Seysenbi, 27 Shilde 2021
Mәiekti 5325 0 pikir 28 Aqpan, 2015 saghat 11:15

BAQYTTYNG BOYTÚMARY - «JIYRMA BES»

Qazaqtyng kez kelgen әlemning tandauly klassikasynan kem emes muzyka ónerin ózderin órkeniyetti el sanaytyndargha tanytqan әn atasy Ámire Qashaubaevtyng әn әlemindegi oryny erekshe ekenin iyisi qazaq balasy týsinuimiz kerek. 1980 jyly túnghysh ret respublika boyynsha Ámire Qashaubaev atyndaghy bayqau úiymdastyrylady. Sol bayqauda dýbirli topty jaryp shyghyp, әn oryndaudaghy ereksheligimen tyndaushysyn tamsandyrghan Semeylik әnshi qyz – Baqyt Ýderbaeva birinshi oryndy jenip alady. Sodan beri әnshining boytúmaryna ainalghan Segiz serining әni «Jiyrma bes» bolatyn. Baqyt Ýderbaevanyng búl jenisin sol kezdegi aqrapat qúraldary sýiinshilep jariyalaghan. Qazaqstannyng halyq әrtisi Bayghaly Dosymjanov jaqsy pikirin de bildirgen.

Ámire Qashaubaev atynda jylda ótetin әnshiler bayqauynyng túnghysh jenimpazy, Qúrmet ordenining iyegeri, Semeylik әnshi Baqyt Ýderbaeva - Tarbaghatay ónirining tumasy. ShQO Ýrjar audany Qyzyltu auylyndaghy qarapayym otbasy Jәkulә men Bishannyng 11 balasynyng jetinshisi. Ata-anasy Baqytty er balasha tәrbiyelep, ór minezdi, ójet etip ósirdi. Dombyragha da erte әuestendi. Anasy Bishan toylarda suyryp salma aqyn, әnshi bolsa, әkesi de óz zamanynyng serisi bolghan.

Almaty estradalyq studiyasynyng dombyramen әn aitu fakulitetinde Gharifolla Qúrmanghaliyevting klasynda oqyghan jas talant Gharekendey óner tarlanynyng shәkirti bolghanyn maqtan tútatyn. Ol kisiden kóp dýnie ýirendim. Ánshilikting qyr-syryna qanyghyp, az uaqyttyng ishinde kóp taghlym ýirendi. Dombyramen әn aitu mashyghyn jetik mengergen song Semey oblystyq filarmoniyasyna әnshilik qyzmetke keldi. Qazaq әnderi men halyq kompozitorlarynyng әnderin oryndaudyng has sheberi Mәdeniyet Eshekeevtey, belgili әnshi, әri sazger Bolat Sybanovtay aituly jandarmen әriptes bolu baqyty búiyrdy. Búl óner qyrandarymen de qanattasa jýrip, mol tәjiriybe jinaghan ol, 2008 jyly Elbasynyng jarlyghymen «Qúrmet» ordenining iyegeri atandy.

Qazaqtyng mandayyna basqan ayauly qyzdarynyng biri – Baqyt Ýderbaevamen óner jolynda san mәrte jýzdesip, san mәrte pikirles boldym.

Poeziyanyng piri Abay, әn atasy Ámire, danyshpan Shәkәrim, úly qalamger Múhtar Áuezov siyaqty birtuar perzentterding otany Semeyding qasiyetin moyyndatyp jýrgen Tolghambay Sembaev, Berik Omarov, Gýldana Noghaybaeva, t.b. siyaqty talanttardy tizbektey otyryp, dәstýrli ónerding ózindik bir mektebi qalyptasqan belgili әnshi, sazger Túrsynghazy Rahimov, keshegi marqúm bolyp ketken kýmis kómey әnshi Sanaq Ábeuov, Shәkәrim әnderining birden-bir nasihattaushysy bolghan Keldenbay Ólmesekovter de óz izderin qaldyrghanyn kóz kórgen erekshe iltipatpen aitady. Býginde óner ólkesindegi ózimen qatarlas jýrgen Sanaq Ábeuov, Keldenbay Ólmesekov, Bolat Sybanov, Mәdeniyet Eshekeev syndy tarlandarmen ótken әr sәtin saghyna eske alyp, esine týsken sәtti tamyzdyqtata jóneletin Baqyt ózi turaly da eriksiz toqtalady:

- Mening әigili әn júldyzdarynyng qataryna qosylghan túsym, otyzymda orda búzghan shaghym 1980 jyl edi. Sol jyly Almatyda әn atasy Ámire Qashaubaev atyndaghy qazaq halyq әnderin oryndaushylardyng respublikalyq bayqauy ótti. Qara dombyrany serik etip, óner qughan, óz ólkesinde jýzden jýirik shyqqan әnshi jastar elimizding týkpir-týpkirinen әsem Almatygha bir kýdik, bir ýmitpen arman arqalap jetkenbiz. Semeyden baq synaugha barghan birneshe әnshi edik. Shyny kerek, bizdi «keldi-au» dep onsha elep-eskere qoymady. Tipti, ýlken sahnadaghy songhy dayyndyqta da bizge eshqanday mýmkindik berilmedi. Sal-serilerimen sәn qúrghan Qayrat Baybosynovtay ataghy zor almatylyq әnshilerding kólenkesinde qalyp qoydyq. Bir búryshta ózimmen- ózim aitatyn әnderimdi ishtey qaytalap, Allagha syiynumen boldym. Asygha kýtken bayqau da bastaldy. Kópten kýtken mening de әn aitatyn kezegim kelip jetti-au әiteuir. Jýreksine sahnagha shyqtym. Sol sәt qaq tórde bir qabyrghany alyp túrghan әn atasynyng suretine kózim týsti. Suretke qas-qaghymda jan bitkendey, ol maghan «al, basta!» dep isharat etkendey boldy. Sol-aq eken, boyyma әldeqanday bir jenildik payda bolyp, dombyrany qaghyp-qaghyp jiberdim. Teginde әnshining kópti kórgende arqasy qozyp, basqa dýniyeni úmytyp ketetin әdeti bar emes pe? Mening de arqam qozyp, sahnada әn aitudan basqa dýniyenin, jýreksinuding bәrin úmyttym. «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» degendey, ýshinshi әndi oryndap bola bergende mikrofon tómen týsip ketti. Qolma-qol kótermek bolyp jóndeyin desem, jóndemek týgili mikrofonnyng basy mýlde júlynyp týsip qaldy. Aspay-saspay ony janynda túrghan royaliding ýstine qoydym da, kelesi aitatyn әndi ózim habarlap jiberdim. Bayqau sharty boyynsha jeti halyq әnin ýzilissiz oryndau kerek. Qalghan 4 әndi mikrofonsyz-aq aityp shyqtym. Jýzdegen kórermen oryndarynan tik kóterilip meni sahna tórinen jibermey, rizashylyqtaryn bildirip, «mine, naghyz tuma talant!», «mine naghyz әn dýldýli», «Jasa, Baqyt!», «Jasa, Semey!» dep, úzaq qol soghyp, qoshemet kórsetti. Bayqaugha kelgen әigili әnshi Batyr Zakirov dýiim júrttyng aldynda sahnagha shyghyp, betimnen sýiip, qatty rizashylyghyn bildirdi. Mening baq júldyzym janghan uaqyt osy sәtten bastaldy dep tolyq aita alamyn. Sóitip, Á.Qashaubaev atyndaghy I respublikalyq bayqaudyng laureaty atanyp, alghashqy ýlken bayqaudaghy syilyghymdy shynayy ónerimmen jenip aldym. Birinshi Allanyng arqasy, sosyn osy ónerding qúdireti ghoy, elge tanymal boldym, halyqtyng erkesi boldym. Semey júrtyna syilymyn. Allagha shýkir deymin, – deydi Bәkeng qolyndaghy dombyrasyn asa qúrmetpen qúshaghyna qysyp.

