Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Biylik 6746 6 pikir 25 Sәuir, 2017 saghat 10:11

Últ jadynyng jana tújyrymdamasy

Álemdik órkeniyetke ilesu ýshin jeke últ bolyp qalu – býgingi kýnning kezek kýttirmes ózekti mәselesi. Al, tól tarihymyz ben mәdeniyetimizdi, salt-dәstýrimizdi saqtap, últtyq tәrbiyege tereng mәn beru – últtyq biregeylikti saqtaudyng qaynar kózi.

Memleket basshysynyng juyrda jaryq kórip, býkil ziyaly qauym ókilderi, ústazdar men ghalymdar arasynda qyzu talqylaugha týsken strategiyalyq maqalasy – Qazaqstan halqyn ruhany damytu men últtyq sanany janghyrtudyng negizi. Búl sayasi-iydeologiyalyq qújat  qazaq halqynyng strategiyalyq baghytyn anyqtaytyn, ótkenimiz ben býgingini bolashaqqa ýilesimdi sabaqtastyratyn últ jadynyng jana tújyrymdamasy bolyp tabylady.

Maqalada Memleket basshysy Qazaqstannyng ýshinshi janghyru kezenine qadam basqandyghyn jәne búl janghyru elimizding әlemdegi damyghan 30 elding qataryna enuin maqsat etetindigin atap aityp,  bolashaq qazaq halqyn ruhany kemeldengen, Birtútas Últ retinde qalyptastyrudyng basymdyqtaryn úsynady.

Elbasynyng ruhany qúndylyqtarymyzdy algha tartyp, ruhaniyattyng әr salasyn týgendep, tarihymyz ben mәdeniyetimizdi damytu jayly aitylghan zerdeli pikiri kónilge quanysh úyalatyp otyr. Áriyne, damyghan elderding qay-qaysysyn alsaq ta, eng aldymen últtyq ruhty damytyp, sayasat pen ekonomika últ mýddesi ýshin qyzmet etuge baghyttalghan.

Preziydent halyqty tereng oigha jetelep, ótkenimizdi saralap, býginimizdi baghalap, últtyq kodty saqtay otyryp  jana dәuirding jaghymdy jaqtaryn boyymyzgha siniru kerektigin sóz etedi.

Óskeleng úrpaqty tәrbiyelep jýrgen biz ýshin, ústazdar qauymy ýshin, búl maqalanyng manyzy zor. Sebebi, Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy materialdyq qúndylyqtardan góri  ruhany qúndylyqtargha basymdyq berip, uaqyt synynan sýrinbey ótken, kóne dәuirden bizge jetken ozyq dәstýrlerimizdi tabysty janghyrudyng negizi etip aludy kózdeydi.

Elbasy birinshi tarauda últtyq sana men úshqyr oi, bilim men bәseke, pragmatizm men últtyq biregeylikti saqtau, evolusiyalyq damu qaghidattaryn tizip berdi.Búl alty qaghidat evolusiyalyq damudyng basty mejesi bolyp tabylady.

Memleket basshysy «Maqsatqa jetu ýshin bizding sanamyz isimizden ozyp jýrui, yaghny odan búryn janghyryp otyruy tiyis» – dep,  tayau jyldardaghy mindetterdi belgilep berdi. Tarihy qújatta  «Qazaq tilin birtindep latyn tiline kóshiru», «Jana gumanitarlyq bilim», «Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq», «Qazaqstandaghy 100 jana esim»  sekildi birneshe bastama kóterilip, jobalar úsynylghan.

Elbasy aitqanday Qazaqstannyng revolusiyalyq emes, evolusiyalyq damugha bet búrghany kónilimizdi kókke jetkizip otyr. Evolusiyalyq damudyng negizi retinde әleumettik jәne gumanitarlyq bilim salasyn damytu – babalar múrasy men elimizding últtyq ghúryptary, salt-joralghylary jәne últtyq tәrbie beru arqyly óskeleng úrpaq boyynda últtyq sana qalyptastyrudyng birden-bir joly dep týsinemin.

Núrsúltan Ábishúly Qazaqstan halqynyng sanasyn janghyrtudyng ekinshi baghyty retinde qanymyzgha singen jaghymsyz daghdylar men taptauryn bolghan qasang qaghidalardan arylyp, últtyq jәne jeke baylyghymyzdy ýnemdi paydalanyp, qanaghatshyldyq pen qayyrymdylyqty, ústamdylyqty nasihattaydy. Kezinde Abay Qúnanbayúly synaghan jaghymsyz minez-qúlyqtar, «ósek, ótirik, maqtanshaqtyq, erinshek, beker mal shashpaqtyq» әli kýnge elimizben birge jasap keledi. Búl qújat halqymyzdy oyatyp, ruhany janghyru arqyly kereghar qylyqtardan arylugha shaqyrady.

Memleket basshysynyng «2025 jyl­dan bastap latyn әlipbiyine kóshudi bastaymyz» degen oiyn qúptaymyz. Elimiz latyn qarpine kóshse, tuystas týrki tildes últtardyng tilin de mengeru jenilirek bolady. Sonday-aq, «100 jana esim» jәne «әlemning ýlgili 100 oqulyghy» jobalaryn Qazaqstan bilimi men mәdeniyetin damytudyng birden-bir joly ekenin kózi qaraqty jandar aitqyzbay týsineri haq.

Jalpy alghanda Elbasy maqalasynda oryn alghan iygi bastamalardy kezen-kezenge, baghyttaryna bólip qarastyrsaq, el damuy men órkendeui ýshin Qazaqstan halqyna arnalghan baghdarlama yaky Qazaqstan halqynyng ústanar ústanymy men últtyq iydeologiyasy dep qabyldaugha bolady.

 Janatbek Eshenqojaúly Ishpekbaev, Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining tәrbie isi jónindegi prorektory, sayasy ghylymdarynyng kandidaty, professor

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2424
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2743
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3200
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1817