Jeksenbi, 23 Qantar 2022
«Soqyr» Femida 4228 25 pikir 17 Sәuir, 2017 saghat 12:04

Qantógisti toylau –  iysi músylmangha jat

 1941-1945 jyldary negizinen KSRO men Germaniya arasynda tórt jylgha sozylghan qandy qyrghyndy Kremli basshylary, Resey tarihshylary men sayasatkerleri «Úly Otan soghysy» degen atpen halyqtyng sanasyna sinirip, qalyptastyryp jiberdi. Aluan týrli qulyq-súmdyqpen, sayqal da jymysqylyq әdispen, qala berdi zorlyq-zombylyqpen sanasyna sinirilgen  soqyr sezimge, ótirik ýgit-nasihatqa әbden berilgen adamnyng sanasyn onyng bәrinen tazartu óte qiyn. Ol – sabyndap  juyp tastay salatyn tәn kiri emes, ol – jannyn  kiri, jangha da, qangha da әbden sinip qalghan ruhany kesel, syrqat.

Biz, yaghni, qazaqtar «1941-1945 jyldardaghy Úly Otan soghysy» degen sóz tirkesining arjaghynda nendey astar jatyr, osy sózdi Mәskeu basshylary nege bizge әli de qaytalap aitqyzugha qúmar dep sәl de bolsa terendeu oilaugha әli de qabiletsiz  siyaqtymyz. Óitkeni, bizde songhy 25 jylda qazaqtyng oi-sanasyn bayaghy kenestik-reseylik súrqiya ýgit-nasihattan tazartu sharalary  jýrgizilgen joq. Ras, sol soghysta erlikpen shayqasqan әkelerimiz ben atalarymyz, biren-saran bolsa da әjelerimiz ben apalarymyz boldy. Biraq sol soghysqa solardyng bәri shynymen óz erkimen bardy ma, olar shynymen «Mәskeu ýshin!», «Stalin ýshin!» dep janyn qidy ma, al búl soghysqa barmaymyn degender men qashyp ketkenderge Mәskeu qanday jaza qoldandy? Osy soghys kim ýshin, qay eldi aman alyp qalu ýshin boldy sony aqylgha salayyq deseng boldy ózine dýrse qoya beretinder әli de az emes. Ondaydy atam qazaq «kón qatsa qalybyna barady», «qatyp qalghan kónteri siyaqty ghoy» deydi.

Al orystar «Jenisting 70 jyldyghy» dep  jәne  olardyng aitqanyn qaytalap aitu qanyna singen qazaqtar olargha qosyla shauyp duyldatqan  meyramgha byltyr bizben bir tughan ózbek, qyrghyz, týrkimen, әzirbayjan,  tәjik te, oryspen kindigi bir belorus ta barghan joq.  Al  Reyhstagqa Kantariya degen gruzin úly tu tikse de, gruzin Staliyni bas qolbasshy bolsa da Gruziya búl «Jenis kýnin» atap ótuden bayaghyda bas tartty. Ukraina da qarasyn kórsetpesten qaldy. Tek qazekem ghana...

