Beysenbi, 29 Shilde 2021
Alashorda 5617 0 pikir 29 Qantar, 2015 saghat 12:51

ALBATROSTYNG ÝRJARDAGhY IZI

Elimizde bay-qúlaqtardy konfiskelep, kollektivti sharuashylyq ornatu dәuiri túsynda «tap jaularynyn» qarsylyq kórsetui saldarynan birqatar qiyndyqtar bolghany ayan. Ol kezde el arasyndaghy jaghdaymen jete tanysyp, úiymdastyru sharalaryn jýrgizip qaytu ýshin bir top jazushy ýkimet tapsyrmasymen respublikanyng týkpir-týkpirine issapargha attanghan. Solardyng biri – jazushy әri qogham qayratkeri Sәken Seyfullin Semey oblysynyng shekaragha jaqyn birqatar audandarynda bolyp, búl tapsyrmany abyroymen oryndap qaytqan.  

Tómendegi әngime jazushynyng sol jolghy bir sapary negizinde, bayyrghy zang qyzmetkeri, qart kommunist, shygharmadaghy keyipkerding biri – Lúqbek Múhamedjanovtyng estelikteri negizinde jazyldy. L.Múhamedjanov juyrda qaytys bolghan, al onyng zayyby, Abaydyng tughan nemeresi Mәken Túraghúlqyzy qazir Saryaghash qalasynda túrady. Ángimedegi basqa keyipkerler de ómirde bolghan adamdar, birqatarynyng әli kózi tiri. Olardyng aty-jónderi de ózgertilmey alyndy. 

Ýrjargha Sәken keldi. IYә, jalyndy revolusioner, qoghamdyq qyzmetimen de, úshqyr qalamymen de halyqtyng sýiispenshiligine bólengen ataqty aqyn, jazushy…
Ol kezdegi Ýrjar selosynyng beynesi osy kýngi keybir sovhoz bólimshelerinen de qorash. Sonda da audan ortalyghy degen aty bar. Jerden ensesin zorgha kóterip, әreng qal­qiy­yp túrghan toqal ýilerde sәn de, siyq ta joq. Kósheler tizeden batpaq. Adym sayyn kólkip jatqan janbyr suy. Bir tәuliktey jaughan janbyr әlgide ghana tynghan. Eni tar, las, qisyq-qynyr kóshelerding keybirining boyyna telefon jelileri tartylghan. Ókpek jel terbegen telefon symdarynan jaghymsyz, ýreyli dybys yzyndaydy.
Mezgil qara kýzding sony. Seldir-seleng tyrbyq aghashtar әldeqashan japyraghynan aiyrylyp, qu tayaq bop qalghan. Túnjyraghan aspan qabaghy on shaqty kýnnen beri bir ashylmaydy. Kýni-týni týnerip, ainala kýngirt tartyp, qars úrady da túrady. Neshe kýn boyghy janbyr dinkege tiyip bitken. Jýni jyghylyp, qúty qashqan audan siqy kónilsiz, jýdeu.
Týske qaray búlt qayta qoylanyp, selo ýstin taghy da zil qaranghylyq basa týsti. Kýsheye týsken yzgharly jel tútasqan búlttardy toz-toz etip, әldeqayda quyp barady. Qol sozymday biyiktegi jer bauyrlay kóshken sharby búlttardy, tipti uystap «ústap» alugha bolarlyqtay.
Qiqa-jiqa salynghan saman ýilerding many jym-jylas, qybyr eter jan joqtay. Tek oqta-tekte birli-jarym býrseng qaqqan kempir-shal, tana-torpaq qualaghan jyrtyq iyq bala-shaghalar súlbasy kóleng qaghady. Selonyng týstik jaghyndaghy betkeymen ýstinde ýyli shóbi bar ógiz arba tómen qaray týsip keledi. Shóp ýstinde kesken tomarday bop otyrghan arbakeshting qamshy ústaghan qoly sholtan-sholtang etedi.
Sәken daladaghy osynau kórinisterge terezeden birauyq qarap túrdy da, audandyq atqaru komiytetining predsedateli Ábdirahmannyng qarsysyndaghy kreslogha otyrysymen:
– Al Ábeke, aita ber, jaghday qalay? – dedi, «iske kósheyik» degendi anghartyp.
– Sәken agha, prokurordy shaqyrayyn ba?
