Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Mәiekti 6266 0 pikir 9 Aqpan, 2015 saghat 10:17

QAZAQTYNG ÝSh TOQSANY: TÚLGhA MEN TOLAGhAY

Almatydaghy Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrliginin Ghalymdar ýyinde "Ghylym sardarlary" baghdarlamasy ayasynda aghymdaghy jylghy aqpannyng 4-i kýni qazaq halqynyng ýsh ayauly perzenti, ghúlama ghalymdary, qazaq tilining jәne týrkologiyanyng tanymal maytalmandary, úlaghatty ghylymy ústazdarymyz  -  Ábduәli Qaydar, Rabigha Syzdyq jәne Shora Sarybay syndy ataqty akademikterimizding 90 jasqa tolghan mereytoylaryna arnalghan saltanatty basqosu bolyp ótti.

Jiyndy QR ÚGhA preziydenti Múrat Júrynúly ashty. "Ghalymdar ýiinin" diyrektory Roza Ospanqyzy, akademikter Súltan Sartaev pen Amanjol Qoshanov, "Qaynar" uniyversiytetining rektory Erenghayyp Omarov, filologiya ghylymdarynyng doktorlary Erden Qajybek, Jamal Mankeeva, t.b. ghalymdar sóz sóiledi. Jinalysty Halyqaralyq "Qazaq tili" qoghamynyng tóraghasy, akademik Ómirzaq Aytbayúly jýrgizip otyrdy. Arasynda tәtti kýy men әsem әn tyndaldy, Altynbek Qorazbaev basqarghan top eldi ónerimen tәnti qyldy.

Ýsh akademikting ómiri men shygharmashylyghyna, ghylymy enbekterine arnalghan osy ýlken jiynda jasalghan bayandamalardyng biri retinde filologiya ghylymdarynyng doktory, professor E.Qajybektin sóilegen sózin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

​1981 jyl, osydan tap 34 jyl búryn... 

Totalitarlyq qyzyl kommunistik tajal jýiesining qylyshynan qan tamyp túrghan kezen. 

Býkil sovet elderi bilek sybana kommunizmge jetemiz dep tyrbanuda. Qoldaytyndar qoshemet pen qol shapalaqqa bólenude, qoldamaytyndar... Ol kezde qoldamaytyndar mýlde kórinbeushi edi. Qoldamaudyng ózi әste mýmkin emes siyaqty. Onday oidyng ózi óreskel zang búzushylyq dep baghalanatyn zaman edi ghoy...

​Men kandidattyghymdy qorghap, Til bilimi institutynda ghalym-hatshy bolyp jýrgen kezim.

Áli esimde, býkil bólimderge mikrofony men dinamiygi bar baylanys qúraldary ornatylghan, al diyrektor, diyrektordyng orynbasary jәne ghalym-hatshy kabiynetterine 20-30 nýktesi bar úzyn selektor qondyrghylary qoyylghan. Nýkteni basyp qalghan jaghdayda, qalaghan qyzmetkerdi shaqyryp alugha nemese tapsyrma beruge bolatyn. 

​Jazdyng shuaqty kýnderi.

Býkil KSRO, respublikamyzdyng jalpaq júrtshylyghy toylap, shulap, dýrildep jatqan nauqandy shara  – Qazaqstannyng Reseyge «óz erkimen qosylghanyna» 250 jyldyq merey toyy búl kýnde.

Instituttyng diyrektory Ábekeng Qaydarov, orynbasary Shora Shamghaliyúly aghamyz.

Institut qúramynda Úighyrtanu ortalyghy bar. Olarmen bir újymday, bir ýiding balasynday tatu-tәtti aralasyp túramyz.

Saghat tura 10-da Lenin sarayynda eng joghary dengeydegi Qazaqstan kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining saltanatty Plenumy ashylmaqshy.

Qatelespesem, sol jylghy plenumgha Brejnevting ózi kelgen bolu kerek.

Onyng aljyghan túsynyng shyrqauyna jetken kezi edi. 1981 jyly sol Brejnevting partiyada bolghanyna da 50 jyl tolghan eken. Soghan oraylastyryp Mәskeude saf altynnan bir-aq dana arnayy shygharylghan qymbat tósbelgini de, kezekti tórtinshi (!) “Kenes odaghynyng batyry” (“Geroy Sovetskogo Soyza”) medalin de omyrauyna tәltiregen shaldyng taqqan jyly. Qazaqstan da qalyspay, sol Brejnevti avtor retinde atap “Ob aktualinyh problemah partiynogo stroiytelistva” degen qalyng kitabyn Almatyda basyp shyghardy.