9-shy mamyr kýngi búl meyram Germaniyada qaraly kýn retinde atap ótiledi. Endeshe tútas bir últtyng qaraly kýnin ekinshi bir el qyruar qarjy júmsap úlan-asyr toygha ainaldyruy dúrys dey alasyz ba? Au, әsheyinde qayghy da, quanysh ta býkil adamzatqa ortaq deytinimiz qayda? Álemning ýlken-ýlken oishyldary Jenis toyyn toylau degendi ýlken qatelik dep biledi ghoy! Nege deseniz, sol jolda eki jaqtan da milliondaghan beykýnә adamdardyng qany tógildi. Reseydin, yaghni, Mәskeuding koloniyasynda bolghan qazaq, ózbek, qyrghyz, әzirbayjan, týrkimen, tәjik, tatar, bashqúrt jәne basqalary әskerge kýshtep, zorlyqpen alyndy. Barmaymyn degender atyldy. Ony ótirik dey almaysyz. Al jýz myndap qyrylghan beykýnә bayghústardyng biri – qazaq er-azamattary sol 1941-1945 jyldardaghy soghysqa qalay barghanyna, keybireuleri ne ýshin janyn pida etkenine  toqtalyp kóreyik. Búl jerde sonau Aqpan, Qazan tónkeristeri kezinde qazaqty orystyng aq gvardiyashylary men qyzyl gvardiyashylary kezekpen shybynday qyrghanyn, odan keyingi konfiskasiyalau, qoldan jasalghan asharshylyqtardan qazaqtar milliondap qyrylyp, tiri qalghany jer audarylghanyn, újymsharlandyrudyng aluan qorlyq-zorlyghyn kórip sanasy sәbdirep qalghanyn aityp jatpay-aq qoyalyq. Osy zobalandardan keyin 1930-shy jyldar qazaqtyng taghdyryna janashyr, qazaqqa ony men solyn, paydalysy men zalaldysyn  aityp jol kórsetip otyratyn, «qazaq ýshin» deseng keudesindegi júdyryqtay júmyr etin júlyp beruge dayar kózi ashyq, oily azamattary týgel atyp-asylghan, tirisi týrmege tyghylyp itjekkenge aidalghan, sol arqyly qazaqtyng últtyq namysy da, últtyq sanasy da taptalghan jyldar boldy. Kózi ashyq, eldi oyatar sóz aitarlyq sonday azamattarynan airylghan qazaq sóitip sayasy sauaty tómen, on-solyn, dúrysy men búrysyn ózi sheshe almaytyn qorqaq, jasyq, әri jer betinde eng kýshti halyq orys dep  oilaytyn jas sәby siyaqty halge týsti. (Átten, biz osy bir sәbiylik, osy bir qúldyq sanadan әli de tolyq aryldyq dey almaymyz). Onyng ýstine sol dәuirde Mәskeu basqarghan Kenes Ýkimeti bay jәne jarly, eskishil jәne janashyl, dindar soqyr jәne kózi ashyq azamat dep bir qazaqty ekige, ýshke bólu, qyzdy-anagha, úldy-әkege qarsy qon siyaqty sayqaly sayasatty óte sheber jýrgizdi. Osynyng bәrin bastan ótkergen qazaq әbden esengirep jýnjigen, qorqaq, ómirge kózqarasy әrtýrli topqa bólingen, últtyq namystan airyla bastaghan, orysty Qúdaydan kem kórmeytin kýimen «Otan soghysy» dep atalatyn qanqasap qyrghyngha baryp týsti. Aytpaqshy, Mәskeuding әlgi sayqal sayasattary az bolghanday sol soghystyng aldynda ghana biri Japoniyanyn, biri Amerikanyng tynshysy, halyq jauy degen siyaqty «tazalauynan» ótken qazaq sәl qarsylyq kórsetpek týgil bir auyz qarsy sóz aitsa basyna qara kýn tuatynyn biletin  ýrgedek, ýreyshil kýige týsken edi. Osylaysha óz elinde «qayda barsam da bir ólim» kýige úshyrap, amalsyzdan «Otan ýshin», «Moskva ýshin», «Stalin ýshin!» dep janbyrday jaughan oqqa qarsy jýgirgen sharasyz bayghústar az bolghan joq. «Otan ýshin otqa týs, kýimeysin» degen әri orasholaq, әri daraqy  mәtel de sol kezding «tuyndysy».

IYә, birsypyra qazekem әli de «Úly Otan soghysy» dep jýrgen sol soghys kezinde bolisheviktik-kommunistik iydeologiya jýrgizgen ýgit-nasihat óte joyqyn boldy. Sol joyqyn nasihat pen ýgit  qazaqtardyng sanasyna jer betindegi júmaqqa jol kórsetetin jalghyz da jaryq júldyz –Mәskeu degen nadandyq nanymdy, soqyr sezimdi myqtap ornyqtyrdy.

