Júma, 24 Mamyr 2024
Alashorda 7922 0 pikir 5 Nauryz, 2015 saghat 12:54

EKI IMPERIYa BAS IYGIZE ALMAGhAN AQYN

XX ghasyrdyng alghashqy jarymy qazaq halqy ýshin qasiretti zobalangha toly qandy ghasyr bolghanyn tarihshy ghalymdarymyz jetkize jazyp, búltartpas dәleldi dәiektep kele jatqany quantady. Tarihy zertteuler men demografiyalyq mәlimetterge sener bolsaq, patshalyq Resey men Kenestik qyzyl imperiyanyng jappay qyrghyndauynan bas saughalap shetel asqan qazaqtyng sany búl kýnderi 4 millionday delinip jýr. Olar әlemning 48 elinde shashyray qonystanyp jan saqtap keledi.

Arqada qys jayly bolsa, arqar auyp nesi bar dep qazaq tekke aitpaghan ghoy. Tughan jerin, ósken elin kózi qiyp kim kete qoyar jat elge!

Tәuelsiz qazaq elining qoghamdyq tarihy, sayasiy-mәdeny tarihy endi-endi shyndap jazyla bastaghany quantady. Áytse de, zertteushilerimiz әr ýsh qazaqtyng bireu shetelderde, jat jerde ómir sýrip jatqanyn, olardyng basyna neler kelip, neler ketkenin, qanday belgili adamdary bolghanyn, әsirese, ruhaniy-mәdeny erekshelikteri qanday bolghanyn keninen qamtyp, terendep qarastyrugha onsha kónil audara qoymaghany, sondyqtan da, bolar keybir marginal ziyalysymaqtar men qarynnyng qúldaryna ainalghan bayshykeshter sheteldegi qandastaryn ózekten tepkendey, jatyrqap, jauygha qaraytynyn baspasózden oqyp, renjip jýrgenimiz ras.

Búghan tek olardy kinәlay beruge de bolmas. Ol bayghústardyng bilgeni, kórgeni, tәrbiyesi, bary sol ghana bolsa, amal neshik?

Biz sózimizdi әli de bolsa tarihshylar men әdebiyettanushylargha, sayasattanushylar men mәdeniyettanushylargha, sonday-aq baspasóz tútqasyn ústap otyrghan aqyn-jazushy, jornalshylargha arnaghymyz keledi.

Jazushy Sherhan Múrtaza aitqanday: «Qytay qazaghy, Monghol qazaghy, Iran qazaghy, Ózbek qazaghy degen qazaq joq. Jer betinde bir ghana qazaq bar», - ekenin aldymen ózimiz biluimiz, kәmil imanmen, moyyndauymyz kerek bolady. Sonda ghana jer betindegi qazaqtyng tarihy da, mәdeniyeti de, әdebiyeti de bir jýiyede, bir tútastyqta qaralyp, últtyq memlekettik dengeyge kóterile alady. Sonda ghana jaqynnan-tuystan jau izdeytin sosialistik-taptyq dúshpandyqtan arylyp, últtyq memleketting múnyn múndap, jyryn jyrlaytyn shynayy Alash azamattaryn qalyptastyrugha jol ashylady.

Osy baghytta istelip jatqan iygi isterding biri – Qazaq әdebiyeti tarihyn jazugha qúlshynghan әdebiyetshi ghalymdarymyzdyng «Qazaq әdebiyetining qysqasha tarihy» oqulyghy ekenin atap aitqan jón. Atalmysh oqu qúraly ústanghan qaghida boyynsha: «...Shetelderdegi qazaqtardyng әdeby múrasyn Qara shanyraqtaghy qazaq әdebiyetining bir bútaghy retinde qarau, tandauly núsqalaryn júrtshylyqtyng iygiligine ainaldyru... Shettegi qazaqtardyng әdeby múralaryn últtyq әdebiyet tarihynan bóle qaraugha bolmaydy. Sondyqtan olardyng tandauly ýlgilerin jinau, zertteu, oqytu kezegi kelgen keleli isterding biri dep qarauymz kerek». (1)

Biz de óz tarapymyzdan osy bir iygilikti iske ýn qosu maqsatymen 1916-1934 jyldar aralyghynda Aq, Qyzyl imperiya tepkisinen Qytay auyp ketken qazaqtardyng qily taghdyrynan syr shertetin múndyq aqyn Dәuitbay Músabekovtyng shygharmashylyghy jónindegi zertteuimizdi júrtshylyq nazaryna úsynbaqshymyz. Sol arqyly bólinip-jarylghan qazaqtyng basynan keshken tauqymetti taghdyrynyng әdebiyetimizdegi kórinisinen habardar etkimiz keledi.