– Ózing bil.
Ábdirahman telefon trubkasyn kóterdi:
– Allo, maghan prokurordy qosshy!
Kabiynetting auasy auyr, qapyryq. Sәken kóilegining týimelerin aghytyp, shalqayynqyrap otyrdy. «Jeldetkishti ashsa qaytedi?» demekshi bop terezege qaraghan ol әinek kózderining biteu ekenin kórdi de, ýndemegen kýii bet oramalymen jelpinip-jelpinip qoydy.
Sәkenning týr-túlghasynan jolsoqty bop qajyp jýrgeni angharylady. Kýzding tynbay soghatyn suyq, yzghyryq jeli әdemi ónining әrin búzyp, tozdyryp, qaraytyp jibergendey. Kómirdey qara múrttary tikireye shiryghyp, iyegi men qos samayyn qayratty qalyng týk basqan. Ábdirahman bәrin sezip otyr. Bir jarym aidan beri at ýstinde jýrgen Sәken týgil, ózi de myna túrghan Semeyge barsa qatty sharshap oralatyn-dy. Al Sәkenning búl audangha jetkenshe basynan nelerdi ótkizgenin bir Tәnirding ózi bilsin.
Sәken Ýrjargha әlgi әzirde kelgen-di. Osy bir kýnderde onyng shekaragha jaqyn audandardy aralap jýrgenin, dәl býgin bolmasa da, tayau kýnderding birinde Ýrjargha da kelerin Ábdirahman kýnilgeri biletin. Kýtip jýrgen-di. Sol sәt býgin jetip otyr. Ábdirahman әlgide Sәkenmen qúshaqtasa amandasyp, aqynnyng syrt kiyimin sheship, shegege ildi. Anqyldaghan jas jigitting riyasyz peyilin angharghan Sәken de jyly shyraymen:
– Kabiynet iyesi sensing ghoy. Ornyna ózing otyr, – degen-di, tórdegi kreslosyn úsynghan Ábdirahmangha.
Ábdirahman Perzadaev – audandyq atqaru komiytetining predsedateli. Birden dәrmensizdik bildire múnyn shaghyp jylanghan joq. Kerisinshe, «tiyisti mindetti qoldan kelgenshe atqaryp jatyrmyz» dep isker, oily basshygha tәn minez kórsetti.
– Zastava bastyghymen baylanysymyz myqty. Súraghan kómekterin qolma-qol berip otyrmyz. Shekarada tynyshsyzdau. Birli-jarym ebin tauyp arghy jaqqa ótip ketip jatqandar barshylyq. Búl jóninde sizge qazir Lúqbek kelgen song tolyghyraq aityp berer, – dedi Ábdirahman tartpasynan әldebir kitapty shyghara berip.
Sәkenning kózine Ábdirahmannyng qolyndaghy óz kitaby ottay basyldy. «Tar jol, tayghaq keshudin» tayauda baspadan shyghyp, Sәkenning danqyn búrynghydan da mol jayghan núsqasy. Ábdirahman:
– Sәken agha, kitabynyzdy oqyp shyqtyq. Kózge maqtaghandyq emes, bәrimizge únady. Osy kitap jóninde gazetterge shyqqan júrttyng pikirin de oqyp jýrmiz, – dedi de, qoltanba jazyp beruin súrady.
– Jaraydy, – dedi Sәken qalamyn ynghaylap.
Ensegey boyly, tyghyrshyq deneli, qaratory óndi Ábdirahmannyng әrdayym kýlim qaghyp túratyn ótkir kózderi men salmaqty da saliqaly sózderi kimdi bolsyn baurap alghanday eken. Sәken onyng ómirden jan-jaqty habary mol, aq-qarany aiyra biletin sauattylyghyna, pysyqtyghyna kónili tolyp, sýisinip qaldy. «Qazirgidey alasapyran kezde el basqarugha kókirek-kózi ashyq osynday jigitter qanday qajet deseyshi?!».
Kenet kabiynet esigi ashylyp, ishke úzyn boyly, búira shashty, qyldyryqtay aqqúba jigit endi. Sәlemdeskennen keyin Ábdirahmannyng aldyndaghy Sәkenge qarama-qarsy kreslogha otyrdy. Ábdirahman:
– Sәken agha, búl jigit Lúqbek Múhamed­janov degen ininiz bolady. Audannyng prokurory, – dedi Sәkenge kelgen jigitti tanystyryp.
