Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Betbúrys 9461 21 pikir 13 Sәuir, 2017 saghat 12:26

Latyn әlipbiyin qúrastyrudaghy qazirgi qiyndyqtar men ony sheshu joldary

 

Biz aldaghy uaqytta ruhany tәuelsizdikke de jetemiz desek, orys tilining yqpalynan shyghuymyz qajet-aq. Ol ýshin qazirgi jazuymyzgha reforma jasau kerek ekenin kópshilik moyynday bastady. Biraq sonyng basqasha jolmen de jýzege asuy mýmkin ekenin kópshilik eskermey jýrgendey. Mәselen, orys jazuynyng ózi latyn/grek әlipbiyinen órbigeni barshagha mәlim. Osyny eskere otyryp, qazirgi әlipbiyimizdegi orys tiline tәn, bizding tilge mýldem jat dybys-әripterdi (v, f, s, ch, e, yo (io), y (dauysty), u (dauysty), ya, yu, i, , h,), sonday-aq arab-parsy tilinen kelgen, biraq qazaq tili sózderining maghynasyn ózgertuge esh qatysy joq, «arbanyng besinshi dóngelegi» syaqty bolyp, qazaq tilining «q» dybysymen qosamjarlasyp jýrgen «h» dybys-әrpin alyp tastasaq, latynsha bolyp shygha keler edi.

Tipti tolyqtay kirilden qútylghymyz kelse, qazirgi kirilshe әlipbiyimizdegi «b», «g», «j», «z», «l», «m», «n», «sh» әripterimizdi latyndyq «v», «g», «j», «z»» «l», «m», «n», «c» әripterimen almastyrsaq, al qazaq tilining ózindik ereksheligin tanytatyn ә, ó, ú, ý, i, gh, q, n dybystaryna keybir latynsha әripterdi ózgertip (ózgerse boldy – ol latynshada, aghylshynsha da emes) tanba beremiz dep asa qinalmay-aq, qazirgi kirilshedegi, biraq ózinshe ózgeshe bolyp tanbalanghan qalpynda qaldyra salsaq, oryndy bolatyn siyaqty.

Qalay degenmen qazaq tili әlipbiyining erteli-kesh pe latynshagha kóshetini – basy ashyq mәselege ainaldy. Latynshagha kóshudi kópshilik qoldap otyr. Alayda qazaq tili dybystyq jýiesinde qansha dybys bar ekeni jәne olardyng saralanuy, dauysty-dauyssyz bolyp jiktelui bayaghyda jasalyp qoyylsa da [1; 2; 3; 4], latynsha jana әlipbiyge kóshkende qanday sipatta bolatyny әli kýnge dauly bolyp keledi.

Bireuler qazirgi kirilshe әlipbiydegi barlyq әripterdi latynshalay saludy kózdese, endi bireuler qazaq tilining A.Baytúrsynúly týgendep berip ketken 28 tól dybysyn ghana latynshalau kerek dep esepteydi. Al endi bireuler kezinde, negizinen, orys tili arqyly dendep engen «v», «f», «h» dybystaryn da qazaqtyng bolashaq latynshy әlipbiyine qosu kerek, óitkeni búl dybystarmen jazylyp-aytylatyn sózder barshylyq, olardy qazirgi qazaq qoghamy aita da, jaza da alady. Olar qazaq tili dybystary bolyp ketken degen siyaqty  әlemdik tilderding tildik zandylyqtaryna esh sәikes kelmeytin óz uәjderin algha tartyp, әripter sanyn 31-ge, tipti 33-ke de jetkizip jýr [5, 309-315].

