas jigit keldi. Maghan esh sәlem bermey tike  betime qarady da mening serikterimning әngimesin tynday bastady. Serikterim oghan bastaryn iyip amandasyp, meni ertip hannyn artynan izdep barugha kózin jetkizuge tyrysyp odan rúqsat súray bastady. Kenesarynyng qoldaushylary ony han dep ataydy. Jas jigit búl ótinishten ýzildi-kesildi bas tartty, han jaqyn kýnderi oralady, tútqyndy jaqsy kýtip, jaralaryn emdep auylda saqtau qajet. Ony dalagha shygharugha bolmaydy, ol endi hannyng baghynyshtysy, onyng taghdyryn hannyng ózi sheshedi: Hiuagha satyp jiber dey me, nemese sol zamatta óltir dey me... Osylay degen sypayy jas jigit búl sózderdi  asqan sabyrlylyqpen jәne salqynqandylyqpen,  qúddy  qoydy ne isteymiz, satamyz ba әlde soyamyz ba degendey kózimshe aitty. Serikterim onyng búl sheshimine narazy bolsa kerek, biraq kózinshe qarsy eshtene aitpady, jas jigit sol jerden alystap ketken song ghana kýnkildep renjigenderin bildire bastady. Keyin bildim, jas jigit Áljan eken, Tashkentte óltirilgen Sarjannyng balasy. Kenesary ózi ketken kezderde auyldy basqarudy Áljangha tapsyrady eken.

Áljannyng ýiinen alys emes jerge maghan arnaghan shoshalany qondyrdy. Ýsti birshama tap-taza kiyizben jabylghan, astyma da kiyizden tósek salyp berdi. Sharshaghanyma qaramastan kópke deyin úiyqtay almadym. Áljannyng qúldyqqa satamyz nemese óltiruimiz mýmkin degen sózderi qúlaghymnan ketpey túryp aldy. Ol sezimderdi elemeu onay, eger oghan qarsy kýreske týssen, onday kezde degenime jetemin degen sezimder basqa sezimderindi azaytady. Al mynaday jaghdayda, ólim saghan jәimen jaqyndap keledi, al  sening ony boldyrmaugha esh sharang joq. Jazanyng eng jaman týri - zaryqtyryp kýttirip qong, múnday kezde әrbir minutyng basyna tamghan balqyghan qorghasynmen ten. Degenmen múnyng baqytty ayaghy boluy mýmkin degen ýmit menen qashqan joq, osy bir ýmit terbetip úiyqtap kettim.

Úiqym eki saghatqa sozylyp, shoshalagha kirgen týri tanys adamnyng keluimen oyandym. Bet pishinderi qazaqqa tipti kelmeydi: bet әlpetining dúrystyghy men aqyldylyq túrpaty da qazaqqa úqsamaydy,  búl jóninen alghanda qazaqtardyng týzdik әlpetteri onsha tәuir emes. Beytanystyng boyy úzyn, óte aryq, úzyn qara saqaly bar, denesining  týsi sap-sary. Jalpy aitqanda, bet әlpeti maghan óte únady, adamdy ishtey tartady, eriksizden senimge shaqyrady. Dostyq kónilmen sóilese bastady, múnday minez oqyghan músylmandardyng arasynda óte siyrek kezdesedi:  olardyng barlyghy erekshe fanatizmmen ulanghan, hristiandargha degen tereng jekkórinishtilikti boyyna jinaghan. Aty Ábilhayyr, kәsibi hakim yaghny ghúlama nemese emshi eken. Shyghysta ghúlama men emshi sózderi sinonim bolyp tabylady. Áljan júmsapty, Kenesary kelgenshe emdep sauyqtyrsyn dep búiyrypty. Ózim de tezirek sauyghudy qalaymyn, qashugha  mýmkindigim bolsyn dep, biraq tashkenttik emshining sheberligine onsha senbedim. Ábilhayyr jaraqatyma manyzdy týrmen qarady,  basymnyng toqtatpay  auyryp túrghanyn tyndap bolyp, qajetti dәrilerdi dayyndap tez oralamyn dep shyghyp ketti.