Búl eki arada Lúqbek Sәkenning jýzine qaydan kórgen kisim dep tandanghan adamsha eki-ýsh ret tesile qarap ýlgergen edi.
– Óte jaqsy, – dedi Sәken.
Ábdirahman endi Lúqbekke búrylyp:
– Tanydyng ba? Myna kisi Sәken Seyfullin aghamyz ghoy, – dedi sypayy kýlimsirep. – Dәm-túz aidap kelip qalypty.
Osy sәtte Lúqbek ornynan úshyp túrdy da, Sәkenge qúshaghyn jaya baryp qazaqshalap qayta kóristi. Onan son:
– Qosh kelipsiz, sizdi kýtip jýr edik. Jaqsy boldy, – dedi aghynan jaryla.
Sәkendi kórgenine baladay mәz bolghan Lúqbekting jýregi atsha tulap, kәdimgidey qobaljyp, denesining dirilin basa alar emes. Tilining úshyna Sәkenning móldir de otty jyrlary ýiirilip, lyqsyp túr. Bas­pa betine shyqqan ólenderdi oqyp qana qoymay, kóniline únaghandaryn jattap alu Lúqbekting ejelden әdeti bolatyn. Ol Sәken ólenderining de kóbin jatqa biletin-di. Sәken jazghan saydyng tasynday salmaqty óleng joldarynyng biri kókireginde:
«Syr sandyqty ashyp qara,
Ashyp qara, syrlasym.
Sym perneni basyp qara,
Basyp qara jyrlasyn» dep synghyr qaghady.
Ýsheui biraz әngimelesip, pikir alysty. Lúqbek Sәkenge shekaragha jaqyn búl audanda jergilikti tap jaulary, ziyankestermen qatar, qybyn tauyp shekaradan ótip ketu ýshin sonau arqadaghy alys audandardan da qashyp-pysyp kelushilerding bar ekenin, teri tonyn teris ainaldyryp kiygen ondaylardy birden bile qoy onay emestigin aitty.
– Bizding tiregimiz qarapayym halyq. Solarmen baylanys myqty bolu kerek, – dedi Sәken.
– Dúrys, agha, – dedi Lúqbek.
– Osy jaqynda ghana Tóleuhan Múratov deytin baqtashy óz ýiinde eki «diuananyn» týnep jatqany turaly bizge astyrtyn habar jiberipti. Ýsh milisioner tang aldynda baryp, әlgilerdi qolgha týsirip әkeldi. Diuanamyz degen sabazdar Lepsi jaghynyng momyn eldi talay jyl qan qaqsatqan Órisbay, Álim deytin baylary eken. Qos kókjal úzamay arttarynan jetui tiyis mal-mýlkin shekaradan alyp ótuge aldyn ala qam jasau ýshin kelgen eken, boylarynan qaru-jaraq ta tabyldy, – dep te qoydy.
– Mine, kórdinder me? – dedi kónildengen Sәken. – Kóp asqangha bәribir bir tosu bolary anyq. Álgi Tóleuhannyng atasyna myng da bir rahmet. Ózine dúrystap qúrmet kórsettinder me?
– Alghys jariyalap, «Sosialdy Qazaqstan» gazetin bir jyl tegin alyp túru ýshin kvitansiya jazdyryp berdik.
– Onday adamdardy kótermelep otyrghan jón.
Sәkenning bir bayqaghany, myna Ábdirahman men Lúqbek tek qyzmettes joldastar emes, әri jastary qatarlas, әzil-qaljyndary jarasqan, tatu-tәtti dos, qúrdas jigitter qúsaydy. Ýsheui tysqa shyqpaq bop, oryndarynan túra bastaghan mezgilde Ábdirahman:
– Au, Lúqbek, endi sen myna Sәken aghadan bata alyp qaluyng kerek. Aqyn bolam dep, qansha týrtinekteseng de týk shyghara almay jýrushi edin. Mýmkin, boyynda tua bitken talant bolsa, búdan bylay kózi ashylyp keter, – dedi Sәkenge kózin qysyp qoyyp.