Qazaq әdebiyetinde birshama jazylyp, kórkemdik beynesi somdalghan taqyryptyng biri 1916 jylghy Jetisu qazaqtarynyng últ-azattyq kóterilisi boldy. Úly Múhtar Áuezovtyng «Qily zaman» romanynan bastau alghan әr janyrdaghy әdeby shygharmalar kýni býginge deyin jazylyp, baspa betin kórip keledi. Al "osy úly da qasiretti tarihy oqigha Qytay asqan qazaqtar әdebiyetinde qalay kórinis tapty, kimder qanday shygharmalar jazdy?" degen súraqtyng jauaby endi-endi zertteushiler enbegine arqau bola bastady. Professor R.Núrghaliy-Ádil aitqanday: «Orta Aziya men Qazaqstanda bolghan 1916 jylghy halyq kóterilisi tarihtyng shalqar kóshinde Alataudyng talgharynday aspandap túrghan zangharlardyng biri. Búl úly oqighanyng tuysqan әdebiyetterde tolyp jatqan shygharmalar tudyruy, týptep kelgende ómir men óner arasyndaghy kindiktestikti sipattaydy. Halyq basynan ótkizgen qiyan-keski kýresting tarih qoynauynda qalyp qoymay әdebiyetting mәngi óshpes, ólmes betterine kóshui bolyp tabylady». (2)

Osy tarihy oqighany shygharmasyna arqau etken aqynnyng biri Kódek Maralbay (1888-1937) edi. Aqyn 1930-1937 jyldar aralyghyndaghy ómirin Qytaygha qarasty Ile ónirinde ótkizip, «16 jyl», «Keng tekes» qatarly ólen-tolghaular jazyp halyq múnyn múndap, patshalyq resey otarshyldarynyng jauyzdyghyn ashyna әshkerelegen bolatyn. Sol qatarda Ilege qashyp baryp úzaq jyl túraqtaghan Sharghyn Álghazyúly (1903-1988) shygharmalary da otyzynshy jyldardaghy halyq qasiretining kórkem shejiresin jasaugha shama-sharqynsha ýles qosqan aqyn. Búl aqyndardyng ólen-dastandary Qytaydaghy qazaq baspasózinde jәne Tәuelsiz Qazaqstanda jariyalanyp júrtqa belgili bola bastady. Al, 1918-1920 jyldardaghy azamat soghysy túsynda Aq pen Qyzyldyng qos qabat qyrghynynda qynaday qyrylghan, jan saughalap Qytay asqan Jetisu qazaqtarynyng tarihy tragediyasy men otyzynshy jyldar nәubetin óz shygharmasyna arqau etken Dәuitbay Músabekov degen aqyn turaly býginge deyin әdebiyet әlemi mýlde beyhabar qalyp keledi. Biz endi Dәuitbay aqyn shygharmashylyghyna qysqasha toqtala ketpekshimiz.

Dәuitbay Músabekov 1899 jyly búrynghy Taldyqorghan oblysy Qapal audanynda dýniyege kelgen. Sauatty, esep qyzmetkeri bolyp enbek etken. Aqyndyqpen arnayy ainalyspasa da ózi bastan ótkergen qily oqighalardy, halyq tartqan tauqymetti shynshyldyqpen jyrlap kóptegen dastan, tolghaular, mysal ólender jazyp otyrghan. Biraq esh jerge úsynyp, baghyn synap kórgisi kelmegen synayly.

Dәuitbay aqsaqaldyng 1977 jyly 22 jeltoqsanda maghan jazghan hatynda «Balam Álimghazy, men birazdan beri Qyshyma degen aurugha dushar bolyp, em qonbay dәrigerden-dәrigerge kórinip jatyrmyn. Men jazghan dýniyelerimdi esh jerge úsynghan emespin. Biraq Jakeng (Jaghda Babalyqov - Á.D.) qolqalap súraghan son, bir kәdege jarasa alynyz dep bergenmin. Al, mynau ózing súraghan «Tanjaryq pen Qoydymnyng jәne Núrilanyng aitysyn Taldyqorghan bolnisasynda jatqanymda ýidegi qoljazbamdy alghyzyp saghan jiberip otyrmyn. Negizgi aitystary osy men jazyp jibergender.