Biz, negizinen alghanda, osy ýsh baghytty ústanyp, aghylshyn tili әripteri boyynsha qazaq әlipbiyin qúrastyrushylardyng [5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12] núsqalaryn zerttep-zerdeleu barysynda olardyng kópshiligi kóp jaghdayda birin-biri qaytalaytynyna jәne 1929 jylghy qazaq әlipbiyining barynsha dúrys núsqasy bolghan latynsha әlipbiyden kem týsip jatqanyna kóz jetkizdik. Olar – bizdinshe, mynalar: 1. 31 jәne odan da kóp dybystargha әrip arnaghandar qazaq tilining 1929 jylghy latynsha әlipbiyinde joq dybystardy da tanbalaymyz dep әure bolghan; 2. Dýniyejýzi tildirining basym kópshiligine kóp jaghdayda ortaq bolyp keletin dybystardy latynsha tanbalauda, negizinen, birizdilik saqtalghanmen, qazaq (týrki) tilining tól dybystaryn tanbalaugha aghylshyn tilining belgili bir dybystarynyng tanbasy bolyp túrghan әripterdi alghan. 3. Til dybystary da shartty tanbalargha jatatyny eskerilmey, qazaq tilining ózindik dybystaryn aghylshyn tili dybystaryn tanbalaytyn әriptermen týrli diakritikalyq simvoldardyng kómegimen sәl ózgertip beru basshylyqqa alynghan. Búl qatelik, bizding oiymyzsha, qazaq tilining 1929 jylghy latynsha әlipbiyin qúrastyru kezinen bastau alghan. 4. Birqatar jobalarda qazaq tilining keybir tól dybystary juan-jinishke bolyp júptasyp keletindigine baylanysty bir ghana tanba berilip, olardyng bir-birinen aiyrmashylyghyn arnay belgiler arqyly tanbalau úsynylghan. Búnday әlipbiyding asa yqshamdylyghy jaghynan ózindik artyqshylyghy bolghanymen, әlipby ýiretude bolatyn kemshin túsy da bar ekenin anghardyq. Oghan retine qaray keyinirek arnayy toqtalamyz. 5. Álipby qúrastyrushylardyng barshasy – qazaq tili dybystaryn qalay da aghylshyn tili әlipbiyining 26 әrpi negizinde qúrastyru kerek degendi qatang basshylyqqa alyp, qazaq tilinde joq, biraq aghylshyn tilindegi bir dybystyng tanbasy bolyp túrghan bir әribine qazaq tilining basqa bir dybysyn teligen. 6. Qazaq tilining tól dybystaryn diakritikalyq simvoldardyng kómegimen nemese qos әrippen tanbalau – jazu kezinde kóptegen qiyndyqtar tudyratyny mýldem eskerilmegen. 7. Eng bastysy, aghylshyn jәne taghy basqa da kóptegen tilderde joq, biraq qazaq (týrki) til(der)inde bar, olardyng sol tól dybystaryn ózinshe tanbalau qajet ekendigi qaperge alynbaghan. Atap ótetin jayt – qazaq tilining 1929 jylghy latynsha әlipbiyinde [11] jәne Qytay qazaqtarynyng 1965-1982 jyldar aralyghynda qoldanghan latynsha әlipbiyinde [13] búl mәsele, negizinen, ishinara eskerilgen. Mysaly, «ә», «ó», «gh», «n», «y» dybystaryna arnay әripter berilgen. «En» degendegi eng bastysy – latynsha nemese aghylshynsha әripti sәl ózgertse bolghany – ol latynnyng da, aghylshynnyng da әribi (tanba) bolmay qalatynyn әlipby qúrastyrushylardyng eshqaysysy qaperge almay keledi. Sóitip, olar latyn/aghylshyn әripterining joghary jaghyna bir belgi qoysaq, aghylshyn tilining 26 әribimen (tanbasymen) qazaq tili dybystaryn tanbalaymyz dep qate jolgha týsip ketken.

Biz, osy jobany oryndaushylar, ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng basynan bastap býginge deyin dayyndalghan latynshagha negizdelgen nebir әlipby núsqalarymen tanysyp, saralap, zerdelep shyqtyq. Solardyng ishindegi qazaq tilining tabighy dybystyq jýiesine sәikes keletinderi de, mýldem qate baghyt ústanyp ketkenderi de barshylyq. Barlyghyna ortaq kemshilik biz jogharyda atap ótkender deuge bolady.

Barlyq jobalyq әlipbiyler aghylshyn tili әlipbiyindegi a, b, c, d, e, g, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, y, z әripterin qazaq tilining a, b, s, d, e, g, i, j, k, l, m, n, o, p, r, s, t, u, z dybystaryna balama etip alsa da, qazaq tilining tól dybystary ә, gh, q, n, ó, ú, ý, y, i dybystaryn aghylshyn әlipbiyinen artyq qalghan f, h, v, w, x әripterimen nemese bir dybysty tanbalau ýshin qoldanylghan bir әripke qosymsha belgiler qon arqyly tanbalaugha tyrysqan. Demek, barlyghyna qiyndyq keltirgen qazaq tilining tól dybystary ә, gh, q, n, ó, ú, ý, y, i bolghan.

