Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Bәse... 5872 32 pikir 27 Sәuir, 2017 saghat 15:43

O.Sәbden. Týrkistandy ruhany astanagha ainaldyrudy úsynamyn

Memleket basshysynyng tayauda «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalaghan «Bolashaqqa baghdar: últtyq janghyru» maqalasy kópting kókeyindegisin dóp basqan, Qazaq últtyq memlekettigin nyghaytugha baghyttalghan manyzdy qújat. Ruhany janghyru arqyly jana biyikterge úmtylu ómirding qasiyetti ústanymy. Búl baghdarlamalyq maqalada kózdelgen júmystardyng jemisi otarlyq sanadan arylghan, týbi bir týrki әlemimen jaqyndasqan ruhany kemel el qúru bolmaq.

Ruhany janghyrugha qatysty iydeyalar jana Qazaqstan ýshin auaday qajet edi. Osy arnada óz basym Týrkistandy ruhany janghyrtu arqyly Qazaqstandy ruhani-innovasiyalyq damytu mәselesin kóterudi sóz etpekpin. Týrkitildes halyqtar Qazaq jerindegi Týrkistandy ruhany kindigi sanaydy, aghylyp kelip, kiyeli mekenge ziyarat etedi. Al biz Týrkistannyng ruhany jәne ekonomikalyq әleuetin paydalana almay kelemiz. Búl aimaqqa tek turistik nysan retinde qarau mýldem dúrys emes. Týrki әlemining tiregi, tal­besigi bolatynday ta­rihy terendigi bar Týrkistan aima­ghyn ruhani, ekonomikalyq, tehno­logiyalyq damytu arqyly jana beleske kóteruge әbden bo­la­dy.

Osy orayda «Týrkistandy ruhany astanagha ainaldyru turaly» últtyq iydeyany algha tartpaq­shymyn. Búl megajo­bany «Týrkistan óniri» ruha­niy-jana tehnologiyalyq klas­­terin qúru – Qazaqstan qogha­myn izgilendiru turaly» dep ataudy jón kórdik. Onyng negizgi maqsaty – «Týrkistandy halyqaralyq dengeydegi ruhany orta­lyqqa» (megapoliske) ai­nal­dyru, halyqaralyq qauip­sizdikke jana qadam jasau. Tarihymyzda alghash ret bir aimaq mysalynda eki asa iri týbegeyli problemany úsh­tas­­­tyru kózdelude. Ol bir ja­ghynan adamzattyng ruha­niy-mә­deny jәne tarihy damuyna, ekinshi jaghynan jana 6-tehno­lo­giyalyq ukladty ýiles­tiruge baghyttalghan. Sol arqyly iyn­novasiyalyq damudyng qazaq­standyq janaru ýlgisin dýniye­jýzine ýlgi retinde úsy­nugha  bolady.

Búl megajoba ýlken 2 baghyt­tan túrady. Alghashqysy – Týrkis­tandy ruhany janghyrtu ar­qyly ruhany ortalyqqa ainaldyru.
Bizding oiymyz, osy Týrkis­tandy is jýzinde ruhany astanagha, mәdeni, ghylymi, diny ortalyqqa ainaldyra otyryp, HHI ghasyrdyng talabyna say Euraziyalyq integrasiyalyq iydeyamen damytu. Ol ýshin kezek kýttirmeytin mynanday is-sharalardy jýzege asyru qajet dep oilaymyn.

1) Parlamentte «Jana Týrkis­tan – ruhany astana» turaly zang qabyldau;

2) Jana Týrkistan ónirine «erkin ekonomikalyq aimaq» statusyn beru, ol ýshin zang qa­byldau;

3) Týrkistan aimaghyn 5 jylgha deyin salyqtan bosatu qajet. Búl ónirde sauda-sattyqpen ainalysatyn barlyq shaghyn kәsipkerlerdi salyqtan bosatu;

4) Týrkistanda eng joghary dengeydegi «Halyqaralyq din aka­demiyasyn», «Mәdeniyet aka­demiyasyn», «Tarih qazynasy muzeyin», «Arheologiya muzeyin» ashu. Mysaly: Londondaghy geografiyalyq muzeyge әlem halqy aghylyp kelip jatady.

5) Týrkistanda «Jana ruhany astana» qalashyghyn salu kerek. Búl qala qúrylysynyng sәuleti (arhiytekturasy) ejelgi shyghystyq týrki órkeniyetining naqyshynda, últtyq naqysh boyau, tanym erekshelikteri eskerilip, jobalanuy tiyis. Astana qalasy HHI ghasyrda elimizding jana modern ýlgidegi elordasy bolsa, al Týrkistan – qalasy elimizding ejelgi mәdeniy-tarihy ýlgidegi ruhany astanasy. Týrkistan músylman halqynyng negizgi mәshabynyng ortalyghy boluy kerek;