Balam, mening barlyq jazghandarym Jәkenning qolynda bar. Kim biledi, sizder arqyly jaryq kórip jatsa, qaneki, ýmit dýniyesi ghoy. Qoldarynyzdan kelse ayanbaytyndarynyzdy bilemin. Bolynghan jaghdaylardan hat arqyly habarlasyp túrarsyn, balam. Aman-sau bolyndar», - dep jazghan edi.

Qayran qart kóp úzamay qaytys bolyp ketti.

Al, men marqúmnyng amanatyn oryndaugha mýmkindik tappadym. Ókinishti-aq.

Dәuitbay aqsaqal ózining «Ókinish pen ómir shattyghy» degen ómirbayandyq dastanynda:

Qosh endi ata qonys mekenderim,

Senderden qysylmasam keter me edim.

Qalghan halqyng bauyrshy bolyp túrsyn,

Oralyp qayta ainalmas sheteldegin.

***

Aq adyr, Qapalmenen Qyzyl aghash,

Senderde sauyqpenen jazdym qúlash.

Búl jerde otyz tórt jyl ómir kórip,

Ayrylyp bólek ketti endigi jas, - dep jazghanyna qaraghanda Qytaygha qaray 1933 jyldyng kókteminde ketken bolady.

Aqynnyng mening qolymda bar shygharmalarynyng úzyn sany on bir. Olar mynalar:

  1. Saudager Ábdikerim. 12 paraqtyq dәptermen 7 paraq. 1934 jyly jazylghan.

  2. Mening kórgenderim. 10 paraq. Mysal ólen. 1943 j.

  3. Eski kýnning elesi. 15 paraq. Dastan. 1950 j.

  4. Ánuarbek. 11 paraq . Dastan. 1952 j.

  5. Minez syny. 7 paraq. Tolghau. 1953 j.

  6. Qasen-Jamila. 29 paraq. Dastan. 1953 j.

  7. Arsalang men Qymbat. 14 paraq. Dastan. 1957 j.

  8. Ókinish pen ómir shattyghy. 40 paraq. Dastan. 1935 j.

  9. Shaghyr ayghyr. 11 paraq. Dastan. 1957 j.

  10. Jana jol. 26 paraq. Dastan. 1962 j.

  11. Zahar men Qahar. 11 paraq. Dastan. 1975 j.

Búl dәpterlerdegi әr betke 42-44 joldyq ólender sidyrylyp jazylghandyqtan eng qysqa degen 7 paraqtyng ózinde 588-600 jolday óleng joldary qamtylghan kólemdi dýniyeler bolyp tabylady.

Múnyng syrtynda «Tanjaryq pen Qoydymnyng aitysy» (3) men «Tanjaryq pen Núrilanyng aitysy» (4) degen әigili aitystardyng qaghazgha týsken núsqalary da kólemdi. Búl aitystardyng Tanjaryq aqynnyng Qytayda jәne Qazaqstanda jariyalanghan tandamaly jinaqtaryna engen núsqalarymen salystyra zertteushilerge berer janalyqtary joq emes. Aqynnyng artynda qalghan osynsha mol múrasy әrtýrli jaghdaylargha baylanysty kýni býginge deyin oqyrmandarmen jýz kórisuge nәsip bolmay kele jatqany ókinishti-aq.

Biz búl rette aqynnyng eng kólemdi, әri tarihiy-әdeby mәn-manyzy óte zor shygharmasy bolyp tabylatyn «Ókinish pen ómir shattyghy» atty dastany jónindegi oi-pikirlerimizdi ortagha salmaqshymyz.

Shamamen 3360 joldyq kólemdi dastanyn mynaday taqyryptar boyynsha jyrlaghan eken.

  1. Soyzda.

  2. Jolda.

  3. Mongholda.

  4. Talqyda.

  5. Ilede.

  6. Ókinish

  7. Ózgeris.

  8. Qysym.

  9. Azattyq.

  10. Ómir shattyghy.

  11. Syn.

Osy taqyrypshalardan kórinip túrghanynday dastannyng oqighasy aqynnyng ótken otyzynshy jyldaryndaghy kýshtep újymdastyru túsyndaghy auyl-qystaqtardaghy asyra silteushi sholaq belsendilerding kesirinen Jetisu halqy tartqan azap pen zansyz atyp-shabudan shoshyghan elding amalsyzdan shekara asyp qashuynan bastalady.

Aqynnyng sol tústaghy sayasy kózqarasy túrghysynan qaraghanda:

«Tau ashyq, bualdyr bop bókter jabyq,

Tómengi әperbaqan suday aghyp.

