Sәrsenbi, 2 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 132348. Jazylghandar — 116863. Qaytys bolghandar — 1990
Satira 3084 0 pikir 13 Sәuir, 2017 saghat 10:19

Halyqaralyq "Kýlki jәrmenkesi". Búl ózi ne shara?

Rahattanyp kýlgen qanday keremet!  Kýlgen jaqsy, kýlkining adam densaulyghyna paydasy kóp ekenin bilgen jaqsy... Biraq qytyqtap kýldirgennen góri riyasyz, shyn peyilinizben, shyn niyetinizben, aq jarqyn kýlgenge ne jetsin! Bireu sizdi kýldirip jatsa, auyzdy ashyp kýlesiz be, joq әlde auyzdy alaqanmen basyp kýlesiz be, búl sizding yqtiyarynyzda. Kýlkide keden beketi bolmaydy. Amerikansyz ba, aghylshynsyz ba, joq әlde qytaysyz ba, týriksiz be, bәribir, kýldirushining qimyl әreketin týsine qalsanyz, әueli jymiyp salyp, sosyn oy bir rahattanyp kýlesiz. Solay ghoy?

Biraq kýlkining bәri adamdargha oy sala bermeydi. Bos qyljaq, jenil kýlki, anayy, jabayy әzilder adam janyn jabyrqatyp, kónildi kólenkege sýireydi. Sondyqtan ghoy, býginde kýlki arzandap, onyng biyleti qymbattap ketti... Teledidardyng týimesin basyp qalsang kýlki, biraq kónilge týrpi...  Kiyeli Týrkistanda ótetin  halyqaralyq «Kýlki jәrmenkesinin» dýbiri estilgennen, osynday oilar mazalay bastaghan edi. Qatelesippin.  Mening mazasyz­dana­tynymday bar.  «Kýlki jәrmenkesi» degen sóz men ýshin óte ystyq, men ýshin qasiyetti.  Sizderge  «shәy iship otyryp», shynymdy aitayyn, 1986 jyly  kóktemde  kýlkining kójesin ishkim kelip,  «әpiytetim» ashylyp ketti. Oblysta túnghysh әzil-ospaq teatryn ashpaq boldym. Biraq qalay? Bir iyis keldi. Kýlkining iyisi... IYiskedim de, atyn «Kýlki jәrmenkesi» dep atadym.  Kýlkining bazarynda, jәrmenkesinde jýrgendey kýy keshtim. Ol kezde oblystyq «Ontýstik Qazaqstan» gazetining «Qaqpan» syn–syqaq bólimin jýrgizemin. Qústay úshyp, oblystyq pariya komiytetinde núsqaushy qyzmetin atqaryp jýrgen Baydulla Qonysbekov aghama jeteyin. «Osylay da osylay, bir kýlip alynyz shoshymay. «Kýlki jәrmenkesine» kómektesiniz!» dedim. Baydulla aghamyz anqyldap kýlip aldy da, oblystyq mәdeniyet basqarmasyna júmsady. Sol kýnnen bastap, mәdeniyet basqarmasy basshylarynyng pәrmenimen kýlki kýnine dayyndyq bastalyp ketti. Ghajap! Kýlkining qúdyreti ýshin, satiragha ghashyq bolghanym ýshin osylay tegin júmystar atqara bastadym. Mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Tәlip Áljanav ta әdemi kýledi eken. Kýlkini jaqsy kóretin bolyp shyqty. Al, Halyq shygharmashylyghy ortalyghynyng búrynghy bastyghy,  marqúm Qúreken, Qúrban Mәmekov te kýlkining týbin týsiretin, kýlkiden ystyq kýlshe pisiretin bolyp shyqty. «Kýlki jәrmenkesi» atty kitapshalar shyghardyq. Quanyshymda shek joq, ezuim qúlaghymnyng týbine baylanyp qalghan...  1 sәuir – kýlki kýni Shymkenttegi búrynghy  «Mashina jasaushylar» mәdeniyet sarayynda (qazir opera jәne balet teatry)  «Kýlki jәrmenkesinin»  túsauy kesildi! Kórermen kýlkining qymyzyn rahattana iship, oy bir serpilip qaldy! Aqiyq aitys aqyny Áselhan Qalybekova jyrdan shashu shashyp, sәt sapar tiledi.  Kýlki synghyry keler jyly J. Shanin atyndaghy qazaq drama teatrynda jalghasyn tapty. Qazyghúrt audandyq mәdeniyet bólimining qyzmetkeri, «Balkon» filiminde poshtashy  rolin somdaushy, talantty akter, marqúm Tileu Ahanbaev bastaghan әzilkeshter «Kýlki jәrmenkesinin» kórigin qyzdyrghan edi. Tarihsyz, ótkensiz býgin joq.  «Týrksoy» halyqaralyq úiymy, QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi, Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimdigi, oblystyq mәdeniyet basqarmasyna qarasty satira jәne әzil-syqaq teatrynyng úiymdastyruymen 7 sәuir kýni Týrki әlemining mәdeny astanasy –Týkistan qalasynda halyqaralyq «Kýlki jәrmenkesi» dýrkirep ótip, kýlkining «bombasy» jarylghanda, ontýstik kýlkisining ótken tarihy eriksiz eske oralghan edi...

