Dýisenbi, 21 Mausym 2021
Mәiekti 7845 0 pikir 27 Aqpan, 2015 saghat 11:45

KÝShIKBAY KEZENI

Audannan Semey qalasyna baratyn tas jol ýnemi eniske qaray tómendep otyrady. Ýlken kisilerden estiytin «qyrdyng qazaghy», «oydyng qazaghy» degen sózder osydan shyqqan bolsa kerek. Qalagha elu shaqyrymday qashyqtyqta Kýshikbay kezeni bar. Úly jazushy Múhtar Omarhanúly Áuezovtyng shygharmasyna arqau bolghan jer. Qysy jazy sarqylmaytyn móldir, taza, sap-salqyn búlaq talay shólirkep kelgen jolaushynyng shólin qandyrghan. Jaz boyy Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen ýlken-ýlken avtobustargha tiyelgen oqushylar, aqyn-jazushylar, Jiydebaygha sayahattaghan bylayghy júrttyng búl mekenge soqpay ketetini neken-sayaq. Dәlirek aitqanda, sayahatshylardy Abay jerimen, úly jazushynyng shygharmalarymen tanystyru Kýshikbay kezeninen bastau alady.

Tamyz aiynyng sony bolsa da kýn ystyq. Býgin Kýshikbayda eki-ýsh jenil avtokólikten basqa eshtene kórinbeydi. Jolaushylary qymyzhana ishinde salqyndap, qymyz iship otyrghan bolsa kerek. Búlaq basynda qarsy jolyqqan jarasymdy qyz ben jigit sypayy jymiyp bas iyzep ótti. Maghan emes, әriyne, jas studentpin, artymda kele jatqan naghashy aghama izet kórsetse kerek. Artur Konan Doyldyng keyipkerlerine úqsaghym kelip, Sherlok Holmssha deduksiyalap «jas júbaylar» dep týidim. Qymyzhanadan shyghyp jatqan jolaushylar qataryndaghy әjelerdin, mosqal tartqan er adamdardyng kóterinki kónil-kýileri sәtti ótken qúdalyq jayyn habarlap túr.

Ádebiyet pәninde «Asqaqtyq», «Súlulyq», «Kelensizdik», «Qúldyraushylyq» úghymdaryn taldar edik. Ádebiyet pәnining oqytushysy «súlulyq» úghymyn qalay týsindirip edi... Jaghasyn erke tolqyndar shayghan teniz. Japyraqtary sybdyrlaghan aq qayynnyng týbinde syrlasqan qyz ben jigit.... Jolaushylaghan jas júbaylardyng jarasymdylyghynan súlulyq lebi eskendey. Úly jazushynyng «Qorghansyzdyng kýni» әngimesindegi Ghazizanyng da bolmysy súlulyq pen nәziktikke toly edi ghoy. «Ol – sypayy nәzik bolyp ósken Ghaziza: jinishke súnghaq boyly, az ghana sekpili bar dóngelek aq súr jýzdi Ghaziza. Kórgen kózge alghashqy jerden-aq sýikimdiligin sezdiretin uyz jas. Jalghyz-aq úyan, júmsaq qaraytyn qara kózinde jәne ylghy shytynaghan, kirbendegen qabaghynda qalyng uayymnyng salghan izi bar. Pishini múndy, jýdeu.»

Kýshikbaydan Semeyge qaray úsaq tóbeshikti keng dala. Ár jerde qystyng qamymen qystaqtaryna shóp tasyghan traktorlardyng shúbatylghan shany bayqalady. Biz taldaytyn әngime qalay bastalar edi. «Arqalyq jadaghay, jalghyz qabat bolghan son, qys kýninde jel terisinen soqsa da, onynan soqsa da panalyghy joq: azynap túrady. Qystyng basynan eki jaghyn qar alyp, júmyrtqaday qylyp tegistep tastaydy. Sondyqtan ózge jer ashyq bolyp túrghanda, Arqalyqtyng bauyry kóbinese borannan bosamaytyn. Alystan qaraghanda da Arqalyq búdyry joq jalanash. Kóruge asa kónilsiz. Jyl sayyn qys basynan qarly bolyp, malgha panasy joq bolghandyqtan bauyryn jaylaghan el malyn óltirip, ózge el aman otyrghanda sholaq júttyng qúryghynan qútylmaytyn. Sondyqtan bauyryn meken qylghan el kóbinese kedey bolatyn.»