6) «Ruhany Jana Týrkistan» ortalyghyn salugha Túran dalasyna atajúrt dep, týrki, ózbek, azerbayjan, týrkmen, qyr­ghyz, tatar t.b. elderi, al jal­py islam әlemi dep arab, iran, mysyrlyq t.b. memle­ketter óz kómegin berer degen ýmit bar. Olar­dyng ózderining tarihy atajúrtynda, shyqqan jerinde óz últtyq naqyshynda ghajap eskertkishter, zәulim ghimarattar salugha atsalysugha bolar edi. Týrkistangha kelip-ketken adamdar óz elining ejelgi tarihynan syr shertetin kesene, eskertkish, ghimarattardy kór­gendey boluy kerek;

Mynau túraqsyz jahandanu zamanynda el men eldi, halyq pen halyqty biriktiretin faktor osy iydeya bolsa deymiz. Osy is-sharalardan keyin, tarihy qúndylyqtar arqyly bizding aldymyzda adamnyng ruhany janghyruyna kýrt óz­gerister ashylady. Qoghamnyng ar-ojdanyna kir týsirmey degra­dasiyagha úshyramauyna, qauipsizdikti saqtauda bir ýlken qadam bolady. Adamnyng oi-órisi HHI ghasyrdyng talabyna, jana sivilizasiyalyq qoghamgha say ózgeredi. Búl – dýniyejýzilik órkeniyetting talaby.

2-baghyt. Bizge ozyq tehno­logiya, jana bilim, ghylym, innovasiyalyq jol qajet.

Ol jana 6-tehnologiyalyq ukladty qalyptastyrghan jagh­dayda ghana iske asady dep senemin. Búl biotehnologiya, nano­teh­nologiya, geninjeneriyasy, elektrondy aqparattyq-bay­lanys, gharyshty iygeru tehnologiyalary jәne t.b.
Búl joba 6 ýlken klasterden túrady. Biz «Jana Týrkistan» atty halyq­aralyq últtyq jo­banyng jelilik modelin ja­sadyq. Múnda joba 6 baghyt­ta ne isteu kerek ekendigi aitylady.

– Ruhany astana «Týrkistan» turaly;

– Kentau tehnologiyalyq klasteri;

– Jana auyl klasteri;

– Turizm klasteri;

– Infraqúrylym;

– Logistika.

II baghytta  mynaday is-sharalardy jýzege asyru qajet:

1) Kentau qalasynyng adam jәne óndiristik әleuetin payda­lana otyryp, ol jerdegi Kentau ekskavator zauytyn, trans­for­mator zauytyn, «Ashy­say­­poliymetall» AQ jәne t.b. zauyttardyng óndiris kýsh­terin modernizasiyalau kerek;

2) 6-tehnologiyalyq uklad­taghy jana zauyttar salu kerek. Jana baghyttaghy jogharghy tehno­logiyalyq mamandar da­yyndau. Yadrolyq qauipsizdik «Bayqonyr-Semey» parkin ashu;

3) Búl jerge Jibek Joly transporttyq-logistikalyq or­talyghy, shaghyn innovasiyalyq biznes ortalyghy, tehnopoliys, tehnologiyalyq kolledj jәne t.b. infraqúrylymdar salynuy qajet. Janasha aitqanda, jana tehnologiyalyq klasterdi qalyptastyru kerek.

4) Úly Jibek joly boyynda jana turizm klasterin qúryp, damytu qajet. Búl bir jaghynan monoqalalardy damytu baghdar­lamasyn iske asyrugha mol mýmkindik berer edi;

5) Jana ýlgidegi «Auyl klasterin» jasau qajettigi – uaqyt talaby. Ol – HHI ghasyrda qazaq auylynyng sipa­ty qalay boluy kerek degen mәselege naqty jauap bolmaq. Auyldy gýldendiru, órkendetu arqyly elimizdi kórkeytemiz. Auylda kóp­tegen kishi kәsiporyndaryn ashyp, júmyspen qamtamasyz etemiz.  Halqymyzdyng sanyn kóbeyt­pey, bay-quatty memle­ketke aina­­luymyz eki-talay;

6) Búl Euraziyalyq megajoba bolghandyqtan, onyng geosayasy mәnin kýsheytu ýshin Resey men Qytay, Týrkiya memleketterin tartu kerek. Kosmosty iygerude (Bayqonyr), turizm jәne logistika, jana zauyttar saluda, urandy t.b. resurstardy payda­lanuda osy elderding inves­tisiyalaryn qatystyru.
Eger Týrkistandy ruhany astanagha ainaldyru jobasyn bastap, bitirsek, búl dýniye­jýzining aldynda olar  kórmegen tyng janalyq bolar edi. Jәne de  búl jobanyng strategiyalyq mәni,  manyzy  óte joghary. Ol HHI ghasyrdyn  jobasy bolar edi.

