Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Ádebiyet 9156 0 pikir 6 Aqpan, 2015 saghat 10:51

BIZDING ZAMANNYNG «KÝNGIRT GERAKLIYTI»

Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly - HHI ghasyrdyng alghashqy sәtterinen bastap qoghamdyq sanagha tyng serpin, ózekti tanym bolmysyn, kýrdeli, sonymen qosa tartymdy poeziyalyq izdenisin úsynghan túlgha. Ol ózining «Aqsham hattary» jinaghy arqyly poeziya әlemine ótken ghasyrdyng 80-jyldary-aq tanylghan aqyn.

Dese de, últtyq dýniyetanymdyq iyirimderimen jaryq kórgen «Yrauan», «Qas Saq Anqymasynyn» 1-shi, 2-shi kitaby arqyly tәuelsiz elding tәuelsiz sanasyn qalyptastyrudaghy jas úrpaqtyng zor yqylasyna bólendi. Ol - «Bayqasan, qazaqtyng sózinde bar, qazaqtyng geniyligi, payghambary» (S.Torayghyrov) demekshi, sóz ónerining ishindegi әr úghymnyng tarihy mazmúnyna oqyrmannyng kónilin audartty. Sóitip, qazaq sanasynda kómeski tartqan nemese bayybyna bara bermeytin kýndelikti qoldanystaghy sóz quatyna kónil bóldi, jandandyrdy. Degenmen, Tynyshtyqbek aqyn búl sýrleudin  basynda túr dep aita almaymyz. Oghan deyin de Oljas Sýleymenovting tuyndylary oqyrmanyna «sóz arheologiyasyn» (M.Fuko) úsynghan bolatyn. Sonday-aq, sana tәuelsizdigining janghyryghynday ghylymy izdenisterimen osy tәsilding ayasyn keneytken zamandasymyz Serikbol Qondybay enbekterining de manyzdylyghy orasan zor. Áytse de, Tynyshtyqbek shygharmashylyghyna degen qoghamdyq súranystyng artuy poeziya tilining qúdireti bolsa kerek. Aqyn oqyrmanyna jetkizbekshi iydeyasyn ghylymiy-logikalyq qasandyqtan ózge, intuitivti sezimdik qabyldaularynyng quatyn qaghazgha iydirip, jýirik bestini taqymdaghanday sezintedi. Aqyn oqyrmany shygharma jelisinen boyyndaghy bolmystyq jasyryn súranystaryna jol tapqanday, tamsana-tanyrqay mәtinnen mәtin tauyp, shygharmany qosa jazyp otyrghanday ghajayyp kýige bólenedi. Aqyn shygharmalarynyng basym kópshiligi lirikalyq sipattaudan góri oishyldyq tanymgha qúralghan. Sondyqtan aqyn ózi oqyrmanyna «cóz sýiegin ólsheme, múndy ólshegin» dep jeteler kókjiyegining týr-sipatyn anghartady.

***

Tynyshtyqbek aqynnyng filosofiyasy aiyqqysh pen úiyqqyshtyng kýresinen túrady. Bizding qarapayym leksikondaghy aiqysh-úiqysh úghymdary. Ayqysh-úiqyshtyng Tynyshtyqbek týsinigindegi formaty ken. Ayyqqysh -  tanghan esin jyiushy, aiyghushy, iyesin tanugha qúmartu bolsa, úiyghushy – tәnirmenen isi joq, úiy, úiyq, úiyghu, úiyghan, úiyqtau úghymdarynyng әrekettik kýii. Sóitip, aiyqqysh pen úiyqqysh – ersili-qarsyly keskilesken koordinat osi ispetti. Ayyqqysh – vertikalidy ot jalyndy jan qalauy bolsa, úiyqqysh – gorizontalidy bir tekti, «bәri-bir» úrandy hayuandyq qalau.

Ayqysh-úiqysh arpalysy adamnyng bolmystyq kýiin sipattaydy. «Kórsem, bilsem, ýirensem men ishsem, jesem, úiyqtasamnyn» aiqasy. Biz «ayqas», «kýres» degen sózderdi oidyng tiyanaghy ýshin qoldanyp, qarama-qarsy úghymdar emes, qarama-qayshy, yaghny biri ekinshisine ótetin qayshylasu úghymdary retinde qoldanamyz. Sol sebepti de, avtor «ómir – kýres» qaghidasynan góri, «ómir – ýilesimdilik» degen ústanymdy úsynady. Sonymen, «bilsem» qasiyetti aiyqqan sana iyesi - anqyghan, qosh iyisti, izgi habar jetkizushi anqyldaq túlgha sipatty.