Adamzattyn, onyng ishinde belgili bir últtyng bir-birimen qarym-qatynas jasasuy (sóilesui) dybystyq tilge negizdeletini barsha júrtqa belgili. Kez kelgen últtyq til dýniyedegi (jaratylystaghy) barlyq zat pen úghymdy ózine ghana tәn til dybystary jәne solardyng san ghasyr boyy qalyptasqan tirkesimi boyynsha tanbalap, týrli sózderge ainaldyrady. Sol sebepten әrbir últtyq tilde barlyq adamzat tanyp-bilgen zattar men úghymdar týrlishe dybystalyp aitylyp, ózindik últtyq ereksheligin tanytady.

Demek, tilding tanbalyq sipaty onyng negizgi ereksheligi bolsa, ony jazbasha jetkizude til dybystaryn dәl tanbalau – asa manyzdy. Kez kelgen tanbanyn, onyng ishinde tildik tanbalardyng (morfemalar, sózder, sóz tirkesteri, sóilemder) eki jaghy bolatyny belgili. Birinshi jaghy – formasy bolsa, ekinshi jaghy – mazmúny bolyp tabylady [14, 68-80].

Árip – dybystyng syrtqy formasy bolsa, bir әripke telingen dybys onyng mazmúny. Ekeuining arasyndaghy baylanys – shartty. Ár dybysqa qanday tanba berseng de bәribir. Alayda janadan tanbalar oilap tauyp, jana әlipby qúrastyrghannan góri, býkil adamzat tútynyp jýrgen jalpyhalyqtyq әlipbiydi (mәselen, aghylshyn) ózine layyqtap qúrastyryp aludyng kópjaqty paydasy bar ekeni dausyz. Oghan toqtalyp jatudyng qajeti joq bolar.

Jandy (auyzsha) tilde tildik tanbalar (sózder jәne t.b.) dybystarmen tanbalanatyn bolsa, sol dybystar jazbasha tilde әriptermen tanbalanady. Al últtyq jazu (grafika) qay elding (tildin) әlipbiyine (alfaviytine) negizdelse de, ózining últtyq sipatyn joghaltpay, últtyq til boldyp qaluy qashanda manyzdy.

Qay últ, meyli, kimning әlipbiyin qabyldasa da, ózining myndaghan jyldar boyy qalyptasqan tildik zandylyqtary boyynsha barsha adamzatqa ortaq dybystarmen qatar ózining tól dybystaryn, ózindik dybys tirkesimderin (sózderin) tanbalau, jazu, oqu, aitu ýshin alady. Búl da tabighy zandylyq. Sondyqtan da jazbasha tildik tanbalardyng ishindegi óte-móte manyzdysy – til dybystarynyng dúrys tanbalanuy.

Ózge tildik dybystardy jәne olardyng tanbalaryn (әripterin) nemese últtyq tilde bar dybystardyng әripterimen jazylghan, biraq dybys tirkesimderi ózgeshe sózderdi (leksika, grammatika, sintaksis t.b.) «halyqaralyq sózder» degen jeleumen talghamsyz-talghausyz qabyldau últtyq tilding ózining tabighy bitim-bolmysynan birtindep ajyrap, ózgeruine, býlinuine aparady. Onyng aldyn alu ýshin, eng әueli, qazaq tilining bolashaq latynsha әlipbii ózining últtyq sipatyn saqtauy asa manyzdy. Sondyqtan da A. Baytúrsynúly týgendep berip ketken qazaq tili dybystary sanynan artyq ta, kem de bolmauy qajet.

Osy jerde A. Baytúrsynúlynyng ә, ó, ý, i dauystylaryn jeke fonema (dybys) sanamaghanyn jәne «q» men «k», «gh men «g» dybystaryn da bir tanbamen berip, olardy dәiekshe arqyly ajyratugha bolady degenin, sóitip, qazaq tili әlipbiyindegi әripter sanyn barynsha yqshamdaugha bolady degenin [1, 146-147] biz de oigha aldyq jәne «A.Baytúrsynúlynyng dәiekshesi negizindegi Internet әlipbi» degen ataumen dayyndalghan búnday әlipbiymen de tanystyq [5, 260-266].