Kóp boldy týzu joldy búrmalaushy,

Basy túnyq, ayaghy ylaylanyp, - qana túrghanday bolyp kóringen.

Shauyp kel Qúrmanbay men әbish degen,

Qandy jol jýrgen jeri otpenen ten.

Tysqary ókimetting búiryghynan,

Birqansha adam óltirgen óz qolymen.

Qas bolghan sol ekeui maghan-daghy,

Auzynan oty shyqqan degen shaghy» - dep, ózi kuә bolghan bassyzdyqtardyng kesirinen shetke qashugha mәjbýr bolghanyn aitady. Al, «Basy túnyq», «Tau jaq ashyq» dep emeksip otyrghan ókimetining basyndaghy V.IY.Leninning 1921 jyly penzalyq kommunisterge joldaghan arnayy jedel hatynda: «Joldastar, bes ualayattaghy qúlaqtar kóterilisi ayausyz basyp-janshyluy tiyis. Múny býkil revolusiya mýddesi talap etedi, ýlgi kórsetu qajet, búl ýshin:

  1. Kem degende 100 bay qúlaq pen qanisherdi dargha asu kerek (halyq kóru ýshin mindetti týrde dargha asu kerek).

  2. Aty-jónderin jariyalau.

  3. Olardan bar nandy tartyp alu.

  4. Keshegi jedelhat boyynsha tútqyndardy belgileu.

Halyq jýz shaqyrym jerden aiqayyn estip, dargha asylghanyn kórip, zәreleri úshatyn bolsyn. PS. Eng myqty degen adamdardy tabynyzdar» (5) – dep qandy jarlyq shygharghanyn qaydan bilsin. Auyldyng baskeser, shauypkelderi Qúrmanbay men Ábishterge jol berip, qútyrghan qasqyrgha ainaldyrghan әzәzilding Lenin basqaryp túrghan bolisheviktik ýkimet ekeni, qan-qasap jiyrmasynshy, otyzynshy jyldar týgili HHI ghasyrda ómir sýrip otyrghan itjandy kommunisterge әli de qyp-qyzyl jaladay bop kórineri belgili.

Al, Leninning izbasary bolghan qandy qol Stalinning qazaq halqyn birjola joyyp jibergisi kelgen qara niyeti odan da beter bolatyn.

IY.Stalinning jeke basyna tabynushylyqty әshkerelegen KOKP Ortalyq Komiyteti plenumyna jasaghan tarihy bayandamasynda N.S.Hrushev: «Biz Stalinge Qazaqstanda adam tózgisiz asharshylyqtan býkil qazaq halqy qyryludyng az-aq aldynda túrghanyn aitqanymyzda, «Ol sary pәleketterden tek sondyy jolmen ghana qútylugha bolady», - dep jauap berdi» (6) - degen eken.

Qazaqta «Kýn bir jausa, terek eki jauady» deytin maqal bar. Proletarlyq qanqúmarlar, tútas sary tәndilerding qas jauy bolghan kósemderi men olardyng adamshylyqtanshyghyp ketken «Eng myqty degen adamdarynyn» biri Filip Goloshekinder jýrgizgen genosittik sayasat qazaq auyldarynda Qúrmanbay, Ábishterge sýiengen bolatyn.

1933-jyldyng kóktemine deyin ústalghany ústalyp, qashqany qashyp, toz-toz bolghan qapaldyqtardyng sonyn ala Músabek aqyn da:

«Balanyng arty – on kýndik, aldy onda,

Tórt bala, bir әielmen týstim jolgha», - dep Qytaydy betke alady.

«Jolda» dep atalatyn ekinshi bólim tughan jerin qimay, jastyq, jigittik shaghyn ótkizgen әsem jerlerin bir-birlep jyrgha qosa kele, jol azaby men ashtyq qinaghan bosqyndyqtyng auyr zardaby óleng bolady.

Jolgha birge shyqqan adamdar ish auruyna shaldyghyp, әl ketkender kózi jaynap dalada qalyp qargha-qúzghyngha jem bolghan kórinisin aqyn:

Jyghylghan jerde jatyp, әli ketip,

Shama joq – oy da tetik, tilde tetik.

Qoldan sýiip, qoshtasyp sayrap jatyr,

Egiltip, ýlken-kishini eniretip.

Emshektes Omarhan kep óz aghasy,

Tógilip qúshaqtady kózden jasy.

Qoshtasqan zarly múny kókke jetti,

Kele almay arqalaugha óz shamasy, - dep egile jyryna qosady.