Aqyn jyrlaryna kóz salsaq:

«...Qanday ghajap ón-boyynnan Qosh anqu!

Kýnnen be, joq kýrenitken týzden be,

Tanu ýshin, bes qaruyng jasanghyn:

QOSh ES,

QOSh OI,

QOSh SÓZ,

QOSh IS,

QOSh JÝZE!..

Qosh Qar Núryn ayap edi qashan Kýn!»–deydi. Yaghny boyynnan qosh, júpar, tartymdy, jaghymdy energiya shyghu ýshin de sana-sezim, is-әreketing ong zaryadty bolu kerek degen fәlsafa. Osy tústa aqynnyng ózi sipattaytyn qazaqtyng bir eski anyzy eske týsedi: «Myndaghan jyldar búryn «óshir» dep te atalatyn Ajal jaryqtyq bir kýni tang ata, ózining ýirenshikti qyzmetin atqarayyn dep Qassaqqa kelipti» dep, bastalatyn anyzda qazaqtyng ajaldy ýsh ret keri qaytarghandaghy sóz bolady. Sonymen, kelip qalghan ajaldy bayqaghan qazaq «Qosh keldin! Qosh! Qosh!» dep, aldynan jýgire shyqqan kórinedi. Al, «Qosh» sózinde «jendet ekesh jendetting ózin de esin shyghara eniretip jiberetin perishtelik izgi quat bolatyndyghy sebepti ajal maqsatynan janylyp, qosh iyening sonynan eripti» degen әdemi әngime bayandalady. Qazaq «bir qyngha eki qylysh simaydy» nemese, «bir keudege eki kónil simaydy» dep, bizding osy tústa qorytpaq oiymyzdy bir-aq auyz sózben týiedi.

Al, úiyq tekti ýsh arsyzdyng biri – maubas–mәngushi (aqymaq), mýnkushi (sasyq) mýnkir iyisti, mónkir (bas bilmes hayuan), mәngir, mәngirt, mәngýrt úghymdary tektes toqyrauly, keri әreket beynesi.

«Mýnkir Jerit!

Tamúqtanyp on ýshinshi mýshesi,

Seni soqsa!.. zang tyshqaqtap, taqymyna týsesin!

Tanyra ghana tap basatyn Qyryq Jany bar qyljalan,

Oghan

sening býiim emes bergen soqqyn-zilzalan.

Qyztekelik Kónilindi Erkekshora súryqta

eliktirip әketer Ol, qayyr súrap túryp ta!

Menshigimen,

Saudasymen,

Sayasatymen (kýilegen!)

eliktire,

kýlli әlemdi soghystyrghan, biylegen;

oyyna

ne

kelse

sony

istep baqqan Ol Kesir

anqyldaghan adamdardyng kóz jasymen kól kósir,

k..in juyp!..

Anqyl Erdi kiresine kerip túr!..» - deydi. Búl zymiyannyng arbauyn qazaq danalyghy o bastan «dýnie – jalghan» qaghidasy arqyly anyqtap, qorghanudyng tәsilderin úsynsa, qazirgi kýni «dýniyege bir-aq ret kelemiz ghoy!» úrany jalghandy jalpaghynan basyp, «menen keyin tasqyn bolsa da, meyli!» degen ústanymgha úiyqqan.