Alayda búnday әlipbiydi ýiretuding mektep tabaldyryghyn alghash attaghan jas balagha edәuir qiyndyq keltiretini bayqalady. Óitken әr dybystyng әripterin ýiretumen qatar qazaq tili dybystarynyng sapalyq sipatyn (dauysty-dauyssyz, dauysty dybystardyng juan-jinishke bolyp jiktelui t.b.) da oqytugha tura keledi eken.

Zaman talabyna oray, aghylshyn әlipbii qúramyndaghy әripterdi qazaq tili dybystaryna barynsha sәikestendirip aludyng qajet ekenin biz de moyyndaymyz, biraq aghylshyn әlipbii qazaq tilining latynsha әlipbiyin qúrastyrugha qanshalyqty qajet bolsa da, qazaq tilining tól dybystaryn tanbalaugha jaramay jatyr.

Biz qazir, kóp jaghdayda, qazaq tilining (týrki) tól bir dybysyn tanbalau ýshin aghylshyn tilindegi (әlipbiyindegi) bir әripti qosymsha belgiler nemese eki әripti qosarlau arqyly sәl ózgertip paydalanghymyz kelip jýr. Qalay degenmen, búnyng bir kemshiligi bar. Sebebi olar aghylshyn tilinde bir dybysqa tanba bolghandyqtarynan jәne sol әripter aghylshyn tilin oqytyp-ýiretu (oqyp-ýirenu) kezinde bastapqy qalpynda úghyndyrylatyndyqtan, ózining búrynghy dybystyq mazmúnyna tartyp kete beredi. Sóitip, aghylshyn tilin qazaq tilimen salystyra ýiretu nemese aghylshyntildilerding qazaq tilin oqyp-ýirenui kezinde qiyndyq tughyzuy mýmkin.

Búnyng naqty dәlelin qazaq tilining qazirgi kirilshe әlipbiyinen kóruge bolady. Onda dybystaluy jaghynan bir-birine juyq keletin, alayda ózindik erekshelikteri bar «y», «u», «y» dybystaryna birdey tanba berilgendikten, Qaysybir orystildi qandastarymyz túrmaq, qazaqtildilerding ózderi qúramynda osy әripter jazylghan qazaq sózderin dúrys oqyp, dúrys aita almaydy.

Mәselen, qazaq tilindegi «y» men «u» ýndi dauyssyz dybystary esh uaqytta jalang qoldanyla almaydy. Olardyng aldynda, yaghny «y» dybysynyng aldynda erkin qoldanyla alatyn «a/ә», «o/ó», «e» ashyq dauysty dybystardy aitpaghanda «y/i» jәne «ú/ý» qysang dauysty dybystary qoldanylatyn bolsa, al qos erindik juysynqy «u» ýndi dausyz dybysynyng aldynan da, sonynan da «y/i» qysang dauysty dybystary emes, mindetti týrde «ú/ý» erindik dauysty dybysy aitylady.

Qazirgi emlemiz boyynsha «u», «uyz», «auyl», «jauyn», «tәuir», «sәuir» siyaqty bolyp jazylyp jýrgen taghy basqa da tolyp jatqan sózderding «jandy dauyspen» dybystaluy da, әriptermen tanbalanyp jazyluy da basqasha, yaghny [úu], [úuúz], [auúl], [jauún], [tәuýr], [sәuýr] boluy kerek edi. Joq, olay bolmay, orys tilining dauysty «u/y» dybystarynyng tanbasy esh talghamsyz-talghausyz qazaq tilining dybystaryna da berile salghandyqtan, bizding ataghy «býkil әlemge» mәshhýr bir aghamyz: «Sender, qazaqtar, óz sózderindi ózdering dúrys jazyp, dúrys oqyp, aita almay jýrsinder. Senderding «auyl» dep jazyp jýrgendering – qate. Ol sóz jәne de sol siyaqty t.b. sózder «aul» dep jazyluy kerek. Osyny bilmegen qazaq tilining professorlaryna qayran qalamyn» dep jazady.

Onyng búlay aituynyng ózindik sebebi bar. Oghan qazaq tili men orys tilindegi «u» men «y» dybystarynyng bir-birinen aiyrmashylyghy bar ekeni eskerilmey, birdey tanba berilui sebep bolyp túr. Qazaqtyng «auyl» sózin orys tili dybystarymen oqysaq, [auuyil] bolatynyn orys tilin birshama jaqsy biletin qazaqtargha «jýdә» týsinikti. Al osy sózding «aul» delinip oryssha jazyluy qazaqtyng [auúl] dep dybystauyna әldeqayda jaqyn ekenine qay qazaó bolsyn dau tughyzbaytyny anyq.