«Mongholda» dep atalatyn ýshinshi bólim týgeldey azyghy tausylyp , ashtan qyrylugha ainalghanda, shekarashy mongholdargha jolyghyp qantalaugha týsse de jan shaqyrar azyqqa qoldary jetip ashtyq aranynan qútylghany, monghol degen qanday halyq ekeni bosqyn kózimen suretteledi.

«17 kýn degende Qúmbeldi astyq, shetelding topyraghyna qadam bastyq» dey kele, jol azabynan qaljyraghan ata-ananyng úrpaghynan túqym qaldyru ýshin qanday qúrbandyqqa baratynyn qan jylay otyryp bayandaydy.

Qytay sherigining qughynynan qútylu ýshin qyrqynan әli shygha qoymaghan sәbiyin jolgha tastay qashqan ayanyshty haldy janyng kýizelmey oqy almaysyn.

Aldym da tastay saldym laqtyryp,

Oydaghy sózdi aita almay shydap túryp.

Emes pe ishten shyqqan shúbar jylan,

Tartynyp zorgha berdi jylap túryp.

Balasyn aidan artyq jaqsy kórgen,

Kóterip Jetisudan alyp kelgen.

Ajargha bere saldy – sen óltir dep.

Júlyp ap, bir iyiskep jatqan jerden.

Joq bolyp tastamasqa sharasy da,

Qaraghan әli qashqan shamasyna.

Artyna qaray-qaray jylap keled,

Jaltaqtap tastay qashqan balasyna.

Qazaq múnday auyr haldy «Balapan basyna, túrymtay túsyna ketti» dep te, «Tauyq janbyr jaughanda, balapandaryn qorghaydy, búrshaq jausa óz basyn qorghaydy» dep adamnyng tirshilik instinktin dóp basqan. «Bastan qúlaq sadagha» degizetin de sol it tirshilik zany ghoy.

«Ilede» dep atalghan besinshi bólim Ile ónirindegi kórgen azap, qytay әskerine qatyn-balany tastay qashyp toz-talany shyqqan bosqyndyq ómirge arnalady.

Toz-toz bolyp ketkender birden-birden,

El ishi, teng izdelip japan týzden.

On eki kýn degende tabyldy aqyr,

Ylaghyp, qanghyp jýrgen jerlerinen.

Qyryq ekiden bes adam jolda ólip,

Tirimiz neshe týrli beynet kórip,

Tonalyp joldaghy elge ash-jalanash,

Elu kýnde jinaldyq әreng kelip.

Aqyn búdan әri Ilening әsem tabighatyn, mol baylyghyn, onda ómir sýrip jatqan Qyzay elining jay-kýiin surettey kele «jerding mayyn, kedeyding qanyn sorghan, alpauyt ta bar eken neler-neler» dep әdiletsizdikting aluan týrin, alym-salyq jinaushylardyng ortaghasyrlyq jabayy týrlerin sóz etedi.

Búl eldegi paraqorlyqtyng qytaylyq ashyq ta, dóreki kórinisterin shynshyldyqpen әri kórkem tilmen әjualay әshkereleydi. Al, ósimqor ashpa-jalap sadagerlerding momyn qazaq sharualaryn qalay qansyrata soryp jatqanyna zyghyrdany qaynaydy. Ásirese sauatsyz, jón-josyq bilmeytin qaranghylyqty, mesheu qoghamdyq jýieni ayausyz qamshylaydy. Quyrshaq mansap ýshin jau bolyp dosqa, qor bolyp bosqa qúryp bara jatqan rushyl, partiyashyl nadan qazaqshylyqqa kektene, óshige әshkereleydi. Óitkeni orys ta, qytay da qazaqty osynday әzәzil jolgha týsirip, bilgenin istep kele jatqanyn sanaly aqyn salystyra baghamdap otyrghan joq pa?

«Ókinish» dep atalghan altynshy bólim tútastay qashqyn aqynnyng tughan jerdi, eldi saghynyp, mýshkil haline púshayman bolyp toryqqan, qamyghyp ókingen, opynghan әre-tәre kónil kýiin bildiruge arnalypty.

Aqyn ókinishi pendelik ókinish emes, azamattyq, әkelik borysh sezimi azaptaghan sanaly, maghynaly ókinish ekeni túshyndyrady.

Istegen ózime-ózim obal bar ma?

Qamalghan joldan shyghyp túiyq jargha.

Ómiri esten ketpes ayanyshty,

Netken obal jetkinshek balalargha.

Qor bolyp aghyp ótken ómirime,

Ókinem, qatty zar bop dәl býginde.

