Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Mәiekti 3978 0 pikir 7 Aqpan, 2015 saghat 12:07

«KÓKMÚNAR» ENDI JALGhYZSYRAMAYDY...

Eki jyl búryn әr jerde shet jaghalap qiqalatatyp jariyalaghan tuyndymyzdyng bir ýziginde Múhtar Maghauin aghanyng kitaptary turaly aitpaq bolyppyz:

...Sóitip jýrgende ýshinshi ret belgi berilipti. Semey jaqqa jiyenimizdi shygharyp salmaqqa auylymyzgha jaqyn «Birinshi Almaty» temirjol beketine kelgenbiz. Dәl keste boyynsha ishke kirsek, beket qanghyrlaghy «Ekinshi Almatydan» shyqqan poyyzdyng «Birinshi Almatygha» jiyrma minut keshigip keletinin habarlap jatyr. «Óz elining azamattaryn syilamaytyn eki últtyq kompaniya bolsa, biri: - «Eyr Qazaqstan», ekinshisi myna – «Qazaqstan temir joly» ghoy» dep tújyrdyq ta, 20 minutty birdene etip ótkizu ýshin kitap, baspasóz ónimderin satatyn dýngirshekting birine ýnildik.

Kózimizge Múhtar Maghauinning «Atamúra» baspasynan basylghan «Qypshaq aruy» ottay basyldy. Alghash shyqqan 2007 jyly satyp alyp, qúnygha oqyghanbyz. Endi keybiri beyәdepke juyq, kóbi shiyki, shalaghay kitap pen kitapshalar ortasyna «Qypshaq aruyn» qor etkimiz kelmedi. Jauhardyng topan men topyraqta jatqany kórer kózge qiyn eken. Qayta satyp aldyq.

Aytpaqshy, managhy kitap úrlatu men joghaltu jayynda aitpaq sózimizding kezegi keldi. Jeke kitaphanamyzda joly bolmaghan jazushy – Maghauiyn. «Sary qazaqty» toqsanynshy jyldar basynda auyldan kelgen inimiz qolqalap súraghan song qiyp bergenbiz. «Shaqan sherini» «bizding elding batyry eken» dep Sharyn ózenining bir kezde jolbarys jortqan jaghasynda túratyn bajamyz qalap alghan. Ekeui eki qorjyndy toltyratyn qos kitap «Alasapyrandy» kim әketkenin ishimiz sezedi. Syilas bauyrymyz. «Kókbalaqty» aghamyzdyng qonaqqa kelgen qyzy oqyp jýrgen. Semeyge súramastan ala ketse kerek. Biz de izin indetpedik. Eng qiyny – bir múqaba ishindegi qos kitap «Men» boldy. Múhana sәlem bere baryp, qalap alghanbyz. Qoltanbasymen. Ony ortanshy jurnalist úl «kerek bolyp qaldy» dep, birer kýnge alyp ketken. Tura osy «Men» kitabynda jazushy «balannyng ýlkeygen sayyn kýiigi qiyn bolady» dep edi. Ayna-qatesiz ras eken. Sodan qaytpady. Birer ret sypayylap: úlyng bolsa da – ózindey jurnalist qoy, sonynan dauys qataytyp: qansha jerden jurnalist bolsa da – tughan balang ghoy, súradyq. Ol da úrlatyp alypty. Osylay joghalghannyng ishinde «Qypshaq aruy» da ketken. Ýide qalghany – jalghyz «Kókmúnar». Maghauin bir zapyranynda «kózimning tirisinde «Kókmúnardyn» qayta basylghanyn kórmespin» dep jazghan. Tәube, «Atamúra» baspasy qaytadan basyp berdi. Búl turaly aitqanymyzda jazushy aghamyz «aryq sóilep, semiz shyqqan dúrys qoy» degen sonau sekseninshi jyldardaghy shopandardyng tilimen.

«Kókmúnar» endi jalghyzsyramaydy. Myna jerde «Qypshaq aruy» jetimsiremeydi. Ekeui tórimizde qatar túrady.

Sonymen ne kerek, «Qazaqstan temir jolynyn» jamandatqyr poyyzy Almatynyng eki beketining arasynda maltyghyp jatqanda kezinde qúnygha oqyghan «Qypshaq aruynyn» biraz betin qayta talmap tastadyq. Qanshama ghasyr búryn qashalghan tas mýsin Aysúlugha jan bitip, kerisinshe, jiyrmasynshy ghasyrdaghy mýsinshi Sarjannyng tasqa qashalatyny, bir-birin sýigendikten birde tiri adamdar, birde tas mýsinder bolatyny turaly tanday qaqtyrarlyq sheberlikpen jazylghan kórkem hikayagha úqsas kepke týserimizdi onda bilmegenbiz. Biraq, «Qypshaq aruyn» әldebir týisikpen satyp alghanymyz talassyz eken.

Osy kitaptaghy «Qisyq aghash» atalatyn kelesi hikayattyng da bizge qatysty bolyp shyqty. Reti boyynsha tórtinshi belgi. Otyz jetinshi jyly sýigen qyzy ekeui teatrdan ystyq әsermen shygha «halyq jauy» bolyp tútqyndalatyn qazaq studentining basyndaghy kep. Hikayany taldau mindetimizge jatpas. Tek, teatr ishindegi ýziliste jigit qyzgha shokolod alyp beredi. Spektakli jalghasqanda qyz bir tistep, jigitine beredi. Jigiti bir tistep qyzyna úsynady. Óstip qana óbisken eki jastyng joly teatrdan shyqqan song ekige airylmaq. Búl da – berilgen nyshan eken. Shokolad arqyly sýiisken jan tolqytarlyq epizodqa úqsas oqighany az kýnnen song «ekeulep eske alasyndar» dese nanar ma edik?!

Qaperimizde týk joq, eki hikayany qaytalap oqyghan song birneshe jyl búryn bastap, tisimiz batpay, kónilimiz daualmay qantaryp qoyghan Múhtar Maghauin turaly jazbamyzdy jalghastyrsaq dep qiyaldadyq. Az kýnnen song Múqanovtyn, Núrshayyqovtyn, Maghauinning shygharmalary turaly jazu jayyna qalyp, ózimizding bastaghy kepti termelep keterimizdi qaydan bileyik. Myna jazushylardyn: Býrkiti men Sәlimasy, Asqary men Botagózi, Erboly men Mentayy, Tanasy men Zamany, Aysúluy men Sarjany, Qyzy men Jigiti kitapta bastan keshken oqighalar óz ómirimizde jalghasaryn qaydan bileyik?!.

...Búl agha turaly ýlken maqala bastap, biraq sony jalghastyrugha jýregimiz daualamay jýrgeni ras. Ózi eleuli tuyndylarynyng qataryna qospaytyn «Qara qyzyn» tura әjemiz qaytys bolyp jatqan, el-júrt jerleuge jinalghan qaraly týni kәresin shamnyng jaryghymen tauysyp edik. Onda shamamen toghyz-on jasta ekenbiz. Sodan beri talmay, tynbay oqyp kele jatqanynymyzgha myna ýzindi kuә shyghar.

 

Qúrmetpen,

Qaynar OLJAY.

 

Abay.kz

0 pikir