Biz kóp sozbayyq dep birer sózben ghana úqsas dybystargha úqsas әripterding berilui qanshalyqty shatastyrugha aparatynyn aityp otyrmyz. Sondyqtan bizding oiymyzsha, últyq tól dybystargha ózgeshe әripter berilui – tabighy talap zandylyghy.

Ózimizding osy uәjdememizdi (motivasiyany) basshylyqqa ala otyryp, sonday-aq qazaq tilining kýni býginge deyingi qúrastyrylghan latynsha әlipbiylerindegi biz kemshin tústar degenderdi eskere otyryp, búrynghy әlipy núsqalarynan ózgeshe, qazaq tilining latynsha negizdi әlipbiyin qúrastyrdyq. Ol – mynaday sipatta:

 

Ghylymy joba avtorlarynyng latynsha qazaq әlipbii núsqasy

 

Kirilshe Latynsha Ata-luy Kirilshe Latynsha Ata-luy
1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

A a

Á ә

B b

G g

Gh gh

D d

E e

J j

Z z

Y y

Q q

K k

L l

M m

A a

Á ә

B b

G g

Ƹ ƹ

D d

E e

J j

Z z

I i

Q q

K k

L l

M m

a

ә

by

gi

ghy

dy

e

jy

zy

yi/iy

qy

ki

yl

my

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

N n

n

O o

Ó ó

P p

R r

S s

T t

U u

Ú ú

Ý ý

Sh sh

Y y

I i

N n

ŋ

O o

Ó ó

P p

R r

S s

T t

U u

Ú ú

Ý ý

S s

U y

i (Ι ɪ)

ny

yn

o

ó

py

yr

sy

ty

úu/ýuú

ý

shy

y

i

 

Jalpy, búl núsqanyng basqa núsqalardan asa bir ereksheligi joq. Tek qazaq tilining tól dybystaryn tanbalaghan kirilshe әlipbiydegi qazaqsha әripterdi barynsha saqtap qalugha tyrystyq.

Jobalyq latynsha әlipbiylerding basym kópshiliginde «n» dybysyn «ŋ» tanbasymen bergen. Biz de ony oryndy sanap, solaysha tanbalaudy jón kórdik.

«Gh» dybysy «g» dybysymen júp ekendigi eskerilip, ony (gh-ny) tanbalaytyn әrip «g» dybysynyng latynsha «g» tanbasyna barynsha úqsas boluy qajet ekenin qaperge aldyq. Sol sebepten «gh» dybysyna tanbalar jýiesindegi «Ƹ ƹ» tanbasyn berse, qalay bolar degen oigha keldik.

Tilshi ghalymdargha mәlim bolar, qazaq tilining 1929 jylghy latynsha әlipbiyinde de, Qytay qazaqtarynyng 1965-1982 jyldar aralyghynda qoldanghan latynsha әlipbiyinde de «gh» dybysyna әuelde «ƣ» tanbasy berilgen bolatyn. Jazu kezinde qolaysyzdyq tuyndaty ma eken, әlde basqaday taghy bir sebebi boldy ma eken, әiteuir, keyinirek búl tanba «ğ» tanbasyna auystyrylypty. Osy tanba siyaqty 1929 jylghy latynsha әlipbiyding әueldegi núsqasyndaghy «ә», «ó» tanbalary da keyinirek «ä», «ö» tanbalaryna auystyrylghany belgili. Al biz kirilshedegi «ә», «ó», «ú», «ý» tanbalaryn búrynghy mazmúnda qaldyrdyq.

Qazaq tilining qazirgi kirilshe әlipbiyindegi «y» men «i» dybystaryn sol qalpynda qaldyrmaugha birer sebep boldy. Birinshiden, «y» dybysyn latynsha «u» әrpimen tanbalau jalpy qoldanysqa jappay enip ketti. Ekinshiden, jogharyda atap aityp ketkenimizdey, «y» dybysyn kirilshe tanbalauda payda bolghan qayshylyqtar eskerilip, ony latynsha «y», yaghny latynsha «igrek» әrpimen tanbalaghan jón bolar degen sheshimge keldik.