Onan son:
– Sәken agha, qaljyng óz aldyna, búl Lúqbek ininizding shynynda da tiyip-qashyp óleng jazatyny bar. Sonan song ghoy aityp otyrghanym. Onyng ýstine, búl ininiz ataqty Abay atamyzgha kýieubala. Kelinshegi Abaydyng Áygerimnen tughan úly Túraghúldyng qyzy, esimi – Mәken. Ózi keremet әnshi. Bizding elde әnshi, biyshiler kóp-aq. Áli olardy da tyndap, tóreligin aitarsyz, – dedi.
Ábdirahmannyng ýiine jayghasqan Sәken alghashqy kýni onsha kónil-qoshy bolmay, tósekke erte jatty da, tanerteng erte túrdy.
– Sәken agha, bizde bir ynghaysyz jaghday bop túr, – dedi ertengi shay ýstinde Ábdi­rah­man. – Sony sizge aitpaugha bolatyn emes.
– Ayt, – dedi Sәken.
- Osyndaghy milisiyanyng bastyghy Jauqashtiyev on shaqty kýnnen beri qyryq shamaly kileng jas balaly әieldi bosat desek kónbey, abaqtyda ústap otyr. Aua rayynyng siqy mynau. Al abaqty ishi it baylasa túrghysyz, mal qoradan beter birdene. Onda adamdardy ústaugha mýlde bolmaydy. Onyng ýstine, tútqyn әielderding jazyghy joq. Bar kinәlary – baylardyng toqaly ekendigi. Kýieuleri әldeqashan zym-ziya joghalghan. Jauqashtiyev әielderge «kýieulerinning qayda jýrgenin aitpasandar bosatpaymyn» deydi. «Bilmeymiz» degenge ilanbaydy. Malgha satylyp kelgen sorly toqaldardyng bilmeytini de ras qoy. Oblyspen sóilesip ek, «jaqynda komissiya jiberemiz» deumen tyndy. Komissiyasy qashan kelip, qashan tekseredi, ony bir Qúday bilsin. Ázirge jas balalargha obal bop barady. Múny ne isteymiz?
– Endeshe, býgingi júmysty sol abaqtydan bastayyq. Shaydan song baramyz, – dedi Sәken.
Talay jyl dýrildegen Aytqazy bolys­tyng asyghy alshysynan túryp, qoly jýrip túr­ghan kezde aghashtan onglap, tóbesine Ay­dyng beynesin ornatyp, neshe týrli boyaumen bezendirip saldyrghan ýii selonyng orta shenindegi biyikteu tóbening basynda bolatyn. Aynalasy qyzyl kirpish dualmen qorshalghan. Sol saltanatty saray siqy qazir adam kórgisizdey. Esik-tereze syndy mýlikteri júrday bop tonalghan. Edeni shirip, sharbaghy qirap, qabyrghalary jyrym-jyrym bolghan. Ataman Dutovtyng jasaghyna ilesip keter aldynda ýidi әdeyi búzdyryp, tas-talqan ettirgen Aytqazynyng ózi kórinedi. Sodan beri qanghyrghan iyt-qústar ghana panalaytyn iyesiz ýiding júrnaghy endi balaly әielderdi qamaytyn abaqtygha ainalypty.
Aynalasy anghal-sanghal, qauqighan eski qabyrghalardyng ortasyndaghy kón-qoqystyng ýstinde tútqyn әielderding biri shapan, biri kýrtesin jamylyp, kesek jastanyp, kórmeshining kýnin kórip jatqany ras bop shyqty. Ýy tóbesining kóp jeri anghal-sanghal ashyq. Áne bir jaqtaudyng tórt-bes tirek-aghashy omyrylyp, qisayghan qamystarymen qosa qúlap týsuge shaq túr.
Jay-kýidi kózimen kórgen Sәken:
– Senderdi ne ýshin qamaghanyn bilesinder me? – dedi bir-birine tyghylyp, ýreylengen tútqyn әielderge.
Áyelder ýnsiz. Sәkenge jaq jýnderi ýrpiyip, ýrke qaraydy. «Endi kýnimiz bitkeni me?» degendey, kózderi sharalarynan shyghyp barady.
– Bilmeysinder me? – dedi Sәken júmsaq ýnmen.
