Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Qogham 6034 0 pikir 8 Aqpan, 2015 saghat 10:33

Bekjan TÚRYS: SANANY OYaTATYN IYDEOLOGIYa ÁLSIZ BOLYP TÚR...

Býgingi qogham auzy dualy, kórgeni men týigeni kóp azamattargha zәru. Sonday boyynda qarapayymdylyghy, darhan danalyghy men qazaqy qaghidasy bar, kórermen qauymgha Aqylbay aqsaqal retinde keninen tanylghan akter, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Bekjan TÚRYS myrzamen súhbattasqan edik.

–Bekjan myrza, sizdi «namazgha jyghyldy» degen sóz bar ghoy: osy qanshalyqty shyndyq?

– Shyndyq ekeni ras. Bilesiz, qazaq dalasyna islam kelgeli payghambarymyzdyng sýnnetin saltqa, dinin dәstýrge ainaldyrghan halyqpyz. Áleumettik-túrmystyq saltymyz, bitim-bolmysymyz islammen bite qaynasyp, jaqsylyqtyng túsynda jaghalaspay, jamandyqtyng túsynda tabalaspay, órkeniyetke qadam basqan elmiz ghoy. Kezinde, qyzyl imperiyanyng túsynda tilimiz túsauly, qiyalgha kisen salyp tastap, aldymyz or, jolymyz tar bolghan kýnde de qazaq ózining dinin joghaltqan joq. Áyteuir auyldyq jerde atalarymyz tyghylyp oqysa da, namazyn oqityn. Adamdy aqyret pen dýniyede naghyz baqytty etetin «illahiy» jýie ekenin bilgennen keyin, músylman ekenimizdi bilip, namazgha kelgenimiz bar. Allagha shýkir!

– Búny súraghan sebebim – «namazgha jyghylghan» talay talantty jigitter «saytangha serik bolmaymyz» dep, ónerden, ghylymnan jyraqtap ketkenin bilemiz (Bekbolat Tileuhan, Beybit Saparaly, Múhametjan Tazabekov, Sәken Qalymov, t.t.). Bizdegi islamdyq imannyng progresske qarsy bolu ýrdisin qalay týsinesiz?

– Árkimning qúdayy ózining jýreginde. Keyde eshtenening bayybyna barmay, «mynau anaday-mynaday» dep, bireuding artynan sóz aitqyshpyz ghoy. Onyng qanday ekenin haq Taghala biledi. Men jana tilge tiyek ettim ghoy, keshegi Abay men Búqardan qalghan, dalanyng islamyn ústanghan halyqpyz. Ras, týrli-týrli namaz oqityndar bar. Qarap otyrsanyz, әr jerde әrtýrli uaghyz aitylyp jatady. Sol aitylyp jatqan uaghyzdarmen kelispeytin tústar da bolady. Payghambarymyzdyng (s.a.u.) hadiysinde de aitylghan: «Eger aitylyp jatqan uaghyz sening jýregine qonymdy, aqylyna syiymdy bolsa – meniki, eger jýrekke qonymsyz, aqylgha syiymsyz bolsa, onda ol – meniki emes».

Negizinde últty úiytqy etetin – parasat, adamdy abzal etetin – iman. Mahatma Gandiyding bir sózi bar: «Qúday – ash adamgha nan bolyp kórinui mýmkin» degen. Sol siyaqty әrkimdiki – әrqalay. Men ózi shynayy, taza qazaqpyn. Osy kýnge deyin bireuding uaghyzymen emes, keshegi babalar ústanghan dinmen jýremin.

Biz keng dalany jaylap, kóship-qonyp ómir sýrgen sauyqshyl halyqpyz. Kóneden kelgen dýniyeni, asyl múramyz ben mәdeniyetimizdi, әdebiyetimizdi sypyryp tastamauymyz kerek. Qazir barlyq jerde janashyldyq qoy. Men ýnemi aityp otyramyn, janagha úmtylu ýshin, ótkennen ónege alu kerek. Din – qazaqpen emes, qazaq – dinmen susyndaydy ghoy.

– Býgingi qanday da sahnada bolsyn, qoghamdyq ómirdegi taqyryptyng bәri bar: joghy bireu – sayasat qana. Búl pikirmen kelisesiz be?

– Kelispeymin! Elbasynyng bir jaqsy sózi bar: «Sayasat kýnde ózgeredi, al din – mәngilik» degen. Sayasatty estiginiz kelse, «Qojanasyr tiri eken» degen qoyylymgha keliniz, sonda sayasattyng kókesin aityp beremin.

Al endi sayasatqa kelgende óner adamdarynyng ýni shyqpay jatatyny ras. Qyzmeti men balalaryna ziyany tiymesin dep, bәrimiz bir shyrmauda otyrmyz. Ádildik aitugha, aqiqattyng aldynda býgejektep qalamyz. Betke aita almaymyz, betke aitu – ókpe aitu emes qoy.

