Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 1990
46 - sóz 4434 0 pikir 9 Aqpan, 2015 saghat 10:38

Toqtar JAQASh. AZAMATTYQ ALU – BANAN SATYP ALUMEN TENG

Saryaghashtaghy oqigha – jemqorlyq jaylaghan taghy bir memlekettik salanyng ózekti mәselesin aldymyzgha qoyyp otyr. Ol - kóshi-qon polisiyasy. Qandy oqighanyng saldaryn tiyisti oryndar anyqtay jatar. Al onyng sebepteri tym әride jatyr. Ony anyqtau ýshin bir sәt «Saryaghashtaghy tәjikter qaydan keldi?» dep ózinizge súraq qoyyp kórinizshi. Anyghyn bilmeymin. Biraq Ózbekstanda tәjikterdi yqylym zamannan shengeldep ústaydy. Bizdegidey alshanday almaydy. Samarqandaghy tәjikting jartysyn «ózbek» etip jazyp jibergen. Meninshe, mynalar sonday qysymnan qashyp kelgen sekildi. Qazaqstan – asa tolerantty jәne múnda ózge últtyng bir auylda úiysyp otyruyna mýmkindik bar. Azamattyq alu – bazargha baryp banan satyp alumen ten!

Jaqynda týstenuge bir dәmhanagha kirgem. Adam kóp eken. Álden son, bos oryn tappaghan jas jigit qasymdaghy oryndyqqa otyrugha rúqsat súrady. Jas shamasy otyzgha jetpegen, qaratory, týri úighyrgha ma, ózbekke me keledi eken. Ekeumizding әngimemiz lezde jarasa ketti. Qyzyghushylyghyma salyp súray bastadym. «Úighyrsyng ba? Qaydan bolasyn?..» «Dýngenmin. Qyrghyzstandyqpyn. Biraq Qaskelende túramyn» dep jauap berdi. Eleng ettim. «Qaskelende neghyp jýr?» degen súraq tudy. «Oy, agha, Qyrghyzstanda tuyp-óskenmin. Qazir Qaskelennen ýy satyp alyp, kóship keldim. Bala-shagham Qyrghyzstanda qaldy. Jaqynda olardy da alyp kelem».

- Zang boyynsha bizde birden azamattyq berilmeydi. Ol jaghy qalay bolyp jatyr? - dep súradym. Óitkeni, ózge túrmaq, shetelden kelip jatqan otandastarymyzdyng azamattyq ala almay qaytadan Qytaygha, Mongholiyagha kóship jatqany belgili ghoy.

- Joq, agha. Azamattyqtan týk te qinalghan joqpyn. Qazaqstangha kelmey túryp-aq azamattyqty alyp qoygham, - dep kýle qaraydy. Endi mening janym shyghyp kete jazdady.

- Qalay? Qaydan aldyn?

- Qordaydan eki myng dollar berip aldym. Aqshanyz bolsa Qordayda tanys adamdar kóp. Kýttirmeydi. Birden kók pasportty qolynyzgha beredi.

Ángime barysynda әlgi jigit qyzdy-qyzdymen Qyrghyzdaghy dýngenderding osylay Almaty many, Qorday ainalasyna kirip, sinip jatqanyn aityp qaldy. Qanym basyma tepti. «Azamattyqty satyp alarsyn-au. Ony satyp otyrghan jangha da sen sekildi Otannyng qajeti joq. Biraq esinde bolsyn, memleketti satyp ala almaysyndar!» dedim qatqyldau. Álgi jigit sasyp qaldy. Tamaghyn jep bitpesten, «jaqsy agha, sau bolynyz» dep ornynan túryp, dalagha jónele berdi...

Qazir osy oqigha esime týsip, «bolashaq Saryaghash qasireti taghy qay ónirde qoldan jasalyp qoydy eken?» dep oilanyp otyrmyn. Óitkeni, múnday jaghday jalghyz Qordayda ghana emes, barlyq ónirde bir izge týsken siyaqty. Batysta qytaylar, soltýstikte orystar, ontýstikte dýngen, úighyrlar kóbeyip barady.

Tiyisti oryndar aldymen kóshi-qon polisiyasyndaghy osynday jemqorlyqty tekserip, zansyz azamattyq alghandardy anyqtap, tezirek elden shygharyp tastau kerek dep oilaymyn.

0 pikir