Endi ghana top ishinen bir juan deneli, orta jasar, qaratory әielding tili shyghyp:
– Ei, dókey, qyljaqty neghylasyn? Bizdi Qúdaydyng mazaqtaghany az ba? Odan da atsandar da, assandar da týge, tezirek tyndyrsandarshy júrtty tәlkek etpey. Bilseng ózing ait, ne kinәmiz bar? – dedi de, әri qaray bulyghyp sóiley almay, jaulyghymen betin basqan kýii teris ainalyp ketti.
– Qamyqpanyz. Atynyz kim? – dedi Sәken.
Áyel boyyn bekitip, esimin aitty:
– Aysha.
– Siz de baydyng toqalysyz ba?
– Bizdey kónterini bay neghylsyn. Mening erim Bәken deytin baydyng malayy edi. Kórinde ókirgir Bәken ony ózimen birge alyp joghalmady ma? – Áyel taghy kemsendey bastady.
– Balalarynyz bar ma?
– Eki balam bar edi, tórkinimde qalghan.
– Jaraydy, – dedi Sәken ilgeri qaray qozghalyp.
– Milisiyanyng kensesine barayyq, – dedi tysqa shyqqan song Ábdirahmangha.
Sәken milisiya bastyghynyng pәpigin su sepkendey basyp, birden tәubege keltirdi.
Osy kýni týs aua tútqyn әielder týgel bosatyldy. Olardy «Almatydan kelgen dókey azat etkizipti» degen habar auyzdan-auyzgha tarap jatty.
Sәkenning kelgenine ýshinshi kýn. Aspan aiyghar emes. Keshke qaray taghy da jaughan janbyr tang atqansha tolas tapqan joq. Ábdirahman ýiining onasha bir bólmesin jeke iyemdengen Sәken tystaghy janbyrdyng tysyryn esty otyryp týni boyy kitap oqydy.
Tanerteng keshegi uәde boyynsha Lúqbek ekeui bir-bir salt atqa minip zastavagha attandy. Janbyr sayabyr tapqanymen, aspan sol qalpy. Kýngirt tartqan tónirek jabyrqap, jylamsyrap túr. Tastaq joldyng boyy kólkigen su. Seldir boz túman bar. Búlardy shygharyp salghan Ábdirahman:
– Kóp keshikpey oralarsyzdar. Býgin senbi ghoy. Keshke deyin men de sharuany rettep, Sәken aghany qonaq eteyik, – dedi.
Býgin Ábdirahman ýiine biraz júrtty shaqyryp, Sәkenning qúrmetine dastarqan jaymaq oiy baryn keshe aldyn ala eskertken-di. Sәken kelisimin bergen.
Salt attylar selodan shyghysymen tau silemderi birtindep biyiktey týsti. Jaltyr jotalar men jalanash qyrattar seldir boz túman arasynan sústy kórinedi. Tau ishi qúlaqqa úrghanday jym-jyrt. Qara joldaghy qiyrshyq tastardyng at túyaghy tiygen sayyn shyqyrlaghanynan ózge tysyr etken dybys joq. Kóz toqtatyp, kónilde toqylyp qalarday әsem kórinis, tabighattyng súlu órnegi bayqalmaydy. Sonda da sonau tik betkeylerdegi taram-taram aq jolaqtar, qúlama qúzdar men jartastar, aspanda dýrildey úshqan úzaqshalar Sәkendi әjeptәuir oigha týsirip, tebirentip keledi.
Boz túman seyilip, tónirek búrynghydan jaryq tarta bastady. Tau ishi. Salqyn samal. Taza aua. Jarauly sәigýlik. Sәken jaylap әn salyp, Lúqbek oghan qosylyp keledi:
«Aq boz at mening túlparym,
Shalqidy kónil súnqarym…».
Jolshybay Lúqbek Sәkenge kezinde bireulerding múnyng ýstinen Qúnanbay qajynyng nemeresine ýilendi dep aryz berip, biraz әure-sarsangha salghanyn qúlaq­qaghys etip eskerte ketti.
– Jigit ne kórmeydi, Lúqbek. Kelinning arghy atasy Qúnanbay bolsa, bergi atasy Abay eken. Tek bir-birindi sýiip ýilengen bolsandar bolghany da. Qorqatyn eshtene joq.
– Mәken ekeumiz bir auylda bala kezden qúlyn-tayday tebisip, bir-birimizdi jaqsy kórip óskenbiz. Bar aiybym, oghan ýilenerde eskilik yrym-jyrymgha bara almadym da, bir týnde alyp qashyp kettim. Mәkenning qalauy da sol bolatyn.