Al qazaq tilining «i» qysang dauysty dybysynyng qazirgi kirilshe tanbasy aghylshyn tilinde basym jaghdayda qazirgi bizding «y» dybysymyzdyng tanbasy bolghandyqtan, oghan «i» nemese «ɪ» tanbasyn bergen dúrys bolar degendi úighardyq. Ayta keterlik bir jayt – «i» tanbasy 1929 jylghy latynsha әlipbiyimizde qazirgi kirilshe «y» dybysynyng tanbasy bolghan edi. Bizding oiymyzsha, «y» dybysyn «i» tanbasymen, al «i» dybysyn «ɪ» tanbasymen beruge de bolady.

Biz osy núsqany qúrastyrghan kezde jazugha qolayly bolu jaghyn eskerip, týrli dәieksheler arqyly aghylshyn tili әripterin ózgertip, qazaq tilining tól dybystaryn tanbalaudan sanaly týrde bas tartyq. Basty uәjimiz – qazaq tilining tól dybystary ózinshe bólek tanbalaugha meylinshe súranyp túr. Óitkeni onday dybystardyng ózinshe tanbalanyp jazyluy jәne oqyluy qazaq ýshin kerek. Al basqa júrtqa, sonyng ishinde tuysqan týrki halyqtaryna da olardyng qalay tanbalanghanynyng eshqanday mәn-manyzy joq.

Osy rette taghy bir aita ketetin mәsele – biz ózimizding osy núsqamyzdy dayyndau barysynda týrik, әzirbayjan, ózbek, týrikmen tilderining [15;16; 17; 18; 19; 20; 21; 22; 23; 24] de latyn negizdi әlipbiylerimen tolyqtay tanysyp shyqtyq. Olarda da, jogharyda atap ótkenimizdey, bizding әlipby qúratyrushylarymyzdyng qatelikteri qaytalanghan. Tek әzirbayjan tilining latynsha әlipbiyinde ghana «ә» dybysynyng tanbasy sol kirildegishe qalghan. Olar ony búl dybystyng әzirbayjan tilinde asa belsendi de jii qoldanylatynymen týsindiredi. Eger olar tuysqan týrik, týrikmen, ózbek tilindegidey, «ä» tanbasymen betin bolsa, әzirbayjan tili jazuynyng joghary jaghy nýktege nemese basqa bir belgilerge tolyp ketedi eken.

Jazu barynsha yqsham boluy qajet degen jeleumen kezinde «y» men «u» ýndi dauyssyz dybystarynyng aldynda keletin «y», «i», «ú», «ý» dauysty dybystaryn jazudyng qajeti joq dep, sau basymyzgha saqina tilep alghanymyzday, qazaq tilining tól dybystaryn qos әriptermen bersek, ýlken qiyndyqtar tuyndap ketui mýmkin ekenin eskerip, odan da sanaly týrde bas tartyq. Rasynda da qos әriptermen tól dybystaryn tanbalaghan ózbek, týrkimen jazuy qazirgi kezde ýlken qiyndyqtardy bastan keshirip jatyr.

Qoryta kele aitarymyz, kirilshedegi tilimizding tól dybystaryn ózgeshe tanbalaytyn әripterimizdi saqtay otyryp, latynsha negizdi jana әlipby qúrastyrsaq, eresekter jana jazudy onayyraq iygerer edi, al jana әlipby negizindegi jazumen tәrbiyelenip ósetin jas úrpaq búrynghy jazuymyzdaghy kýlli jazba dýniyelerimizdi birshama erkin oqyp-týsine alar edi. Sebebi әlipby auystyrghanda eng aldymen zardap shegetinder kirill jazuyna ýirenip qalghandar. Qazaq tilining tól dybystary búrynghy kirill әlipbiyindegi, onyng ózinde sol erekshe dybystardy kirldegiden ózge etip tanbalaghan sol әripter arqyly berisek, olar jana әlipbiydi iygerude kóp qinalmas edi. Álbette, búl bizding jeke úsynysymyz.

Paydalanylghan әdebiyetter

1. Baytúrsynov A. Til taghylymy. – Almaty: Ana tili, 1992. 238 b.

2. Myrzabekten S. Qazaq tilining aitylym sózdigi. – Almaty: «Sózdik-Slovari», 2001. 352 b.

3. Jýnisbek Á. Qazaq fonetikasy. – Almaty: «Arys», 2009. 296 b.

4. Qaliyúly B. Til bilimining jana baghyttyry: konsept, paramatika, diskurs, mәtin, - Almaty: Memlekettik tildi damytu instituty, 2012. – 246 b.