Ábilhayyr sózinde túryp birshama úzaq uaqyt ótken song qasynda eki qazaghy bar qaytyp oraldy. Qazaqtyng bireuining qolynda qoydyng basy salynghan tabaq, ekinshisi ýlken kiyizdi (tekemet) arqalap kirdi. Ábilhayyr qolyma tabaqty ústatyp ýstime kiyizdi jauyp qoydyng basynan shyqqan budy ishime tartudy búiyrdy. Qoydyng basynan shyqqan neshe týrli qospalardyng iyisining әseri tórt sodyrdyng sirkesuynan kem emes edi. Odan song býkil basty jep qonggha tiyisti boldym, múny oryndau onay emes-ti, sebebi eshqanday tәbetim joq, әsirese qazaqtardyng pisirgen tamaghyn jeuge esh kónilim joq edi. Biraq, amal joq, tyrjiyp  eng songhy kesegin jútqan song Ábilhayyr meni úiyqtaugha jatqyzdy. Jaqsylap terleuim ýshin sol jerdegi barlyq kiyiz ben jarghaqtardy ýstime japty. Biraq eskertemin, múnyng barlyghy tek basynnyng auyrghanyn qoydyru ýshin, al jaraqattar ýshin arnauly basqa em dayyndap jatyrmyn dedi. Áriyne basqa jaghdayda, taltýstegi qyryq gradus ystyq kezinde, zildey kiyizder men jarghaqtyng astynda jatugha kelispegen bolar edim, al myna jerde despottyq әdispen emdep jatyr ghoy. Ýstime jabylghan kiyizderden bosanghym kelip jatqanymdy kórgen Ábilhayyr, qasyndaghy qazaqtardy kiyizderding ýstine otyrghyzyp kýshpen osylay ústap túrugha búiyrdy. Búl azapqa bir saghatqa juyq shydaugha tiyis boldym, bir uaqytta Ábilhayyr ýstimdegi kiyizderdi alyp tastaugha búiyrdy, ýstime tek júqa kiyimderdi qaldyryp bas auruynan týgel qútylghanymmen qúttyqtady. Shyndyghynda basymnyng auyrghanyn týk te sezbedim. Soghyp túrghan samal jel rahat sezim tudyryp ómirlik eliksirdi qabyldap túrghanday shipasymen әser etti. Ábilhayyr jenimpazgha tәn keyippen maghan qarady da jaraqatty emdeytin dәrini dayyndau ýshin ketti. Jaraqatym qatty auyryp mazamdy alyp túr edi. Ystyqpen emdeuding nәtiyjesinde әbden sharshasam kerek, úiqygha tarta bastady, dәrigerimning joqtyghyn paydalanyp demalugha qisaydym.

Ábilhayyr kóp kýttirgen joq. Kóp úzamay men jatqan shoshalagha qaytyp keldi, búl joly birneshe erkek pen әielderdi, tipiti balalardy da ertip kelipti. Sirә erekshe operasiya jasamaq oimen kelse kerek, qasyndaghy jamaghatyna tegin spektakli kórsetpekshi shyghar.  Meni qalay emdegenining qyzyghyn júrttyng barlyghy kórsin degen oimen shoshalamnyng kiyizderin kóterip tastady. Maghan ne istemek dep onyng oilaghan oiyn tappaq bolghan kezimde suyq oy denemdi qaryp ketedi. Baqytyma oray, Ábilhayyrdyng oilap tapqan emining eshqanday ziyany joq eken. Oghan tang qalsam da, isting qalay órbigenin aitpas búryn, oqushylaryma kishkentay ghana aldyn ala habarlau jasayyn.