Sol jyldary adam balasynyng aqyl-oyy jetpeytin ótirikter aituda aldyna jan salmaytyn gazetter kóptep shygharyldy. Adam nanghysyz ótirik erlikter, ertekterde ghana boluy mýmkin kózsiz batyrlyqtar turaly maqalalardan kóz sýrinetin boldy. Keudesin oqqa tosushylar, pulemetting oq shashyp túrghan auzyn tósimen jauyp qaqaltyp tastaytyndar, ózi qangha bógip qúlap bara jatyp «Moskva ýshin jan pida», «Stalin ýshin algha», «Otan ýshin» dep aighaylap qúlaytyndar turaly lepirme, qobytpa materialdar jiyi-jii jariyalanyp jatty. Ár respublikadan Mәskeudi, Leningradty, Stalindi, orys halqyn maqtap jyrlaytyn qart aqyndar qoldan jasaldy. Osy kýni Almatyda 28 panfilovshylar parki dep atalatyn sayajayda eskertkishi túrghan panfilovshylardyng oidan shygharylghan ótirik ekeni baspasózde birneshe mәrte jazyldy. Al biz sol kezenning osynday zymiyandyqtar men sayqaldyq ýgit-nasihatynyng sanamyzgha singen saldarynan әli de aryla almay kelemiz. Búny qazekem «Auru batpandap kirip, mysqylday shyghady» deydi.

Áriyne, biz sol kezenning soqyr seniminen arylghymyz kelmeuimizding reti de joq emes. Óitkeni, bәrimizding de әkelerimiz ben atalarymyz, orys memleketi men nemis memleketi arasyndaghy  sol qandy qyrghyngha qatysqany ras. Biraq sol shahid marqúmdardyng kópshiligi oghan qalay amalsyz baruyna qanday sebepter bolghanyn jogharyda aittyq. IYә, olardyng kópshiligi ózderi kim ýshin, ne ýshin ajalgha qarsy baratqanyn aqyl-oy tarazysyna salugha sayasy sana-sezimi, sayasy bilim-biligi jetpegendikten barsa, endi bir bóligin ókimet zorlyqpen qoysha jinap aparyp saldy. Búl soghystyn  jalpy qazaq últyna tikeley qatysy joq dep soghystan qashqandar (dezertirler) úzaq jylgha sottaldy nemese atugha búiyryldy. Qazir sol soghysta jasaldy dep gazetter jabyla jazghan erlikterding kóbi ótirik ekeni de aityluda. Qalay desenizde búl soghys turaly pikir sonau kenes zamanynda-aq ekige airylghan-dy. Ánebir kezde qazekem tilin, dilin, dinin, salt-dәstýrin týgel qalpyna keltirip endi tek Sabyr Rahimov degen general ózbek emes qazaq ekenin dәleldeu ghana qalghanday aldaqashan marhúm bolghan adamnyng әruaghyn tebirentumen boldy. Ásheyinde de «Rusiya bilәn Germaniyanyng úryshy bizgә nemәga kerәk?» deytin ózbek aghayyndar osydan keyin senderge keregi osy ma degendey Tashkent metrosyndaghy bir beketten de,  bir audannan da S.Rahimovtyng esimin aldy da tastady. Bizben tili, dini bir kórshi elder, Ukraina men Gruziya, Baltyq elderi 9-Mamyr kýngi «Jenis toyy» degendi mýlde atap ótpeydi. Tek biz ghana Reseyge, Mәskeuge adal, shyn jýrekten berilgenimizdi dәleldeytin әr sәtti qalt jibermeymiz. Osy «Jenis toyy» dep atalatyn bir ghana meyramsymaqtyng ózi-aq býgingi  jas úrpaghynyng sanasyna keshegi de býgingi Reseyge tabynushylyqty, qúldyq úrushylyqty siniruge molynan jetetinin nege oilamaymyz? Osynday qúlminez biz Reseyden azattyq aldyq dep jariyalaghan 1991 jyldan bermen tughan jastar arasynda da kezdesetinine janyng kýiedi. Ár jyly «Úly Otan soghysynyng pәlenbay jyldyghy» kýni Qazaqstan qalalary men auyldarynda saryala qonyzdyng qabyghynan ainymaytyn  taspalar (lentalar) taratylady. Ony Reseyding Qazaqstandaghy elshiligi taratady. Búl – patshaly  Resey zamanynda orystar әulie dep ataghan Georgiy degenning qúrmetine bekitilgen marapat aiqyshtyng (krestin) qara jәne sary týs aralas taspasy. Ony tәuelsizdik alghan Qazaqstannyng qazaghy týgil o zamanda da bir qazaq keudesine taqpaq túrmaq qolyna ústamaghan. Ras, orysqa tiygen qazaq qyzynan tughan general Kornilov osy ordendi tastamay taghyp jýripti. Qúday isine ne shara, osy kýni ózin «sivilizovannyi» dep biletin kózi ashyq keybir qazekem búl Georgiy lentasy Reseyding imperiyalyq sayasatynyng jalghasy ekenin týsinbey birsypyra qazaq keudesine, birsypyrasy kóligine taghyp jelbiretip baratqanda orys aghayyndar solargha qarap myrs-myrs kýletinin de angharmaytyn sanasyzdyqqa jettik pe, әlde? Búl ordenning kuәliginde «Reseyge kórsetken qyzmeti men erligi ýshin» degen jazu bar. Onyng eng túnghysh iyegeri M. Kutuzov edi. Útyry kelgende aita keteyik, Kutuzov keremet әskery qolbasshy emes edi, ol – Reseyding ýgit-nasihat qúraly retinde qoldan jasaghan kemengeri. Basqa uaqytta jene almaghasyn tanghy tәtti úiqyda jatqan noghaylardyng qatyn-balasyn, kәri-qúrtanyn, tang namazyn oqyp jatqan sarbazdaryn shybynday qyryp salghan Suvorov ta sol Kutuzovtyng arjaq-berjaghy-túghyn. Al әlgi Georgiy lentasy men ordenin Kenes ókimeti qúlaghasyn әli de Resey imperiyasyn qúrudan ýmiti mol býgingi Mәskeu 1992 jyly qaytadan marapat retinde qalpyna keltirdi.

