Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Janalyqtar 3256 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2010 saghat 06:02

Erlan QARIYN, sayasattanushy: «Sýleymenovtyng deputattyq saualyna qaraghanda, Simambaevtyng mәlimdemesi júrtty kóbirek dýrliktirgen siyaqty»

- Ereke, qazir Petropavldi Qyzyljar dep atau turasynda shyqqan dau-damaydyng shyrqau shegine jetken kezi bolar. Bir qaraghangha, bir japyraq qaghazben jayghap salatyn onomastikalyq mәseledey kórinedi. Desek de, bizde búl deputatqa senatordy, qazaqqa orysty qarsy qoyghan últtyq mәselege deyin úlghayyp shygha keldi. Nelikten?

- Ereke, qazir Petropavldi Qyzyljar dep atau turasynda shyqqan dau-damaydyng shyrqau shegine jetken kezi bolar. Bir qaraghangha, bir japyraq qaghazben jayghap salatyn onomastikalyq mәseledey kórinedi. Desek de, bizde búl deputatqa senatordy, qazaqqa orysty qarsy qoyghan últtyq mәselege deyin úlghayyp shygha keldi. Nelikten?

- Qyzyljar tóniregindegi qyrqys eng aldymen aqparattyq sayasatymyzdaghy «Ahilles ókshesinin» qayda ekenin anyqtap berdi. Qalay deseniz, bizdegi orystildi jәne qazaq basylymdary bir mәseleni eki auditoriyagha, bir-birine qayshy keletin eki sipatta berip keledi. Mysaly, men elimizdegi 33 aqparat qúraldarynyng osy taqyrypty qalay bergenine baylanysty kontent-analiz jasadym. Onyng 19-y baspa qúraldary, 8-i internet resurstar bolsa, altauy telearna edi. Jalpy, búl taqyryp boyynsha 55 material jaryq kórse, onyng 20-sy qoldap, 16-sy synap, al 19-y beytarap baghytta berip qútylghan. Osylaysha, Qyzyljar mәselesinde orystildi BAQ-tyng deni aqparattyng ónin teris ainaldyryp berse, qazaq basylymdary múny qoldap, jaqtap berdi. Aqiqatyna kelgende, aqparattyq sayasatta auditoriyany jasandy týrde ekige bólip qoydyq. Qoghamdyq sanany da ekige bólip tastadyq. Tap osy mәselede sayasatkerler men ziyaly azamattarymyzdyng qay tarapqa shygharyn bilmey, basyn qasyp jýrgenin osydan dep bilemin. Qoldap shyqsa, orystildi basylymnyng ottauy boraydy. Qarsy shyqsa, qazaghynyng «qarghysyna» qalady. Yaghni, qostildilik sayasaty últtyq sayasatymyzdyng ózegine syna qaghyp, bir túlghanyng qazaq ýshin basqa, al orys ýshin mýlde basqa әngime aitatynday absurd jaghdayyna alyp keldi. Búl endi tolghanatyn-aq taqyryp. Ýstimizdegi jyly qabyldanghan Doktrinada bir tarau - «Bir Otan jәne Bir Taghdyr» dep atalady. Otanymyz bireu bolsa, biraq aitylatyn әngime, jýrgiziletin sayasat ekeu bolyp shyqqany ma sonda?

- Senator Simambaevtyng mәlimdemesinen keyin qanday oy týiip ediniz...

- Demokratiyanyng besigin terbetemiz degen talpynys bar ghoy bizde. Jón delik. Alayda, qoghamdyq sayasattyng da ózindik ereje, etikasy bolady. Mәselen, jariyalylyq degenimiz bar nәrseni birden jariyalap jiberu degendi de bildirmeydi. Tipten, qalamyz Qyzyljar boldy dep, qalamaghany ýdere kósherdey bolsa da, ýreyding ýstine ýrey qospauy kerek edi. Meninshe, Jarasbay Sýleymenovtyng deputattyq saualynan góri Tasbay Simambaevtyng mәlimdemesi júrtty kóbirek dýrliktirip jibergen siyaqty. Tasbay aghamyz Soltýstik Qazaqstandaghy aghayyn bir týnde jayyn, júmysyn tastap, elden auyp ketetindey sipatta, sóz qosyp, boyamalap, qorqytyp jetkizdi emes pe? Óz basym búghan senbeymin. Jaraydy, shynymen sonday jaghday qalyptasty desek te, onda búl qanday azamattar bolyp shyqqany? Qazaqstan Respublikasynyng azamattary degen atqa qanshalyq layyqty degen saual shyghady. Qala atauyn ózgertuge qarsymyn dep kóship ketetinder kóp bolsa, Tasbay aghamyz osy mәselemen ainalyssyn... Aytpayyn demeysin, sonsha dәripteletin otanshyldyghymyz qayda qalady, sonda? Myna Bilim jәne ghylym ministrligi jyl sayyn eldegi patriotizm dengeyining payyzyn eseptep shygharady. Bilesizder me?