Qysqasy, býkil halyq teledidar bolsa teledidardy, radio bolsa radiolaryn qosyp, kósem basshylarynyng sózderin múqiyat tyndaugha, sanalaryna toqyp alugha mәjbýr boluda...

​Bizge múny qatal eskertken.

Institut újymy dayyn otyr.

1981 jyldyng taghy bir ereksheligi, sol jyly Dzerjinsk degen qalada óte keng auqymda Býkilodaqtyq konferensiya ótkizildi. Oghan barsha KSRO ókilderi qatysty, qatysushylardyng sany 20-30 myng delegattan asqan. Taqyryby bireu-aq: alkogolimen kýres, araqqa tiym salu.

Búl kompartiyamyzdyng óz qadaghalauyna ala bastaghan nauqandarynyng bas kezeni edi...

​Saghat ongha bes minut qalghanda institut selektorynyng býkil nýkteleri sart-sart qosylyp, Shókenning sanq etken dauysy barsha bólimderge estildi:

–  Qúrmetti Qazaqstan azamattary, qúrmetti hanymdar men myrzalar, qúrmetti qalamdastarym! Býgin erekshe kýn, erekshe meyram, erekshe quanysh! Býgin Qazaqstannyng Reseyge óz erkimen qosylghanyna 250 jyl tolypty.

Sondyqtan qazaqtargha býgin 250 gram araqty qúiyp alyp tartyp jiberuge rúqsat beremiz. Biraq, nazarlarynyzdy myna jәitqa audarghym keledi: tek qana qazaqtargha rúqsat. Mysaly, bizding institutta úighyrlar da bar. Úighyrlardyng Qazaqstangha óz erkimen qosylghanyna әli de 250 jyl tolghan joq  –  әri ketse elu gramdyq uaqyt. Sondyqtan, olar jónin bilsin...

​Múnday sózderdi ol kezde aitu týgili, estuding ózi qylmys sanalatyn. Býkil institut demderin ishke alyp tyna qaldy. Úshqan shybynnyng yzyny aiqyn estiletin tynyshtyq ornady.

Al, endi, selektorge kelsek, ol ýzilgen joq, Shóken sózin әli jalghastyryp jatyr:

​–  Á-ә-y, degenmen, myna úighyrlarymyz, qazaqqa qaraghanda eti tirileu ghoy. Olar qazaq ýshin de, ózderi ýshin de bir-bir tartyp jiberip, 250 emes, 300 gram iship qoyyp, qaytadan bizdi eki ortada qaldyratynyna kýmәnim joq, dostar...

​Myna, osy kýnderi, bizding ýide de bir shaghyn toyymyz bar. Qymbat jengelerinnin, myna mening әielimning de maghan óz erkimen qosylghanyna pәlen jyl tolyp qalypty.

​Endeshe, toylarymyz qútty bolsyn, aghayyn!

​Qayta sart-sart etip selektor nýkteleri birinen song biri óshirildi.

​Býkil institutta tynyshtyq ornady...

​Qazir múny eske alu onay.

Alayda sol kezde búl sózdi estigen adamgha әseri – jarylghan bombadan esh kem emes-ti. Birinshiden, memlekettik mekemelerding bәri derlik «ýndemes» KGB tynshylaryna toly edi. Ekinshiden, әr jerde kompartiya úiymdary qatal júmys isteushi edi. Múnday sózderdi aitu  –  kenes ýkimetine ashyq qarsylyq bildirumen parapar is sanalatyn.

Múny jaqsy bile túryp, ishtegi narazylyghyn jasyra almay, әdeyi sony syrtqa shygharghan osynday Shókenning qaljyny   –  ýlken azamattyq batyrlyq edi, qaysar jýrekting qarsylyq әreketi, qazaqtyn, qazaq halqynyng atalmysh oqighagha kózqarasyn ashyq bildiretin ashy shyndyghy edi búl.

​Biraq, әtteng osy aitylghandar tiyisti oryndargha jetip ýlgeripti. Ertengi kýni-aq instituttyng diyrektoryna qatang sógis jariyalanyp, audandyq partiya komiyteti shúghyl búiryq shyghardy:  «Joldas Sarybaev kommunistik partiya qatarynan alastatylsyn!»

​Ózin dereu shaqyrtyp alyp:

​–  Partbiyletinizdi tapsyrynyz!  –  dep әkirendegen úlyqsymaqqa Shókenning jauaby atylghan oqtan auyr tiygenin Shora Shamghaliyúly ózi bizge aityp bergen:

​–  Mende partbiylet joq!

