Jeksenbi, 26 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2374 0 pikir 13 Mamyr, 2009 saghat 21:37

Qazaqstan kedenshilerining Bayqonyrdaghy aksiyasy

Nauryz aiynyng 31-i kýni Bayqonyr qalasyndaghy otandyq kedenshiler “Keden kelbeti aiqyn” atty jurnalistik desant aksiyasyn ótkizdi.

Nauryz aiynyng 31-i kýni Bayqonyr qalasyndaghy otandyq kedenshiler “Keden kelbeti aiqyn” atty jurnalistik desant aksiyasyn ótkizdi.
Aksiyagha arnayy shaqyrylghan jaldyq sipattaghy ónirden syrtqy ekonomikalyq baghyttar boyynsha júmys jýrgizetin qazaqstandyq jәne reseylik memlekettik organ qyzmetkerleri, respublikalyq telearnalardyng aimaqtyq tilshileri, oblystyq búqaralyq aqparat qúraldary men jergilikti basylymnyng ókilderi qatysty. Strategiyalyq manyzy zor ailaqqa osydan on alty jyl búryn irge tepken  Bayqonyr kedeni óz qyzmeti ayasynda reseylikterding qúzyryndaghy gharyshtyq keshen men “Krayniy”, “ybiyleynyi” әuejaylaryna qosa Tóretam temir jol beketin jәne irgeles Aqay qystaghyn da qamtidy. Búl sala qyzmetkerlerining basqa ónirlerdegi әriptesterinen eng basty ereksheligi – Qazaqstan-Resey arasyndaghy eki jaqty qol qoyylghan halyqaralyq Sharttar men Kelisimderdi basshylyqqa alady. Olardyng arasynda respublikamyzdyng Keden komiyteti men federaldyq memlekettik Keden komiytetining “Bayqonyr keshenine Resey Federasiyasynan әkelinetin jәne Bayqonyr kesheninen Resey Federasiyasyna shygharylatyn tauarlar men kólik qúraldaryn onaylatylghan kedendik rәsimdeu men kedendik baqylau jýrgizu turaly” uaghdalastyghy da  bar. Ayryqsha mәrtebe berilgen aimaqta shekara qyzmetining bolmauyna baylanysty jergilikti keden újymy búl mindetti de qosa atqarugha mәjbýr.
– 2007 jyly rәsimdelgen jalpy tauarlar men kólik qúraldarynyng syrtqy sauda ainalymy 2 mlrd. 467 mln. 856 myng AQSh dollaryn qúrasa, byltyr búl kórsetkish 2 mlrd. 913 mln. 206 myngha jetti, - dedi Bayqonyr kedenining bastyghy, keden qyzmetining podpolkovniygi Qayyrbek Dýrmenbaev jinalghandar aldynda. – Kedendik tólemder men salyq kólemi de songhy tórt jyldan beri ósip keledi. Osy baghytta otandyq mamandar memlekettik budjetke 221 mln. 679 myng tenge týsirgen. Búl bastapqy boljamnyng 112 payyzgha joghary oryndalghandyghyn aighaqtaydy.
Ákimshilik tosqauyldardy azaytu maqsatynda tyndyrylghan sharualar da az emes. Eng bastysy, kedendik deklarasiyany tirkeu jәne shygharu júmystaryn “bir tereze” jýiesi boyynsha retteu bilikti mamannyng birine bekitilgen. Búl bastama uaqyt kólemin meylinshe qysqartyp, syrtqy ekonomikalyq qyzmetke qatysushylardyng shyghyndaryn ýnemdeuge mýmkindik berude.
 
