Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Aybyn 5045 16 pikir 7 Shilde, 2017 saghat 16:44

ÚQK ardagerlerimen súhbat: IYdeologiyany tek iydeologiya arqyly jenuge bolady

Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasy Últtyq qauipsizdik komiytetining qúrylghanyna biyl  25 jyl boldy. Sonday-aq, ÚQK janynan qúrylghan "Syrbar" syrtqy barlau qyzmetining jasaqtalghan kýni - býgin. Osy datagha oray, ÚQK ardagerleri, ÚQK polkovnikteri: Qabdolda Bekjanov pen Tóleuhan Boqajanov ótken kýnderdi eske ala otyryp, Abai.kz aqparattyq portalynyng tilshisine súqbat berdi.

Basty maqsat – Tәuelsizdikti qorghau

Qabdolda Eshenúly, biyl Qazaqstannyng Últtyq qauipsizdik komiytetining qúrylghanyna 25 jyl. Siz keshegi Kenestik jýie kezinde de, elimiz Tәuelsizdigin jariyalap, derbes memleket bolyp jatqan kezde de Qauipsizdik qyzmetinde boldynyz. Solay emes pe?

-IYә, solay. Mine biyl Qazaqstanymyzda ÚQK-nyng qúrylghanyna shiyrek ghasyr bolypty. Qazir qarap otyrsaq, 25 jyl degen kóp uaqyt emes siyaqty. Dese de biz osy uaqyt ishinde birtalay beleske shyqtyq. Áskerimizdi nyghayttyq. Memleketimizdi әlemge moyyndattyq. Ortalyq Aziyada  eng quatty elge ainaldyq. Ras, birli-jarym kem-ketikter boldy. Onsyz taghy bolmaydy. Endi bizding basty maqsatymyz – osy Tәuelsizdikti saqtap qalu. Beybit ómirimizding berekesin alghysy keletin niyeti teris jandardy ishimizge kirgizbeu. El ishinen býlik shygharghysy keletin zalymdardy anyqtap, týp-tamyrymen joiy. Búl – Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng da bizge myqtap bergen tapsyrmasy. Qazaqqa býgin azattyq qymbat. Ony qorghaugha barlyghymyz mýddelimiz. Men sonau Kenes kezinde ýlken mektepten ótip, Qazaqstan Respublikasy Últtyq qauipsizdik komiytetining sapyna qosyldym. Býgin – ardagermin. Zeynetke shyqsam da, osy jigitterding júmysyna alandap otyramyn. Tek men emes, qay-qaysymyz bolsaq ta elimizding tynyshtyghyna, jerimizding býtindigine alandaymyz. Qolymyzdan kelse, kómegimizdi tiygizsek jaqsy emes pe?..

- Qabdolda Eshenúly, Tәuelsiz Qazaqstan memleketining Últtyq qauipsizdik komiyteti turaly aitsaq, búnyng aldynda KSRO-nyng KGB-si boldy. Sonda, bizding býgingi ÚQK keshegi Kenester odaghynyng mektebinen shyqqan bolyp eseptele me?

Qabdolda Eshenúly: - Ol ras. Myna otyrghan Tóleuhan Qadyrúly da, men de keshegi Kenester odaghynda әskery salada, sonyng ishinde KGB-nyng barlau jasaghynda qyzmette boldyq. Áygili Jeltoqsan oqighasynan keyin Tәuelsiz elimizding әskery qúrylymyna kelip,  Memleket basshysy jasaqtap bergen ÚQK basshylyghyndaghy qyzmette jýrdik. Bizding keshegi KGB-nyng mektebinen ótkenimiz ótirik emes qoy. Ony nesin jasyramyz? Ayta bersek, KGB-nyng mektebi – Batys pen AQSh seskenetin óte quatty mektep bolghan. Býginde әlemdegi eng ýzdik komputerlik barlaushylar – Qytay men Reseyde. Oghan keshegi AQSh-taghy saylau dәlel bola alady.

Ýrey bolghan, bar jәne bola da beredi

-Últtyq qauipsizdik komiytetining eng basty  mindeti – Qazaqstan halqynyng qauipsizdigin qorghau. Memleketting tútastyghy men tynyshtyghyna qater tóndiretin kelensiz jayttardyng aldyn alu. Búny, mine, ózderiniz de aityp otyrsyzdar. Alayda, el ishi ÚQK dese әli de qorqyp, ýreylenetin siyaqty. Osy stereotipti qalay ózgertuge bolady?

