Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Aqmyltyq 7255 28 pikir 13 Sәuir, 2017 saghat 16:02

Preziydentting tapsyrmasy. Peruashevting úsynysy. Ýkimet ýnsiz qalmauy kerek!

Ótken aptada Mәjilistegi «Aqjol» partiyasy fraksiyasynyng jetekshisi, deputat Azat Peruashev pen Qazaqstan Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankining tórayymy Lәzzat Ibragimova hanym Almatyda jurnalistermen kezdesu ótkizdi.

Ol jerde «Abai.kz» aqparattyq portalynyng kontent-redaktory Núrgeldi Ábdighaniyúly úsynys aityp, auyldan kelgen, iri qalalarda baspanasyz, tirkeusiz jýrgen azamattardy uaqytsha bolsa da, baspanamen qamtamasyz etu ýshin jataqjay (arendnoe jilie) salu mәselesin kóterdi.

Keshe Mәjilis deputaty Azat Peruashev myrza «Abai.kz» aqparattyq portalynyng úsynysy negizinde atalghan mәseleni Parlament minberinde kóterdi.

Baspanasyz bosyp jýrgen kóp jastyng kókeyindegi mәsele edi búl. Alayda, Qazaqstandaghy orys tildi BAQ Mәjilis deputatynyng  bastamasyn búra tartyp, qarsy kózqaras tanytuda.

Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúlynyng ózi jastargha barynsha qoldau kórsetu kerektigin әr sózinda aityp jýr. Jastardy, jas shanyraq iyelerin baspanamen, júmyspen qamtamasyz etu kerek degen Elbasynyng tapsyrmasy da kópting qoldauyna ie boluda.

Peruashev myrza Parlamentte kótergen búl mәsele – Preziydent jýktegen sol tapsyrmany jýzege asyrudyng joly edi. Ony búrmalap әketken orys tildi BAQ Preziydentting tapsyrmasyn oryndaugha qúlyqsyz ba degen oigha qaldyq, orta jolda.

Jogharydaghy ýisiz jýrgen jastardyng deni qazaq balalary ekeni jasyryn emes. Endi mine, saual joldanghan song biraz basylymdar búl úsynysty búrmalap, mysqylday kýlude. Kýlushiler - orys tildiler. Əriyne, "toq bala ash balamen oinamaydy"! Baspanasyz jýdep, jadap jýrgen qazaqtyng qayghysyn týsinu qayda olargha!

Derekterge kóz jýgirtsek,  elimizde 2017-2031 jyldar aralyghynda «Núrly jer» baghdarlamasy ayasynda 1,5 million baspana salynbaq kórinedi. Al, Abai.kz aqparattyq portaly kótergen mәseleni negiz etken Peruashev myrzanyng  deputattyq saualyndaghy úsynys is jýzine úlasar bolsa, 2021 jylgha deyin 35 myng otbasynyng ornyna 49 myng otbasyn pәtermen qamtugha әbden bolady.

Ótken jylghy uaqytsha tirkeu kezinde resmy týrde 690 myng ishki migrant tirkelipti. Shyn mәninde búl kórsetkish әldeqayda kóp ekeni týsinikti. Demek, 690 myng baspanasyz Qazaqstanda bar degen sóz. 2016 jyldy qorytyndylaghan Almaty әkimi Bauyrjan Baybek qala túrghyndarynyng sany 2 milliongha jetkenin aitqan edi. Almaty Qazaqstandaghy eng iri megapolis sanalatyndyqtan, әidik shahargha kelushilerding sany da ózgelermen salystyrghanda edәuir kóp.

QSZY jýrgizgen derekterge sýiensek, Almatynyng 70 payyz halqy ózge qalalardan kelgender eken. Olardyng 50,7 payyzy ishki migranttar.

Búl elimizding ishki migranttary turaly jalpy derek:

Búlardy birden baspanamen qamtamasyz etu mýmkin emestigin eskeretin bolsaq, uaqytsha jataqjay salu bastamasy halyqtyq qoldau tabuy kerek. Osy rette biz jataqjay jayyn bastama etip kótergen deputat Peruashev pen qoghamda belgili túlghalar: Ádil Ahmetov pen Berik Ábdighaliyden pikir súradyq.

Azat Peruashev, Mәjilis deputaty:

-Mynau orys tildi BAQ-tyng qarsy shyqqanyna men tang qalghan joqpyn.  Esterinizde bolsa, bir-eki apta búryn men Parlamentte «Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin, qazaq tilinen jәne tarihynan emtihat tapsyru kerek» degen bastama kóterdim. Ol kezde de orys tildi BAQ óre-týregelip qarsy shyqqan.