Eng manyzdysy, ruhani, mə­deny jəne jana innova­siya­lyq tehnologiyalyq ukladty biriktirip, bir prosess retinde jýrgizu nətiyjesinde, biz eng qymbat adam kapitalynyng tiyim­di paydalanuyn qamtamasyz etemiz.
Týrkistan jobasynyng qarjy-ekonomikalyq esebi berilgen. Jobagha jalpy 8 mlrd dollardan astam qarjy ketedi. Búl esepti SNIP boyynsha qúrylys ghylymy zertteu institutynda sala-sala boyynsha jasattyq. Qazir kýrmeui kelmeytin qiyn krizis zamanynda  «qarjyny qaydan alamyz?» degen súraq tuady. Oghan jauap bar:

Qarjylandyru kózderi:

  1. Memlekettik, respubliy­kalyq, jergilikti budjetter.
  2. Últtyq qordan qarajat bólu.
  3. Týrkistandy ruhani-inno­vasiyalyq janghyrtu «Halyq­aralyq qoryn» qúru.
  4. Investisiya tartu.
  5. Týrkistan erkin ekonomiy­kalyq aimaghyn 5 jylgha salyq­tan bosatu.
  6. Jobagha qoldau esebinde týrkitildes, islam elderin tar­tu.
  7. Ər oblys jobagha óz ýles­terin qosuy kerek.
  8. Zandy jəne jeke túlgha­lardyng jobany qarjy­lan­dyruy.
  9. Asar úiymdastyru.

Týrkistan – týrkitildes ha­lyq­tarynyng kindigi. Dәl qazir ol elding birligin, últ pen úlystyng basyn qosatyn, әr otbasyn bey-jay qaldyrmaytyn «Týrkistandy qayta janghyrtu» últtyq iydeyasy bolar edi.

Týrkistandy ruhany astanagha ainaldyrudy maqsat etetin búl halyqaralyq últtyq megajoba iske asqan kezde Qazaq halqynyng mәrtebesin kóterumen qatar músylman memleketterinin, halyqtarynyn, islam әlemin biriktiretin órkeniyetti bir ortalyghyna  ainalady.

Týrkitildes elderding basyn qo­syp, olardyng damuyna ser­pilis beru arqyly eng damy­ghan eldermen bәsekege týsuge mýmkindik tuady. Shamamen 2030-2040 jyldary týrki әlemi dýniyejýzinde oiyp túryp óz ornyn alugha  tiyis. Eger biz múny jasay almasaq, onda damyghan elder bizdi bólip-bólip órkeniyettik joldan yghystyryp tastaydy.  Tek osylay algha «ambisiyalyq maqsatty» qoyyp sheshe bilsek, týrki әlemi dýniyejýzinde eng biyik dәrejege, baghagha ie boluy mýmkin.

Qazirgi Týrki әlemining ekono­mikalyq әleuetine zer salsaq, Davos ekonomikalyq forumynyng ghalamdyq bәseke­lestik kórsetkishteri boyynsha bizding jaghdayymyzdyng mýsh­kil ekenin kóruge bolady. Jahan­dyq bәsekelestik indeksi boyynsha aldynghy 50 elding ishine tek Azerbayjan 37-shi orynnan kóringen. Qazaqstan –53, Týrkiya –55, Qyrghyzstan –111 orynda bolsa, Ózbekstan men Týrkmenstannyng kórsetkishteri Davos ekonomikalyq forumyna mýlde enbegen.  Al, bayyppen ýnile týssek, Týrkitildes elderi densaulyq, bilim, ghylym men tehnologiya, qarjy jýiesi, әsirese biznes, innovasiyalyq damudan kóp artta kelemiz (80-100-oryndarda). Bizge osy kórsetkishterge, әsirese, jana bilim, ghylym men tehnologiyagha asa mәn beru qajet.

Osy orayda damyghan mem­lekettermen bәsekelestikke týsuding jalghyz ghana joly – ruhani, tarihiy-mәdeny qúndy­lyqtarymyzdy janghyrtugha betbúrys qajet. Ol ýshin 200 mln-nan astam adam potensialy bar, býkil týrki elderining ghalymdaryna jәne biznes ókilderine jýkteytin halyqaralyq megajoba qajet. Ony shartty týrde «Týrki әlemine ruhany serpilis beru» jobasy dep atadyq.  Búl jobany iske asyruda birinshi kezekte Týrki elderining Ýkimet basshylary mәseleni konsep­tualdy týrde talqylap, ghalym­dar men biznes ókilderi birikken jú­mysshy tobyn qúryp, olargha memlekettik tapsyrys berilui qajet. Tiyisti granttyq qar­jy­landyru arqyly tez ara­da osy jobany dayyndau ýshin ghylymy izdenister jýr­gizu ma­nyzdy. Búl jobagha halyq­ara­lyq rezonans beru ýshin Týrki elderining Preziydentteri «Týrki әlemine ruhany serpilis beru» memorandumyn qabyldap, bekitkeni jón. Múnday tyng iydeyagha týrki әlemining halyq­tarynan qoldau alghan tiyimdi. Layym solay bolghay!

Orazaly SÁBDEN, Qazaqstan Ghalymdar odaghynyng preziydenti, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, e.gh.d., professor, ÚIA akademiygi

Abai.kz

 

32 pikir