Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Ádebiyet 26614 6017 pikir 18 Sәuir, 2017 saghat 09:34

Túmanbaydyng 1996 jyly aqyn inisine jazghan haty

Búl kýnderi kimmen, qashan, qay jerde kezdesip әngimelessem boldy Túmaghagha bir soqpay ótu – men ýshin mýmkin emes daghdy. Onsyz kezdesu qyzyqsyz, әngime dәmsiz. Tipti, telefon arqyly sóilessek te solay.

Sonday bir әngime aqyn, jazushy Ádilbek agha ekeumizding aramyzda boldy. Kezekti bir júmys babymen qonyrau shalghan Ádilbek Ybyrayymúly múraghatynda Túmaghanyng ózine jazghan haty bar ekenin eskertti. Búl kýnde biz ýshin Túmanbay aghadan qalghan bir bet hat túrmaq, bir jol sózding ózi qymbat!  Qoyar da qoymay jýrip, súrap aldym. Búl maqala osylaysha aqynnyng 24 tomdyghyna enip, jaryq kórdi. Býgin Túmaghannyng osy hatyn «Abai.kz» aqparattyq portalynyng oqyrmandarymen bólisudi jón sanap otyrmyn. 

 Auyt Múqiybek

 «PIR MEN PYRAQ» KITABYNYNG AVTORYNA HAT

Óleng jazghanmen, óleng turaly jazugha jalqaulana beretin bolyppyn. Dәrigerdey tamyrdyng soghysyn dәl anghara alam ba, әlde laghyp dalagha ketip qalam ba deymin ghoy. Áytpese óleng órnektep otyrudan góri jazylghan óleng jayly pikir aitudyng jenilirek ekenin qu ishing sezedi de. Men әngime eteyin dep otyrghan kitap avtorymen jóndep tanyspay túryp, ólenmen auyzsha qaqtyghysyp kórdim. Áybat bala eken. Kónili aq eken, jaqsylyqqa jaq eken dep oiladym. Ózining syrtynday ishi de súlu bolar dep oiladym. Bir kýni «Jas alashtan» bir top ólenin oqydym. Ártýrli ólender. Ishime kirgeni de bar, kirmegeni de bar. Áytse de avtordyng aqyndyqqa talasynyng baryna shek keltirgem joq.

Onyng «Pir men Pyraghynyn» mening aldymda jatqanyna da eki aidyng jýzi boldy. Oqyp shyghudyng reti kelmey-aq qoydy bir. Ádilbek jolyqqan sayyn óz kitaby jayly birdene aita ma dep auzyma qaraydy. Men ony bayqamaghansyp ótip ketemin. Osy bir eki jeti shamasy boldy-au deymin Ádilbek Ybyrayymúlynyng «Pir men Pyraq» atty kitabyn paraqtay bastadym. Alghash kitapty jaratpay tastadym, bir týrli suyq, bir týrli jat kórindi maghan. Birtindep jaqyndastym. Birtindep Ádilbek jýregimning qylyn sherte bastady. Birtindep jyr pyraghy meni alys bir jaqtargha alyp ketkendey boldy. Erkin, erkelegen muza әrkimdi alyp alys qiyalargha, alysqa, aigha, júldyzdargha qaray alyp úshty.

 

«Pirge ilesip әmbiymen jolyghystym,

Perishtemen perishte bolyp úshtym.

Payghambarlar sóz aitty parasatty,

Jón ýirendim Abyzgha qonyp ýsh kýn.

 

Qydyr kórdim, Baq kórdim, esendestim,

Endi ala almas búdan song esemdi eshkim.

Pendelerding arasy pәtuasyz,

Perishteler ishine kóshem… kóshtim».

 

Egde tartyp, enseng týskende, qarttyqpen úshyrasqanda, boyyndaghy otynnan, qoynyndaghy totynnan aiyrylghanda aitylar sózdi jas jigit nege sonsha erte aitty eken degen kýdikti oigha berilgenim bolmasa, Ádilbekting osy bir jýrek jardy sózine men әbden sendim. Sergeldeng kýnder keshkeli, sezimmen kýbirlespey, aqylmen aryzdaspay aqyn bayqús baqytqa úshyrasa ma? Aqyn degen aldymen mazasyzdyq. Toghayghan aghaydan aldaytyn sóz shyghuy mýmkin de, seni arbaytyn, seni bolashaqpen jalghaytyn berekeli sóz shyqpauy mýmkin. Jankeshti tirshilik, jan berisip jan alysqan alapat aiqas qana Aqiqatqa qaray bastaydy. Aqiqattan alystaghan kýni qalam alyp shoshandaugha jol joq. Onsyz da telegey ótirik, teksiz sóz tughan eldi qúrdymgha jetelep bara jatyr. Aqyn sózin oqyp shyndyqtyng auasymen tynystamasa, ótirikting shirigen auasymen demalyp óletin jaqqa shyqty oqushy. Keshegi leninshilder býgin Abylaylap aiqaylap jatyr. Shyndyq qayda osy? Ishimiz astan-kesten. Týsimiz әlem-jәlem. Qúday aldynda qol qusyryp túryp aitatyn sózimiz de joq siyaqty. Ózimiz ózimizge úqsamay, qayda tuyp, qayda óskenimizdi, ótirikpen ómir boyy sóileskenimizdi endi moyyndap, peyilge erip, peyishting tórine shyqpaqshymyz.