Osylaysha aiyqqysh pen úiyqqysh koordinaty aqyn shygharmashylyghynda әrekettik anqushy – mýnkushi atty kelesi úghymdarmen sabaqtasady. Anqy, anqushy degen úghymdar - perishtelik kemeldikke kóterilgen nemese kemel jaralghan bolmys. Tynyshtyqbek shygharmashylyghy osy úghymgha keng óris arnaydy. Ol kemeldikting shynynda «Es» úghym túr dep daralap alyp, «Es-tin» shapaghy anqushy iyis (anqushy iye, iyesi, es) anqyldaq dep jaydary adamnyng túrqyn beyneleydi. Sóitip, Tynyshtyqbek «anqushy», «júpar», «qosh» ataularyn «Qazaq iyisi» degen toptamagha engizip, qazaqtyng etnomәdeny tabighatyn aishyqtaydy. "Pendelik Esting «anqyry» men «mýnkiri» ýnemi ózara itjyghys kýide bolady. Birde «Mýnkir» - zúlymdyq qabileti, birde «Anqyr» - izgilik qabileti basym týsip túratyn Es iyesi retindegi pendening ekijýzdiligi sonda" deydi Tynyshtyqbek. Aqyn búlardy eki iyghymdaghy әnkir-mýnkir perishtem dep týsinedi. Birining úrany: «Ónerdi ýiren de jiyren», ekinshisiniki «ózing bilme, bilgening tilin alma» degen qarghystyng auyr týri retinde tanys. Sóitip, aqyn qalamynan qazaqtyng mәdeniy-tanymdyq bolmysy tiriledi. Sóz ónerining quatyn angharasyn. "Eng bastysy, – deydi aqyn, – anqyma degenimizdin, aqiqatynda, «Anqyldaq Es (Tәnir, Kýn, Perishte, Tabighat, kemel pende ya Adam, aq jarqyn pende) jaratylystarynyng qúpiyalary haqynda, sol Esterding ghajayyp jasampazdyghy jóninde kemel de kәmil ayandaytyn-bayandaytyn tәnirlik kórkem filosofiya» ekendigin úghynamyz. «Anqyma» sózining eng qasiyetti maghynasy da osynda».

Qazaq halqynyng tanymynda «anqyldaq es» iyelerining prototipterin әr ónirdegi anyz, әngimelerding jelisinen, ómirde bolghan jәne bar adamdardyng boyynan, әuliye-әmbiye, baqsy-balgerlerding ómir sýru ýlgilerinen, sonymen qatar qazaqtyng jalpaq tilindegi «jaqsy adam» dep atalatyn adam túlghasy arqyly kóremiz.

«Qassaq anqymasy» enbegining avtory Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly jaqsy adam, jaqsy qazaq iydeyasyna platforma bolarlyqtay joghary sanalylyqtyng kórsetkishi retinde estilik úghymyn adamy qalyptyng ózegi dep sipattaydy. Osylaysha aqyn óz biyiginde túryp:

«Meniki –haq! Meniki!...» dep, kýn sayyn,

Mezi qyldy, týrli týrli din-shayh.

O sorly din!..

Mendegi eske ense ghoy,

Auzy-basy keter edi qisayyp.

Esim ishi – eren súlu keskindi El,

Qozghalady boz dalaly kósh kýnde!..

Esim ishi – siynu joq púttargha,

Esim ishi – búiyru joq eshkimge!

Esim ishi – jalynu joq juangha,

Esim ishi – salynu joq qúrangha.

Esim ishi –bylghanu joq ósekke,

Esim ishi – qúldanu joq hramgha.

Qúlgha ghana qúlshylyq tәn: jan tәtti!

Sanam maghan Tanyra jolyn tandatty.

Sansyz oilar anqyldaydy esimnen,

Sansyz oilar!.. Kiygiz ýili, salt atty!..

O ondaghy úldar qanday, túlghaly!

O ondaghy qyzdar qanday syrghaly!..

Tanyrasy,

Shanyrasy,

Qonaghy,

Meyirimi!..

Birge kóship jýr bәri!

Meshittengen, shirkeulengen shekpende

Meyir barday, iytenbesin kóp pende.

Iman iysi búrqyraydy Esimnen,

Oy men oiym symbyrlasa ketkende!

Esim ishi – sәby Sózge til – besik,

Esim ishi – joq eshqanday týrme esik...

Esim ishi – DÝNIYENING BARLYGhYN

SÓILEU GhANA,

OYLAU GhANA BIRLESIP:

Bir oy ýrlep (oy ishinde – naq qasqa!),

Bir oy qyrlap (joq bolmystan haqty ashqan!),

Bir oy әrlep әm dúghalap..

әp-sәtte,

Kóz jaratyp ýlgeredi kók tastan!

Dәl solaysha jaratylar túman da!..

Dәl solaysha kýz de, qús ta, jylan da...

Esim ishi – jamandyq joq eshqanday,

«Týnek» degen sózding ózi – Núr onda!

Esim ishi – әne, sonday Adamdyq,

Adam qylyp jiberedi badamdy!