Bilmeppiz. Biraq, patriotizmdi ólsheytin bolghanyn Sizding auzynyzdan birinshi estip túrmyz.

- Búl endi tipten kýlkili jaghday. Songhy tórt jylda atalmysh ministrlik jastar arasyndaghy patriotizmning dengeyin «anyqtap keledi». Osydan 3 jyl búryn jastardyng 60 payyzy patriot bolsa, ótken jyly 70 payyzdan asyp ketti búl anyqtaghysh. Endi qashan jýzden asyp jyghylady eken dep kýtip otyrmyn. Patriotizm búlay ólshenbese kerek... Endi Bilim jәne ghylym ministrligining mәlimetine senip, otanshyldarymyz kóbeyip jatyr dep oilay qalsaq, kóshkeli jatqany kim? Endi qúqymyz taptaldy dep kóship keterdey bolsa, olardy bizding elmen taghdyryn baylaghan azamattar dep qanshalyqty ataugha bolady? Qala atauyn ózgertuge óre týregelip jatyr. Qúday saqtasyn, al tótenshe jaghday bola qalsa, she? Sonda tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyghynda biz qanday azamattardy tәrbiyelep shyghardyq? Sәt sayyn jarnamalanatyn birlik, yntymaghymyzgha osyndayda sene alamyz ba? Mine, súraqtyng tórkini qayda jatyr. Qysqasy, Qyzyljar dauy bizde iydeologiyalyq kóbikterding baryn kórsetip berdi. Búl endi «týnde mazdap janghan mysyqtyng kózindey» (A.Sýleymenov) týsinikti, aiqyn boldy... Osymen jaqsylap ainalyspasa bolmaydy. Sebep qusaq, osy daudyng elimizding tәuelsizdik alghanyna jiyrma jyl tolghaly otyrghan sәtte kóterilip otyrghanynda da mәn bar... Búny bizding tәuelsizdigimizding beriktigine test dep qabyldasaq ta bolady. Al, әzirge deputattyng saualyna dýrkirey kóterilip, týrli lenta taghyp, kóshege shyghu, forum úiymdastyryp jatudy jaqsylyqtyng nyshany dey almas edim.

Qyzyljar mәselesining tóniregindegi daudan qanday qorytyndy shygharugha bolady?

- Bir ghana mysal aitayyn. Petropavliding qoghamdyq-sayasy pikirtalqy saytynda «Na to poshlo, pereiymenovanie nichego je ne izmeniyt. Ot etogo nichego prinsipialinogo ne zavisit dlya kazahov y vlasti. Poetomu, y ne nado» degen pikirdi kózim shalyp qalyp edi. Endi osy logikagha salsaq... qalanyng atauyn ózgertude túrghan eshtene joq bolsa, onda oghan qarsy shyghudyng da qisyny joq emes pe? Jәimendep, jónimen týsindirse, qoghamdyq pikirdi turalaugha әbden bolady. Búl mәseleni kóp daulastyrmay, sayasilandyrmay, bayaghyda-aq sheship tastau qajet edi. Sol siyaqty Pavlodardyng atauyn da bir retke keltiruimiz tiyis. Sondyqtan, sheshimdi kóp sozbay, mәseleni bir jaqqa shygharu qajet. Qazaq halqy eshqashan ózge últtargha qysastyq kórsetpegen, arandatugha ermegen. Búryn da, qazir de solay bolyp keldi. Dostyq peyilimizge, qonaqjay minezimizge kýmәn keltiretindey qylyqqa barmadyq. Demek, ózge últtar da bizding zandy talabymyzgha týsinistikpen qarasa, zandy yqylas dep qarar edik. Býgin bolmasa da, Petropavl atauy týbinde ózgeredi. Birer jyldan keyin bolsyn aty ózgeretini belgili bolsa, onda nege búghan býgin qoldau kórsetip, demep jibermeske? Tegi bolmasa, múny Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna tartu dep pe, últtar dostyghynyng keremet ýlgisi dep te kórsetip jiberse, qanday jarasar edi? Qanday últtyng ókili bolmasaq ta, taghdyrymyzdy bir shanyraqqa baylaghan eken ghoy dep quanar ma edik...

- Ángimenizge rahmet!

Órken KENJEBEK,

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2376
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2715
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3058
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1786