Ádilbekting kitabynda әbiger tirshilik bar. Shimay-shimay shyndyq shyryldap til qatady. Aghyndaghan túlpar, saghynbaghan jar, arylmaghan sor, baghyndy alghan or, qazylmaghan kór, jazylmaghan jyr, aitylmaghan syr – bәri qanattasyp, bәri qabattasyp kónilindi bey-jay etedi. Keyde may ishkendey sananda, jýreginde bir nәrse kilkildegendey zildenesin. Auyrlyq kótergendey alqynasyn. Bú qalay? Myna jas jigit ómirding shuaghyn nege az kóredi, asqaqtaghan arman, biyik tau, biyik múrat nege erte ólgen?

 

«Mýttәiimder, mýttәiim – zamanaqyr,

Azyp-tozyp qúridy adam aqyr.

Qatyn – jәlep, erkekter әuey kilen,

Qayda baryp tirelmek bala paqyr?»

 

Men búl shumaqqa qol qoymaymyn. Ómirdin, qúdaydyng ózi syilaghan myn-million jaqsy múrattaryn, sәtterin kóruge de meyirimdi kóz kerek, inim. Adamnan bezip aqyldasty qaydan tabasyn? Jamannan bezgenmen, jaqsydan qalay bezesin? Ajalyna ara týser anannan, seni ghana ýmit qyp, seni ghana serik tútynghan atannan qayda bezesin?

Kitabyn oqyp otyryp Ádilbek inimmen aitysyp, aiqaylasyp otyrghan sәtterim de az emes. Qaranghydan jaryq izdeu, ony tabu, aryqtan semiz, jalqydan egiz, jamannan jaqsy, qaradan aq izdeu aqynnyng isi, aqyn múraty. Kýdikshil kónilden, sekemshil senimnen sergiytin kýsh tabu mýmkin emes. Sondyqtan ómirge balanyn, sәbiyding kózimen de qarap ýirenu kerek. Úly jyrdyng bәri batyrdyng jenisimen, úlan asyr toymen bitedi. Osyny da oilau kerek, Ádilbek. Ómirding qaranghysynan jaryq tabu ýshin aqyndyq sening jýregine qonghan, shyraghym. Sen meni sergek oigha, asyr toygha basta.

Aqyndyqtyng arghymaghyna mingen, qolynda qaruy jarqyldaghan jaqsy iniden, jaqsy aqynnan erlikke bastar, izgilikke jetekter aqpeyil jyrlar, jaqúttay ajarly jyrlar kýtuge haqymyz bar. Óitkeni onyng aqyndyq dýniyesinde mening de qosqan ýlesim, óz enbegimning bar ekenine shýbәm joq. Ýlken aqyn úly kóshting aldynda atoy salyp jýrse ghoy, shirkin. Kóshting shanyna kómilmey shyrqap shyq, inim.

 

«Osy jolda týsermiz otqa nebir,

Aydalagha bos shappa, toqta kónil.

Qaljyraghan kezimde qaltarysqa,

Tastap ketip jýrmeshi, kókpar-ómir!» – depsing Ádilbek bir óleninde. Ómirge ózing iyelik etpesen, ózing basshylyq etpesen, anau ardaqty atalaryng Ábdildә, Hamiyt, Quandyq qúsap qúdirettene bilmesen, sudyng tayazyna tabanyng tayyp, mayyp bop ketuing әbden mýmkin. Jas aqyngha danyshpan bolma demeymin, kóktemey jatyp solma deymin. Bolma demeymin, bol deymin. Alysqa tartsyn asuy kóp jol deymin. Egde kýninning jemisi tәttirek bolatynyn ghana eskertemin. Kózi jasty, kónili dertti Abaydyng da ansaghany, jetpegeni kóp. Sonymnan tughan oqshau júldyzdardyng jaryghy qazaqtyng aspanyn núrlandyra bersin, jarqyrata bersin demekpin, júldyzym menin.

 

Túmanbay aghan

 

1996 jyldyng qazany

6017 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5986
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7604