Onda dәndi ósiyettep shashasyn,

Qasiyettep basasyng sen qadamdy!..

Tekten-tekke shattanbaymyn búlay men,

O, Sor-tirlik, synaysyng ba synay ber!

BÝKIL ÁLEM OIGhA AYNALYP, ÚDAYY,

ESIM IShI TILDESEDI QÚDAYMEN!

Ong men soldan,

Biyiktik pen terennen

Jaratylghan oy jaynaydy óremnen!..

JÚDYRYQTAY JÝREGIMMEN MYQShIYa,

BAS ORNYNA KÝN KÓTERIP KELEM MEN!..» - deydi.

***

Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly shygharmashylyghy - shynynda da jenil sholyp shyghamyn degen adamgha qiyndyq tudyratyn, say-salasyn týgendettirmey qoymaytyn tartymdy filosofiyalyq poeziya. Óitkeni, aqyn oqyrmanyn qazaq sanasynda joghalmaghan, biraq qarabayyrlanghan ataular men úghymdardyng ózegine sýireleydi. Onyng shygharmashylyghy osy úghymdardyng ara-jigin aiyryp, birinen song biri órbiytin ne qayshylasatyn ataular tabighatyn asha týsedi. Qazirgi qazaq qoghamynyng qayta janghyru zamanynda әr atau, әr úghym óz ornyna baryp, sana janghyruyna qyzmetshi bolghany dúrys. Kezinde kýlli elding sanasyn ulandyryp, «merezdikti» júqtyrushy, últsyzdandyru iydeyasy kósemining biri F.Engelis sayasy qasaqanalyqpen «til – qarym-qatynas qúraly» dep anyqtama bergen bolatyn. Osy anyqtama saldarynan qarym-qatynas ýshin kez kelgen tilde shatyp-pútyp shýldirleuge jol ashyldy. Tildi úmyttyrghan song ruhtyng әlsireytindigi belgili. Ókinishke qaray, bizding qogham qazir de osy bir qasang qaghidadan boyyn alastata almay otyr. Sóz qúdiretin meylinshe qadir tútatyn halyqtyng bitimindegi passianarlyqtyng kózi – sóz quaty ekendigin, til – mәdeny tiri organizm retinde ómir sýretindigin dәleldeytin bizge basqa anyqtama qajet. Osy oiymyzdy shygharmashylyghynyng basynan-aq avtor jýieli dәleldep qazaq dýniyetanymyndaghy sóz ózegin dóp basyp, «Sóz – sóilep túrghan Ruh» degen quatty, bastysy, kónilge qonymdy anyqtama úsynady. Sóitip, oishyl aqyn sanada qalyptasyp qalghan eski týsinikter ornyna meylinshe qazaqy payym-parasat dengeyindegi óz tújyrymdaryn úsynady. Degenmen, aqyn tújyrymdary jas tolqynnyng tarapynan ýlken qoldaugha ie bolghanymen, birauyzdy qoghamdyq pikir qalyptasuy kemshin tartyp, shygharmashylyghynyng key tústary syngha úshyrap, jyldar ótip jatsa da baghalanuy óz dengeyine jetpey, «birtýrli aqyn» degen tamsanuy men tanyrqauy, ne jatyrqauy men jatsynuy belgisiz «kýngirt» óliara qoghamdyq pikir dengeyinde túr.

Zamanynda ozyq oidyn, tyng iydeyalardyng bastauynda túrghan grek danyshpany Geraklit degen bolghan. Ol adam jany – ot tektes, ýnemi órship, ruhany kemeldikke talpynu, tegin ansau ýstinde bolatyn qúbylys dep týsindirge tyrysty. Biraq, dýnie atomdardan túrady, atom ydyraghanda jan ekesh jannyng da ydyraytyndyghy turaly Demokritting iydeyasy ýstemdik etip, Geraklit iydeyasy qoghamdyq sanagha sanylau tappay, týsiniksiz dep júrt ony «kýngirt Gerakliyt» atap ketken edi.

Qazirgi qoghamdyq sanany jaulau maqsatyndaghy arpalys zamanynda Tynyshtyqbek jәne onyng shygharmashylyghy «kýngirt Geraklittin» keypin kiyip túr.

 

Qarshygha MÚQYSh,

L.Gumiylev atyndaghy EÚU magistranty.

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2169
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2571
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2447
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672