IYә, adam tegine tartady deydi ghoy. Ýlken atasy - Ýderbay 1000 aq týiesi bar, óz zamanynyng tóresi, óte auqatty adam bolghan eken. Biraq, ol kisi әn aitqan adamdardy asa jarata qoymapty. Birde Ýderbay bay bir auylgha kelse, sol ónirding ataqtysy Sary aqyn kelip, dumandatyp jatady. El Sarynyng shashbauyn kóterip, qayta-qayta әn saldyryp, zor qoshemet kórsetedi. Búl Ýderbaygha asa únamay, «myna zarjaq qoya ma, joq pa?» deydi. Osy sóz aqynnyng da qúlaghyna shalynyp, Ýderbaygha arnayy sәlem bere kelip: «bayeke, mening Sizge berer batam, balannyng balasy Ýderbay dep atyndy aiqaylatyp, shulatyp jýrsin!» degen eken. Bir auyz sózge toqtaghan qazaq emespiz be, Ýderbay da osy jerde artyq ketkenin moyyndap, aqyngha ózining sýiikti torjorghasyn syigha tartypty. Sóitip, auzy dualy aqynnyng aitqany kelip, Ýderbay atasynyng atyn shygharu osy Baqyttyng mandayyna jazylypty. Ómir degen osy.

Ánshinin repertuaryndaghy 150-den astam әnning bәri janyma jaqyn. Árqaysysyn ishten tughan perzentindey mәpeleydi, ayalaydy. Solardyng ishinde Baqytty әn ólkesinde tanymal etken «Jiyrma bes», «Qayda edin?», «Aybozym», «Aynamkóz», «Mahambetting termesi» taghy basqa da osy siyaqty tól ónerimizding órshildigin kórsetetin әnder bar. Biraq, qymbatyn baghalamaytyn, qasiyetin qadirlemeytin – darhandyghy men aq kónildiligine masayrap jýrgen qayran halqym qazaqtyng dәstýrli әnderin tyndaugha, әn oryndaushylardyng sanauly qalghan talanttaryna moyyn búrugha qúlyqsyz. Semey jerine kelip, qazaqtyng túrmys saltyna tamsanghan Semenov Tyani-Shanskiy «Qazaqqa bilim ghylym izdeuding qajeti joq, bar ghylym túrmys-salttary men әn jyrlarynda eken» dep bas shayqaghanyn qaydan bilsin?! Áytpese qazaqtyng qara dombyrasynda túnyp túrghan tәrbie ýlgisin Baqyttay arqaly әnshining kómeyinen shygharyp, jastargha tyndata berse, dombyranyng da qúdireti artar edi. Kәzir qúdaygha shýkir neshe týrli mәdeniyet oshaqtary bar. Qasiyetti dombyranyng ýni de, uaqyt ótken sayyn tyndarmandaryn izdep, kómeyine tyghylyp túnshyghady. «Qolda barda altynnyng qadiri joq» degen babalarymyz osy Baqyt siyaqty dara talanttardyng erten-aq Bolat, Mәdeniyet, Sanaqtardyng artynan ilesip, ókindirip ketetinin bilgen. Ómirding ózi mektep jәi, qarapayym jandardyng ókinishi ózimen birge ketedi, el aldynda jýrgen daryn iyelerining ókinishi artynda qalady... Úrpaqtan úrpaqqa ókinish bolyp jalghasa beredi.

IYә, eng ókinishtisi sol – ortamyzda jýrgen birtuarlardyng qadirin qas pen kózding arasynda qapyda qaldyrghanda ghana san soghyp jatamyz.

Biz solaymyz....

Almahan MÚHAMETQALIQYZY,

Abaytanu ghylymy zertteu ortalyghynyng jetekshisi.

Astana qalasy

Abai. kz

0 pikir