– Onda ne sóz? Sýigen bolsandar bitti. Zang óz qolynda emes pe? – dedi Sәken jaydarylana kýlip.
Onan son:
– Tau ishinde jabayy andar bola ma? – dedi.
– Bolady, agha.
Dәl osy tústa Sәken «o-ho» dep eleng ete týsti de, atyna qamshyny basyp-basyp qap, joldyng ong jaghyndaghy jaypaq betkeymen órlep shaba jóneldi. Jýz metrdey jerge bardy da, atynyng basyn tartyp, keri búryldy. Lúqbek biyiktegi tas jotadan әri qaray sylang qagha asyp bara jatqan altayy qyzyl týlkini endi bayqady. Týlki sol boyda ghayyp boldy. Osy eki arada Sәken qaltasynan tapanshasyn shygharyp ala qoyypty. Amal ne, kesh qalghan.
– Oi, әtten, – dep qaytyp kep jolgha týsti. – Álgide qúmay tazy bolsa ghoy, jotadan asyrmastan eki býkter edi. Ózi de naghyz týlki-aq eken, shirkin.
Zastavagha kelgen sharualaryn tyndyrghan son, ekeui selogha kóz baylana qaytyp oraldy.
Ábdirahman ýii qonaq kýtu qamynda eken. Ýlken keng bólmege júmsaq kórpeler tóselip, mamyq jastyqtar qoyylghan. Sәkender kelisimen qonaqtar jinala bastady. Kóbi jas jigitter men qyz-kelinshekter. Sәken Lúqbekten ózgesin tanymasa da, izetpen amandasyp, sypayylyq kórsetip jatyr. Lúqbek janyndaghy súlu óndi aqqúbasha kelinshekti Sәkenning janyna ertip kelip: «Mynau bizding ýidegi kelininiz» dedi әdeppen.
Qonaqtar dastarqangha otyryp, qymyz tartyla bastaghan mezgilde esikten qorbandap ene bergen bireuding «kesh jaryq» dep gýr etken dauysy estildi. Júrt sәl anyrghanday bop esikke qarasty.
– Mýmkin be eken? – dedi engezerdey, buryl múrt qara kisi tabaldyryqtan beri qaray emin-erkin attap ótip.
– O, Bәke, qosh kelipsiz, – dedi ornynan úshyp túrghan Ábdirahman qol úsyna.
Onyng qolyn selsoq qana alghan qartandau kisi tórdegi qonaqtardyng ishinen әldekimdi izdegendey jaghalay sholyp shyqty da, Sәkenge kózi týsken mezette:
– Sәkenjan, – dep qatty dauystap jiberdi.
Búl kezde Sәken de ornynan qarghyp túrghan edi. Ol tura esikke qaray úmtylghan kýii baryp, qartang kisining keng qúshaghyna enip ketti. Ekeui úzaq qúshaqtasyp túryp qaldy.
Qartang kisining basynda týlki tymaq, ýstinde týie jýn shekpen, ayaghynda úzyn qonyshty saptama etik. Jasy eluden asyp, alpysqa taqap qalghanday. Qalyng qabaq asyndaghy ótkir kózderi shynyraudyng suynday túnyq ta ótkir. Ol «qonyr qozym, Sәkenim» dese, Sәken «aghatayym» dep tolqyp túr. Sәken ony óz qolymen sheshindirip, ekeui júp jazbay baryp tórge jayghasty.
– Au, Sәkenjan, búl qalay? Kelgeli beri aghandy izdemey, búl jýrising ne jýris, a? – dedi qartang kisi tizesin býger-býkpesten daudyray sóilep. – Men osy Ýrjardan tórt-bes shaqyrym jerdegi Enke auylynda túramyn. Qazir qalyng elding auzyndaghy әngime ózinsin. Ay, osy mening Sәkenim bolar dep shamalap edim. Inshalla, janylmappyn. Seni de kóretin kýn bar eken. Allagha myng mәrte shýkirlik!
– Kәne, Bәke, dәmge qaranyz, – dedi Ábdirahman jana kelgen qonaqqa qymyz úsynyp.
Kelushi Bekenghaly deytin bayyrghy anshy әri әnshi, azdap orys tilin biletin, elge qadirli adam edi.
