Júma, 20 Mamyr 2022
Biylik 6300 0 pikir 10 Nauryz, 2015 saghat 16:28

INDUSTRIYaLANDYRU – JAHANDYQ DAMUGhA BIZDING ÝLESIMIZ

Jahandyq daghdarys alghash bastalghan tústa osynday keri qúbylystyng әserimen kýresetin tiyimdi tetik retinde Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damudyng memlekettik baghdarlamasy qolgha alynghan bolatyn. Elbasynyng bastamasymen jýzege asqan baghdarlamanyng alghashqy besjyldyq belesi artta qaldy. Álbette, búl baghyttaghy keshendi sharalardyng nәtiyje berui әli alda desedi mamandar. Alayda qazirding ózindegi kórsetkishter osy baghyttaghy júmystyng jemistiligin aighaqtaydy.

Baghdarlama qolgha alynghan alghashqy jyldary Elbasy: «Industriyalandyru – býkil qazaqstandyqtardyng isi. Óitkeni, búl kýrdeli jaghdaydy bastan keshirip otyrghan jahandyq damu ýderisindegi bizding memleketimizding bәsekege qabilettiligin, damu mýmkindigin aiqyndaytyn manyzdy shara», – degen bolatyn. Shyndyghynda, bes jyldyq beles ishinde biraz nәtiyje aiqyndala bastady.

Mәlimetterge sýiensek, bes jyl ishinde Qazaqstanda búryn óndirilmegen tauarlar shygharyla bastady, búghan deyin Qazaqstanda óndirilmegen, mýldem jana 400 ónim týri iygerildi. Tau-ken óndiru salasynyng IJÓ-degi ýlesi 16,5 payyzgha azaydy. Qazaqstan Tәuelsizdigin alghannan bergi uaqytta ekonomikagha salynghan barlyq sheteldik investisiyanyng 70 payyzyna juyghyn óndeushi sektor osy industriyalandyrudyng birinshi besjyldyghynda iyelendi. Búdan bólek, industriyalandyrudyng nәtiyjesinde 770-ten astam jana kәsiporyn iske qosylyp, mýldem jana dengeydegi 75 myng túraqty júmys orny qúryldy. Býginde ónerkәsiptik sektorda júmys isteytin qazaqstandyqtardyng jalpy sany 1 millionnan asady.

Sonymen qatar, Elbasynyng industriyalandyru sayasaty arqasynda óndeushi óner­kәsiptegi enbek ónimdiligi 60 payyzgha artty, әrbir júmysshy jyl sayyn ortasha alghanda baghasy 20 myng dollardan artyq ónim shyghara bastady. Búrynghy Kenester odaghynan qalghan zauyttar qirandygha ainalyp, qanyrap bos qalghan joq, kerisinshe zaman aghymyna say janghyryp, jana ónimder shyghara bastady. Álemning iri industriyalyq alpauyttary Qazaqstangha qadam basty. Naryqqa «Airbus», «General Electric», «Alstom», «Eurocopter», «Toyota», «Ssang Yong», «LG» sekildi әlemge tanymal kompaniyalar endi. Olar birlesken qazaqstandyq ónimning naryqqa jol ashuyna óz septikterin tiygizip te keledi.

Ýnemdeu mәselesi de jolgha qoyyla bastady. Mәselen, ekonomikanyng energiya qamtymdylyghy osy jyldar ishinde 19 payyzgha juyq tómendegen. Búl ghana emes, industriyalandyru ayasynda infraqúrylym bazasy keneyip, 4 myng shaqyrymnan astam avtojoldar, 1700 shaqyrym temirjoldar salyndy.

Industriyalandyrudyng alghashqy kezeninde otandyq qúrylys materialdary 2 esege arttyp, qazirgi tanda qúrylys materialdarynyng 80 payyzy elimizde shygha bastady.

Auyl sharuashylyghy salasy da josparly týrde damyp keledi. Mәselen, agroqúrylymda 2010 jylmen salystyrghanda iri qara mal basynyng sany 50 payyzgha artqan. Al ónerkәsip jylyjaylarynyng alany osy jyldar ishinde 3 esege ósken.

Tútastay alghanda osynday basty kórsetkishter industriyalandyrudyng birinshi besjyldyghynda oryn aldy. Endi osy baghyttaghy sharalar odan әri ornyqty bol týsse, onda qanday bolsa da daghdarysty layyqty enseruge Qazaqstannyng kýsh-jigeri tolyq jetetin bolady.

Ayta keterligi, industriyalandyru isin Koreya, Malayziya, Qytay sekildi elder 30-40 jyl ishinde jýzege asyrghan. Al olarmen salystyrghanda Qazaqstan múnday nәtiyjelerge óte joghary qarqynmen qol jetkizip otyr. Aldaghy kýrdeli kezenderde de osy baghyttyng manyzy arta týspek. Óitkeni, Elbasy aitpaqshy: «Izdegen sayyn tabylyp, iygergen sayyn kóbeye beretin bir ghana qazyna – búl industriya men innovasiya».

Qanat MÁMETQAZYÚLY.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1093