Qabdolda Eshenúly: - IYә, ras, bizding qogham Últtyq qauipsizdik komiytetine әli de qorqynyshpen, ýreymen qaraydy. Búnyng sebebi bar. Óitkeni, 1937-38 jyldary asyra silteuler boldy. Resperssiya boldy. Qazir dýnie ózgerdi ghoy.

Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúlynyng ózi jyl sayynghy joldauynda elimizding ishki jәne syrtqa qauipsizdigi eng manyzdy faktor ekenin aityp keledi. Ókinishke qaray, qazir dýniyejýzinde terrorizm órship túr. Keybir radikaldy toptar terrakt úiymdastyryp, jarylystar jasap, beybit túrghyndardyng qanyn tógude. Onyng kesiri jazyqsyz adamdargha, memleketke tiyetini taghy ras. Búl – býgingi әlemdik sayasattaghy eng aktualidy mәsele. Dәl osynday alaghay da búlaghay kezende bizding ÚQK-nyng róli, manyzy, onyng qyzmetining jýieliligi eng basty mәsele bolyp qala beredi.

Sayasiy-qoghamdyq túrghydan qaraytyn bolsaq, búl birinshi kezekte – bizding azamattarymyzdyng qauipsizdigi, bizding memleketimizding býtindigi. Sondyqtan, búl jerde qúqyq qorghau organdary, ÚQK ghana emes, býkil Qazaqstan qoghamy bolyp birigip kýres jýrgizuimiz kerek. Halyq bizge qanday da bir sezik tudyratyn jayttardy habarlap otyrsa, boluy yqtimal qaterli әreketterding aldyn alugha kómektesken bolar edi. Terrorzimmen nemese basqa da qauiptermen tek ÚQK ainalysady deuge bolmaydy. Profilaktikalyq júmystargha halyqty júmyldyru kerektigin Elbasynyng ózi aitty.  Sondyqtan halyq belsendi boluy tiyis, jәne ÚQK-ning birinshi kezekte Qazaqstan azamattarynyng qauipsizdigin qorghaytynyn úghynuy qajet.

Tóleuhan Qadyrúly: -Mening búl sózge qosarym: ÚQK, KGB turaly stereotipti kózqarastar búryn da bolghan, qazir de bar. Tipti, bizdi qoyyp Batys elderinde de KGB turaly kereghar pikirler aitylady. Júrttyng oiynsha, ÚQK qyzmetkeri kez kelgen adamdy bassalyp alyp ketetin qúbyjyq ispetti birdene. Búl steriotip bolghan, bar jәne bola da beredi.  Óitkeni ÚQK-ning ishki funksiyasy turaly eshkim eshqanday aqparatty bilmeydi. Búl týsinikti joydyng jalghyz joly – kadrdy ashyq konkurs týrinde jinau. Yaghni, júrt kimderding ÚQK-gha qabyldanyp jatqanyn, ózderining qauipsizdigin kimderding qorghaytynyn bilui kerek.  Al bizde kadrdy jasyryn týrde jinaydy.

Sovet odaghy kezinde memleketting shekaralaryn chekistter kýzetetin. Ol kezde chekister men jergilikti halyq etene, qoyan-qoltyq júmys jasady. Shekara manyndaghy auyldarda jasóspirim balalardan bastap, qoyshylargha deyin KGB-gha aqparat jetkizip otyratyn bolghan. Sebebi, ol kezde halyqqa týsindiru júmystary jýieli týrde jýrgizildi. Sonday jýieli júmystyng nәtiyjesi shyghar, júrt óz qauipsizdigi ýshin, memleketting qauipsizdigi ýshin shekarada qanday da bir sezik tudyratyn faktini qalt jibermey KGB qyzmetkerlerine jetkizip otyrdy. Ókinishke qaray, qazir búl tәsil isten shyqty.

Baashar Asadtyng әkesi KGB ofiyseri edi

- Búl zamanda dýniyejýzin dýrliktirip jatqan jayt – lankes, sodyrlardyng әreketi bolyp otyr. Sonyng shet jaghyn, ókinishke qaray, ózimiz de kórip ýlgerdik. Bizding ÚQK qansha jerden qyraghy desek te, ótken jyly Almaty men Aqtóbede shetin oqighalar boldy. Endi bizdi alandatatyn súraq: Qazaqstannyng ÚQK-si terrorizmmen kýreste qanshalyqty qauqarly? Nemese búnday býlikti boldyrmaudyng naqty sharalary dep neni aitugha bolady?

