Sәrsenbi, 21 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109766. Jazylghandar — 105301. Qaytys bolghandar — 1796
Ádebiyet 7337 0 pikir 24 Aqpan, 2015 saghat 14:08

Esenghaly Raushanov. 2012 JYLY QARGhA JAZYLGhAN SONET

Kóktem keshikti

Kónil jabyrqau. Kóktayghaq

Kóshe taldary kókke qol jayghan kóp beybaq

Kóp kerek emes Almatygha da, maghan da

Sәl ghana meyirim, az ghana shuaq jetpeydi-aq.

 

Sharshanqy kónil, shashyraghan oy taryday,

Óter me ekenbiz jylylyqqa bir jarymay.

Qadekeng ketti, Túmaghang ketti ótken jyl,

Týsim bolsa eken osynyng bәri, a, qúday.

 

Dýnie jana edi, qalaysha jyldam kónerdi

Sen múnday emes eding ghoy búryn, Almaty

Sen múnsha suyq emes eding ghoy, ne boldy?

 

Qosh deytin kez de keledi-au erteng fәniyge

Qinalmay ólsem dep armandaysyn, qor bolmay

Qinalmay ólsem ...... (tap qazir emes, әriyne).

 

***

 

Mening anqau tәtemdi,

Mening adal tәtemdi,

Mening auru tәtemdi

Aldap ketken qara jýrek, kelding be?

Kórinbeseng bolar edi sen mýlde,

Kóp júbattym shydashy dep men ony,

Tez keler dep saghan qúlay sendim de.

 

Kýlgenindi, gýlderindi saghyndy ol,

Jayrang qaghyp jýrgenindi saghyndy ol.

Qashan ghana eriydi dep súraytyn,

Qantar baydyng qatyp-semgen qary mol.

 

Jibimedi, erimedi siri qar

Kezdi boran qara tappay úrynar

Eshkim seni aq tәtemdey kýtken joq

Kýtpeydi de. Bilip al.

 

Sybyrlady ol ernining úshymen

Saghan aitar sózi bar-dy, týsinem.

Seni qashan keledi dep saryla

Terezege qarap jatty qysymen.

 

Songhy kýni tóniregin jay barlap,

“Qashan?” dedi maghan qarap qayran qap

...Kelip túrsyng týk bilmegen bolyp sen

Bәri bitken kezde, mine, jayrandap.

 

Men seni qarsy almaymyn, kóktem.

 

 

***

BÚL ÝKIMET BELGILEP BERGEN MEREKE

 

Quan deydi, toyla deydi ol maghan,

Joq siyaqty týk qayghym.

Almatynyz tolghan duman, tolghan әn,

Búl ne dyrdu – úqpaymyn.

 

Quan deydi, toyla deydi júrtqa úsap,

Kýnә deydi jyrlamau.

Mening janym qyryq jamau, qyryq pyshaq,

Ony biler kim bar-au?!

 

Onashany únatam,

Darighashyl daraqylau ghasyrda.

Qazaqstan emes shyghar myna Otan,

Qazaq emes shygharmyn men, rasynda.

 

Birge kýlip sendermen,

Oda jazsam qayter edi olla dep.

Búrylghym-aq kelgenmen,

Bir qyrsyq bar, jibermeydi sol nәlet.

Nәlet bizding jýriske.

 

ORYNDALMAYTYN TILEK

 

Toqtat, әje, qissandy osy manda,

Keremet toy bar degen tosyn alda.

Jayyq jaqqa jaz kelsin, sýiinshi de,

Tólegen men Jibekti qosyp al da.

Jaydy jaghalbaylylar keregeni

Qondy sazgha alty qaz tóbedegi.

Sening balang bolmaymyn óite bersen,

Nege óledi Jibekting Tólegeni?

 

Dýrildesin Jayyqtyng qyrat-qyry,

Óledi dep aitpashy jylap týbi

Eng bolmasa jalghyz týn kónildi ótsin,

Jalghyz týni, oy alla, bir-aq týni.

 

 

***

 

Qalay tez ótti, zu etti qalay botam-ay

Kep-keshe edi ghoy bәri de sonyng o, toba-ay,

Ynghaygha birden qúlay salatyn bop baram,

Jylay salatyn bop aldym taghy op-onay,

әjem sekildi.

 

Jylay salam da jyrtyghym jaman býtindep

Býtindemesem býgin ólerdey kýpir bop

Yrym etemin. Yrymym qyryn ketedi

Qyryn ketse de sene beremin shýkir dep,

әjem sekildi.

 

Bayyz tapsamshy, shalabym beker shayqamay,

Eski dúghany qaytalay beremin, qaytalay.

Oqtalyp kelip tirilerge arnap aitpaqqa

Ólgendermenen sóilesip ketem bayqamay,

әjem sekildi.

 

Bilmeymin, basta bermesti nege súragham,

Jan-jaghym týgel shytyrman joldar shúbaghan.

Alysqa qarap otyram sosyn kýn salyp

Kelerdey qaytyp kelmeske ketken..... bir adam ....

әjem sekildi.