​Shókeng әdeyi partiyagha mýshe emestigin birden aitpay, eshtene bilmegensip, bastyqtyng jýikesin júqartu ýshin ýndemey móliyip túra beripti.

– Qalaysha joq? Partbiyletiniz qayda?

– Joq dedim ghoy, joq. Endi joq bolsa, qayteyin?

– Joghalttynyz ba?

Ol zamanda «kәmýnis» bolmay mekeme basshylyghyna taghayyndalu әste mýmkin emes sharua edi. Shókendi ghylymgha sinirgen qyruar enbegi ýshin alatauday aibarly Ismet Kenesbaev, Mәulen Balaqaev, Ghaynetdin Músabaev syndy akademikterimiz bolmay jýrip, bar abyroyyn salyp, osy jauapty oryngha әreng degende otyrghyzghan edi.

Shókeng jaghdaydy jaqsy bile túra, әdeyi qyrsyghyp, týsinbegensip:

–  Joq, men partbiyletti joghaltpadym. Mende partbiylet joq! Ol joq bolghan son men ony sizge bere almaymyn da, tapsyra almaymyn! – dep, teris búrylyp, bayau aqsandap audandyq partiya komiytetinen shygha berdi...

Ondaghy bastyq dal bop qala beredi...

Men sózimdi әdeyi Shókennen bastadym. Óitkeni, Shókenning toyy әli alda. 

Ústazym Ábeken men Rabigha Sәtighaliqyzynyng mereytoylaryn juyrda atap óttik. Ábduәli Qaydar men Rabigha Syzdyq toylary ghana retinde emes  – barsha qazaq xalqynyng toyy, quanyshy, merekesi retinde. Desek te...

Keybir adamdar  –  ghasyrda bir-aq ret tuatyn adamdar  –  bizder siyaqty et pen sýiekten jaralghan pende bolsa da, olar óz ómirlerinde tughan elinin, memlekettin, últtyng  altyn qoryna, mәngi qazynasyna, úly maqtanyshyna, menshigine ainalady. Ókinishke qaray, onday adamdar óte siyrek kezdesedi. Biraq, sonday adamdardyng ónegeli ómirleri mynjyldyqtardy enserip, adamzatty ilgeri bastyrady.

Qazaq til biliminde yassauitanu men jalairitanudyn, tarixy semasiologiya, әdeby til teoriyasy, aqyn-jyrau tili jәne til mәdeniyeti, emle men orfografiya, abaytanu men axantanudyng – osynshama qyruar salalarynyng irgesin qalaghan jalghyz bir-aq kisi ekenine jәne sol kisining ózi súlu qyz [aqyn Qasym sýisine jyr arnaghan qyz!], sýiikti jar, ýlgili ana, qazaqtyng meyirman әieli ekeni qanday ghajap!

Bir-aq mysal keltireyin.

Ataqty kýishi Dinanyng dýniyejýzinde, býkil adamzat tarixynda eng alghashqy, eng birinshi kompozitor-әiel bolghanyn biz bilemiz be, aghayyn? Jaraydy, bilemiz deyik, bilemiz dep esepteyik  – óitkeni, múnday keremet mәlimetti bilmeymiz deuding ózi úyat nәrse ghoy.

Al, endi, sony bile túryp dúrys baghalay aldyq pa dana túlghamyzdy?

2-3 jyl búryn Dinaday túlghamyzdyng tughanyna 150 jyldyq meretoyy ótti.

Myna túrghan týrikter, eng alghashqy kompozitor-әiel týrkitektes, tuys, bauyr qazaq xalqynan shyqty dep, aghynan jarylyp, býkil Týrkiyada apamyz Dinagha kóshe attaryn da berip, eskertkishterin de ornatyp, týrli dengeydegi konsertterin de qoyyp, tipti  ýlken bir parktyng atyn da úly anamyzdyng atymen atap, quanyshtary qoynyna syimay quanyp jatty.

Al biz she, ataqty kýishi Dinanyng óz xalqy, tughan memleketi, shyqqan últy, biz ne istedik?

Týk te istemedik.

Jasaghanymyz sózge de tatyrlyq nәrse emes.

Rabigha apamyzgha da ghylymda, ghalymdardyng ishinde dengeyi teng keletin bir adamdy aityp kórinizshi? Otyz-qyryq ghylymy kitapty jazghan jәne de jay kitapty emes: әr monografiyasy – ghylymnyng óz aldyna zerttelmegen tyng baghyty, qiyn dara salasy, bilim men ilimning danghyl joly.

Qay elde múnday ana, múnday dana bar? Tek qana bizde, aghayyn. Qazaqta.