Núrlan MERALY,
“Syr boyy”.
Bayqonyr qalasy.
03.04.09
MÁJILIS DEPUTATTARY KÁSIPKERLIKTI QOLDAU ISINE MÁN BERIP OTYR
 
Nauryzdyng 27-sinde oblystyq mәslihattyng kezekti HV sessiyasy bolyp ótti.  
Kýn tәrtibine alghashqy mәsele – oblystaghy orta jәne shaghyn kәsipkerlikting jayy, olardy qoldau sharalary turaly oblys әkimining orynbasary Marhabat Jayymbetov bayandama jasady. Jyl sayynghy Elbasy Joldauynda atalghan salany damytugha baylanysty naqty mindetter qoyylyp keledi. Osynyng nәtiyjesinde Ýkimet pen jergilikti atqarushy organdar tarapynan kәsipkerlikting damuyna qolayly jaghdaylar jasalyp otyr. Ótken jyly bizding ónirde shaghyn kәsipkerlik oryndary 4,7 mlrd. tenge kóleminde salyq týsimderin týsirdi. Búl aldynghy jylmen salystyrghanda 500 mln. tengege artyq. Byltyr kәsipkerlik nysandaryn tekseruge moratoriy jariyalanuy búl salanyng damuyna ong әserin tiygizdi.
Álemdegi qarjy daghdarysy elimizdegi orta jәne shaghyn kәsipkerlik salasynyng órisin taryltyp, keybir kórsetkishterge keri yqpal etti. Alayda, bizding ónirde búl baghytta nәtiyjeli júmystar jýzege asyrylyp otyr. Salanyng damuynda qarjylyq-nesiyelik resurstardyng alatyn orny erekshe. Sondyqtan ótken jyly kәsipkerlik nysandaryn nesiyelendiru maqsatynda jergilikti budjetten 1 mlrd. tenge kóleminde qarjy qaraldy. Qaralghan qarjynyng teng jarymy “Damu” kәsipkerlikti qoldau qory arqyly әriptes bankterge audaryldy. Ekonomikanyng basym baghyttary boyynsha 63 joba oblystyq komissiyanyng qarauynan ótip, atalghan bankterge nesiyelendiruge úsynylghan. Osynyng nәtiyjesinde kәsipkerlik nysandary úsynghan 9 joba qoldau tauyp, oghan 107 mln. tenge qarjy bólindi. Kәsipkerlikti qoldau qory arqyly Bayqonyr qalasynda 5 júmys ornyn ashudy kózdeytin bir joba nesiyelendirgen. Búl maqsatta 60 mln. tenge qarjy iygerildi. Sonymen qatar ótken jyly “Damu-aymaqtar” baghdarlamasy boyynsha oblys kóleminde jalpy qúny 167 mln. tengeni qúraytyn 10 joba qarjylandyrylghan.
Ekinshi dengeyli bankter tarapynan nesiyeleu baghdarlamasyna qatal talaptar qoyylghan. Ol orta jәne shaghyn kәsipkerlik nysandaryn budjet esebinen nesiyeleu baghdarlamasynyng bayau jýruine alyp keldi. Osyghan baylanysty biylghy jyly atalmysh maqsatta oblystyq budjetten bólingen 250 mln. tengeni tolyq iygeru maqsatynda “Auyl sharuashylyghyn qarjylay qoldau qory” oblystyq filialynyng nesiyeleu tetigin engizu mýmkindigi qarastyrylyp otyr. Ol auyldyq jerlerdegi kәsipkerlerding nesie resurstaryna qol jetimdiligin arttyrady.
Bayandamashydan keyin deputattar tarapynan saualdar qoyyldy. Deputat Núrmúrat Ermanov býgingi kýni qalada “Jibek joly" kanaly betondalyp, oblys ortalyghyn ayaqsumen qamtu mәselesinde ong ister atqarylyp jatqanyna rizashylyghyn bildirdi. Alayda, qalanyng “Aray” aimaghynda túratyn túrghyndar kanaldan su alu mәselesinde qiyndyqtar kórmey me? Óitkeni, “Arayda” qanshama halyq esik aldyna kókónis-baqsha daqyldaryn egip, kәsipkerlikpen shúghyldanady. Sonymen qatar aghyny