 

 

***

 

1974 jyl, Almaty

Abay danghylymen,

Juynyp sәuirding janbyrymen

Kele jattyq jyr oqyp jigit pen qyz

Taza edik qoy kýnәdan, kýdikten biz

Túmanbaydy sýiemiz ekeumiz de,

Ekeumiz de ýkili ýmittermiz.

 

Ásem әni, qylyghy nege túrady?!

Aru edi ol, jolynda óletin-aq.

Kóp úzamay túrmysqa shyghyp ketti,

Túmanbaydy ayappyn men aqymaq.

 

Ayagham joq ózimdi, jyrdy ayadym

O, ne degen qatal ed, gýl bayanym.

Bir bәibishe jýr býgin Almatyda,

Syry ketpes synsa da syrly ayaghym.

 

Bar minimen, bar sәule, bar múnymen

Jastyq bizden alysta qaldy bilem.

Gýl shoghy, tal býrimen,

Taza aua, tang núrymen.

Sәuirding janbyrymen

Juynyp bayaghyday

Sender qydyryndar endi Abay danghylymen

Men demalamyn.

 

***

 

Qash, qash bala, qash bala, qash, qaraghym,

Tasta bәrin.

Búl pәlәden esen-sau qútyludyn

Eshkim әli tapqan joq basqa amalyn.

 

Jalghyz kózdi,

Jalmauyz basty,

Jez tyrnaqty,

Temir túyaqty,

Ot tynysty,

Kók qúryshty,

Dii tektes bir nәnsoq qúj keledi.

Sen sekildi balapan izdegeni,

Meni bolsa erte ústap alyp ketti

Qarakesek sol pәle múz deneli.

 

Onyng aty – Jalghyzdyq. Ol degening –

Oman dariya boyynda shóldegenin

Ómir baqy ol quyp, sen qashasyn

Eng abzaly bilmegen, kórmegenin.

Altyn torgha tap bolyp bir keremet,

Suyq ýige kiresing mýlde bólek,

Eshtene joq, ólmeysin, tek men qúsap

Ólenshi bop ketesin

(biraq ol kimge kerek?)

 

 

INTERVIUDEN SON

 

Nesin qazbaladyn,

Óshkem de joq, joq jәne mazdaghanym,

Qatelerdi jasaugha men jasaghan

Bir kisining ghúmyry az, qaraghym.

 

Aqtalam ne dep býgin,

Basqa uayymym kóp boldy, bólek múnym.

Jansaghym men minimdi týzeterge,

Men bilmeymin qansha ómir kerektigin.

Satpaghan qústar ghana,

Ásirese, boztorghay úshqan dara.

Mening essizdikterimdi qaytalaudy

Tilemeymin dos týgil dúshpangha da.

 

Kólden ótip, kóldeneng shólden ótip,

Ólmegenmen ózindi ólmeli etip,

El jadynan tezirek úmytylsan,

Eshkim bilmes, tanymas jerge ketip.

 

Bizde nendey alysqa samghar kýsh bar,

Bәri ótpeli – arzu, oi, arman qúshtar.

Qalatyny týk te emes – bir qúlpytas,

Qonyp úshar qanaty talghan qústar.

 

                                                               ***                                         

Mineki, ýt te zu ete qaldy bógelmey,

Alyp shahar túr jasarmay-daghy, kónermey

Ayauly kýnder kóp bolushy edi bir kezde

Ayaqtalmaghan ólendey.

 

Endi oralmaytyn esil keshterdi kórmey qap,

Ayauly kýnder kóp әli deymin men beybaq.

Jaz jyldam ótip barady bú jyl, ol jayly

Oylanghyn-daghy, tipti bilging de kelmeydi-aq.

 

Túrghynymyz biz bayaghy jasyl kóshenin,

Tyndama júrttyng qaghytpa, qanqu, ósegin

Ótirik.

Jala.

Ol mýmkin emes! Senbender!

Jaz shynymen-aq bitedi bir kýn dese kim.

 

Syrshyl baqtardy bekerden beker múnshyl ghyp

Jaz bitedi dep nege biz erte kýrsindik.

Qys jyldan jylgha súmdyq suytyp keledi

Ol solay, ras.

Ókinishke oray, búl shyndyq.

 

 

      QAZAQShA HAYKU

 

Jana jyl

Aralaymyz qar basqan baqshany biz

Kózim aldy aq әlem, appaq dýniye,

Al kónilde bayaghy sap-sary kýz.

 

Qadyr týni

Eske týsip eski jayt alandadym

Ne tileydi ekensing búl týni sen

Sony bilip ólsem ghoy – bar armanym.

 

Qysqy kesh

Túr biyl ayazdy bop aqpan úday

Baghana tauda kórgen jaraly qús

Ólip qalghan joq pa eken, saqta, qúday.

 

Kafe. Ayyrylysu

Joq, birinshi sen ketkin. Men otyram

Birazdan song janyma Jaz keledi

Jazdyng jýzi, biraq ta nege túman?!

 

Kóktemde...

Kóktem masang bir mәz bop, bir ókirdi,

Mening anam qaytqan jyl dәl osynday

Arsyz jelder týnimen ýretin-di.

Abai.kz

0 pikir