Otyrmyn qara jerdi baspen úryp,

Ómirdi jelge úshyryp jiberdim de.

Búl kónil kýiding tabighilyghyna, dәldigine, adaldyghyna shek keltirmeymiz. Aqynnyng sonday alasapyran, ainymaly, tolqymaly kónil-kýii shiryghyp shyrqau shegine jetkende әn bolyp, zarly әuen bolyp tógiletinine de kәmil senemiz. «El-ay» degen әn sonday bir shaqta tuylghan eken.

Tughan jer aman ba eken altyn ordam,

Bolghaly kelgen ekem kimge qorghan.

Qúrmanbay, Ábishpenen týk kórmey ót,

Ketuge tughan jerden sebep bolghan.

Qayyrmasy: El-ay, el-ay! Qayda aidadyng dәm-ay,

Qayran el aman ba eken, aiqay dýniye-ay!

Aqsudyng sýt betinde qaymaghy edim,

Jarqyrap jay tasynday jaynap edim.

Arysqa alshandatyp salyp jýrgen,

Amal ne qatardaghy jaynaghy edim.

Kýrenbel-Jetisuda tughan jerim,

Bilmeppin qadirindi әtteng senin.

Bireu Oi, bireu Mәli, (qystaq Á.L.) tauda,

Elderding múnda kelgen telim-telim!

Abyz Asan Qayghy babamyz múnday kónil-kýiin «Su týbinde jatqan tas, jel tolqytsa shyghady, oy týbinde jatqan sóz sher tolqytsa shyghady» dep tolghamaytyn ba edi?

«Ókinish pen ómir shattyghy» atty ómirbayandyq dastannyng osyghan deyingi bólegi 1935 jyly, jolsapar izi suymay jazylsa, Shyghys Týrkistanda 1933 jylghy «Apreli tónkerisinen» keyingi ózgerister men odan keyingi aq terrorlyq pen qan qasapta qazaq halqy basyna týsken auyrtpalyqty sóz etken «Ózgeris» jәne «Qysym» dep atalatyn 7-8 bólimder 1942 jyldyng 15 nauryzynda jazylghan eken.

Al, «Azattyq» dep atalghan 9-bólim Ile-Tarbaghatay-Altay halyqtarynyng әsirese, aghayyndy Ákbar-Seyit bastaghan qazaq halqynyng otarshyldyqqa qarsy kýresken erligin, sol arqyly qol jetken azattyq jenisin jyrlaugha arnalghan. 1944 jyldyng kýzinen Nylqyda bastalghan kóterilis tez qanat jayyp 12 qarashada Qúlja qalasynda «Shyghys Týrkistan respublikasy» qúrylghandyghy jariyalandy. Aqyn Músabek azattyq jolyndaghy arpalysta qazaqtardyng erekshe erlik kórsetkenin, sol ýshin de Qytaydyng otarshyl ókimetining qazaqtargha óshigip, qazaqsha kiyingen qazaq týgili, qazaqsha teri shalbar kiygen úighyr malshysyn qytay sherikteri «qazaqsyn» dep nayzalap óltirgenin dastanyna qosyp jazghan aqyn: «Eki qoydyng terisi, bir úighyrdyng dýniyeden ketuine boldy sebep» dep ajualaydy sol jaghdaydy.

Keybir tarihshylar men jornalshylar qytaylar «Ýsh aimaq tónkerisi» dep ataghan osy retki últ-azattyq kóterilisting bar auyrtpalyghyn qazaqtar kóterse de «Shyghys Týrkistan respublikasy» ýkimeti qúramynan eki-aq qazaqqa oryn tiygenine qarap, birynghay úighyr halqynyng últ-azattyghy kýresi retinde dәriptep jýrgeni alandatady. Tarihy oqighalar men naqtyly sanaq mәlimeti ony bylaysha teristeydi.

1949 jylghy sanaq boyynsha qazaqtardyng Ýsh aimaqtaghy jalpy sany milliongha jaqyndaghan. Qazaqtardyng Altayda 96% . Tarbaghatayda 80%, Ile aimaghynda 60% bolghany, yaghny 1944 jyldyng ózinde Iledegi qazaqtardyng sany 260672 adam bolsa, úighyrlardyng sany 165416 adam bolghan. Al, «Shyghys Týrkistan respublikasynyn» túraqty armiyasynyng 70% partizandardyng 90% qazaqtar bolghanyn resmy mәlimet rastaydy. (7)

Aqyn Dәuitbay Músabekov te osy jalpy halyqtyq-últtyq kýreske bir kisidey at salysqan, beybit uaqytta úzaq jyldar bala oqytyp ústazdyq etken azamattyng biri bolghandyqtan óz shygharmasynda búl danqty oqighany shynshyldyqpen surettep bere alghan.