5. Latyn grafikasy negizindegi qazaq әlipbiyi: tarihy, taghylymy jәne bolashaghy. – Almaty: «Arys» baspasy, 2007.

6. Qazaq-aghylshyn әlipby jobalary. Abai.kz aqparattyq portaly old.abai.kz/node/14633.

7. Jýnisbek Á. Qazaq jazuy: Tól dybys – tól әlipbi. – Astana, 2013.

8. Shәripbay A. Qazaq jazuyn latyn әlipbiyine auystyru negizderi // Tobolinfo sayty.

9. Kýderinova Q.B. Qazaq jazuynyng tarihy men teoriyasy. Oqu qúraly. – Almaty: «Eltanym baspasy», 2013. 242 b.

10. Fazyljanova A. Latyn әlipbiyine kóshu Týrkiya, Ázirbayjan, Ózbekstan elderinde qalay jýrgizildi? \\ Ana tili, 2013, № 43. 2-3 b.b.

11. Ámirjanova N. Qazaqstandaghy latyn jazuynyng tarihy taghylymy. – Almaty: Memlekettik tildi damytu instituty, 2012. – 300 b.

12. Altay M.B., Bólegen G.S., Tórehan B.N. Latyn negizindegi qazaq әlipbiyi. Jobalar. Almaty:1998, - 136 b.

13. Ghabithanúly Q. Qazaq jazuynyng qazirgi jaghdayy jәne bolashaghy \\ Qazaq tili men әdebiyeti turaly zertteuler. - Pekiyn: Ortalyq Últtar uniyversiyteti, 2015j. -120 b.

14. F. de Sossur. Kurs obshey lingvistikiy/Redaksiya Sh. Bally y A. Seshe; Per. s frans. A. Suhotina. De Mauro T. Biograficheskie y kriticheskie zametky o F. de Sossure; Priymechaniya / Per. s frans. S. V. Chistyakovoy. Pod obsh. reya. M. E. Rut.— Ekaterinburg:Izd-voUral.un-ta,1999.— 432 s.

15. Jala Garibova Language policy in post-Soviet Azerbaijan: political aspects. Citation Information: International Journal of the Sociology of Language. Volume 2009, Issue 19, P. 7–32.

16. Jacob M. Landau,Barbara Kellner-Heinkele Politics of Language in the Ex-Soviet Muslim States: Azerbayjan, Uzbekistan .\\ London. Hust 2012. P.28–32

17. Barbara Kellner-Heinkele / Elena V. Boykova / Brigitte Heuer. Procee­dings of the 49th Permanent International Altaistic Confe­rence, Berlin, July 30 – August 4, 2006, R.79-83

18. Ishakova F. O perevode uzbekskoy pisimennosty na latinskui grafiku. Pisimo professora F.Ishakova preziydentu 16:42 02.06.2003 www.centrasia.ru/newsA.php?st=1054557720

19. Alan Timberlake The Impersonal Passive in Lithuanian Proceedings of the Eighth Annual Meeting of the Berkeley Linguistics. Society (1982), R. 508-524

20. Yuldashev T. IY,dr Latinizasiya uzbekskogo alfavita: kommentariy spesialistov 07.05.2007 18:36 msk, Sob. inf http://www.fergananews.com/article.php?id=5118

21. Asatova, G. R. Yazykovaya politika v Uzbekistane v. HH veke: suti, posledstviya y uroky ... Tashkent, (avtoreferat dissertasy na soyskanie uchennoy stepeni k.iy.n.) 2004.− 50s.

22. Akalın Ş.H.  a.g.m., s.30. ; Ahmet B. Ercilasun, Bugünkü Türk Alfabeleri, c.I, Kültür Bakanlığı Yayınları, Ankara, 1977, s.55.

23. Ahmet Tecemer, Rus Egemenliğindeki Türklerin Alfabelerini Değiştirmeleri, Kayseri, 1994, s.37.

24. Bilal N. Şimşir, Azerbaycan’da Türk Alfabesi Tarihçe, Türk Dil Kurumu Yayınları, Ankara, 1991, s.16.

Ishan B.J, f.gh.k,. dosent,  Abylay han atyndaghy QazHQjÁTU

Abai.kz

21 pikir