qatty kanalda balalardyng sugha týsu qauipsizdigin saqtau jayy qalay bolady degen pikir bar. Oblys basshysy “Jibek joly” kanalyn retke keltiru maqsatynda barlyq sharalar eskerilgenin aityp ótti. Qalanyng “Aray” aumaghyndaghy túrghyndar da ayaqsusyz qalmaydy. Búl aumaqqa su arnayy betondalghan aryqtar arqyly jetkiziledi. Kanalda qauipsizdik saqtau mәselesi de nazardan tys qalmaghan. Balalardyng sugha týsuine qolayly 7-8 oryn belgilengen. Ol jerlerde qauipsizdikti saqtau sharalary eskerilgen.
Deputat Qalqazbek Ájibekov  jergilikti jerlerde salynyp jatqan keybir әleumettik nysandardyng jobalyq qúny nelikten qayta qaralyp bastaghanyna baylanysty saual qoydy.
Oblys әkimi búl orayda daghdarys jaghdayyna baylanysty qúrylystyng jobalyq qúnynyng qayta saraptalghanyn jetkizdi. Mәselen, alghashqyda 250 mln. tengege jobalanghan balabaqsha qúrylysy qayta saraptalghannan keyin 150 mln. tengege deyin shegerilgen. Óitkeni, dәl sonday ghimarat Aqtau qalasynda songhy aitylghan qarjygha salynuda. Búrnaghy jyldarda jobalyq qún boyynsha júmystar retsiz jasalghan. Endi onday aghattyqtargha jol beruge bolmaydy. Osynyng nәtiyjesinde ýnemdelgen qarjylar ózge әleumettik júmystargha paydalanylady.  
Auyldyq jerlerde kәsipkerlikti damytugha qolbaylau bolyp otyrghan jaylar az emes. Osy orayda deputat Almagýl Bojanova kóp jaghdayda eldegilerding nesiyege qoljetimdiligi tómen bolyp jatatynyn aitty. Óitkeni, qarjylyq-nesiyelik úiymdardyng talaby qatan. Oghan kez-kelgen adamnyng shamasy kele bermeydi. Sonymen qatar memleket qarjysyna salynyp jatqan keybir әleumettik nysandar mәselesinde aghattyqtar da kezdesedi. Mәselen, kóp jaghdayda jergilikti jerlerdegi kommunaldyq mәseleler sheshimin tappaghan. Osynyng saldarynan qanshama qarjygha salynghan ghimarattarda atalghan mәseleler eskerusiz qalady. Al deputat Jarylqasyn Shәripov kәsipkerlikti damytu baghytynda importty almastyratyn tauar óndiretin kәsiporyndargha nazar audaru kerektigine toqtaldy. Bizding ónirde shúbat jәne qymyzdy úntaq týrinde óndirip, eksportqa shygharugha mýmkindigi bar óndiris oryndaryn qoldaugha manyz berilgeni artyq emes. Búl orayda M.Jayymbetov bizding ónirde iri naubayhana, jylyjay jәne qús fabrikasyn iske qosu jobalary oilastyrylyp otyrghanyn aityp ótti. Bayandamashynyng sózin tolyqtyrghan  oblys әkimi ótken jyly kәsipkerlermen kezdesude atalghan júmystardy jergilikti isker azamattardyng nazaryna salghanyn tilge tiyek etti. Osy maqsatta talap bildirgen azamattargha kommunaldyq jaghynan qoldau jasalady. Alayda, әzirge búl iske bel sheship kirisetin kәsipkerler tabylmay otyr. Oblys basshysy osy orayda syrttan kelgen kompaniyalardyng júmysyn mysalgha keltirdi. Olar óndirgen ónimder bizding elimizding ózge ónirlerinde shygharylmaydy. Mәselen, kauchuk shygharu әzirge bizding oblysymyzdyng enshisinde ghana bolyp otyr. Sondyqtan kәsipkerlik salasyn nesiyelendirude aldaghy uaqytta halyqtyng súranysyn qanaghattandyra alatyn