Ótken joly qazaqtardyng yrymshyldyghy turaly aitqan bolatynmyn. Yrymshyldyqtyng qazaqtyng týsinigine, әsirese medisinagha degen týsinigine әseri orasan erekshe. Qanday bir bolmasyn aurudy qazaqtar, adamnyng boyyna jinalghan jynnyng әserinen, ony auyrtyp túrghan jyn dep sanaydy. Jyndy quyp shyghu degenimiz aurudy emdeu dep sanaydy. Meyli, aurudyng sebebi ózinen ózi kórinip túrsyn, mysaly jaraqattyng ózin qazaqtar jyn auyrtyp túr deydi. Olardyn  dәrigerleri – jәy halyq tәuip, baqsy, kóregen, emshiler dep ataytyndar, medisinadan týk habary joqtar. Olardyng medisinadan esh habary bolmaghandyqtan dalalyq demonologiyany jaqsy bilui tiyis. Men olardy sharlatandyqtan qorghaugha dayynmyn, bir qaraghanda olar osynday әser qaldyrady. Olar adamnyng sauyghyp ketuine onyng senimining erekshe әser etetinin  jaqsy biledi. Jerlesterining әrtýrli senimderge nanghyshtyghyn paydalanyp,  olardyng senimderine kirip, olardyng qúpiyalaryn tauyp aitatyn, jәy adamnyng qolynan kelmeytin erekshe adam etip kórsetedi ózderin. Emderining kóp jaghdayda oidaghyday boluy – olardyng qatelespeytindigin, esepterining dúrystyghyn dәleldeydi. Sonymen birge olardyng ózi de siqyrshylyq qabiletterine ózderining senetindigin kórsetedi. Úzaq jyldar boyy adamdargha ruh, shabyt әkelumen ainalysyp jýrgen adamdar eng sonynda ózining ghajayypshylyghyna ózi senetin bolady. Vizionerlerdi, magnitiyzerlardy t. b. eske týsirinizdershi. Olardyng ishindegilerding barlyghy aldamshylar emes; olardyng kópshiligi óz qabiletine ózderi senip aldanyp qalghandar. Qazaq hәkimderining emdeu tәsilderi medisinalyq derekterge negizdelgen keybir jaghdaylarda, tek syrtynda ghana ghajaptyqtyng perdesi bar; keybireulerining negizinde halyqtyng sengishtiginen basqa, soqyr senimnen basqa eshtene joq. Endi bizding Ábilhayyrgha oralayyq

Ol qolyna pyshaqty alyp, kýbirlep   dúgha ma, ant pa birnәrseni oqydy da, asqan eptikpen oq túrghan jerdi kesti. Oqty suyryp alayyn degen shyghar dep oiladym, biraq meni tang qaldyrghany, oghan tiymedi, tek qanyn toqtatty da jaragha bilte jipti bastyryp qoydy. Osy jerde shydamym jetpedi. Qazaq júrtshylyghynyng aldynda Majandiyding leksiyasyndaghy oiynshyq qoyan siyaqty  nemese siqyrshy men jynnyng arasyndaghy deldal siyaqty oiynshyq bolghym  kelmey azaptaushynyng qolynan shyghyp kettim. Biraq qazaqtar mening emdeluimdi kórip qyzyqtaudan, oghan erkin kuә boludan bas tartqysy kelmedi. Eng kýshti, batyr degen tórt adam arasynan shyghyp ayaq-qolymnan ústap qaytadan jerge shegelep jatqyzdy. Bәri de qarsylaspa, múnyng bәri sening paydang ýshin dep ýgittep jatyr. Olardyng búl ýgitteuleri maghan artyqtau bolyp kórindi, men onsyz da jybyr etuge shamam joq bolatyn. Ábilhayyr osy kezde qarap túrghandargha tezirek Júldyzdy alyp keluge búiyrdy. «Júldyz degeni kim?» dep oiladym. Birneshe minuttan song júmsaghan adamdar qaytyp keldi. Júldyz kelgisi joq, jylaydy, qorqady degendi aitty. Ábilhayyrgha, osy bir júmbaq kisige, jylau, qorqytu әser etpese kerek. «Jaqsylyqpen kelmese, arqalap әkelinder» dedi Ábilhayyr ashulanghan búiryqty ýnmen. Búl tragikomediyagha ózim de aralasyp qatysa bastadym, arty ne bolar eken dep sonyn qyzygha kýttim. Mening qyzyghuym  erekshe kýtpegen jaghdayda qanaghattandyryldy.

