Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Bilgenge marjan 7428 12 pikir 16 Sәuir, 2017 saghat 23:16

Barlybek Syrtanov kim edi?

Barlybek Syrtanov pen Sәken  Ózbekúly úsynghan iydeyalar arasyndaghy  ýndestik

Alash qayratkerleri turaly sóz qozghaghanda eng aldymen Álihan Bókeyhanúly, Ahmet Baytúrsynúly bastaghan kóptegen HH-ghasyr basyndaghy qazaq intelliygensiyasynyng ókilderin tilge tiyek etemiz. Degenmen, Alash iydeyasy jolynda qyzmet etip, qazaq elining derbestikke qol jetkizui jolynda baryn salghan azamattardyng Alash partiyasy qúrylmastan búryn da onyng negizin salyp, iydeyalyq túrghydan qalyptasuyna atsalysqanyn da qaperden tys qaldyrugha bolmas. Qazaq últynyng mýddesi jolynda qyzmet etip, qazaqtyng derbestikke qol jetkizuine qyzmet etken, qolynan kelgenshe qazaqqa jaqsylyq jasap, әrtýrli últqa paydaly әreketter jasaghan adamdar tarihta kóptep kezdesedi. Sonday, azamattardyng biri qazaqtan shyqqan eng alghashqy azamattardyng biri bolyp Sakt-Peterburgta bilim alghan, kóptegen jyldar boyy patshalyq әkimshilik qyzmette jýrip últyna qyzmet etken azamat Barlybek Syrtanov edi.

Barlybek Syrtanovtyng Alash qayratkerlerimen baylanysta bolghany jayly derekti ghalym Sәken Ózbekúly ózining zertteu enbeginde aiqyn kórsetip, onyng alghashqy qazaq elining derbes memleket retindegi konstitusiyasyn jazghany turaly da mәlimetter keltirgen edi. S.Ózbekúlynyng mәlimetinshe Barlybek Syrtanov  Jetisudaghy qazaq-qyrghyzdyng jer jәne ózgede zar-múnyn talap etip 1911 jyly Sank-Peterburgke baryp, úlyqtargha shaghym týsiredi. Sol jyly Sank-Peterburgte qystaghan Barlybek osyndaghy bay kitaphananyng mýmkindigin paydalana otyryp, Álihan Bókeyhanovtyng ótinish aituymen S.B.Alashinskiy degen býrkenshik atpen Qazaq elining alghashqy Konstitusiyasyn («Qazaq eli ustavy») jazyp shyghady (S.Ózbekúly. Barlybek Syrtanov. Almaty 1996. 36 b). Qazaq elining Ustavy degen taqyryppen jazylghan qoljazbany eng alghash ret ghylymy ainalymgha engizip, onyng qazaqtyng eng alghashqy jazylghan konstitusiyalyq jobasy retindegi mәnin ashyp kórsetken jәne osy qújatty bolashaq zangerler ýshin bilui mindetti qújat retinde tanytqan Sәken Ózbekúly ekendigin de esten shygharugha bolmas. Sondyqtan, osy maqalada Barlybek Syrtanov pen Sәken Ózbekúly arasyndaghy iydeyalyq baylanystar turaly sóz qozghamaqpyn.

Sәken Ózbekúly ózining Alash arystarynan qalghan sayasiy-qúqyqtyq kózqarastar men iydeyalardy zertteuine ústazy akademik S.Zimanovtyng tikeley yqpaly bolghandyghyn ylghy da aityp otyratyn. Ol 1980 jyldan bastap «Peterburg uniyversiyteti Qazaqstannyng sayasy jәne qúqyqtyq oi-pikirining tarihynda» taqyrybynda kandidattyq júmysy boyynsha zertteu jýrgize jýrip, әrtýrli múraghat derekterinen, baspasózde jariyalanghan materialdar men jeke adamdardyng múraghattarynan kóptegen qazaqtyng betke ústar azamattary turaly qosymsha mәlimetter jinap, keyinnen birneshe zertteu enbekterin jariyalaghan edi. Sonday ghylymy enbekterding biri Barlybek Syrtanovqa arnalghan bolatyn.