kәsiporyndargha basa nazar audaru manyzdy. Al salynyp jatqan әleumettik nysandardyng kommunaldyq jýielerin iske qosu maqsatynda birqatar júmystar belgilengen. Oghan qajetti qarjylar audan budjetine maqsatty transfertter arqyly bólinedi. Osynyng arqasynda audan basshylyghy salynyp jatqan nysandardyng kommunaldyq problemalaryn sheshu maqsatynda naqty júmystar jýrgizedi. Sol mannan skvajina qazu qajet pe, su qúbyrlaryn tartu qajet pe? Ony jergilikti basshylyq ózderi anyqtaydy.   Deputat Núrlan Qúdaybergenovting byltyr investisiyalyq forum nelikten ótkizilmey qaldy degen saualyna Bolatbek Bayanúly úsynatyn  layyqty jobalar týspeuinen ony ótkizu qajet dep tabylmaghanyn algha tartty. Deputat Qylyshbek Ábishev auyl sharuashylyghy qúrylymdaryn qarjylandyru mәselesi syn kótermeytinin jetkizdi. Atap aitqanda, byltyr túqym dayyndaugha qaralghan subsidiya iygerilmey qalghan. Búl saualgha M.Jayymbetov “Qazagroqarjy” AQ oblystyq filialy arqyly qarjylandyru oilastyrylyp jatqanyn atap ótti. Biyl auyl sharuashylyghy qúrylymdaryn qoldau maqsatynda respublikalyq budjet esebinen bizding oblysqa 1,6 mlrd. tenge qarjy qaralghan.
Deputat Ádilbek Áyimbetov ózi basshylyq jasaytyn “Qamystybas” balyq pitomniygining júmysyn keneytu maqsatynda kólder tauarlyq sharuashylyghyn damytudyng manyzy zor ekenin aityp ótti. Búl baghytta Qamystybas kólder jýiesining negizinde birqatar is-sharalardy jýzege asyru kózdelgen. Alayda, ony qarjylandyru mәselesi qiyndyq keltiredi. Kóptegen qarjylyq-nesiyelik úiymdar týrli sebepti jeleu etip, ony qoldaugha qúlyq tanyta bermeydi. Balyq sharuashylyghy salasynyng belgili mamany Qúdaybergen Sarjanov ta osyghan oraylas oy aitty. Býgingi tanda Aral tenizi men Syrdariya ózeninde qayaz balyghyn ósiru júmysy qolgha alynghan. Búl әlemde kezdespeytin balyq týri sanalady. Júmystyng jýrgizilip jatqanyna biyl tórtinshi jylgha ayaq basty. Nәtiyjesi de kónil demderliktey. Búrynghy jyldarda túqymy qúryp kete jazdaghan balyq týri qazir kóbeyip keledi. Osy maqsatta ony saqtau mәselesin eskermese bolmaydy. Songhy jyldary oblys basshylyghy tarapynan aimaqtaghy kólder jýiesin qalpyna keltiru baghytynda irgeli ister jýzege asyryluda. Áriyne, búl biraz uaqytty qajet etetin ýlken júmys. Degenmen, býgingi kýnderi atqarylugha tiyistileri barshylyq. Mәselen, Amanótkel plotinasyn jóndeu arqyly sol mandaghy kólder jýiesin retteuge bolady. Osynyng nәtiyjesinde 15 kóldi sulandyrugha jol ashylady. Búl manda 6 auyldyq okrugke qarasty 10 eldi meken bar. Atalghan júmysty jýzege asyru arqyly 100-150 adam balyq sharuashylyghyna kónil bólip, kәsipkerlikpen ainalysa alady. Osynyng nәtiyjesinde keleshekte jylyna 100 myng tonnadan astam balyq óndiruge bolady.  Búl ýshin jergilikti budjet esebinen qomaqty qarjy talap etiledi. Atalghan júmystar býgingi kýnderi jýzege asyrylmaghan jaghdayda keleshekte oghan qazirgiden birneshe ese kóp qarjy júmsauymyz mýmkin.
 
Ádiljan ÝMBET, “Syr boyy”,
Qyzylorda oblysy.

0 pikir