Shoshalagha jasy on altylar shamasynda bir qyz keldi, joq, dúrysy keltirildi. Qyz ózinen talap etilgen júmysty oryndaghysy kelmeytin siyaqty. Bilmeymin, Ábilhayyrdyng siqyrlyghynan qorqa ma, әlde býkil auyldyng aldyna shyghugha úyala ma, týrinen erekshe abyrjyp túrghandyghy bayqalady. Biraq búl jaghday onyng súlulyghyn  baghalaugha esh kedergi bolghan joq, qyzdyng súlulyghy maghan erekshe әser etti. Shyndyghynda Júldyzdy súlu deuge bolady. Boyy әjeptәuir biyik, búl qazaqtardyng arasynda siyrek kezdesetin jaghday. Beti jalpaq emes, núrly jýzi men  sopaqtau keskini erekshe tartymdy, kórki ózi siyaqty dóngelek jýzdi jerlesterimen salystyrghanda airyqsha súlu bolyp túr. Al qara kózi ghajap núr shashady. Biraq kýnmen kýigen  mening jabayy qyzymnyng shyrayly qyzyl betinde, әttegen-ay, bir qabat kir-qojalaghy Neva danghylynyng boyynda jýrgen adamynyng betin tyrjitar edi. Biraq, birneshe apta qazaq dalasynda bolghandyqtan kóptegen týsinikterimdi qazaqtardyng týsinigine beyimdedim. Solay dep túrsam da, dәl sol minutta, Júldyzdy kórgen sәtte qyzdyng súlulyghyn baghalaytynday jaghdayda emes bolatynmyn. Ábilhayyr mening qolymdy sozdy da, Júldyzdy maghan jaqyndatyp әkelip jaraqat alghan iyghymnan attap ótuge búiyrdy. Qyz emdeuding múnday әdisin búryn kórgen bolsa kerek, mýmkin ózi de osylay em jasady ma, әri qaray ýgitteudi súratpay birneshe ret iyghymnan attap óte bastady, Ábilhayyr attaghan sayyn sanap túrdy.   Búl komediya menimshe jarty saghatqa sozylsa kerek, qatysyp túrghandardyng birde biri tis jarghan joq, kýlgen joq. Bir kezde Ábilhayyr Júldyzdy toqtatty, qyz sol sәtte shoshaladan joq boldy. Sonymen birge Ábilhayyr pyshaqpen jaradan oqty shyghardy, sýitip emdeu prosesi ayaqtaldy. Kórgenderine riza bolghan kórermender tarap ketken song Ábilhayyr maghan ayaushylyq tanytqan synaymen  týsindirdi: oqty deneden shygharu  óte qauipti, sebebi adamnyng denesine oqpen birge súm jyn kiredi. Ony zorlap shygharsan, ol ashulanyp ózi ýshin kek alady. Jaranyng ýstinen Júldyz siyaqty pәk qyzdyng attap ótui, jyngha óz erkimen ketuge mәjbýrleydi, sonda ghana oqty shygharyp alugha bolady. Múnday týsindiruge erekshe qanaghattandym.

Qazaqtyng medisinasynyng әdisterining sonshalyqty maghynasyz bolghandyghyna qaramastan,  erekshe esimde qalatyn osy kýnning keshinde moralidyq ta, fizikalyq ta jaghynan  ózimdi әjeptәuir jaqsy sezindim. Basymnan keshken múnday tolghanystardan song bolugha tiyis әlsizdik qana qalypty; oilarymnyng sabyrlyghy basymdyq alyp, eshqanday esep bermeytin sergektikpen bolashaghymdy oilay bastadym.  Júldyzdyng symbatty beynesi mening sauyghyp ketuime kóp kómegin tiygizgenin aitugha tiyispin. Búl beyne kóz aldymnan әrqashan ketpey, dalada bolghan kezderimdegi kórgen dórekilikter  men jabayylyqtargha, túrpayylyqtargha qarama-qarsy túra aldy. Ábilhayyr jasaghan emining jaqsy nәtiyjesin kórgen song emin jalghastyrudy toqtatty. Sýitip meni eshkim mazalamaytyn boldy.

Uaqyt men ýshin adam shydamaytynday bayau jýrip jatty. Búrynghysha ayaq-qolym baylauly, kýzetshilerim qasymnan bir qadam da attamaydy. Áriyne, kónil aulau ýshin olarmen sóilesuge bolar edi, biraq búl әngime kóp úzamay jeritti, sebebi bir birimizdi onsha jaqsy týsinbeymiz. Auylda eshkim oryssha bilmeydi. Uaqyt ótkizgisi kelgen qazaqtar meni kóru ýshin shoshalama jii kelip túrdy. Maghan ústap alghan kishkentay annyng balasy siyaqty kózben qaraydy, biraq eshqaysysy sózben ne qimylmen renjituge barghan emes. Men eshkimning qol tiiinen qorghalghan, hannyng jeke menshigi siyaqty boldym. Ýsh kýn boyy auyl ornynda qozghalmay otyr. Búl kazaktardyng otryadynyng tipti basqa baghytta ketip bara jatqandyghyn bildiredi, sondyqtan ol jaqtan shabuyl bolyp qalar dep qoryqpay otyr. Biraq auyldyng maly ainaladaghy jayylymnyng shópterin jep tauysypty, sondyqtan olar kóshuleri kerek.