Aqyn dastannyng osy 9-bólimin 1950 jyly 20 aqpanda jazyp shyqqan. Ol tústa «Ýsh aimaq» qytay kommunisterining biyligine ótip, «Shyghys Týrkistan respublikasy» tarih qoynauyna ketken bolatyn.

Dastannyng songhy 10-bólimi «Ómir shattyghy» dep atalady.

Búl bólimde aqyn QHR men KSRO arasyndaghy kelisimshart boyynsha Qytayda túratyn Kenes Odaghy azamattarynyng eline qaytuyna jol ashylghandyghynan bastap 20 jylday kórmegen tughan jerine oraludyng shattyq kýiin shertedi. Búl bólimdegi eng kórnekti tarihy manyzy bar kórkemdik sheshim retinde 20 jylday dәmdes-túzdas bolyp, ishek-qaryny aralasyp ketken Qyzay eli azamattarynyng kóshetin elmen, aqynmen qoshtasu hatyn atap aitugha bolady.

Qyzaydyng belgili ruynyng biri Torghaydan shyqqan ot auyzdy Baratbaydyng «Torghay elinen estelik» atty qoshtasu ólenin tolyq berudi jón kórdik:

Qalamdy qoshtasugha aldyq qolgha,

Sizder týset degen song sәtti jolgha,.

Jany bir, qany aralas tuystardy,

Qaytugha habarlapty ýlken orda.

Úly sóz tym ardaqty Otan degen,

Óitkeni adam jany Otanmenen.

Ýsh Matay bir emshekti emip ósken,

Bir jatyp, bir kórpeni teuip ósken.

Torqaly toy, ólimde topyraqty,

Quanyshpen jylaudy teng ýlesken.

Demedik biz sizderdi auyp keldi,

Destik, qayta tuysyn tauyp keldi.

Elining qasiyetin ala kelip,

Bizderge talay tabys tauyp berdi.

Qyzaygha teris bolmay kelgeniniz.

Kógerdi tegis egispenen jerlerimiz.

Mәdeniyet jaghynan Meken-Dәuken, (8)

Halyqqa qatty singen enbeginiz.

Tatidy enbektering jyrlaghangha,

Kóp kómek kórsetken song búl zamangha.

Sansyz jasty sanaly ettinizder,

Bala oqytyp Noghayty-Jyrlaghanda.

Kópten-kóp boryshtymyz Dәuke sizge,

Qayyr-kósh, riza bol, Dәuke bizge.

Ayyrtyp aq, qarany, tәrbiyelep,

Shygharyp kettinizder ýiden týzge.

Ústazymyz sizderge boryshtymyz,

Ákemizden bólmedik sizdi bóten.

Qosh sau bol ata menen analarym,

Ardaqty jengeler men aghalarym.

Sýiikti ini, kelin, әpke-sinili,

Qúlynshaq túqym-úrpaq balalarym.

Kóp sәlem kóshken Matay balasyna,

Ilening qaldyq Qyzay dalasyna.

Kórmesek te kórgendey sәlem deniz,

Qazaqtyng ol jaqtaghy balasyna.

Hatqa 11 ruly elding 11 azamaty qol qoyyp Dәuitbay aqyngha tabystap qoshtasyp qalady. Biz osynau qarapayym bolsa da, tarihy mәni bar hatty tolyghyraq beruge tyrystyq. Óitkeni, múnda úyasy búzylmaghan, ortasy ortaymaghan, sýttey úiyghan qazaqtyng últtyq-eldik birlik-yntymaghy, shyndyghy shynarday asqaqtap túr.

Orystan teperish kórgen qazaq nege Qytaygha qaray bosady? Qytay naghashysy da, jekjaty da, eshkimi de emes. Ol jaqta bir emshekten órbigen qandas, taghdyrlas bauyrlary ómir sýrip jatqandyqtan da solardy es kórip bardy ghoy. Al qytaydan qorlyq kórgen dәl solay úly otanyn pana tútyp, es kórip kelip jatyr.