Dәstýrli ótip kele jatqan «Kýlki jәrmenkesinin»  biylghy kýlkisi qanday degen súraq sanamyzdy syghalaghany ras. Kishkentaylar tilimen: «Nangha jaqqan mayday!» dep qúrghaq aita salghym kelmey túr. Biylghy kýlkining kýbiri qasymyzdan, dýbiri alystan estildi. Qasymyzdan– deytinimiz, oblysymyzdyng mandayyna bitken biregey satira jәne әzil-syqaq teatrynyng diyrektory Qayrat Qarghabaev, orynbasary Marat Orazymbetov,  rejisser Maqsat Aytjanov, halyq shygharmashylyghy ortalyghynyng diyrektory Núrlan Ádilhanov pen orynbasary Berik Jorabekov, «Shanshar» teatrynyng diyrektory Uәliybek Ábdirayymovtar  әueli kýbir-kýbir, sybyr-sybyr sóilesip, aqyldasyp aldy da, oilaryn oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Núrbolat Ahmetjanovqa saldy. Dýbiri alystan estilip jatty degenim –Týrkiya, Ázerbayjan, Ózbekstan, Qaraqalpaqstan, Qyrghyzstan, Qytay jaqtan «Qytyq, qytyq, qytyq»» degen dauystar shyghyp, әlem әzilderi estilip jatty. Osy elderding әzilkeshteri  «Kýlki jәrmenkesine» qatysyp, kórermenge kýlki shashuyn syilady. Basynda oilaghan edim, týrki tildes elderding әzilkeshteri sahnalyq qoyylymdardy qay tilde oryndaydy? Olardyng tilin týsine alamyz ba? Kýlki keshine rejisserlik etken segiz qyrly, bir syrly jigit aghasy, belgili әzilkesh әrtis Uәliybek Ábdirayymov qonaqtardy  qazaqsha sayratty. Olar qazaq tilin bir kisidey, qazaq lýpilin myng kisidey biletin bolyp shyqty. Tilderining úshynda sәl–pәl «aksent» bar demeseniz, «oypyrmay, qazir qayter eken?» dep uayym jemeseniz, bәri –bәri zamanauy,  aghylshyn tilimen aitsaq: «Okey» boldy. Sahna shymyldyghy ashylghannan, týrki tildes halyqtar dostyghynyn, olardyn yntymaq, birliginin, bizding polikonfessiyalyq sasatymyzdyng lebi esip túrdy. Týrkiya әzilkeshi, rejisser, әrtis Aydemir Gultekin ózimizding qara domalaq balamyz ispetti.  «Ózimizdin» dep órik pen meyiz jep jatqanymyz: ol Týrkistandaghy Yasauy uniyversiytetinde oqyp, tipti osynda enbek etken eken. Sahnadan tys sóileskenimizde: «Qazaqstan jeri, onyng ishinde týrki tildes elderding ruhany astanasy mәrtebesine ie bolghan Týrkistan qalasy men ýshin erekshe, oqudy tәmamdap, elime keterde kóz jasymdy bir syghyp aldym, osynda júmys saparmen kelgen sayyn kónil shirkinning «gәikileri» bosap ketip, taghy da jylap alamyn!» deydi. Quanyshtan, saghynghannan jylaydy da... Áytpese adam degen bekeden– beker «tegin» jylamaydy ghoy?  