  • Áy sening oqiyn degen týring joq qoy. Tosyn dauystan selk ete qaldym.

Qymyzhananyng syrt jaghyndaghy dónning bauyrynda otyrghan meni izdep kelgen naghashym eken. Qong qara shaygha qanyp shyqqan siyaqty, kónildi.

- Auylyndy qimay kelesing be? Álde myna qu dalada súluyng qalyp bara ma? - Búlaqtyng suy toltyrylghan ydystarymyzdy alyp kólikke jayghastyq. Jenil mashina tyz ete ot aldy da, qalagha baghyt alyp syrghanay jóneldi.

Býginde tas joldyng boyynda qystaqtar jii kezdesedi. Auyl ýy manyndaghy auyl sharuashylyq tehnikalary, maya-maya shóp, óristi jaylaghan mal kedeylikting emes, baylyqtyng belgisi. Tabighat ózgermegenmen adamdar tabighattyng kiltin tapqan tәrizdi. Jaz bolsa búl tas joldyng ong jaghyn әskeriyler jaylaydy. Áskery oqu jattyghumen ainalysqan adamdar, jýiitkigen әskery tehnikalar bir-eki ay boyy keng atyraptyng shanyn aspangha shygharady.

Biyl Kýshikbay kezenin asyp týsetin tas jol boyyna eskertkish qoyyldy.Kýshikbay asuynda batyr beyiti jatqan orynda dulygha ispetti kólemdi eskertikshting ashylu saltanaty qyrkýiek aiynda ótkizilgen. Kýshikbay batyr turaly derekterdi negizinen әdeby shygharmalarda keziktiremiz. Batyr jayyndaghy anyz M.Áuezovtyng «Qorghansyzdyng kýni», R.Seysenbaevtyng «Namys» tәrizdi әdeby shygharmalaryna arqau bolghan. Búl tarihy túlghagha qoyylghan eskertkish dep sanalsa da, Kýshikbay batyrdy әdeby keyipker, eskertkishti úly jazushynyng asyl múrasy «Qorghansyzdyng kýni» әngimesine qoyylghan eskertkish, qazaq oqyrmandarynyng sóz ónerine kórsetken taghzymy dep oilauymyzgha әbden bolady.

«Qorghansyzdyng kýni» әnigmesin taldau sabaghy barlyq oqushylar qatysqan pikirtalasqa úlasqan edi. «Kelensizdik» úghymy. "Jasalghan qylmysty aqtap alugha bolghan jaghdayda ony «kelensizdikke» jatqyzamyz" degen әdebiyetshi aghay. Al «qúldyraushylyq» aqtap alugha kelmeytin jauyzdyq, adamy sananyng qúldyrauy. 30 million halyqty jer jastandyrghan fashizm iydeyasy qúldyraushylyq bolmaq. Osy úghymdardy taldau barysynda top oqushylary ekige jaryldy. Bireulerimiz Aqan men Qaltay әreketin kelensizdikke jatqyzdyq. Búl sol zamannyng adamdary yaghny zaman tudyrghan adamdar. Olardy qylmysker bolugha bilimsizdikteri, nadandyqtary iytermeledi. Is-әreketterine bagha bere almady, qylmystary jas qyzdyng qayghyly qazasyna soqtyratynyn boljay almady dep aqtap alugha bolady. Búghan qarsy top eki jigitting әreketterin «qúldyraushylyqqa» tenedi. Biylik tútqasyn ústaghan adamdardyn, bay manaptardyng qorghansyzdargha, kedeylerge selqos, jiyirkenishti kózqarastaryn fashizm iydeyasymen sabaqtastyrdy. Shygharmadan ýzindiler oqyldy.