Mening búl úsynysym – auyldan qalagha kelip júmys istep jýrgen elimizding jastaryn qoldau. Qazir bazarlardyng manyna baryp tekserseniz, kóresiz: bireuding aulasynda 10-15 otbasy qysylyp-qymtyrylyp ómir sýrip jatyr. Olar jetiskenen jýrgen joq. Baspana alugha, ipoteka tóleuge mýmkinshiligi joq. Búnday  azamattar qanshama?.. Olar da bizding elding azamattary. Ýkimet qabyldaghan «Núrly jer» degen baghdarlamada uaqytsha baspana beru mәselesi kóterilgen edi. Biraq, ol boyynsha tek әleumettik túrmysy tómen otbasylardyng ishinde qala azamattary ghana baspana ala alady. Qalghandary búl sanatqa kirmeydi.

Biz júmys izdep qalagha kelgen jastardy keri iytermeuimiz kerek? Bolashaq ministrler, bolashaq qúrylysshylar, bolashaq bankirler solardyng arasynda jýr. Myna joba boyynsha biz birinshi kezekte sol jastardy qoldaymyz.

Maghan kesheli-beri tórt birdey qúrylys kompaniyasynyng basshylary habarlasty. Olar jataqjaydy salayyq dep qúlshynyp otyr. Tipti, múnday uaqytsha jataqjaylardyng aqysy әdettegiden eki ese tómen bolady eken.

Eger osy joly joldanghan úsynysymyz Ýkimetten keri qaytarylatyn bolsa, men qaytadan bastama kóteremin. Óitkeni, búl qazir qoghamdaghy eng ózekti mәselelerding biri.

Ádil Ahmetov, eks-deputat:

-Óz basym jastargha baspana salyp beru kerek degen bastamany tolyq qoldaymyn. Bәrimiz de jas boldyq. Baspana degen birinshi orynda túratyn mәsele. Jastar elimizding erteni. Olardy qoldau kerek. Baspanasyz jýrgen jastargha Memlekettik baghdarlamamen jaldamaly, uaqytsha túratyn baspana salyp berse, keyin ayaqqa túryp alghan son, әrkim óz ýilerin alyp, túrmysyn jaqsartyp ketetini anyq.

Memleketimiz jastargha qamqorlyq kórsetip jatyr ghoy. Mine, Peruashev myrzanyng aityp, kóterip otyrghan mәselesi sol qoldaudyng bir týri. Jәne tiyimdi týri.

Al orys tildi sayttardyng úlarday shulap jatqanyna qatysty aitarym: pikir әr týrli boluy mýmkin. «Ash bala toq balamen oinamaydy» , - degen bar.

Berik Ábdighali, sayasattanushy:

-Jalpy uaqytsha baspana mәselesi óte auqymdy mәsele. Azat Peruashevtyng aitqanynday, arzangha jәne tezirek, biraq barlyq funksiyasy qamtylghan baspana salyp beru – mәseleni sheshuding onay joly shyghar. Memleketting budjetinde qarajat bar ghoy qazir. Sondyqtan búny «jataqhana» degennen góri, búrynghy «malosemeynyi» degen sekildi, ishinde juynatyn bólmesi, as ýiinen bólek bir bólmesi bar, shaghyn túrghyn ýiler salu mәselesi retinde qarastyrghan dúrys bolar edi. Ol da jataqhana bolyp esepteledi.  Jay studenttik jataqhana emes, jas otbasylargha nemese otbasyn qúrmaghan, qyzmettegi jastargha arnalghan Memlekettik jaldamaly pәter.

Ekinshi mәsele, búl әr qalanyng ekonomikalyq mýmkinshiligine baylanysty jýzege asyrylatyndyqtan, naqty zerttep, qarjylyq jaghynan tiyimdi, tiyimsizdigin anyqtap alu kerek.

Mening aitarym: búl mәsele Ýkimetting basty nazaryna alynuy jәne sheshilui kerek.  Jastargha «Qoljetimdi baspana» degen Memlekettik baghdarlama ayasynda múnday mýmkinshilikting jasalghanyn qoldaymyn. Men búnday ýilerdi Angliyadan kórdim. Taghy basqa da damyghan memleketterde bar tәjirbiye. Búl jastardyng ayaghynan túryp alyuna ýlken kómek bolar edi. Jaldamaly pәterler jekeshelendiruge jatpaydy.

Sosyn, búl tek Almaty men Astanada ghana emes, elimizding ózge de qalalarynda jýzege asyryluy tiyis.

Abai.kz

28 pikir