Aydemiyr  әzilderi shymyr, aitar oiy salmaqty. Týrik satirasynyn, әlemning klassiygi Áziz Nesiyn  әzilderining iysi anqidy. Kóz aldymyzgha Ázizdi elestettik. Al, Ózbekstan atynan kelgen, sol elge jii qatynap,  óz ónerin pash etip jýretin, býginde Sayramdaghy ózbek teatrynyng truppa jetekshsi Ulygbek Nasyrov myrza  әzilding әrin, satiranyng sәnin keltiredi eken. «Ózbekstanda «Nege ajyrastyq?» degen múnly әn bar, toylarda sol әnge bylay biylep jatady: «Janym, nege ajyrastyq? Ajyraspayyqshy, janyyym?» . Án múnly, biyleri kónildi, al toylarda biylegen erli– zayypty qúdalar «Nege ajyrastyq? «dep bir– birinen súrap jatqanday!» dep әzil qúmalaqtaryn shashyp jibergende, kórermen kýlkining tiyegin aghytty.  Ózbeksten men Qazaqstandaghy MAY inspektorlary turaly satirasy ishek-silemizdi qatyrdy. Ayta ketken jón, Sayram audanyndaghy ózbek teatrynyng bir top әrtisteri oryndaghan  «Sayramda bazar bar, sonda barayyq!» dep keletin әzil әnderi de tymyrayyp otyrghandardyng ózine shattyq syilady. (Kýlmeytin bastyqtar da bar ghoy...) Oi, aitpaqshy, Ázerbayjan eli atynan әzil oryndaghan Mahamed Áliyevti úmytyp ketpeyin! Mahamedti búrynnan tanimyn, keremet әnshi. Kezinde ózim úiymdastyrghan «Kýleyikshi Múhtar!» әzil–ospaq teatrymen talay eldi–mekenderdi birge aralaghan edik.  Ánshi retinde biletinmin. Sóitsem, mening Mahamedim de әzilkesh eken. Ázilderi tastay, tegeurindi, nysanasyn «tilip» týsip otyrdy. Ómirding ózi anekdot demekshi, osy joly mynaday qyzyq oqigha bolypty. Týrkistan audanynyng әkimi әzilkeshtermen tanysyp, rahmetin aityp jatpaydy ma? Kezek mening Mahamedime kelgende, әkim qúlaghyna sybyrlap: «Ázerbayjan elinen qosh keldiniz! Men Bakude  «slujiti» etken edim!» depti. Al, mening Mahamedim Shymkent tóniregindegi «Qaytpas» eldi mekeninde túrady, júmghan auzyn ashpaghan ghoy. Tek ishinen: «Keshiriniz, men... Men Qaytpasta túramyn!» depti.  Mine, ómirding ózi túnghan  kýlki!   Ázirbayjan elinen arnayy әzilkeshter kelmese de, olardyng ornyn joqtatpaghan mening Mahamedime qol soghyp qoyynyzdarshy! Al, Qaraqalpaqstannan kelgen әzilkeshterding orny bir tóbe.  Berdaq atyndaghy memlekettik muzykaly akedemiyalyq teatrynyng әrtisteri  Qúrbanbay Kalendarov, Marqabay Ýsenov, Saghynbay Ayymbetovter sahnagha shygha kelgende, kýlki kepterleri pyr–pyrlap úsha jónelgendey boldy. Týrlerining ózi qyzyq,  әzilge «Ápshe!», kýlkige «Kóke!» dep túrghanday... Somdaghan keyipkerlerin Qúday qos qoldap úrghanday... Qazaqqa úqsaghan qaraqalpaq bauyrlarymyz! Sahnada  obrazdarynyng ishine kirip, qaytyp shyqpay qalady eken!  Oiyndary «oypyrmay!» degizetindey! Ázilderi «Kýlki salatynan» jegizetindey... «Uәliyge rahmet, bizdi elep shaqyrghanda, quanghanymyzdan qúlap qaldyq!» dep әzildep qoyady ózderi. Ayyr qalpaq qyrghyz bauyrlarymyz Ábdu Kadirmatov pen Jiyde Múratqyzy da Bishkek әzilderin aldymyzgha tartty. Qyrghyzstannan arnayy kelgen әzilkeshter әzilding týbin týsiredi eken. Býgingi kýn taqyrybyna arnalghan әzilderin kórermen qauym jyly qabyldap, riyasyz shapalaq úryp otyrdy. Jasa, qyrghyz әzilkeshteri!