Biraq bizding búl kýnderdegi qazaghymyz Baratbay aqynsha emirenbey, ózeginen tepkendey odyrayatyny nesi? Óz aldyna shanyraq kóterip, tәuelsiz memleket qúryp jatqan qazaqqa, qaydaghy bir oidan qyrdan jinalghan kelimsek «Qazaqstan halqy» emes, qiyn-qystalanda qasynnan tabylatyn óz qandasyndy bauyryna tartqanyng qayyrly bolar. Aqyn Dәuitbay Músabekovtyng «Ókinish pen ómir shattyghy» dastany bizge sol bir ashy shyndyqty taghy bir eske salghanday.

Biz búl dastannan - bólinip-jarylghannan qazaqtyng qanshama ziyan tartqanyn, qorlyq kórgenin, Otan degen qasiyetti úghymnyng qadir-qymbaty nede ekenin de esten shygharmaudy ósiyet etkenin sezinemiz.

Aqyn Dәuitbaydyng tarihy mәnge ie shygharmasynyng biri «Qasen men Jamila» dastany. Osy dastan jelisimen Qytaydaghy qazaqtardyng túnghysh kinosy «Qasen-Jamila» dýniyege kelgen.

Qoryta aitqanda, Músabekov Dәuitbay әli kýnge deyin qazaq әdebiyeti ýshin bógde, beytanys esim bolghanymen alda baspagerin de, zertteushisin de kýtip jatqan mol qazynaly qarttarymyzdyng biri bolyp tabylady. Dәuitbay synyptastary bolghan Iliyas Jansýgirovtermen qatar shyqsa da, olar shyqqan shyngha shygha almaghanmen onyng jazghan shygharmalary sol bir qan sasyghan qily zaman shyndyghyn tanyp-biluge, úrpaqtardyng tarihy jadyn qalyptastyrugha ózindik ýlesin qosa alatyn kórkem oqulyq qyzmetin atqara alady dep qaraymyz.

Bir quanarlyq mәdeny janalyq retinde aqynnyng 432 bettik «Tandamaly jinaghy» 2013 jyly «Toghanay T» baspasynan «Mәdeny múra» baghdarlamasymen jaryq kórgenin shýiinshiley aitqymyz keledi. Kitapqa engen sonshama mol shygharmalardyng eskishe tóte jazumen jazylghan qoljazbasyn býgingi jazugha ainaldyryp kóshirgen kitaphana mengerushisi Mariyamkuli Orymbayqyzyna da alghys aitudy jón kórdik.

Álimghazy DÁULETHAN,

Ghylym jәne bilim ministrligi Sh.Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng jetekshi ghylymy qyzymetkeri, tarih ghylymynyng kandidaty.

Abai.kz

Paydalanghan әdebiyetter tizimi:

  1. Qazaq әdebiyetining qysqasha tarihy, oqu qúraly. 2-kitap, Almaty, «Qazaq uniyversiyteti» baspasy, 2002, 380-b (456 b.)

  2. Núrghaly R. Áuezov jәne Alash, Almaty: Sanat, 1997, 351-b;

  3. Tanjaryq Joldyúly, 3-tom, Halyq baspasy, 1985-1995 j.j.;

  4. Tanjaryq Joldyúly, shygharmalarynyng tolyq jinaghy, 2 t., «El Orda» baspasy, Almaty, 2002 j.;

  5. Býrkitbay Ayaghan, Lenin degen kim? «Jas Alash №70, 14 mausym, 2005 j.»;

  6. Múhtar Shahanov, Últsyzdandyru sayasaty. («Jeltoqsan epopeyasy» atty derekti romannan ýzindi) Qazaq әdebiyeti, № 48 (3000) 1, 12, 2006;

  7. Gh.Nókishúly, Shyghys Týrkistandaghy dauyl, Almaty, 1998, D.Mәsimhan, «Jyr jebe», Almaty, 2000, T.Zakonúly, 1940-1949-jyldardaghy Shinjiyang qazaqtarynyng últ-azattyq qozghalysy, Almaty, 1998. J.Samiytúly, «Qytaydaghy qazaqtar», Almaty, 2000.

  8. Meyirman Ermektasov, Taldyqorghandaghy kók ýili maman Túrysbek baydyng qarjysymen Ystambolda oqyp «Mamaniya» mektep-medresesinde ústazdyq etken. Qyzyldyng qyrghynynan bas saughalap Iledegi Qyzay eline baryp úzaq jyl ústazdyq etip, halyq qúrmettegen adam. Balasy Zeken Meyirmanýly Shanqay konservatoriyasynda oqyp, Qazaqstangha kelgen song kóp jyldar boyy Qyzylorda, Jambyl teatrlarynda ónimdi enbek etken edi

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2301
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2651
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2740
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1741