– Sizding múnda ekeninizdi bilgenim joq, – dedi Sәken.
– Bilmeuing oryndy, Sәkenjan. Qaydan bilesin. Saryarqadan kelgenimizge biraz jyldyng jýzi bop qaldy. Ótip jatqan uaqyt qoy. Jalghan dýnie degen osy da! – dedi Bekenghaly qymyzdy auzyna apara bere.
Endi Sәken qonaqtargha mәn-jaydy týsindirip:
– Búl kisi keshegi aq patshanyng túsynda arqadaghy Nildi zavodynda júmysshy bop istegen, – dedi. – Men Nildidegi orys mektebinde oqyghanda osy aghamnyng ýiinde bir jyl jatqanmyn.
Qonaqtar Bekenghaligha mәn bere kóz tastap, әldene dep qostaghan, qúptaghan synay bildirip, oryndarynan bir-bir qozghalysyp qoydy.
– Zatym Semey jaghynan deushi ediniz. Aqyry tughan elinizge kelgen ekensiz ghoy, – dedi Sәken taghy da Bekenghaligha qarap.
– IYә, biz osy jaqtyng naymany edik qoy. Nildige bir japyraq nan izdep baryp edik, shyraghym. Shýkir, Arqadan abyroysyz oralghanym joq. Kónili kóldey qisapsyz dos-jaran, sonyng ishinde ózinning әkendey qimas agha, sendey ini taptym. Sodan ózge ne kerek, – dedi Bekenghaliy.
– Ras, ras, – desti otyrghandar da.
– Kәne, dәmge qaranyzdar.
– Qymyz alynyzdar.
Osy sәtte dombyranyng synghyr etken ýni estilip qaldy. Ony Lúqbek ústap otyrghan-dy. Búira shashy dudyrap kóterile týsken Lúqbekting qazirgi poshymy «e» deseng ala jóneletin qas túlpardan aumaydy. Onyng syryn biletin qúrbylary da «al Lúqa, birdene dep jibermeysing be?» degileri kelgenin jasyra almay, jautandap, jútyna qarasyp, ýlken kisilerding aldynda әdep saqtaghandyqtan irkilip otyr.
Lúqbekting ong jaghynda totyqústay týrlenip jan jary aiday aru kelinshegi Mәken, odan әri qaray Shәkir, Islәm, Mýslima, Jәmila syndy qyz-jigitter jayghasqan. Myna Shәkir Ábenov deytin jigitti Lúqbek te, Ábdirahman da Sәkenge aldyn ala syrttay tanystyrghanda suyryp salyp ta, jazyp ta óleng shygharatyn aqyn әri jeztanday әnshi dep maqtaghan-dy. Sondyqtan ba, Sәkenning ony ishtartyp, basqalardan kóri ózimsininkireytindey jayy bar siyaqty.
– Al Lúqbek, әn basta!
– Sóit, qalqam! – dedi Bekenghaly da.
Búndayda qylymsyp, bәlsinudi bilmeytin Lúqbek birden ózi jaqsy kóretin «Qargha» әnine saldy. «Qargham-au, sen qalaysyn… o…u… men de … gende …o …»
– Oi, pәle-ay!
– Ne deydi-au, sabazyn!
Lúqbek qatarynan eki-ýsh әndi әuelete shyrqap bolghan son, dombyrasyn kelinshegi Mәkenge úsyndy. Mәken atasy Abaydyng әnderine basty. «Tatiyana әni», «Jelsiz týnde jaryq ai», «Ayttym sәlem Qalamqas»…
Mәken osy joly Abaydyng júrt arasyna әli keng tarap ýlgermegen, ózinen basqa eshkim bile bermeytin birneshe әnin de shyrqady.
– Mine, óner, mine, daryn, shyn asyldyng synyghy da asyl degen osy-au, – dep Lúqbek pen Mәkenge asqan rizashylyghyn bildirgen Sәkenning óni erekshe ajarlanyp, airyqsha raqat sezimge bólengendey bop otyrdy.
Án kezegi shynashaqtay shymyr jigit Shәkirge kelgende, túighynsha sorghalay jónelgen ol da birneshe halyq әnin óz naqyshymen, babymen aityp, tyndau­shylardy bir jelpintip tastady.
– Pәli, ylghy kýmis kómey әnshiler Ýrjargha jinalghan ekensinder. Búlaryng jaqsy, – dedi Sәken shattanghan ýstine shattanyp.
