Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
«Soqyr» Femida 3075 1 pikir 13 Sәuir, 2017 saghat 12:39

Ataqty maskýnemmen súhbat

- Asa qúrmetti Kýndemas Basjazarúly, sizding ataqty maskýnem ekeninizdi býkil qala júrtshylyghy jaqsy biledi. Aytynyzshy, ne ýshin ishe beresiz?

- Óte oryndy súraq. Biraq nege ishe beretinimdi ózim de bilmeymin.

- Keybir maskýnemderden nege ishe beresing dep súrasan, «ish, ish» dep shaytan týrtip túrady, - deydi. Sizdi shaytan týrtpey me?

- Shaytan degenmen sharuam joq.

- Shaytan týrtpeytin bolsa, nege ishe beresiz?

- Oi, siz týsinbeysiz ghoy. Men tekten-tekke ishpeymin.

- Sonda endi ne ýshin ishesiz?

- Men eldin, jerdin, qoghamnyng jaghdayyn oilaghandyqtan ishem ghoy. Qaybir jetiskennen ishedi deysiz?

- Anyghyraq  aytsanyz.

- Men endi bәrin tize bermey, qatty iship ketken kezderimdi aitayyn. Sonau bir jyly bankke salghan aqshamnyng 500 myng tengesi kýiip ketti. Ólip-tirilip jinaghan aq-sham ghoy. Sosyn men de kýiip kettim. Áyda, siltedim kep. Esten tanghansha ishtim.

- Endi siz siltedi eken dep, bank aqshanyzdy qaytaryp bermeydi ghoy.

- Mәsele bankte emes, mәsele Ýkimette bolyp túr ghoy. Bizding Ýkimette «bet» boldy ma? Kók tiyn da qaytaryp bergen joq. Sosyn siltedim. Óshimdi «aqannan» aldym.  Áytpese, siltep jynym bar ma?

- IYә, sodan keyin.

- Biz ózi qalanyng shetinde túramyz, mal ústaymyz. Birde qoramdaghy búzauly siyrymdy, qúlyndy biyemdi bir týnde úrlap ketti. Sotqa aryzdanyp edim, sot: «Sizding bar malynyzdy elimizde әbden bayyp, Angliyagha byltyr qashyp ketken ataqty jemqor Qarynbaev Jayynbay úrlapty. Sony syrtynan sottap, 15 jylgha ýkim shyghardyq» - deydi.

- Au, ainalayyn, sot, au, kóke, mening malym byltyr emes, bir ay búryn ghana úrlanghan desem, «joq, byltyr úrlanghan, biz ataqty baqsygha bal ashtyrdyq,  Angliyadaghy Qarynbaev úshaqpen kelip, alyp ketken» dep bet baqtyrmaydy. Al endi osynday sotqa qalay kýiip ketpeysin, qalay ishpeysin?

- Siz ishkende sot basqa ýkim shygharar deysiz be?

- Sot basqa ýkim shygharmaytynyn bilgen song ishken joqpyn ba? Áytpese, iship jynym bar ma?

- IYә, sodan keyin.

- Osy mening maskýnem boluyma teledidar degen «pәle» kinәli. Sodan nebir «qyzyqty» kóremin de, ishemin kep.

- Qanday qyzyqty aityp otyrsyz?

- Oi, qyzyq kóp qoy. Mәselen, Parlamenttegi ata saqaly auzyna bitken qazaqtar-dyng qazaqsha sóilemeytini, sóiley almaytyny qanday qyzyq.

- Endi olar qazaqshany basqa últ ókilderi týsinbeydi dep úyalady ghoy.

- IYә, sol úyalghanynyng ózi qanday qyzyq desenshi. Bizding biyliktegiler óte úyalshaq. Ýkimetting mәjilisin qaranyzshy. Birynghay qazaqtar otyryp, birynghay oryssha sóileydi. Beti ashylmaghan qyzday qanday úyalshaq Ýkimet! Múnday úyalshaq Ýkimetti, úyalshaq Parlamentti esh jerden, esh elden tappaysyng ghoy, tappaysyn. Ol elderding Parlamentteri de, Ýkimetteri de baryp túrghan «betsiz». «Úyalmay, qyzarmay»,  óz tilderinde sóiley beredi. Otyrghan basqa últ ókilderimen sharuasy joq. Tym bolmasa bireui bizding Ýkimet pen Parlamentten ýlgi-ónege alsayshy. Joq, alatyn týri joq «betsizderdin».