Tóleuhan Qadyrúly: -Terrorizm degende qazirgi Siriyanyng jaghdayyn aitar bolsaq, ol jaqta ne bolyp jatqanyn el ishi anyq bilmeydi. Tipti, bizding meshitterde de moldalar búl jayly naqty uaghyz jasap jatyr dep aita almaymyn. Bizde neshe týrli sayasy instituttar bar, Ýkimetting apparaty bar, biz barmyz, sizder bar, bәrimiz jabylyp jýrip halyqty dúrys dini, sayasy aqparatpen qamtamasyz etuimiz kerek.

Mysaly, Siriyanyng qazirgi biyliginde otyrghan top músylman emes, alavitter ekenin eshbir BAQ nemese sayasy institut aitqan joq.  Bashar Asad degeninizding әuleti Kavkazdan shyqqan. Asadtyng әkesi Mәskeuding barlau agentinde, KGB-da bolghan. Al orystar sol biylik basyndaghy 10 payyz alavitterdi paydalanyp, әskery baza ústaghysy keledi. Jýz mynnan astam orys kelinshekteri siriyalyqtargha baygha tiygen. Sosyn Siriyadaghy biylik әskerining ofiyserleri myna Bishkekte oqyghan. Osynyng barlyghyn júrt bilmeydi. Bilmegen song sodyrlar bir-birimen soghysyp jatyr eken degen teris aqparat taraydy.

Sayasy instituttar men meshit moldalary birlese otyryp, halyqqa dúrys nasihat jasu kerek. Áytpese, anau soghysqysy kelip sandalyp jýrgenderding bilimi bar deysiz be?.. Bilimi bolsa, soghysqa baratyn ba edi?! Al Aqtóbede bolghan oqigha turaly aitsam, sol bayaghy miy ashyp jýrgen qazaqtyng balalary. Bilimderi de joq beysharalardyn. Qaydaghy terrorist?.. Terrorist degen onday bolmaydy. Aqtóbe júrtyn dýrliktirgen balalar qoldaryna kýrek ústaghanday dalaqtap jýgirip jýr.

Búlardy dúrys jolgha týsiruge bolady. Meshittegi moldalar Siriya turaly ne aitty? Tipti, «alaviyt» degen sóz aityldy ma? Bizding halyq әli kýnge deyin diny sauaty joq, qaranghy halyq. Qoghamdyq ortalarda Siriyadaghy soghys turaly dúrys aqparat taratyluy tiyis, ol jaqqa barugha bolmaytyny aityluy kerek. Áytpese júrt ÚQK-ning aldyna uaghyz tyndaugha kelmeydi ghoy. Shen taqqan әskery adam diny uaghyz aita almaydy.

Súraghyna qatysty aitarym: iyә, ne isteu kerek? Qoghamgha qauipti jayttardyng aldyn alatyn ýgit-nasihat júmystary jýrgizilui kerek. Oghan meshit moldalarynan bastap, Ýkimettik ya ýkimettik emes sayasy úiymdar, BAQ júdyryqtay júmyluy kerek. Telearnalarda qoghamyq sayasatty týsindiretin, diny sauat ashatyn baghdarlamalar boluy kerek. Gitler sekildi júrttyng miyn ulamay, kýndiz-týni jyrtyndatpay, konsertti azaytu kerek.

«Ólem» degen kisi bәribir óledi» degen sóz bar. Búl – fanatikterge qatysty aitylghan sóz. Al fanatikterdi tek týsindiru júmystary arqyly ghana jenuge bolady. Terrorizmdi toqtata almaysyn. Toqtatu ýshin júmys jýrgizu kerek. Ár salafitting qasyna bir-birden әsker qong tiyimsiz. IYdeologiyany tek iydeologiyamen jenuge bolady.

 Gharyshtan sirinkening qorabyn da kóre alamyz

Qabdolda Eshenúly: -Eng birinshi kezekte halyqtyng materialdyq jaghdayyn jaqsartu manyzdy. Kóbine kóp kedey-kepshik, aqshasy joq, bilimi joq adamdar jat aghymgha beyim keledi. Biz Aughangha barghan kezede kórdik qoy búny.  Keshegi Aqtóbede de atys jasap jýrgenderding әleumettik túrmys-jaghdayy tómen otbasydan shyqqandar.  Sondyqtan búl óte auqymdy mәsele.

-Qazir tehnikalyq progress zamany. Jerdegi tirlikti tipti gharyshtaghy Jer serikteri arqyly da qadaghalap otyrugha bolady.Osynday mýmkindikti Qazaqstannyng Últtyq qauipsizdik komiyteti de iygerip alghan shyghar dep oilaymyz.

