Beysenbi, 27 Qantar 2022
Din 6527 18 pikir 17 Sәuir, 2017 saghat 12:22

Búl dýnie – bos ermekten basqa eshnәrse emes

(Ghayypqa iman)

Búl dýnie ómiri – oiyn jәne bos ermekten basqa eshnәrse emes.

(«Ál-Ánam» sýresi 6/32)

Álemdegi býkil maqtau-madaq osynday ghalamat ghalamzatty óz kýshimen ornatqan, sonday kókter men jerdi jәne qaranghylyqtar men jaryqty jasaghan hәm ghayypty, biz bilip bilmegen nyghmetterdi jaratqan Allagha tәn.

Ábu hurayra (Allah oghan razy bolsyn): «Allah elshisi (s.gh.s) qolymnan ústap: «Allah topyraqty senbi kýni jaratty, taulardy jeksenbi kýni jaratty, al aghashtardy dýisenbi kýni jaratty, jaghymsyz nәrselerdi (zararly nәrseler: aurular, jaralar t.s.s.) seysenbi kýni jaratty, al jaryqty sәrsenbi kýni jaratty, januarlardy beysenbi kýni jaratty, al Adamdy (gh.s.) júma kýni asyr (uaqytynan) keyin jaratty. Ol – júma (kýninin) songhy saghattarynyng birinde asyr men týnning arasynda jaratylghan eng songhy jaratylys», – dedi», – degen. (Hadisti Imam Mýslim men Imam Ahmad riuayat etken)

Qúdireti kýshti Rabbymyz adamzat atty eki ayaqty, júmyr basty pendeni jaratypty. Ózge jaratylystarday emes, eki qol, eki ayaq, múryn, auyz, tis, qas, kirpik sekildi mýshelerimen qosa. Tórt ayaqty hayuangha qarap kórelik. Qoregin túmsyghymen terip jeydi, jorghalaushylar da jorghalap jýrip tirishiligin jasaydy, qústar shoqyp kýneltedi, taghysyn taghylar. Al adam she? Eki ayaghymen tik túryp qúmary qanghansha dýniyeni eki kózimen tamashalay alady, rizyghyn auzyna aparmas búryn múrnyna tiygizip, iyisin sezinip, onyng hosh hәm jaghymsyz ekenin bilip baryp auzyna salady. Ishekterimiz arqyly ótken rizyq óne boyymyzgha kýsh-quatymen qosa daridy. Keregi aghzamyzda qalyp, qajetsizi Allanyng qúdiretimen tysqa shyghatyny úly nyghmetterden ekenin bildirmey me?  Mine, búl Jappar IYemizding әrbir mýshemizge bergen bilimi. Adam balasy dýniyening aghy men qarasyn aqyl-parasat tarazysyna salyp, jýrek sýzgisinen ótkize alatynday erekshe qabiletke iye? Aqyl-parasat jýrekke baghynsa ghana biz adamdyq dәrejege tolyq ie bolamyz. Jýrek qatsa ol jýrekte iman joq. Iman joq jerde әlbette Alla joq degen sóz. Qúranda Alla Taghala «Aqyldaryndy istetip, úghynbaysyndarma?», - deydi. («Ál-Ánam» sýresi 6/32) Qosh, Rabbymyz adamdy jaratty, managhyday nyghmetterimen aqylymen, jýregimen. Biz jogharyda aqyl jýrekke baghynady dedik. Ol jýrekte baghynatynday ne astar bar edi? Endeshe sol súraqqa qal-qaderimizshe jauap izdep kórelik.

Qúranda Adam men Hauanyng qissasy bylay bayandalady: Biz: «Ey, Adam! Sen jәne júbayyng Jәnnatta túryndar. Odan /jemisterinen/ únatqandarynsha, qalaghan jerinen jender, biraq myna aghashqa jaqyndamandar. Onda әdiletsizderden bolasyndar», - dedik. Shaytan ol ekeuin odan sýrindirip, sóitip olardy bolghan mekenderinen shyghardy. Biz «Týsinder! Sender bir-birine jausyndar. Jerde sender ýshin bir merzimge deyin túraq jәne paydalanu bar», - dep Rabbymyz jalghan dýniyege uaqytsha synaqqa jiberuge bel buady. Sol kezde Adam Rabbysynan bir sózderdi qabyl alyp /keshirim súraghanda/, Ol onyng kýnәsina ókinip, Ózine boysúnugha qaytuyn /tәubesin/ qabyl aldy. Sonda Alla: «Barlyghyng odan /Jәnnattan/ týsinder. Menen senderge tura jol kelgen kezde, kim Mening tura jolyma erse, olargha eshbir qorqynysh joq әri olar qayghyrmaydy», - dedik. Al, ayattarymyzgha kýpirlik etkender /qarsy kelgender/ jәne ótirik dep sanaghandar, mine, solar – Otqa /tozaqqa/ týsetinder. Olar – onda mәngi qalushylar. («Ál-Baqara» sýresi 2/35-39) Mine, osydan bastau alghan oqigha Adam men Hauanyng keyis dýniyege kelip, úrpaqtary men jalghan dýniyening synaghynan ótu peshenelerine jazylady. Abay marqúmnyn:

Atandy anang azghyryp,

Túrghyzbaghan beyiske.