Biraq tura osy nәrsege kelgende, óner adamdary osal bolatyny ras. Ózing ómir sýrip jatqan ortana óz oiyn, pikiring bolmasa, adamsyng ba? Keyde qoghamgha belsene aralasqyn-aq keledi, biraq aldyndy orap túratyn adamdar bolady...

Men orayy kelgende sayasaty aralas sózden eshqashan jaltarghan emespin. Eshqashan aqiqattyng aldynda býgilgen emespin, aitatyn oiymdy jazyp, tipti sahnadaghy qoyylymdarda paydalanyp jýrmin.

– Reseyding kez kelgen óner adamy óz elining bolashaghy ýshin alandap, biri – Putinning imperiyalyq sayasatyn jaqtap, ekinshisi – qarsy bolyp jýrgenin estiymiz. Nege bizding óner adamdarynda osynday belsendilik joq dep oilaysyz?

– Osy jóninde jaqynda «Ayqyn» gazetine súhbattasqanda aitqan edim. Qaytalap aitamyn, últ ýshin, til ýshin kelgende, óner adamynyng ýni shyqpaydy. Nege ekenin ózim de týsinbeymin. Dastarhan basynda – danyshpan, kóshege shyqsa – kósem, jiyngha týsse – sheshen, al nege sol sheshendigi men kósemdigin últtyng jolyna salmasqa? Keyde joghary jaqqa syn aitsan, olar syn emes, seni qarsy kýsh retinde qabyldaydy.

Dúrys aitasyz, Reseyding kez kelgen әnshisi Reseyding bolashaghy ýshin alandaydy. Olardyng belsendiligi súmdyq, tipti kez kelgen mújyghyna deyin: «O, gospodi, spasy moy Rossii!» dep túrady. Bizge kelsek, ylghy sol – preziydenttik stiypendiya ala almay qalghanyn, Memlekettik syilyqqa ilinbey, bir konsertke shyqpay qalatynyn aitady. Qarap otyrsanyz, aiqay-shudan qúralghan jalghan patriotizm jastardyng sanasyn ulady, qazaqy minezinen aiyrdy. Kópting kónili kónilshek shoudyng jeteginde ketip jatyr. Sony oyatatyn, týrtetin iydeologiyamyz biraz әlsizdeu bolyp túr.

Talay zobalang kórip, talay taryghyp ta, toryghyp ta ósken últymyz birjola ýmitsizdikke boy aldyrmay, kerisinshe, ruhani, ishtey medet izdegen úrpaqtyng ókilimiz ghoy. Jaugershilik zamanda da, asharshylyq kezde de bizding ruhymyz qúldyramaghan edi. Qazir, shyny kerek, bizding ruhymyz qúldyrap ketkendey. Últ pen úrpaqtyng namysyn oyatuymyz kerek. Tarihyn, tegin bilmeytin úrpaq jetilip shyqty. Mine, solar qauipti. Al tilin, dinin, dilin bilmeytin, últyn syilamaytyn adamnan jaqsylyq kýtuge bolmaydy. Olar tughan jerin emes, toyghan jerin ghana syilaytyn «kosmopolit úrpaq».

– Álde bizdegi qazaqy mentaliytet boyynsha ýlkenge, úlyqqa qarsy bolmau kerek degen sayasattyng salqyny jaghympazdyqqa úlasqan siyaqty ma, qalay oilaysyz?

– Úlyqtyq pen kishilik bir bólek, jaghympazdyq pen jaltaqtyq bir bólek. Men bir tanys aghamnan: «Aytynyzshy, biz qanday últpyz?» – dep súradym. Sonda ol: «Satqyndaryng satymen kóterilip, jantyqtaryng әli ólmegen elsinder!» – degen edi. Jantyqtarymyz sol jaghympazdyng jarapazanyn aityp jýr. Qazandy qaspaghymen, siyrdy baspaghymen jútyp jatqan bәleqorlar men jalaqorlar elding irgesin sógip bitti desek, ótirik emes. Últyn shyn sýietin, tereng oilaytyn tekti úrpaq qana el qamyn oilaydy.

– Órkeniyetti Europada mәdeniyet teatrmen ólshenetini anyq nәrse. Bizde el basqaratyn, qoghamgha biylik jýrgizetin sheneunikter teatrda boy kórsetpeydi. Biraq olar ózderin qoghamnyng qaymaghy sanaydy. Eger olar «qaymaq» bolghanda, bizding mәdeniyetimizding qanday bolghany? Osyny oilanyp kórdiniz be?