Áljangha meni ózimen birge ertip jýru ynghaysyz әri kónilsiz bolsa kerek, Kenesary kelgenshe meni kórshi qazaq eginshilerine saqtaugha qaldyryp ketpekshi boldy. Eginshilerding biyin alyp keldi, qausaghan kәri shal eken, ýstindegi kiyimi eski kiyiz qúraq pen jamaulardan tigilgen. Áljan biyge meni alyp qaludy búiyrdy, eger qashyp ketse, ne ólip qalsa eginshilerden eshkim tiri qalmaydy dedi. By Áljannyng ayaghyna jyghylyp myna oiyn ózgertudi súrady, mening adamdarym bәri dalada eginde jýr, qarauyldaytyn eshkimim joq. Oghan qosa bizding kýshimiz de kelmeydi, qashatyn bolsa,  eshkimde qaru joq. Áljan biyding ótinishine qúlaq aspady, tek eki tólengitin eginshilerge  kýzetke  qosyp beruge kelisti. Búl sheshim biydi búrynghydan da jaman qorqytyp, búiryghyndy oryndayyn, tek tólengitterindi jibere kórme dep jalyndy. Áljandy biyding bos sózderi sharshatsa kerek, shaldyng basyna qamshyny bir siltep ýiine kirip ketti. Mening shoshalamnyng aldynda bolghan búl әngime sonymen bitti. Endi eginshi degen qanday adamdar ekendigin әngimelep bereyin.

Qazaq dalasy siyaqty qalyptaspaghan elde menshik qúqyghynyng óte az qúrmetteletindigi ózinen ózi belgili. «Bәri meniki» dep aitatyn adam kez kelgen jerden tabyla ketedi. Bir auylgha kórshileri jasaghan eki-ýsh sәtti barymtanyng ózi búl auyldyng adamdaryn taqyr kedeylikke týsirip qayyrshy etedi. Jylqylarynan airylghan bayghústar aqysyn qaytaryp alugha, barymtashylardyng esebinen ashtyqtan aman alyp qalatyn qarjy da talap ete almaydy. Ne isteydi? Keybireuleri ashtan óledi, túrmysqa tózimdileri qiyn beynetti ómirge -  eginshilikpen ainalysugha mәjbýr bolady. Kóship-qonyp jýrgen, jyrtqysh  (avtordyng qazaqqa kózqarasy osynday. - S.J.)  halyqtyng arasynda jýrgen eginshilerding jaghdayynyng qanshalyqty ekenin kózderinizge elestetip kórinizder. Kez-kelgen salt atty  qaruly qaraqshy eginshilerding auylyna kelip olardyng ómirine de, mýlkine de qauip tóndirip dirildetedi. Kez kelgen jýrginshi tólengit eginshige qonaq bolyp eng jaqsy qoyyn soydyrta alady, dalanyng dәstýri boyynsha bergen tamaghyna aqsha tóleu eshkim estimegen jaghday.  Bishara eginshilerding aimaghynda barymtashylyq bola qalsa, odan jaman pәle joq. Múnday jaghdayda eginshiler beytarap bola almaydy: eki jaq ta eginshilerge әrtýrli talaptar qoyady, eki jaqta qarsylastaryna jasalghan qyzmeti ýshin eginshini ayamaydy.  Eng sonynda, kýzde manday terimen egip ósirgen eginin jinayyn dep otyrghan kezde tonaushy qaraqshylar kelip birneshe saghatta bәrin sypyryp alyp ketedi, týgel alyp kete almasa, qalghanyn joyyp býldirip ketedi. Eginshilerdi qoldaytyn bolystar bizding bal jinaytyn aralargha istegenimizdi eginshilerge jasaydy – eginshilerge ónimin ashtan ólmeytindey mólsherde qaldyrady da, qalghandaryn әlim jettik etip alyp qoyady. Mine, adamdy osylay ólmeshi kýnkóriste ústau – әdilettilik emes, qarapayym esep.

