Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Abay.tv 5769 0 pikir 9 Aqpan, 2015 saghat 13:13

TASTÝLEK-TAGhDYR

Juyrda qolymyzgha «Qazaqfilim» jasaghan («Grushik» studiyasymen birigip) qysqametrajdy «Tastýlek» (ssenariyin jazghan – Erbol Boranshy, rejisserleri – Túrdybek Maydan, Tilek Tóleughazy) atty mulitfilim týsti. Alghash kórer tústa kónilimizde әldebir senimsizdik boldy. «Aldarkósenin» ainalasyndaghy qaptaghan shalajansar keyipkerler men birinen biri aumaytyn, qimylynda mesheldik, oiynda mesheulik bar dýbәra dýniyelerding biri bolmasa eken degen ýmit-kýdik aralas oy sanamyzda qalqyp shyqty. Qatelesiptik, әuelgi kórinisinen-aq ishine enip kettik.

«Tastýlek» – býrkit turaly mulitfilim. Múndaghy әr detal qazaqy tirlikti, kóshpeliler ómirin órnektegen. Áu basta ertede barsha qús jinalyp, qústar patshasyn saylaudy úigharypty. Aspanmen talasqan bәiterekke qús bitken qonaqtap, Tәnirden ang patshasyn saylar uaqytty asygha kýtedi. Kýnning aptap ystyghyna shyday almay qústyng nebir tóresi esten tanyp qúlay beredi. Tek Qyran ghana shyjyghan kýnning núryna ótkir janaryn tosyp, miz baqpay otyrady. Onyng shydamdylyghy men tektiligi Jaratqan iyeni tәnti etip, qústardyng patshasy atanady. Búl anyz mulitfilimning bastalar túsyna berilgendikten, kórkem tuyndyny kórushi júrtshylyqty birden ózine baurap, ary qaray oqighanyng órbuine jol ashady. Bizdi tәnti etkeni, mulitfilimning kórkemdik dengeyi: qazaq saharasy, kóshpeli tirshilik, qúsbegi shaldyng әngimesi, jas balanyng qyrangha yntyq bolmysy, keyipkerlerding (baqsy, aidahar, jyn soqqan adam, býrkit, tazy, malshy) qimyl-әreketi men sóz mәnerindegi etnografiyalyq jad, miftik týisik. Tor qúryp, býrkitti shyrghagha týsiru sәtinen bastap, qyrandy qolgha ýiretu, baptau, angha salu barystary arqyly ótken zamandaghy qazaq qúsbegilerining osy bir týzding erke qúsymen qalay qarym-qatynas ornatqanyn, qúsbegilik ónerding airyqsha mәdeniyet ekenin baghamdap, oy eleginen Úly Dalanyng bizding sanadan jyraqtay bastaghan júmbaghymen qayta jolyghasyn. Mysaly, aidahar turaly ertegi de, anyz da kóp el arasynda. Mulitfilim aidahar obrazy arqyly qazaqtyng mifologiyalyq tanymyn aiqyndaugha jol ashqan. Jaylaudaghy júrttyng shetinde aqbas shyng túr. Onda bir júmbaq ýngir bar. Oghan jaqyndaghannyng bәrin ýngir jútyp qoyady. Býrkitshi jas nemeresine sonau erte kezde siyr baghyp jýrgen jigitti osy ýngirding jútyp qoyghany turaly aityp, sodan keyin ol mangha adam balasy juymaytyndyghyn, arnayy belgi qoyylghanyn eskertedi. Biraq, búl qúbyjyqtyng ne ekenin eshkim de bilmeydi.

Ózining qolyna týsirgen Aqiyqtyng babyn jaratyp, onyng kiyeli qús ekenin aityp otyrady. Kýnderding bir kýni aidahar oyanyp, jer-kókti zilzala etip, tau basyn jaryp shyghady. Aynalany týnek basyp, qaranghylyq jaylaydy. Auyldy dauyl terbep, júrtty ýrey biyleydi. Aqsaqaldyng zәre-qúty qashyp, qúbyjyqtyng oyanghanyn sezedi. Búdan qalay qútylaryn bilmegen býrkitshi tek aqiyghyna senedi. Osy shaqta qyran qús kókke kóterilip, taugha qaray zaulaydy. Ot shashqan aidahardy altyn tegeuirinimen kózin qos kózin aghyzyp, óltiredi de, auyldy aman-esen saqtap qalady. Asyly, el arasynda múnday anyz da bar. Mulitfilimge janadan sujet izdegennen góri, halyq arasyndaghy ruhany әngimelerdi, anyz-әfsanalar men ertegi-mif keyipkerlerin tiriltsek, útpasaq, útylmasymyz anyq. «Tastýlektin» sony qamyryqty múnmen ayaqtalady. Bir kebisti bir kebiske kiydirip, jolyndaghynyng bәrin úrlap-jyrlaugha qúmar bireu qúsbegi ólip, onyng asyna soyylghan atynyng qazysyna toyattaugha kelgen aqiyqtyng qasyna baryp, altyn tegeuirinin júlyp alady. Adamdardyng opasyzdyghyna, satqyndyghyna tózbegen qyran zau kókke samghap, qúsbegining molasyna soghylyp óledi. Qyrannyng tektiligi janargha jas ýiirerliktey.

Búghan deyin de birneshe qazaq mulitfilimin kórgenbiz. Songhy jyldary búl salada azdap bolsa da jandanu bayqalady. Ókinishtisi, kóbining kәsibiyligi joq. Tapsyryspen asyghys jasalghan dýniyeler ekeni, tender alyp, qazaq ertegileri men batyrlarynyng obrazdaryn shalajansar dýniyege ainaldyrghany jandy auyrtady. Al myna mulitfilim kәsibiyligimen de, kórkemdik dengeyimen de elding kóz quanyshyna ainalaryna shýbәsiz senemiz. Eger dәl osy jastar buynyn qoldap, tolyq metrajdy mulitfilim týsiruge jaghday jasar bolsa, әli-aq qazaq mulitifikasiyasynyng kókjiyegi keneye týser edi. Nebary 23 minuttyq «Tastýlektin» ózinde qat-qabat jeliler, oqighalyq shiyelenis, keyipkerler minezi men bolmysy sәtti somdalghanyna tәnti bolmay túra almaysyz. Biz «Tastýlektin» oqigha órimin tútastay qamtudy qalamadyq, múnday jana dýniyelerdi halyq óz kózimen kórip, ondaghy әrbir detaligha jiti nazar audarghany abzal.

T.ÓSKENBAY.

Derekkóz: http://www.dalanews.kz/suranys/tastulek-kazak-multfilmining-kokzhiegi-video/

0 pikir