«Kempir bar múng men sherin aityp otyrghanda bir qalyp, bir pishinmen tyndap otyrghan Aqan әngime bitken song basyn kóterip alyp, kempirdi júbatpaq ýshin az sóz aitty. Sózin shala estirlik qylyp aqyryn aitqan son, úghymsyz birdeme boldy. Sezimdi adamnyng jýregin shanyshtyryp tiksindiretin, júrtty minezinen jiyrendiretin, týniltetin kórneu jauyzdyqtar, auyr halder Aqangha kóp әser bere qoyghan joq. Jalghyz-aq sol әngimening ishinde bolyp qorlyq kórushi yza shegushi qayraty quaty joq sorly kempirding ózi aitqandaghy az ghana jýregining tynyshtyq, sezimsiz qalpyn búzghanday bolyp otyrdy. Biraq kýndegi ómirinde búl sekildi talay jauyzdyqty kórip, ózi de sondaylardyng ishinde bolyp jýrgendikten, myna estip otyrghan sózining bәri kóniline tanys, tanghalarlyq tamashasy joq. Oqyp ketken sabaghy siyaqty boldy.»

Búl sabaqta pikirtalasqa belsene aralasa almaghan edim. Cebebi, «Qorghansyzdyng kýni» әngimesinde suretteletin Kýshikbay kezeni men tuyp ósken jerden alys emes. Búlaq basyna jii keletinbiz. Móldiregen búlaq suynan Ghazizanyng beynesin izdeytinmin. Jataghan, qatqyl tobylghydan býr jarghan nәzik gýl, jargha ósken shynar aghashy tәrizdi qataldyq pen nәziktiktin, borandy aqpan aiy men mamyrajay mausym siyaqty qarama-qayshy týsinikter sanamdy sarsangha salatyn. «Jalghyz-aq úyan, júmsaq qaraytyn qara kózinde jәne ylghy shytynaghan, kirbendegen qabaghynda qalyng uayymnyng salghan izi bar. Pishini múndy, jýdeu».

Nәpsi qúmarlyghyna boy aldyrghan Aqan bolystan zorlyq kórip, sharasyzdyq pen namys bughan Ghaziza jayyn jazushy bylay surettegen eken. «Barsha basynan keshirgen jetimdikke, beynetke, jalghyzdyqqa, qorlyq mazaqqa týgelimen qarsylyq oilaydy. Ómirinde syrtyna shyqpaghan ashu, yza, namys barlyq erkin biylep, duyldap basyna bir-aq shyqty. Qorlyq mazaq kórgen Ghazizanyng kózinen dýniyening barlyq qyzyghy ketti. Jastyghyna layyq bolghan ýmit, qiyaldyng barlyghy da oiyn basqan qaranghylyqqa batty, kónilindegi ómir sýrsem degen ottyng aqyrghy jalyny sóndi.»

Sol sabaqtyng ayaghynda oqushylargha óz pikirimdi bildirgen edim. «Kýshikbay kezenindegi búlaq basynda Ghazizagha eskertkish qoyylsa jaqsy bolar edi». Studentter tosyrqap, qabyldady.

- Shynynda da Sherlok Holms pen Doktor Vatsondargha Europa qalalarynda eskertkishter qoyyldy emes pe? Tipti, Jambyl qalasynyng ózinde «Djentelimeny udachiy» filimining keypkerlerine eskertkish qoyylghan, - dep top starostasy qostaghanday bolghan.

Jýrdek avtokólik qalagha kire beriste jýrisin bәsendetken eken. Aldymda jana oqu jyly, toy dumandy studenttik, jastyq ómir kýtip túr. Al Kýshikbay kezenindegi búlaq basynda meni qashan da Ghaziza qarsy almaq...

«Pishini múndy, jýdeu».

Núrlan BALQASh,

oqytushy.

 

Abai.kz

0 pikir