Auylgha jaqyn jerde túryp jatqan eginshilerding biyining meni nelikten qabyldaghysy kelmegendigi endi týsinikti boldy.  Shal búl júmystyng jauapkershiligi óte kýshti, biraq esh qarymtasy joq ekendigin jaqsy biledi. Auylynda Kenesarynyng eki tólengiti birneshe kýn qonaqta bolady degendi estigende, ol búrynghydan da jaman qorqyp ketti. Biraq esh amaly joq. Tólengitter meni attaryna mingizip aldy, ózderi qasynda, al shal bolsa amaly bolmay uhilep dem alyp artynan jayau  ilesip jýre bardy, sebebi aty joq edi.

Eki saghattan song eginshiler otyrghan jerge keldik. Egin dalasyna tary egipti, syrtynan qaraghanda tik búryshty shaghyn sharshylargha bólingendikten baqshagha úqsaydy. Dalanyng jazy qúrghaq bolghandyqtan egindi qolmen sugharu qajet, gidravlikalyq әdisterding búl jaqta joqtyghyna baylanysty sugharu júmysyna orasan kóp beynet kerek. Soghan qaramastan eginshilerding shydamdylyghy bәrin jenedi: әrbir sharshy bólik birdey su mólsherimen sugharylatyndyqtan astyq bitik bolady dep ýmittenedi. Eginshilerding túratyn ýileri qamystan toqylghan alasa boyly kýrkeler. Kýrkeni dóngelek etip jasaydy, diametri jiyrma sajyn shamasynda. Eginshiler egis dalasynda tek jazda túrady, qys kezinde bolystargha tarap ketedi.

Bizdi narazylyqpen, ishtey qorqynyshqa toly kýnkilmen qarsy aldy. Biraq Kenesarynyng tólengitteri  sol zamatta qamshy ýiirip,  senderge qonaq emespiz, tolyq qojayyndarynbyz degendey ózderin tanystyra bastady. Dalalyq auyldyng adamdarynyng sany eluding shamasynda, kópshiligi qariyalar, әielder men balalar. Jas jigitter az kezdesedi, әrbir qazaq jastyq kýshi men qayraty bar kezde auyr júmys istegennen góri tonaushylyqpen ainalysqandy dúrys sanaydy. Kiygen kiyimderi Sandvich aralynyng túrghyndaryn beynelegen kartinany eske týsiredi. Balalardy esh kiyimi joq jalanash deuge bolady; ýlkenderi ýsterine jamaugha úqsas birdenelerdi ilip alypty, jamaulardyng ózi әiel statuyasyndaghy әuretin jauyp túrghan japyraqtardan asyp túrghan eshtenesi joq. Búghan auyr azapty enbekten, auqattyng azdyghynan adamdardyng bet-әlpetindegi qaljyraghan jýdeulikti qosynyz. En  jamany, eginshilerding boyynan barlyq adamy bet-әlpetti joyyp jibergen  adamgershilik qasiyetterding joghalghandyghy únamsyz әser qaldyrady. Olardyng barlyq mal-mýlki, jer óndeytin qúraldarynan basqasy, on shaqty qoy men eshki ghana, solardyng sýtimen kýn kóredi. Menimen erip kelgen tólengitter múnday taqyl-túqyl tamaqqa kelispedi, kýn sayyn qoy soyghyzyp, eginshilerding az ghana malyn tauysa bastady. Tólengitterding barlyq uaqyty tamaq ishumen, úiqyda, ýy iyelerining qyzdarynyng izine týsumen ótti. Olardyng mende esh júmysy bolghan joq; eginshiler ghana meni kýni-týni kýzetti, sebebi jauapkershilikten qoryqty. Eginshilermen sóilesip orys otryadynyng qozghalysy jayly birdene súramaq boldym, biraq olar óte saq, sodyrlardan qorqyp súraqtaryma jauap bermedi. Qashyp ketuding de esh sәti tua qoymady, mýmkin jolym bolar degen oimen qashudy jón sanamadym, qashuym sәtsiz bolsa kýzetshilerimning meni kýzetuin odan da kýsheyteri anyq.

Eginshilerding auylynda ólerdey ish pystyratyn jaghdayda on kýn ótkizdim. Bir kýni tanerteng kelgen salt atty qazaq Kenesarynyng kelgendigin, dereu keluimdi talap etip jatyr degen habaryn jetkizdi.

(Jalghasy bar)

Orys tilinen audarghan Saghat Jýsip

Abai.kz

6 pikir