Jeksenbi, 2 Qazan 2022
«Soqyr» Femida 5111 5 pikir 23 Sәuir, 2017 saghat 21:28

Qazaq elin úrylar jaylap aldy

Eldi úry men ótirikshi jaylady. Jәne olar jogharygha kóterildi. Endi týspeydi. Tek qana týkirigi men qaqyryghy týser. Búl qoghamnyng derti. Qogham tәrbiyesining qorytyndysy – úrlyqqa, ótirikke, jalagha, qysqasy bitpes kýnәharlyqqa әkep tiredi. Demek, búl – úrpaqtyng sory, qara halyqtyng azaby! Algha qoyghan maqsat joq, maqsatqa negiz joq, negizge niyet, niyetke sebep joq bolyp qaldy. Sebebi, ótirikting arty bir tútam. Halyq yghyr boldy, ótirikten mezi bolyp әbden sharshady.

Qay jerde de «óship jatyr» degendi «ósip jatyr» degen jalghan jarnamalar qaptady. Balalar sabaqty nóleboydan bastaydy, mektep qabyrghasynda 11 jyl tapjylmastan otyrady. Alyp shyghatyn eshtenesi joq. Baghdarlama qisyq. Bayaghy maymyldyng túqymysyng deumen qatyp qalghan, «shelәbek pauktyn» qazaq týri kelip qol úshyn sozbasa 2050 jylgha deyin jibimes. Al Qúran «topyraqtan týzildin» deydi, jәne aqiqaty sol. Múghalim maymyldan shyqtyng dep oqytady, al oqushynyng ata-anasy: «Atasynyng basy, sening múghaliminning ózi maymyldan shyqqan, tifu, mә, dep, ýide otyryp alyp múghalimge qolyn shygharady. Onyng qanday jazyghy bar? Múghalimderge shamadan tys is jýktep qoyghan, әkimiyattyng tapsyrmasymen itke qabylyp ýy aralaydy kep, odan qaldy qyruar qaghaz. Kólik jóndetip qoymasa bolar edi.

Al Saghadiyevke topyraq emes únnan jaratylsang da bәribir. Sonda kim halyqty mazaq etip otyrghan? «Sotkasyz adam – jany joq tәn» degen zamanda ómir sýrip jatqan jastar kitap oqy ma? Oqymasa olardy 11 jyl zorlap kitap oqytu, eriksiz qoragha qamap manyratyp qon kimge paydaly?

Qazirgi jastar eshnәrsege bas auyrtpaydy. Olardyng jýregin dir etkizetin bir ghana mehanizm bar. Ol – aifonnan «pilpuk» degen dauyspen belgi berip kelip otyratyn SMS. QMDB halyqqa arasha týsip, jaq ashyp bilim ministrine birnәrse dep aita almaydy, sebebi, sayasatpen dinning arasy alshaq deydi. Eriksiz kýlesin. Kýlesing de jylaysyn.

Osy 11 jyldyq mektepti bitirgen týlekter ne últshyl bolyp shygha almaydy. Sebebi, bizding elde últshyldyqqa jol joq. Últshyl degen sózdi jibitip últjandylyq dep ózgertip edi. Ol da sopayyp túrghan siyaqty, qazir últjandylyqty «eljandylyq» dep búrmalap aituda. Sebebi, bir ónertapqysh «bizding elde 130-dyng ýstinde ózge últ bar» degen diotty miymyzgha pәikilep bergen. Kenes kezinde 16 respublikadan artyq últ joq siyaqty edi, myna 130 degen sandyraq san qaydan shyqqan? Sonda әlem halqynan bir-bir últ, «letayshiy tәrelkimen» qonaqqa úshyp kelgen ózge ghalamdyqtarmen birge bәri bizding elde bosyp jýr me eken? Bizdikiler ne dinin qorghay almaydy. Sebebi, bizding dindi Maturudiyge ghana baylap qoyghan, qalghany moyyndalmaydy. Demek, aqylgha syiymsyz. Mysaly, búrynghylar tek qana: «Qazaqpyn, músylmanmyn» deytin siyaqty edi, qazirgiler týrli aghymgha bólinip alyp, kiyim kii men saqal qoilaryna qaray ýiir-ýiir bolyp alghan, aighyrlary múhittyng arghy jaghynda, jartysy tynshy sekildi dýiim júrt arasynda jasyrynuda.