- Sonda bizding Ýkimet qazaqsha nege sóilemeydi dep oilaysyz?

- Ony kim bilsin. Mýmkin qazaqsha sóilesek, arqamyz qúrysyp, shekemiz tyrysyp, tilimiz býrisip qalady dep oilaytyn shyghar.

- Siz jana bizding Parlamentti de, Ýkimetti de beti ashylmaghan qyzday úyalshaq dediniz. Sonda olardyng «betin» kim ashady, qashan ashady? Álde ashylmay jýre bere me?

- Pәtshaghar, súraghyng qanday búzyq edi. Jauap beruge úyalynqyrap túrghanymdy qaranyzshy. Osyny Ýkimetting ózinen súrasanyz dúrys bolar edi. Eger «betin» ashugha kelisse, tegin-aq ashyp berer edim.

- Kýndemas Basjazarúly, Sonda siz qazaqsha sóilemeytin Ýkimet ýshin ishpeysiz be?

- Nege ishpeymin, ishemin. Maghan syltau kerek. Biraq men úyalshaq Parlament pen úyalshaq Ýkimet ýshin de, qazaqshagha auzy qisaymaytyn úyalshaq ministrler men әkimder ýshin de, joghary lauazymdy sheneunikter ýshin de, teledidardan qazaqsha qoyghan súraqqa oryssha jauap beretin úyalshaq kempir-shaldar ýshin de úyalynqyrap otyryp, ishe beremin. Osylar meni әbden maskýnem qylyp boldy.

- Sonda siz búlargha kýiingennen ishesiz be, joq әlde sýiingennen ishesiz be?

- Birde kýiingennen, endi birde sýiingennen ishe beremin.

- Kýiinishiniz kóp pe?

- Kóp qoy, kóp. Qazaq kóshi nege toqtap qaldy dep kýiinemin, jetim qazaq balalaryn jylatyp, nege shet elge sattyq dep kýiinemin, qol jetimdi baspanagha nege qol jetpeydi dep kýiinemin, myndaghan qazaq qyzdary nege baygha shygha almay jýr dep kýiinemin, ómirimizge nәr beretin, sәn beretin strategiyalyq manyzy zor nysandardy nege kәris, qytay ýndis siyaqty jat júrttyqtargha berip qoydyq dep kýiinemin, qúday jaratqan jerimizdi, kólimizdi, tauymyzdy, orman- toghayymyzdy nege jekege sattyq dep kýiinemin. Oi, men kýiinetin nәrseler kóp qoy, kóp.

- Sonda osylardyng bәri ýshin kýiinishten ishe beresiz be? Janyp ketuiniz mýmkin ghoy.

- Áriyne, onay emes, densaulyq ta dal-dal boldy.Sonda da ishpesem, múrnym qyshidy, tabanym ysidy, shekem tyrysady, arqam qúrysady, qolym qaltyraydy, buynym syrqyraydy, tizem dirildeydi, kózim irindeydi, tamaghym qúrghaydy, basym qaltyldap, bir «ornynda» túrmaydy.

- Astapyralla, astapyralla! Ne dep kettiniz? Nege doqtyrgha kórinbeysiz?

- Au, ainalayyn, onyng emi «anau» ghoy, «aqan» ghoy. Qyrly staqanmen bireuin qylghytyp jibersem, «managhynyn» bәri qoya qoyady, jym bolady.

- Densaulyghynyz dal-dal bolsa, qoymaysyz ba?

- Jo...joq, qoymaymyn, qoya almaymyn. Men «úyalshaq» Parlament pen Ýkimetimiz  «úyalmay» taza qazaqsha sóilegenshe, boydaq  qazaq qyzdary týgel baygha shyqqansha, Angliyagha úrlap әketken maldarymdy qaytaryp bergenshe, ishe beremin, ishe beremin, ishe beremin.

Damir ÁBIShEV

Abai.kz

1 pikir