Al, endi, sen qazaq, osyghan layyq ne atqardyn? Dana anamyzdy alaqanyna salyp әlpeshtey aldyng ba, enbegine layyq  –  basqasy bylay túrsyn  –  layyq baghandy bere aldyng ba? Joq, joq jәne taghy da joq dey alamyz.

Oylan, qazaq! Oyanuyng ýshin, oilanuyng kerek! Áli kesh emes.

Sózimdi Shora Shamghaliyúlynan bastadym emes pe.

Shókeng turaly aita bersek, sóz jetpeydi. Sóz jetse de –  uaqyt kótermeydi.

Qazaqtyng leksikografiyasyn, dialektologiyasyn, altaistikasyn shyrqau biyikke kótergen adam. Shoqantanushy, bibliograf, futbol zertteushisi, әzilkesh, әnshi, muzykant, aqyn, seri, sheshen... Ayta beresin, aita beruge bolady. Bәribir tauysyp aitu mýmkin emes. Ámbebap adam. Erekshe adam. Ghajap adam. Bayaghyda-aq anyzgha ainalghan adam, bayaghyda-aq qazaq xalqynyng sýiikti personajyna, keyipkerine ainalghan túlgha. 

Búl anyz adam aramyzda jýr. Ómirin tughan eline arnap, kóz mayyn tauysyp, qazaqtyng sarqylmas qazynasy – sóz baylyghyn tirnektep jinaghan jan. Ózi ýshin emes  –  sen ýshin, qazaq xalqy. 

Ábekeng turaly әngime órbitsek – sózimiz odan sayyn arta týsedi, quanyshymyz ben maqtanyshymyzda shek joq (qaranyz:  http://almaty-akshamy.kz/?p=30784 ).

Soghys ardageri, til tariyxshysy, týrkolog, etnolingvist, úighyrtanushy, etimolog, komparativist. Sayasatker, til janashyry, qazaqtyng til bilimining negizin qalaghan túlghalardyng biri. Kózi tiri klassiyk.

Mandayaldy batyrymyz desek batyrymyz, ghalymymyz desek ghalymymyz, úlaghatty ústazymyz desek ústazymyz. Odan ýlken ataq bar ma?

Qúrmetti halayyq, nazarlarynyzgha taghy bir saual: memlekettik dәrejede osyghan oray jauap bere bildik pe biz?

Men keshe ghana Bakuden konferensiyadan keldim. Taqyryby  –  «Qorqyt ata múrasy». Qorqyt ata jyryndaghy sujetterding ataqty kóne grekting «Iliadasy» men «Odisseyine» núsqa bolghanyn (!) tura 200 jyl búryn tanymal nemis ghalymy Fridrih fon Dis naqty dәleldegenine arnalghan basqosu edi. Jiyngha Europadan da, Aziyadan da kóptegen ghalymdar qatysty. Qorytyndy qararynda konferensiya búl manyzdy taqyrypty jan-jaqty zertteu ýshin  – 

týrli ghylymy zertteulerdi;

ekspedisiyalardy;

kino týsirilimderdi;

ensiklopediyalardy;

bibliografiyalyq basylymdardy;

qoljazbalardyng týpnúsqa faksimiyle jinaqtaryn;

basqa tilderge audarudy;

túraqty týrli dengeyde basqosulardy úiymdastyrudy;

JOO-yna, mektepterge jekelegen kurstardyng engiziluin qamtamasyz etudi;

kóptegen konkurs, jarystar jariyalaudy;

festivaliderdi úiymdastyrudy;

әn-kýi-anyz múralaryn zertteudi;

týrki respublikalarynda Qorqyt ata esimi berilgen kóshe attaryn, eskertkishterin kóbeytu mәselesin qolgha alu;

arnayy muzeyler ashu;

dýniyejýzi boyynsha býkil izdenisterdi ýilestirip, jariyalap túru;

kórmeler ótkizu;

aqyn-jyrau konsertterin úiymdastyru;

iNESKO men BÚÚ dengeyinde týrli is-sharalar josparlau;

poshta markalaryn jasatu;

teatr jәne kino tuyndylaryn dayarlau;

jәne kóptegen basqa da is-sharalardy úiymdastyru sóz boldy.

Bir ereksheligi  –  búl últtyq mýddege qatysty taqyryp bolghany ýshin qarjy mәselesinde  esh shekteu qoyylmaydy. Talap dúrys bolsa  –  el bar, memleket bar, әzerbayjan últy bar, memlekettik últtyq sayasat bar degendey  –  qarjylandyru sheshilgen mәsele.