Qytay halyq respublikasynan әzilderin әzirlep, satiralaryn saylay kelgen Jenishan Jaydar, Manat Janat, Smaghúl Dólebay, Órken Núrghazy, Ilesbek Serik kýlkining kýbisin qansha piskenimen, qoyylymdary sәl-pәl solghyndau shyqty. Alayda, kýlki shashularynyng arasynda  «sәl–pәlderi» bilinbey de qaldy. Sonday–aq, , «Shanshar», «Shymkent shou», «Nysana», «Aldaraspan», OQO satira jәne әzil–syqaq teatrynyng maytalman әrtisteri sahnagha shyqqannan kórermen qoshemetine bólendi.  «Aldaraspannyn» « kýlki snayperi «Tuka»– Núrjan Tólendiyev kórermenderin kýldirip, artynan jylatty. Ishkishting rolin berile oryndady, әr sózine du kýlip otyrghan kórermen oghan du qol shapalaq sәlemderin joldap jatty. «Shymkent shoudyn» Berigi de «birtýrli» әzilderimen kýlkige qaryq qyldy. «Shanshardyn» Uәliybegi men Jýsibine sóz joq endi. «Nysananyn» jigitteri de bir dorba kýlki ala kelipti. O, aitpaqshy, «Kýlki jәrmenkesi» bastalar aldynda Týrkistan qalasynyng әkimi  Álipbek Óserbaev myrza  men OQO mәdeniyet basqarmasynyng bólim basshysy Ghaliya Sharafiyeva hanym sóz sóilep, kýlki shymyldyghyn ashyp bergenin eskere keteyin. Ghaliya Sharafiyevanyng kýlki turaly ústanymdary kisi qyzygharlyqtay eken, kýlki qayda bolsa, Ghaliya sonda ekenin, aitpay-aq týsine qoydym... Olardyng sonyn ala Uәliybek meni de sahna tórine shaqyryp,  mәdeniyet basqarmasy atynan oqaly shapan jauyp, qala әkimi baghaly syilyq tapsyrghanda, tóbem mәdeniyet sarayynyng tóbesine taq ete qala jazdady!  Bәrin ait ta, birin ait, osy joly shynynda kýlki termometrining gradusy, kýlki qyzuy qyryqtan asyp jatty. Osynyng bәri rejisserler men úiymdastyrushylardyng eren enbegi der edim. OQO satira jәne әzil–syqaq teatrynyng diyrektory Qayrat Qarghabaev bir qaraghanda salmaqty, sabyrly jigit aghasy. Biraq kýlki degende kójesin tógip alatyndardyng qatarynda. Erterekte, mәdeniyet basqarmasynda, halyq shygharmashylyghy ortalyghynda qarapayym qyzmetker bolyp jýrgen kezinen bilemin, «Kýlki jәrmenkesinin» ystyghy men suyghyn birge kórdik, birge terledik, birge órledik. Marqúm Qúrekenning janynan tabylyp, tapsyrmalaryn tap-túinaqtay oryndaytyn. Sol jyldary Qazyghúrt audanyna jii baratyn edik. Jyl sayyn. Kýlki kýni qarsanynda audan әzilkeshteri sonda jinalatyn. Sóitip әzilkeshterding qoyylymdaryn saralaushy edik. Oblys ortalyghynda ótetin kýlki keshine tek myqtylaryn ghana sanamalap jiberetinbiz.  Býginde elimizge tanymal әzilkesh әrtister Uәliybek Ábdirayymov pen Jýsip Aqshoraevtar osy «Kýlki jәrmenkesi» arqyly tanyldy. Laureaty atandy. Tipti, ekeuin Almatygha «Tamasha» teleteatryna ertip aparyp, respublika dengeyinde kórinulerine, «Shanshardyn» dýniyege keluine múryndyq bolghanymdy maqtan etemin. Jigitter súhbattarynda eske alyp, kónilimdi kóterip-aq tastaydy. Belgili satirik Alpysbay Boranbaev, marqúm bolyp ketken әrtister  Núrly Ahmetova, Tileu Ahanbaev, Elikbay Tólepov, Shәkira, shayandyq rejisser Asandar kýlki keshterining «kózirleri» edi ghoy!

Atalmysh festivaliding basty maqsaty – Týrki tildes últtar arasyndaghy bauyrlastyq baylanystar men dostyqty, týrkilik mәdeniyet pen ónerdi úrpaqtan úrpaqqa jetkizu, nasihattau, satira salasyndaghy óner sheberlerining bir-birimen qarym-qatynasyn nyghaytu, is-tәjiriybe almasu bolyp tabylady. Olay bolsa, kýlkimiz tiylmasyn, ezuilerimiz jiylmasyn! Layym, elimiz tynysh bolyp, kýlki tuy jelbirey bersin!

  Múhtar ShERIM, Jazushy-syqaqshy, «Qazaq әdebiyeti» gazetining laureaty

Abai.kz

0 pikir