Allasy ony jazghyryp,

Ákeldi bastap keyiske, -

deui de sondyqtan bolar. Jaratushymyz Adam men Haua Jәnnattan týserde jogharyda aitylghan ayat sol ekeuine eskertu bolady. Yaghni: «Menen senderge tura jol kelgen kezde, kim Mening tura jolyma erse, olargha eshbir qorqynysh joq әri olar qayghyrmaydy», dedik. («Ál-Baqara» sýresi 2/38) Rabbymyzdyng aityp otyrghan tura joly – Allanyng songhy Habiybi bolghan Múhammed Payghambarymyz (s.gh.s) jәne onyng eki dýniyelik múghjizasy – Qúrany edi. Qúranda Baqara sýresining ekinshi ayatynda Jappar iyemiz: «Búl kitap – Onda kýdik joq» deydi. («Ál-Baqara» sýresi 2/2) Demek, ótirik bylay túrsyn, onda kýdikting sanylauy da joq. Al biz Adam (gh.s) úrpaghy, Payghambarymyzdyng (s.gh.s) ýmbeti bola túra jýregimizdi kýnshildik derti jaylady. Biz maqlúqpyz. Qolymyzda úly múghjiza túrsa da iman keltirudi bilmeymiz. Abay degdar búl túrghyda: «Eshnәrsege kónilmenen qaramadyq, kózben qaramadyq, kónil aityp túrsa senbedik. Kózben kórgen nәrsening de syrtyn kórgenge-aq toydyq. Syryn qalay bolady dep kónilge salmadyq, ony bilmegen kisining nesi ketipti deymiz. Bireu aqiqatyn aitsa úqpaymyz. Bireu aqyl aitsa: «Óz bilgening ózine, óz bilgenim – ózime», «kisi aqylymen bay bolghansha, óz aqylynmen jarly bol» degen deymiz, «óy tәnir-ay, kimnen kim artyq deysin!» deymiz, artyghyn bilmeymiz, aityp túrsa úqpaymyz». IYә, aqynnyng ghaqliyasy oiymyzgha nәr, sózimizge jan berip otyr. Shynynda da bizge osy Qúran mәngilik sapargha ketkenshe bizge serik bolyp, bizben birge bolady eken. Al biz Qúran jayly әngime etissek nemese ol kitaptan adamdargha bir ayattan ýzindi keltirip Jәnnattyng jolyna ýndeyin desen, sózinnen qate, oiynnan ilik izdep, qay ayatta jazylypty hәm Qúran dep aityp otyrghan sózdering ol kitapta joq ya bolmasa Qúran, Qúran dep aityp otyrasyng oqysang da, oqymasang da mynaday-mynaday  ayat dep sarnaysyng ghoy dep, - beyshara halge týskenin kórgende tómendegi ayattardy oqyghanda erekshe tandanysqa týsedi ekensin: «Aqiqatynda, kýpirlik etkenderdi /imansyzdyqta qatyp qalghandardy/ saqtandyryp eskertseng de, eskertpeseng de olargha bәribir, olar imangha kelmeydi. Allah olardyng jýrekteri men estulerin mórlegen jәne olardyng kórulerine – perde qoyghan. Sonday-aq, olargha óte ýlken azap bar». («Ál-Baqara» sýresi 2/6-7) Alla eng aldymen jýrekti aityp otyr. Nege? Óitkeni oy tarazysy jýrekten ótedi. Jýrek – tarazy hәm aina. Taghy da sol Abay:

Jýrekting kózi ashylsa,

Haqtyqtyng týser sәulesi.

Ishtegi kirdi qashyrsa,

Adamnyng hikmet keudesi.

 

Nadannyng kónilin basyp túr,

Qaranghylyq perdesi.

Aqyldyng boyy qashyq túr,

Oyynda bir-aq sharuasy.

 

Jýrekte aina joq bolsa,

Sóz bolmaydy óngesi.

Tyndaghysh qansha kóp bolsa,

Sóz úgharlyq kem kisi.