Jalpy, Sәken Ózbekúly kózi tirisinde ózining sayasiy-qúqyqtyq ústanymdarynyng qalyptasuyna Alash arystarynyng ýlken әseri bolghanyn maqtanyshpen aitatyn. Kezinde tәuelsizdik jolynda jan ayamay kýres jýrgizip, jalpy qazaq qoghamynyng basyn biriktiretin Alash iydeyasyn jasaqtaghan, óz mýddesinen últ mýddesin joghary qoya biluding naqty mysaly bola alghan Alash arystarynyng últ ýshin atqarghan qyzmetterin shәkirtterine ýlgi qylatyn. Sәken Ózbekúly bastapqy kezderi qazaqtan shyqqan oishyldardyng sayasiy-qúqyqtyq oi-pikirlerin taldap, olardy jan-jaqty zertteumen ainalyssa, birtindep ózi de memleket pen qúqyqqa qatysty tolymdy pikirler aityp, qazaq memlekettiligining qanday boluy, qúqyqtyq jýieni qalay jasaqtau qajettigi batyl da aiqyn pikirler qaldyra aldy. Sonymen qatar, ózining shәkirtterine de qazaqtan shyqqan oishyldardyng sayasiy-qúqyqtyq kózqarastaryn zertteuge baghyttalghan ghylymy taqyryptar berip, olardyng osy salada tyng izdenister jasauyna múryndyq boldy.

Ózi zerttegen qanshama qazaq ziyalylarynyng arasynan S.Ózbekúly Barlybek Syrtanovty airyqsha qasterlep, onyng eng alghashqy qazaq elining konstitusiyasynyng jobasyn jasaghan túlgha ekendigin tilge tiyek etushi edi. Tipti, B.Syrtanovtyng portretin arnayy tapsyryspen saldyryp, sol kisining atyn alghan orta mektepke syigha tartudy josparlap jýrgen. B.Syrtanovty S.Ózbekúlynyng airyqsha qasterleuining taghy bir sebebi, óz sózimen aitqanda, «onyng artynda qaldyrghan iydeyalarynyng osy kýngi ómirding kókeykesti mәselelerimen sabaqtas ekendiginde» edi.  S.Ózbekúli B.Syrtanovtyng artyna qaldyrghan sayasiy-qúqyqtyq oi-pikirlerin zerttey otyryp olardyng jana tәuelsizdik alghan qazaq eli ýshin asa manyzdy ekendigin algha tartty, sebebi, B.Syrtanov ta óz iydeyalaryn kezinde tәuelsizdik alu mýmkindigin jýzege asyrugha úmtylghan qazaq qoghamyna arnaghan edi. Sol sebepten de arada  seksen jyl ótse de onyng iydeyalary qazaq qoghamy ýshin asa manyzdy boldy. 20-ghasyrdyng sonynda payda bolghan tәuelsizdik iydeyasynyng jaqtaushylarynyng biri bolghan S.Ózbekúly da B.Syrtanov siyaqty tәuelsizdikke úmtylystyng kuәsi bolyp, tәuelsizdik jolynda kýres jýrgizdi. Ekit túlgha da óz elining tәuelsizdigin aluyna mýddeli boldy, sol jolda kýres jýrgizdi, B.Syrtanov Alash qayratkerlerimen tyghyz baylanysta júmys jasasa, S.Ózbekúly tәuelsizdik jolynda jan ayamay kýresken Azat qozghalysynyng beldi mýshesi bolghan edi. Osy túrghydan alghanda S.Ózbekúlynyng sayasiy-qúqyqtyq ústanymdaryna B.Syrtanovtyng tiygizgen әseri zor bolghandyghyn nyq senimmen aita alamyz.

Jalpy, S.Ózbekúly men B.Syrtanov arasyndaghy iydeyalyq ýndestik turaly sóz qozghaghanda B.Syrtanov 1911 jyly jazghan Qazaq elining Ustavy men S.Ózbekúly jazghan Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasynyng jobasynda kózdelgen iydeyalyq sabaqtastyqty  ayryqsha atap kórsetuge bolady. Eger Qazaq elining Ustavy sol kezderi tәuelsizdikke úmtylghan Alash qayratkerleri ýshin asa manyzdy qújat bolsa, 1991 jyldyng qantarynda Azat gazetining №1 sanynda  jariyalanghan ghalym Sәken Ózbekúly  jasaghan Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasy jobasy memleketimiz tәuelsizdikti óz qolyna almastan búryn Azat qozghalysy tarapynan úsynylghan qazaq elining bolashaghy qay baghytta órbuine qatysty biregey joba boldy.