– Búl turaly ylghy aitylyp jýr. Ras, Europada mәdeniyet teatrmen ólshenedi. Ár últtyng ózining bolmysy bar, kelbeti bar. Mysaly, kez kelgen últtyng kelbetin tanytatyn 3 qazyghy bar: tili, dini, dili. Árbir azamattyng paryzy osy ýsheuine qyzmet etu. Qazaqqa últtyq sana men últtyq ruh kerek. Últtyq sana men últtyq ruhtyng amandyghy - órkeniyetke endi qadam basqan elding amandyghy.

Bizding mәdeniyetimiz – qanmen kelgen mәdeniyet. Qazaqtay tektilikti saqtaghan halyq joq. Bizding qanymyz taza, biraq janymyz tazarmay jatyr. Keshegi Tәttimbet, Qúrmanghazy, Dina apalarymyz bir ghana qazaq elin emes, býkil әlemdik órkeniyet pen mәdeniyetting asyl qazynasyn qúrady. Al Batystyng mәdeniyeti qazaqqa mәdeniyet bola almaydy. Qazaqtyng mәdeniyeti dara, bólek. Men keshegi kýngi qazaqtyng mәdeniyetin joghary qoyar edim. Keshegi kez kelgen qazaqtyng balalaryn qarasanyz, әke-sheshesin mýltiksiz tyndap ósken. Al býgin ósip kele jatqan jas úrpaq Europagha eliktey me, әlde ekrannan kórgeni me – әiteuir qatygez bolyp ósude. Biz eseygenshe, 8–9 jasqa kelgenshe apalarymyzdyng qoynynda jattyq. Ananyng qoynynda jatqan bala meyirimdi bolmaghanda, qanday bolar edi? Býginde sol meyirimnen aiyrylyp bara jatqandaymyz. Bәri ózimizge, әsirese analarymyzgha tikeley baylanysty. Últtyng últ boluy – anagha qatysty.

– Internettegi bir jazbadan «eger Bekjan jazushy bolsa, Tynymbay Núrmaghambetov siyaqty jazar edi» degen pikirdi oqyghan edim. Búl – sizding jazushylyq qyrynyzdy biletin adamnyng pikiri bolghany ghoy?

– Jazushylyqpen ainalyspasam da, Tynymbay aghanyng kóp dýniyelerin sahnaladym. Tynymbay aghanyng sol dýniyelerin jaqsy jetkizdim, ol kisi óz baghasyn bergen. Soghan qarap, salystyryp aitqan shyghar. Jazushy bolmasam da, әleumettik jelilerde kelispey jatqan kemshin tústardy, elimizde bolyp jatqan jaqsy nәrselerdi jazyp túramyn. Mening o bastaghy kәsibim – akter, Allanyng bergen rizyq-nesibesi – teatr. Ózimdi tek teatrdyng adamymyn dep sanaymyn. Ánshi bolyp ketuge bolar edi, biraq Alla maghan talant berdi, sol talantty adal kýzetuim kerek.

– Aytpaqshy, basqalar siyaqty әnshilikti bir kәsip qylmauynyzdyng sebebi nede?

– Áu demeytin qazaq joq. Qazaq dalasy әlimsaqtan beri, qay ónirine barsang da, әn men jyrdyn, kósemdik pen sheshendikting qaynar kózi. Árbir qazaq әndi janyna serik etken. Keshegi әndi biz de janymyzgha serik ettik. Múhtar Áuezovting sózimen aitsaq: «Ánge әues, kýige qúmar bala jany súlu, taza bolyp ósedi», – degen. Meni de taza bolsyn dep, әnge әues etip ósirdi. Aqsaqaldar men atalarymyzdyng arasynda jýrgen kezde: «Al, balam, qolyna dombyrany alyp, Maylyqojanyng bir termesin ait», – deytin sol atalarymyzdyng yqylasy men batasyn alyp ósken balamyz. Bary – sol ghana.

– Marqúm Áshirbek agha Syghay: «Ánshi-akterding deni toyda jýr. Masang ortada jyltyndap jýrgen әrtis sahnada da sýrinedi. Bizde toy jaghalamay, ózin-ózi saqtaytyn jigitter az» degen edi. Áshekenning sondaghy aitpaghy – әnshi men әrtisting asabalyq óneri edi. Al siz sol asabalyqty qoyypty dep estidik...

– Asabalyqty tastadym dep, ótirik aitpaymyn. Asabalyqqa búrynnan qyzmet etip kelemin. Asaba bolghan kýnning ózinde yltyn-jyltynnyng asabasy emespin, salmaqty asabamyn. Biraq qazir eshkimge salmaqty sózding qajeti joq, kerisinshe, arzan sóz, anekdot aitatyn jigitterdi jaqsy kóredi. Múzafar aghamyz Álimbaev: «Toy – tәrbiyening mektebi» degen edi.