Qalghan din ghalymdary halyqpen isi joq, sebebi, uaqyt altyn, qol tiymeydi, olar Qúdaydyng qayda ekenin izdep әlek. Alla-Taghala olargha: «Men jasyrynamyn, qiyametke deyin mening qayda ekenimdi izdep tabyndar» dep, Jebireyil perishteden sәlem aityp jibergen siyaqty. Bireuleri Qúday anda kórinedi, mynda kórinedi dese, ekinshileri ayaghy bar, qoly bar dep ghayypqa kirip ketti. Keybireuleri Qazaqstannyng astanasy – Siriya dep týsinip elin qorghaugha attanyp ketip jatsa, keybireuleri ghaybatty ýlken jihad qylyp alghan. Sәlde shapan kiyip alyp internet jelilerde nasihat dep qoyyp ghaybatty úryp jatyr. Osynyng bәrin Múhammed Payghambarymyz (s.gh.s.) qylyp pa?

Qiyamet belgisining iysi anqyp túr. El basyna baghynu – uәjip! Endi balaqtaryndy úzartyp, saqaldaryndy qysqartyndar! Aytpaqshy, úmytyp baram, búl zandy shygharmas búryn osy zangha (sharighatty basshylyqqa ala otyryp) «pedofilider men qyztekelerdi kórgen jerden óltirinder, jezóksheler men zinaqorlardy tas boran atyndar!» degen zang shyghara ketinder. Bizding úrpaq ne múnaydyng tetigin ústaghan basshy bola almaydy. Sebebi, әmirqandyqtar men qytaylyqtar zauyt salyp alyp, endi qyzyghyn kóretin uaqytta bizge tiriley tizgin bere me? Sebebi, biz qaryzgha kirip ketkenbiz. Ol qaryzdan úrpaq, shóbere-shópshek qútyla almas. Qaryzgha kiruge jaghdaysyzdyq sebep bolghan. Al jaghdaysyzdyq, ashtyq degender sovhoz-kolhozdy qúrtyp jibergennen oryn aldy. Búl AQSh sayasaty! Onday nәubet 32-33 jyldary jýzege asqan edi, mynau sonyng mәdeny tepkisi boldy.

Tilimizdi qorghayyq desek biz qostildimiz, turasyn aitsaq aiyr tildi abjylanbyz. Orystyng qas-qabaghyna qaraumen óletin boldyq. Sondyqtan da, qayyrly el bola almay zayyrly el bolyp otyrghanymyz. Geograf boludan payda joq, jer baylyghynyng qyr-syryn bilip qalamyz. Astronom bolu paydasyz. Aspan týgili jerdi kelistirip alayyq. Halyqtyng aspanmen baylanysy bolsa «krediyt-nesiye» alghandar bayaghyda sol jaqqa úshyp qashyp ketken bolar edi ghoy. Onda býkil II Bólimi qyzmetkerleri men bank qyzmetkerlerin aspannan izdep sapyrylysamyz ghoy. Kalikulyator túrghanda matematik bolu qayyrsyz? Aytpaqshy, balyqshynyng oquy bar ma eken? A, olda «bezpәlezni». Qyzyl balyq pen qara uyldyryq tonnalap Resey asady, bay-patshalar ghana qorektenedi, qara halyqqa qara balyq ta aulatpaydy. Aulaghandary baldaryn oqytamyn dep para retinde oqu oryn basshylaryna beredi. Onda tabighat pen jan-januarlardy qorghasam qaytedi? Mәssaghan, o da birtýrli siyaqty. Kiyikting bәrin qyrghan «solardy qorghau mekemesi» emes pe?

Úrpaq múrasy «Qyzyl kitaptaghy» kiyeli annyng bәri arabtardyng enshisinde. Úrpaqty osy aldamay-aq qoysaq qaytedi? Qyzyl kitapty kózge kýiik qylmay órtep jibergen dúrys emes pe? Jezókshelik pen qyztekelikke, narkomandyqqa, araq-sharapqa, pedofili-maniyaktargha týzetu engize almaytyn zanymyz «Pәlenshe sheyhqa pәlenshe duadaq, pәlenshe qyrghi, bódene, t.s.s an-qústar aulauyna rúqsat etilsin!» dep sheshim shygharyp beretin atymtay jomarttar tek bizding elde bar. Al jer qorghau bizding týsimizge de kirmes. Ayta berse kóp....

Endi ne isteu qaldy, qanday mamandyq tandasam bolady? Qolaylysy úrlyq siyaqty. «Jymqyru» fakulitetine týsip, «Sybaylas» agha arqyly rektorgha «qymqyru» operasiyasynan qalghan sarqyt dep para berseng «Súghanaq» shәkirt bolyp atyp shyghasyng da, «Alayaq» firmasynyng qyzmetkeri bola salasyn. Sosyn «Jemqorlyqqa sayahat» baghyn aralaysyn.

Qarabolat Bolat

Abai.kz

5 pikir