Tóleuhan Qadyrúly: - Qazaqstan – Ortalyq Aziyada qay jaghynan bolsa da shetelding kәsiby mamandary moyyndaghan el. Sondyqtan orta dengeyde dayyndyq joghary dep aita alamyn. Tehnikagha ilesu mýmkin emes qoy. Býgingi aqparat erteng aktualidy bolmay qalady. Dese de kóshting sonynda qalghanymyz joq. AQSh-ta ne bolyp jatsa, bizde de sol bolyp jatyr. SRU jasap jatqan dýniyeni biz de jasap jatyrmyz.

Qabdolda Eshenúly: -Komiytette SRU-dan kem týspeytin tehnika bar. Mysaly, AQSh agentteri jerdegi sirinkening qorabyn gharyshtan anyq kóre alady. Búl mýmkindik bizde de bar. Ol degeniniz qúpiya mәlimet. Biz neshe ret Halyqaralyq dengeydegi jiyndardy, Memleket basshylarynyng kezdesuin ótkizdik. Birde-bir ret býlik shyqqan joq. Shabuyl jasalghan joq. Qúdaygha tәuba. Osydan-aq, bizding Komiytetting dayyndyghy men mýmkindigin kóre beriniz.

«Agent» degen bar

- VVS arnasy AQSh-tyng barlau qyzmeti qarapayym tehnikalyq qúraldar arqyly qoghamdyq baqylau jasay alatyndyghy turaly derekti filim kórsetti juyrda. Tehnikalyq qúraldardy bizding ÚQK de paydalanady eken desedi úzynqúlaq...

Tóleuhan Qadyrúly: -Ózing sekildi jurnalisterdi qyzyqtyratyn mәsele osy: qarapayym tehnikalyq qúraldar arqyly qoghamdyq baqylau jasaudyng jay-japsary. Bizdi tyndap otyr ma eken, kórip otyr ma eken deysizder. Men sizge aitayyn, siz ýidegi teledidarynyzdy toktan suyryp tastaghan kýnde de sizding sózinizdi estip otyrugha mýmkindik bar bizde.

- El ishinde «ÚQK agenti» degen týsinik bar ekeni ótirik emes. Últtyq qauipsizdik komiyteti belgili toptar arasyna óz agentterin jiberetini ras pa?

Qabdolda Eshenúly: -Bizding qyzmetkerler naqty, kerek nysandargha ghana kire alady. ÚQK-ning qoghamdyq qyzmetkerleri qataryna tek bilimdi, aqyl-esi dúrys adamdar  ghana alynady. ÚQK әrkimdi qataryna tarta bermeydi. Sosyn, ÚQK-ning qoghamdyq qyzmetkerleri negizinen sala mamandary boluy tiyis. Myna týsinikten arylu kerek: ÚQK artymyzgha týsip alady. Joq. ÚQK eger siz Zang búzsanyz jәne sizding isti Prokuratura bizge ótkizgennen keyin ghana biz sizben ainalysugha qúqylymyz. Bary – osy. Zandy búzbay, týzu jýrseniz, sizde ÚQK-ning sharuasy joq.

Qarapayym súraqqa oralayyqshy. Qauipti nemese qoghamdyq ortada qolaysyz adam sizder ýshin qanday adam jәne ol kim?

Qabdolda Eshenúly: -Bizde jaghymdy, jaghymsyz degen tipter joq. Bizde tek Zandy búzghan adam jәne búzbaghan adam degen týsinik bar. Biz sham alyp әrkimning izine týsip jýrgen joqpyz. Bir adamdy zertteu ýshin qanshama uaqyt ketedi, qanshama shyghyn ketedi. Ol ýshin jogharghy jaqtan sanksiya kerek. Biz polisiya sekildi Zang búzghan kisimen alysa ketpeymiz. Bir sózben aitsaq, biz degen eng tәrtipti, eng momyn halyqpyz (kýldi).

«Men oqyghan KUOS-ta Putin de oqyghan»

Tóleuhan Qadyrúly: -ÚQK qyzmetkeri boluy ýshin adamgha ýlken dayyndyq qajet. Mysaly men birneshe institut bitirdim. Barlyghy bir-birimen qabyspaytyn әr týrli sala. Qaytalap aitayyn, ÚQK qataryna qosylu ýshin ýlken dayyndyq kerek. Birinshi – joghary bilim, fizikalyq dayyndyq, taghysyn taghy bar. Biz Mәskeude KUOS degen oqu ornyn bitirip shyqtyq. Al KUOS-qa kez kelgen adam týse almaydy. Qazaq SSR-nan sol kezde onshaqty ghana adam KUOS-ta oqydy. Búl qazirgi ÚQK-ning elitalary edi. Qabdolda 1979 jyly, men 73 jyly KUOS-ta boldyq. RF-nyng býgingi Preziydenti Putin menen keyin birneshe jyldan keyin KUOS-qa týsken bolatyn.