Úly dәmnen keyin qayta qymyz sapyrylyp, oiyn-sauyq qayta qyzdy. Búl joly ózining sazdy juan dausymen Bekenghaly da birneshe әn salyp berdi. Deni Baluan Sholaq әnderi. Bekenghalidyng tek әni ghana emes, alyp túlghasy men juan, zor dausy da arqanyng sol ónerpaz jolbarysynan bir ausa neghylsyn.
Qonaqtar týn jarymnan aua tarady. Bekenghaly keterinde osy topty erteng týgelimen qonaq bolugha shaqyra túryp, Sәkenge:
– Minemin desen, baptap otyrghan jýirik atym bar. Ang aulap, seruendeymin desen, qyzyldy qiyadan shalar qyran býrkit pen qúmay tazym bar. Býgin-erteng alghashqy úlpa qar da týsetin shyghar. Qalasan, qan­sonargha birge shyghamyz. Osy esinde bolsyn, Sәkenjan, – dedi.
– Qúp, Beke, – dedi Sәken Bekenghalidyng beshpetin iyghyna jaba berip. – Bikamal jengeme ýsh qaytara sәlem aitynyz. Dәm búiyrsa, kórisermiz.
Dala tas qaranghy. Aspandy qabat-qabat qa­ra búlt basqan. Qyzdyng lebindey júmsaq jel esedi. Búl úzamay taghy da janbyr jauyp, artynan kýn suytady degen sóz. Tysqa dýr­kirey shyqqan qonaqtar lezde qaranghy tún­ghiyqqa sýngip, joq bolysty.
Tósekke jatqan Sәken olay da, búlay da aunaqshyp, kózi júmylmay qoydy. Qonaq kýtip, qaljyraghan Ábdirahman jastyqqa basy tiyisimen qor ete týsken. Álgide ghana estigen әsem, siqyrly әnder Sәkenning qúlaq týbinde tynymsyz yzyndap, sarnap túr. Birese úshqyr qiyaly qúiynday samghap, talmausyraghan aqyn kónilin sonau alysta qalghan kýndermen qauyshtyryp jibergendey bolady. Denesi bir ysyp, bir suyp, birese, azamat soghysynyng saltanatty marshy, birese aqpannyng sary ayazynda kisendeuli tútqyndardy alyp, ajal apanyna qaray samghaghan tastay suyq, azap vagony dóngelekterining saqyr-súqyr dybysyn estigendey bolady. Aqyn tynshy alar emes. Aqyn arpalysyp jatyr. Túla boyy jalyn. Jolbaryssha atylyp tósekten túryp ketkisi keledi. Búl tolqynys, әlde shabyt sәti me, kim bilsin. «Sap, sap» dey týsedi ózin tejep. Sezim biylegen Sәken kórer tandy kózimen atqyzdy…

1966 j.

Hikayadaghy aty atalghan adamdardyng barlyghy ómirde bolghan, Lúqbek Múhamedjanovtyng jadynda saqtalghan jandar ekenin qaytalap eske salamyz. Solardyng biri Shәkir Ábenov elimiz egemendik alghanda – Sauytbek Ábdirahmanovtyng demeuimen sahnagha shyghyp, bolashaq Elbasyna aq bata bergen qazyna qart-tyn. Sonau jyldarda Ábdirahman Perzadaevtyng Almatyda túratyn qyzyn kórgenbiz (qazir bilmeymin). Saryaghashta audandyq sot tóraghasy bop túrghanda Tólegen Aybergenov ekeumizge Maghjan Júmabaevtyng ólenderin qúpiya jaghdayda sudyratyp oqyp beretin Lúqan, Lúqbek Múhamedjanov qapiyada qaza bolghan song zayyby, Abaydyng balasy Túraghúldyng qyzy Mәken apay Almatygha kóship kelip, biraz jyl ghúmyr keshti. Baqigha ozghanyna biraz jyl boldy.
Marqúmdardyng barlyghynyng da jany jannatta bop, aruaqtary riza bolghay!..

Zәkir ASABAEV.

 

Abay.kz 

 

Derekkóz: http://kazgazeta.kz/?p=23008

Týpnúsqadaghy taqyryp: Sәken Seyfullinning Ýrjargha kelui

0 pikir