Qúrylymy jaghynan Qazaq elining Ustavy Preambuladan, 4 taraudan jәne 28 baptan túrady, ondaghy 1-tarau Qazaq eli respublikasynyng jeke boluy turasynda, 2-tarau Adam balasynyng húqy turasynda, 3-tarau Qazaq jeri turasynda, 4-tarau Sot turasynda dep atalady. Al, S.Ózbekúly jasaghan Konstitusiya jobasy Preambuladan, 7 taraudan jәne 91 baptan túrady: birinshi tarau – Qazaq Respublikasynyng memlekettik egemendigi turaly, ekinshi tarau – Qazaq Respublikasy azamattarynyng húqyqtary men mindetteri, ýshinshi tarau – Últtyq mәjilis, tórtinshi tarau – Qazaq Respublikasynyng Preziydenti, besinshi tarau – Qazaq Respublikasynyng Ministrler kabiyneti, altynshy tarau – Sot biyligi, jetinshi tarau-Prokuratura dep atalady.

Ustavtyng 1-baby boyynsha  memleket Qazaq eli dep atalyp, halyq biyleytin hәm qazaqy erekshelikteri bar el retinde ornyqtyrylady. Al, 3-baby búdan bylay Qazaq eli Rossiyamen dostastyq, yaghny dominion dәrejesindegi qarym-qatynasta bolyp túratyndyghyn bekitedi. Osy jerde bir atap aita keterligi sol kezenning ózinde B.Syrtanovtyng qazaqtardyng derbes memleket qúrghanymen kóbine Resey yqpalynda bolatyndyghyn aldyn ala boljap bilgendigi. Yaghni, ol qazaq eli qanshalyqty tәuelsiz bolsa da ózimen kórshiles, búrynghy otarlaushy elding yqpalynan shygha almaytynyn, sondyqtan, әu bastan ózin dominion retinde bekituin qoldady. Búghan sol kezderi Britan imperiyasynyng otarlarynyng dominion dәrejesin aluy da әser etse kerek.

S.Ózbekúly bolsa qazaq jerin kóptegen últ ókilderi mekendeytindigin eskere otyryp, konstitusiya jobasynyng 1 babyn «Qazaq respublikasy – tәuelsiz demokratiyalyq  últtyq memleket», al 3 babyn «Qazaq respublikasynyng memlekettik egemendigi qazaq últynyng jәne respublikany meken etetin barlyq últ ókilderining qolynda» degen mәtinde beredi. Osy jerde mәn berudi talap  etetin taghy bir mәsele memleket atauy. Joba avtory memleketti «Qazaq respublikasy» dep ataghan, yaghny búl memleketting qazaq últynyng memleketi ekendigin naqtylay týsetin atau.

B.Syrtanov sol kezding ózinde Parlamentti Últ Mәjilisi dep atap, tolyqqandy parlamenttik respublika qúru qajettigin algha tartqan bolatyn. Ustavtyng 9-babyna sәikes, Qazaq elinde biylik jýrgizu zakon shygharatyn (parlament), oryndaytyn (ýkimet) hәm sot bolyp túrady. Ýsh biylik bir-birine baghynbaydy, bassyzdyqqa jol bermeuding belgisi bolyp túrady. Últ mәjilisine dauyspen ótkender Qazaq elining basshysy Preziydentti tórt jylgha saylaydy. Bir Preziydent eki retten asyp el biyleuge húqy joq.  Preziydent Qazaq elin ministrler arqyly basqarady. Ministrlerdi Preziydent ózi tandaydy, biraq Últ mәjilisi dauyspen sheshedi. Ministrler ózderi basqarghan júmystarymen Preziydentting hәm Últ mәjilisining aldynda esep berip túrady.