Kórdinizbe? Jýrekting adamnyng ómirindegi ruhany qyzmetin. Al jýrek aina bolsa, ol mynaday bolady: «Olar ghayypqa senedi, namazdy /barlyq sharttaryn saqtap, berile/ tolyq oryndaydy әri Biz ózderine bergen rizyqtan bir bóligin júmsaydy. //Ey, Múhammed// Olar saghan týsirilgenge әri senen búryn týsirilgenge senedi jәne songhy, mәngilik ómirge /aqiyretke/ aiqyn senedi». («Ál-Baqara» sýresi 2/3-4) Rabbymyz jýrekti adamnyng iyeligine bergennen keyin ony әr adam týrli maqsatta júmsaydy. Jýrektegi dertti Allanyng kәlamy Qúranmen emdemese Alla olardyng dertterin ýdete týsedi. Búl turaly qasiyetti kitapta bylay delingen: «Ári adamdardyng keybiri: «Allahqa jәne Aqiyret kýnine sendik», - dep aitady. Biraq olar imandy /mýmin/ emes. Olar Allahty jәne imangha kelgenderdi aldamaqshy bolady. Biraq olar ózderin ghana aldaydy әri ony sezbeydi. Olardyng jýrekterinde dert bar. Allah olardyng dertin arttyra týsti. Ári olargha ótirik aitqandary sebepti kýizeltushi azap bar». («Ál-Baqara» sýresi 2/8-10) O, Qúdireti kýshti Rabbym sen qalay bәrin bilushisin? Pendelerding osylay ózderin de, ózgeni de aldap jýrgenin estip te, kórip te jýrmiz ghoy. Alla nebәri uaqytsha ómirdi bir-aq ret beripti. Nege qúlshylyqpen, ghylym izdenumen ótkizbeymiz? Nege anamyzgha qyzmet qylugha júmsamaymyz? Sol anamyzdyng arqasyn uqalap, ayaghynan sýier me ekenbiz? Úiqymyzdy qiyp, tang namazyna qashan túrar ekenbiz? Shaytangha qúl boludy qashan dogharar ekenbiz? Qolymyzda telefon, tannan qara keshke deyin әleumettik jelide kóz mayymyzdy tauysyp, syqsiyp otyramyz, qúlaghymyzda qúlaqqap, betimizde boyau, baqyrghan, beybaq paqyrlardy tyndaumen kelemiz, qúr tyndap qana qoymay olargha tabynatyn boldyq. Esken jeldey esip ótken qayran ómir! Qayta kelmeytin altyn uaqyt! O, Rabbym! Aldyna barghanda bәri kesh bolady ghoy. Osy dýniyede iman keltirmey, nyghmetterding barshasyn mansúq etip, tauday altyn uaqytty talaq etsek, adam degen attan adyra qaldy degen osy emes pe?! Biz ghayyptyng tylsymyn qúlaqpen estip, kózimizben kórgenimiz joq. Alayda, ol bar dýniye. Dәlel kerek pe? Qúrandy ashyp qaranyz! Býgin osyndamyz, erteng sondamyz. Soghan qamdanayyq. Ály ibn Ábu Talib aitqan eken: «Rasynda býgin – amal bar, esep joq, al erteng – esep bar, amal joq» depti. Býgingi zaya ketken uaqyt ýshin Jappar iyemizding aldynda mahsharda súrau bergen sәt turaly ayatta bylay delingen: //Qayta tirilu kýni// olar Ottyng aldyna aparylghan kezde, olardyn: «Qap! Biz keri /jalghan dýniyege/ qaytarylsaq edi, Rabbymyzdyn  ayattaryn ótirikke shygharmas edik jәne imangha kelgenderden bolar edik», - dep aitqanyn kóresin. Joq, kerisinshe! Olardyng búryn jasyryp kelgenderi ózderine әshkere boldy. Eger olar /jalghan dýniyege/ keri qaytarylghanda da, ózderine tyiym salynghangha qayta oralar edi. Aqiqatynda, olar – naghyz suayttar. /Olar/: «Búl /ómir/ - osy dýniyelik ómirden ghana túrady. Ári biz qayta tiriltilmeymiz», - dedi. («Ál-Ánam» sýresi 6/27-29) Áy, pende jaryqtyq, tyiym salynghannan tyiyla salsa maqúl ghoy, ondaydy adam emes, tipti perishte dersin. Búl tyiylmaushylyq pendening әu bastaghy әreketi ghoy, Adam men Hauadan bastau alghan, kerisinshe tyiym salghangha qaray jan úshyryp, zyr jýgiretin. Myna jogharydaghy ayatty oqysang pende ne degen ozbyr, ótirikshi keledi dep oilaydy ekensin? Onyng sebebi – shaytanmen joldas bolyp, onyng qúldyghyna ainalghanynda. Óitkeni shaytan adam men birge Rabbysyna qúlshylyq etuden bas tartty. Órkókirek, óktem bolyp, mәngilik qarghystyng qamytyn kiydi. Sebebi shaytan qiyametke deyin adamzat ataulyny azghyryp, tura baghyttan taydyrugha janyn salghan eki dýniyelik dúshpan hәm «men myqtymyn» degen sandyraqpen ómir keship kele jatqan maqúlyq. Al adam she? Jaratylystardyng ishindegi eng abzaly, kórkemi, aqyldysy, әlsizi, kóriktisi. Aqyl men Úly jýrek iyesi bolghandyqtan da Qúranda: «Adam balasy óz betimen qarausyz, bos qaldyrylamyn dep oilay ma»?! delingen. («Ál-Qiyama» sýresi 75/36) Búl ayattyng maghynasy neni bildiredi? Adamda baqylaushy bar, ol baqylaushylar әrbir jasap jatqan isterin, qysha dәnning týiirindey amaldarynyng barlyghyn qalt etpey  qadaghalap otyratyndyghy ayatta bylay keltirilgen: «Mine, /әrbir adamnyn/ ong jaghynan jәne sol jaghynan eki tirkep /jazyp/ alushy otyr. Ol qanday sóz aitpasyn, onyng janynda dayyn túrghan baqylaushy bar». («Qaf» sýresi 50/17-18) Qaranyzshy! Eshnәrse eskerusiz, qúr, bos kýii qalmaydy. Árbir dýniyening esebi bar. Babalarymyz beker aitpaghan ghoy, sudyng da súrauy bar dep. Endigi aldymyzdaghy maqsat jay kisi bolyp jýre bermey, jýrekke ýniletin, parasat payymyn tarazylay alatyn Abay aitqanday esti kisilerding qatarynan tabylu. «Egerde esti kisilerding qatarynda bolghyng kelse, kýninde bir mәrte, bolmasa júmasynda bir, eng bolmasa aiynda bir ózinnen esep al», - deui de bekershilik emes. Sonda ghana adam bolasyn. Búl dýnie – Aqiyretting egini. Ne ekseng sony orasyn. Biz Aqiyretke sapar shekken, sol mekendi betke alghan jolaushymyz. Birde Hazireti Omar Faruq (Oghan Alla razy bolsyn) Payghambarymyzdyng (s.gh.s) ýiine barady. Allanyng nәbii (s.gh.s) qamystan jasalghan shiyding ýstinde jatyr eken. Shiyding ýstine esh nәrse tóselmepti. Bas jaghynda qúrma japyraqtarynan jasalyp, terimen qaptalghan bir jastyq, ayaghynyng astynda iylengen kishkene teri ghana bar edi. Mýbәrәk denesine týsken qatty shiyding izderin kórgen Omardyng (Oghan Alla razy bolsyn) kózderine eriksiz jas keledi. Payghambarymyz (s.gh.s) odan:

  – Ei, Omar, nege jylaysyn? – dedi. Ol:

  – O, Allahtyng elshisi! Iran men Vizantiya imperatorlarynyng sәn-saltanatty bay ómirleri esime týsti. Sen Allahtyng sýiikti qúly bolghanyna qaramastan, osynday júpyny tirshilik keshesin. Soghan tolqimyn, degende, Payghambarymyz (s.gh.s):

  – Búl dýnie – olardiki, arghy dýnie – bizdiki bolghanyn qalamaymysyn? – dep Omardy (Oghan Alla razy bolsyn) júbatady. [A.Ádilbaev. «Sanlaq sahabalar» Almaty, Kókjiyek 2010-81b]

Zer salynyzshy! Ne degen jan tebirenterlik sózder? Payghambarymyzdyng (s.gh.s) ózi bir-aq ret berilgen bú dýniyening aldamshy lәzzattaryna qalay aldanbaghan? Onyng qasynda asqaby da, sózin sóileytin janashyr jaqyndary da sonyng janynda emes pe edi?! Tastan saray salghyzyp, ony әsemdep, kýmbezdep, qymbat kiyimderdi kiyip, qalaghanyn iship-jep jatatynday mýmkindigi bolmady emes, boldy ghoy. Biraq bәrinen baz keshti. Óitkeni búl dýnie ómiri – oiyn jәne bos ermekten basqa eshnәrse emes. («Ál-Ánam» sýresi 6/32) Eki dýniyening sardaryna (s.gh.s) eng keregi – ýmbetimen mәngilik ómirde baqyt tabu bolatyn. Sebep jýrekting negizgi qalauy osy edi. Rabbymyz so jýregimizdi aqiqatpen toltyryp, jan sarayymyzdy jarqyratyp, Ózinmen núrly didarymyzben jýzdesudi búiyryp, Payghambarymyzben  (s.gh.s) Firdausta kezdesip, sonda Rasulallamen (s.gh.s) mәngi kórshi boludy barshamyzgha nәsip etsin, Insh Alla.

Ázimhan ISABEK

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6134
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7967