Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Janalyqtar 3508 0 pikir 26 Aqpan, 2015 saghat 10:20

TQJB: «Jas otbasygha arnalghan túrghyn ýi» jobasy jalghasady

Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki «Qoljetimdi túrghyn ýi–2020» baghdarlamasy ayasynda 60 milliardqa juyq tengeni budjetke merziminen búryn qaytardy.

«Bәiterek» Últtyq basqaru holdingining enshiles kompaniyasy – «Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq banki» AQ biyl «2020 jylgha deyin ónirlerdi damytu» – «Qoljetimdi túrghyn ýi–2020» badarlamasy boyynsha óz baghytyn tolyq kólemde iske asyrmaq. Bankting baspasóz qyzmeti habarlauynsha, salynyp jatqan nysandardy qarjylandyru tolyq saqtalatyn bolady. QTQJB «Jas otbasygha arnalghan túrghyn ýi» jәne «Halyqtyng barlyq sanatyna arnalghan túrghyn ýi» atty eki baghytyn әri qaray da jýzege asyra beredi.

Birinshi sanat boyynsha 2 164 pәter paydalanugha berilse, al ekinshi sanat boyynsha Bankting 5 923 salymshysy pәter aldy. Biyl jalpy audany 540 myng sharshy metr bolatyn túrghyn ýiler paydalanugha beru josparlanyp otyr (túrghyn ýidi paydalanugha beruding jyldyq jospary – 300 myng sharshy m.). Qoljetimdi túrghyn ýilerding bir sharshy metrining baghasy búrynghy kýiinde qalady.

2014 jyly Bank «Qoljetimdi túrghyn ýi–2020» baghdarlamasyn jýzege asyru qarqynyn tómendetken joq. Jyl qorytyndysy boyynsha, jalpy audany 429,3 myng sharshy metr bolatyn túrghyn ýi nemese 7033 pәter paydalanugha berilgen.

«Qoljetimdi túrghyn ýy – 2020» baghdarlamasy ayasynda túrghyn ýy qúrylys jinaq jýiesining qarjysy tiyimdi paydalanylyp keledi. Búl memleket budjetine týsetin salmaqty azaytady. Mәselen, túrghyzylghan ýilerding tólemi retinde Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki 2014 jyly jergilikti atqaru organdaryna 34 milliard tenge audardy. Baghdarlama jýzege asa bastaghannan beri, yaghny 2012 jyldan beri ótken túrghyn ýiler ýshin Bank әkimdikterge 59,9 milliard tenge audardy.

Esterinizge sala ketsek, «Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq banki» AQ – «Bәiterek» Últtyq basqarushy holdingi» AQ-nyng enshiles kompaniyasy. Holding ekonomikany damytu jәne әrtaraptandyrugha yqpal etu, investisiya tartu, klasterlerdi damytu jәne onyng enshiles úiymdarynda korporativtik basqaru jýiesin jetildiru maqsatymen qúrylghan.

Abay-aqparat.

0 pikir