Bir shetinen toyda akter ózine kóp obraz jinap qaytady. Sol maqsatpen de toyda jýremiz. Áshirbek agha solay aitty dep, asabany tastay almaymyn. Mening jalaqymdy kótergen kýni asabalyqty mýlde qoyatyn shygharmyn. Toygha kýnde baryp jatqan joqpyn, aiyna bir ret barsam – bardym, barmasam 2–3 aida bir ret baramyn.

– Sizben osy súhbattasugha dayyndyq barysynda óz auylynyzdyng tynys-tirshiligine, onyng әleumettik jaghdayyna jiti qaraytynynyzdy, shamanyz kelse, eldegi aghayyngha jәrdem jasap túratynynyzdy bildim. Búl perzenttik qana paryz ba, joq әlde alys qoynauda qamalyp qalghan auylgha arasha týsuding amaly ma?

– Bir jaghynan, perzenttik paryz, endigi bir jaghynan – auyldyng túrmys-tirshiligine ruhany kómektesu. Árkim ózining ósken jeri – temir qazyghy dese bolady. Kim ózining tughan jerin jek kórsin? Mening auylym kezinde kolhozdyng bir bóligi boldy. Shette, qarausyz, auyz susyz qalghanda, jýgirgenim ras. Ýmbetov aghamyzdyng aldyna baryp auyldyng jaghdayyn aitqanymda, ol kisi razy bolyp: «Mening aldyma kelgender ýi, jer súraushy edi, Bekjan, seniki azamattyq eken» degen edi. Árbir azamattyng asyl paryzy – eline, jerine qyzmet etu.

– Býgingi súhbatta bәrin aitsaq ta, teatr taqyrybyn kende qaldyrghan siyaqtymyz. Aytpaqshy, teatrgha degen kendelik kimnen: kórermennen be, ýkimetten be, ruhaniyattyng tozyp bara jatqanynan ba?

– Áriyne, ýkimetten! Últtyq status ala almay jýrgenimizge qansha jyl boldy?! Basshylyqtyng júmysyna aralaspaymyn, óz kәsibimdi biletin adammyn. Kendelik bolyp jatsa, ol bizding jalaqymyz. Sosyn janym ashityn bir jaghday – jastardyng baspana mәselesi. Bizding kezimizde ýy kezeginde túratynbyz, olarda býgin onday ýmit te joq. «Basynda baspanang joq bolsa, basym bar dep aitugha úyalady ekensin» degen sózdi jii aitamyn. Jastar tannan keshke deyin osynda jýrse de, alatyn jalaqysy mardymsyz. Solargha qarap, janyng ashidy. Keybireuler «akter» bolu onay eken, jyltyrap teledidarda jýredi dep oilauy mýmkin. Olay emes – qiyndau...

– Al Aqylbay aqsaqal siyaqty telejobalargha oralu jaghy oida bar ma?

– Ony qaytyp jasay qoymas. Biraq sol aqsaqaldyng tilimen kóp nәrse aitqyng keledi. Shirkin-ay, keshegi qarttarymyz qanday edi? Aytqan sózi ótetin, elding arghy-bergisin biletin, zamanyn oilap, dәiek sózi – arghysy Qúrannan, bergisi – qissalardan bastalatyn, ýsterinen dalanyng iyisi anqyghan qarttar qayda qazir? Kezinde býkil bir aimaqty aqsaqal basqaratyn. Tipti auyldyng әkimi aqsaqaldyng aldynan ótip, batasyn alyp, birge aqyldasatyn. Býginde aqsaqaldar әkimderding aldyna qol qusyryp barady. Osynday aqsaqaldar taqyrybynda bir telejoba bolsa dep armandaymyn...

Qazirgi әjelerimizding týrin kórip jýrsizder. Keshegi ardyng sýtimen auyzdanghan, kiymeshegi kirlemegen analarymyz qay kezende de erine serik, uәdesine berik bolghan. Al býgin she? Býginde bizding jasymyzdaghy kelinshekter, әje bolatyn apalarymyz erinderin boyap, sholtighan shortiyn kiyip, basynda bózi joq, múra qylatyn sózi joq. Osyghan da janyng auyrady.

Últymyzdy ilgeri jetekteu – imangha baylanysty. Soghan qaraghanda, imanymyz әlsizdeu me dep oilaymyn.

Súhbattasqan Jansaya ERTAY.

 

Abay.kz

 

DEREKKÓZ: «Obshestvennaya pozisiya»  gazeti (proekt «DAT» №05 (276) ot 05 fevralya 2015 g.)

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Bekjan TÚRYS: MEN EShQAShAN aqiqattyng aldynda BÝGILGEN EMESPIN»

0 pikir