IYә, 1768-1774 jyldardaghy orys-týrik soghysy kezinde «dýniyege kelgen» búl ordendi patshalyq Resey de, Kenestik Resey de, býgingi Resey de ózine qyzmet etkenderge beretin kәde retinde paydalandy. Endeshe biz qay Reseyding de pighylynda imperialistik, shovinistik jymysqylyq jatqanyn angharmaytynday kýige týskenimiz be? Áytpese, 1945 jyly Jenis toyyn toylap tost kóterip jatqandar birinen song biri «Za pobedu russkogo orujiya», «Za russkui armii», «Za tovarisha Stalina», «Za russkiy narod» dep kýrkireuining arjaghynda eng aqymaq adamgha da týsinikti pighyl kórinip túrghan joq pa edi?!

IYә, búl soghysta eki jaqtan da milliondaghan beykýnә pende opat boldy. Olardyng eshqaysysy, ana qúrsaghynan qanqúmar, qanisher bop tughan joq. Olar adam qanyn, adam óligin soghysqa kelip kórdi. Olar qarsy jaqtyng adamyn birinshi bolyp óltirmese, ol ózin óltiretinin bilgendikten әueli amalsyz óltirudi ýirendi. Al kiyeli de qasiyetti islam dininde jenis toyyn toylau qandy qyrghyndy toylau, marhúmdardyng qany tógilgenin toylau dep esepteledi. Resey 1812 jylghy fransuzdarmen bolghan soghysty da Úly Otan soghysy deydi. Oghan ishinara qazaqtar da qatysqan. Endeshe, keybir jelókpe, toyqúmar qazaq ony da ata-babamyz Otanyn qorghaghan soghys dese ne betimizdi aitamyz? Sonau jyldary Mәskeuding zorlyghymen beybit jatqan Aughanstangha baryp qanshama bozdaqtarymyz qyryldy?! Biz odan aman qaytqan jigitterimizdi «internasionalist jauynger» deudi de toqtatu kerek. Olar Aughanstangha «Otan qorghaugha» barghan joq. Mәskeuding aidap saluymen bardy. Barmaymyn dese «Otanyn satqan satqyn» atalyp týrmege jabylar edi. Qysqasy, ótken ghasyrdyng 1941-1945 jyldar aralyghynda bolghan, beykýnә milliondaghan adam opat bolghan soghysty biz de, yaghni, qazaqtar da «Úly Otan soghysy» dep toylauymyz kerek pe, joq pa degen pikirler ekige jarylghaly biraz boldy. Eng abzaly biz qazaqta qashannan-aq bir ghana Otan bar ekenin, ol – tek Qazaq Eli ekenin «Mәskeu – Otanymyzdyng jýregi emes» ekenin esten shygharmauymyz kerek.

Myrzan  KENJEBAY, aqyn

QR Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

 

25 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5986
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7604