S.Ózbekúly B.Syrtanovtyng iydeyasyn negizge ala otyryp memleketting zang shygharushy organyna Últtyq Mәjilis atauyn bergen. Jobanyng 43-babyna sәikes Qazaq respublikasynda memlekettik ókimetting jogharghy jәne tek jalghyz zang shygharatyn organy Últtyq Mәjilis bolyp tabylady. Avtor  jogharghy zang shygharushy organdy bir palataly jәne jylyna eki ret shaqyrylatyn eski kenestik tiptegi Jogharghy Kenes ýlgisinde úsynghan.  Sol kezendegi memlekette qalyptasqan ekonomikalyq jaghdaydy eskergen ghalym Jogharghy Kenesting memleket qazynasyna auyr bolmauyna mәn bergen. Keyinnen parlamentting túraqty júmys isteuine ong pikirde bolghanymen unitarlyq memlekette tek bir palatadan túratyn parlament qúrudyng jetkilikti ekendigin ghalym ómirining sonyna deyin aityp jýrdi.

S.Ózbekúly da  memlekette parlamenttik biylikti úsyndy, jobada atqaru biyligining basshysy bolyp preziydent tanylady jәne ondaghy 65 bapqa sәikes ózining barlyq memlekettik qyzmeti turaly Últtyq Mәjiliste esep berip otyrady.  Qazirgi uaqytta da kóptegen sayasatkerler elimizde Parlamenttik respublika qúru jayly oilaryn ortagha salyp jýr. Degenmen, dәl qazir elimiz ýshin AQSh ornyqtyrghan modelidegi Preziydenttik respublika ornyqtyru manyzdyraq degen pikirdemin. Tek arada biraz uaqyt salyp, elimizdegi qazaq últynyng sany 80 payyzdan asqan kezde atalghan túlghalar qoldaghan Parlamenttik respublika qúrugha tolyqtay negiz bolary anyq.

B.Syrtanov Ustavtyng ýshinshi bólimin jer mәselesine arnaghan, ol jerding el ýshin manyzyn týsinip qazaq jeri memleketting menshiginde boluyn jәne onyng saudagha týspeytindigin, tek paydalanu ýshin beriletindigin naqtylaghan. Sonymen qatar, jerding keni, orman, su, kóli hәm taulary qazaq elining tiyesili ekendigin, al, mal jaiy, egin ósiru, ýy salu, jerdi óndeu hәm jerdi paydaly is maqsatynda qazynagha qaytaru ýkimet  rúqsatymen bolatyndyghyn ornyqtyrady. B.Syrtanov jerding ýlken eki imperiyanyng arasynda ornalasqan qazaq eli ýshin strategiyalyq manyzyn eskergendikten onyng kimge bolmasyn mýldem satylmauyn jaqtaydy.  S.Ózbekúly bolsa óz kezeni ýshin eng manyzdy mәsele el aumaghynyng bólinip ketuin boldyrmaudy basty nazarda ústaydy, sondyqtan,  1990 jyldary halyqtyng qúramy ghasyr basyndaghysynan әldeqayda ózgeshe bolghandyqtan elde unitarlyq memleket ornyqtyrudy jaqtaydy. Osy sebepten, jobanyng 3-shi babynda Respublikanyng shebi birtútas, bólinbeydi, oghan qol súghylmaydy degen norma kórsetiledi.

Atalghan jobalardyng әrqaysysy qazaq elining naqty bir tarihy kezendegi el ertinde qalyptasu mýmkindigin eskerip, sol uaqyttaghy jaghdaylardy eskere otyryp jasaldy. Sol sebepten de bolar Qazaq elining Ustavynyng da Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasynyng jobasynyng da  ózindik erekshelikteri bar. Degenmen, S.Ózbekúly kezinde B.Syrtanov tarapynan úsynylghan keybir elimiz ýshin qúndy iydeyalardy jana zaman talabyna say janghyrtyp, óz jobasynda kiriktirgen. Osylaysha, eki joba arasynda iydeyalyq sabaqtastyq oryn alghan dep tújyrymdaugha bolady.

Esbol Ómirjanov

Abai.kz

 

12 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5979
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7580