- Janylyspasam sizder general-leytenant Bolat Bayekenovtyng túsynan bastap ÚQK qatarynda qyzmet ettinizder.ÚQK-ning qazirgi basshysy Kәrim Mәsimov myrza. Osy bayqaghanym, ÚQK tóraghasy bolu ýshin qazir әskery adam boluy mindetti emes siyaqty?..

Tóleuhan Qadyrúly: -Bizde Tәjin de basshy boldy, Ábiqaev ta chekist emes. ÚQK basshysynyng әskery adam boluy mindetti emes. ÚQK-ning basshylyghynda jogharyda lauazymdy qyzmet atqarghan, sayasy kózi ashyq adam bolghany jón. Óitkeni bizding júmys kóbine-kóp sayasatpen baylanysty. Mysaly, terrorzim de – sayasat. Diny aghym da – sayasat. Mysaly, AQSh-ty alyp qarayyq. AQSh-tyng eks-preziydenti Bushtyng әkesi  SRU-dyng diyrektory bolghan. Putin de barlau agenti boldy.

Qabdolda Eshenúly: -Komiytetting júmysyna kelsek, tek sayasat arqyly basqaru qiyn. Basshy professional boluy kerek. Onyng әmbebab adam bolghany jón.

«Aughanstan Preziydentin kýzettim»

- Qazir ÚQK janynan qúrylghan «Syrbar» syrtqy barlau qyzmet bar. Sizder Kenes odaghy túsynda dәl osy syrtqa barlau qyzmetinde boldynyzdar ghoy?..

Qabdolda Eshenúly: -Bizding qazirgi «Syrbar» 2009 jyly 17 aqpanda qayta qúryldy. Búl – syrtqy barlau qyzmeti. Ol búryn ÚQK ishindegi bólimshe ghana edi. Memleket basshysynyng tapsyrmasymen, 1993 jyly arnayy barlau basqarmasy qúrylghan-dy. 1997  jyly Elbasy bizding Barlau qyzmetin jasaqtady. Men ol kezde ÚQK-ning arnayy desantty polkyn basqardym. Bizding qazirgi Syrbardyng ardagerleri Aughanda boldy. Internasional әskerler – óz mindetterin abyroymen atqarghan azamattar.

Tóleuhan Qadyrúly: -1980 jyly Sovet ókimeti Aughanstangha әsker kirgizu turaly sheshim shyghardy. Búl dúrys pa, búrys pa – әli kýnge deyin belgisiz. Biz ótken mektep – búl. Mynau otyrghan Qabdolda 1980 jylgha Aughan soghysy kezinde Aughan Preziydentin kýzetti. Aughanstan Preziydenti reziydensiyasynyng ishinde boldy. Al reziydensiyanyng syrtynda soghys jýrip jatqan.

1978 jyly Saur revoliusiyasy boldy. Sol kezde Babrah Karmali degen aughan jazushysy ózining partiyasyn qúrdy. Sóitip Chehoslovakiyagha jer auyp ketken edi. 1979 jyly Aughanstannyng Premier-ministri Tarakiyding kómekshisi bolyp jýrgen Hafizolla Amin degen kisi Tarakiydi jastyqpen túnshyqtyryp óltirip, bizden kómek súrady. Úzyn-yrghasy Aughanstannan  KGB-ge 20 hat keldi, sonyng 17-sin Amin jazdy. Áskery kómek súrady. Keyin biz әlgi Aminning kózin joydyq qoy... Ol endi óz aldyna bólek әngime.

Qabdolda Eshenúly: -Sózdi týiindeyik. Biyl 25 jyl tolyp otyrghan Últtyq qauipsizdik komiyteti eng birinshi kezekte Qazaqstan halqynyng tynyshtyghyn, qauipsizdigin qorghaytyn úiym. Oghan ýrkip-qorqyp qaraugha bolmaydy. Kerisinshe, býkil el-júrt bolyp  qauipsizdigimizge barynsha kónil bólip, aramyzdaghy jat niyetti adamdardyng iritki әreketterine jol bermesek, terrorlyq nemese basqa da qauip-qaterding aldyn alugha әbden bolady. Barlyghymyz ýshin eng basty qúndylyq – elimizdin, jerimizding amandyghy. Osydan artyq baqyt joq.

Súhbattasqan  Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

 

16 pikir