Bir ghana manyzdy kiltipany bar...

Qonaqtar qazaqtyng osynday keleli mәselelerge kelgende qarashanyraqtyghyn, irgeliligin, negizi ekenin  –  bir emes, birneshe ret ýlken qúrmetpen atap jatty... Qorqyt ata mazarynyng ornalasqan, oghyz taypalarynyng kóne mekeni sanalatyn qasiyetti qazaq jerin tolghanyspen, zor ýmitpen, ýlken syilastyqpen eske alyp otyrdy...

Kóne Europany kórkem tartymdylyghymen susyndandyrghan úly jyrdy, Qorqyt babamyzdyng beynesin biz, Qorqyttyng atamekeni, osynday biyiktik pen terendik shynyna kótere bildik pe, aghayyn?

Ókinishke qaray, joq.

Yassauy da sonday.

Rabigha apamyz alpysynshy jyldardan bastap «Hikmetterdin» tilin zerttedi. Dinge qatang tyiym salynghan zamannan bastap...

Yassauitanudyng irgesin qalady.

Al, endi, osy iygi bastamany jalghastyrugha, yassauitanudy damytugha biz tiyisinshe qyzmet atqardyq pa, qarashanyraq qazaq últy retinde, babalar mirasynyng iyeger eli retinde?

Shyqqan kitaptar bar, joq emes. Birer-saran jaqsy zertteuler de bar...

Biren-saran...

Týrkiyada Kemal Eraslan degen professor ghalym bar. Mamandyghy osy sala. Ýsh jýzden astam shәkirti bar, otyzdan astam kitaby bar...

Ataqty ghalym Fuad Kóprulýding bir sózin aita ketsem: Qoja Ahmet Yassauy bolmasa, Týrkiya da bolmas edi – memleket retinde, últ retinde, halyq retinde...

Nege?

Biz múnyng jauabyn bilemiz be?

Qoja Ahmet Yassauy óz ómiri túsynda da, qaytys bolghan son, keminde, ýsh-tórt ghasyr boyy da ýlken kenistikte eng abyroyly, eng syily, eng qúdyretti, eng sýiikti, eng biyik túlghasy bolyp sanaldy: súltandardyng súltany, padishahtardyng padishahy, handardyng hany, kósemderding kósemi retinde tanyldy.

Biylik basyndaghylar payghambarday kórgen, qara búqara halyq tughan әkesindey jaqsy kórgen.

Kenistigin atasaq: Orta jәne Ortalyq Aziya, Qytaydyng jartysy, Edil boyy, Kavkaz, Balqan óniri, Mysyr, Iran, Ýndistannyng soltýstigi, qazirgi Týrkiya jerleri, t.b.

Endi, oilanyp qaranyz: ol zamanda býgingidey radio, teledidar, gazet-jornal, internet joq bolghan.

Qanday qúdiretting arqasynda, qalaysha osynshama abyroygha bólengen bizding babamyz?

Osy sekildi súraqtar bizding tarihymyzgha baylanysty bizde, ókinishke qaray, az emes, kóp.

Babalarymyzdy endi tanyp kele jatyrmyz.

Tilimizge endi ghana tiyisti qúrmet kórsetip, aityp jýrmiz.

Ábduәli Tughanbayúly Qaydar, Rabigha Sәtighaliqyzy Syzdyq, Shora Shamghaliyúly Sarybay syndy úly arystarymyzgha da sóz arnap, kónil bólip, alghys bildirip otyrmyz.

Dey túrghanmen, osy ardaqty ýlkenderimizge memlekettik túrghyda kórsetilip jýrgen qúrmet pen iltipatymyz – ózderining manday teri men qyruar enbekterine layyq dep aita alamyz ba?

Osy orayda, sózimdi ayaqtay kele, «Ghalymdar Ýii» jetekshilerine, Ghaynekeng Aydarhanqyzy, birinshi ózinizge, Rәkeng –  Roza Ospanqyzy, Sizge, qazaq halqy atynan, ananyng aq sýtin aqtap, ana tilimizge ómirin sarp etken qazaqtyng Ýsh Toqsan Tauy qúrmetine, býgingi saltanatty sharany úiymdastyrghandarynyz ýshin ýlken alghysymyzdy jәne rizashylyghymyzdy bildiremiz.

Múnday joghary dәrejedegi basqosular men is-sharalar ana tilimizding túghyryn nyghaytyp, órisin keneyterine, zamanymyzgha say odan әri damy týsuine iygi әserin tiygizerine senimimiz bek mol.

 

Erden QAJYBEK,

filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

 

Abai.kz 

0 pikir