Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Janalyqtar 6631 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2010 saghat 05:40

Túraghúl Abayúly: Aqyldyng suyq synynan qashyp, kóniline biyletinkirep otyrushy edi...

...Men әkemning kishi jamaghatynan tughan túnghysh balasymyn. Ákem kishi jamaghat alghanda bastapqy bәibishesi ózinen eki-ýsh jas ýlken edi, «úlghayghan kezimde ózimdi kýtuge qolaysyz bolady» degen shyghar. Ekinshi, jalpy, qoly jetken, әli kelmegen adamgha eki qatyn almaq ghúryp syqyldylanghandyqtan da shyghar. Men әkemning otyz eki jasynda, jigit aghasy bolyp qalghan kezinde tughanmyn. Men әkemdi tanyghanda әkemning jýzi ashyq, ajary syrtynda, kózi ótkir, ashuy da, quanuy da jyldam, shiraq jandy adam edi. Mәjilisi qyzyqty, sauyqshyl, dastarhany asa mol edi. Bir ispen qyzyqtamay, jay, salbyrap, sharua­syn istep otyrmaushy edi. Maghan dese, malay, malshy, qyzmetker qatynnyng da bolsa, bir tәuir minezin, qylyghyn tauyp jaqsy kórip, oinap-qaljyndap otyrar edi. Esh uaqytta ishi sýimegen, senbegen adammen mәjilistes bolyp, úzaq otyra almaushy edi. Onday adamdarmen bas qospaq uaqyt eriksiz kez kelse, ol uaqytty ózine abaqtydan kem kórmeushi edi. Sypayylyqqa saliha әdeptilenip, ayaghynyng basqanyn andap, auzynan shyqqan sózin sanap otyratyn adamgha da, uaqytqa da riza emes edi. Jarqyn jýzben, ashyq kónilmen qytyqsyz keletúghyn adamdy ansap, saghynyp, onday adamy kelgende balasy ya tughan bauyry kelgen kisidey quanyp qalushy edi.

...Men әkemning kishi jamaghatynan tughan túnghysh balasymyn. Ákem kishi jamaghat alghanda bastapqy bәibishesi ózinen eki-ýsh jas ýlken edi, «úlghayghan kezimde ózimdi kýtuge qolaysyz bolady» degen shyghar. Ekinshi, jalpy, qoly jetken, әli kelmegen adamgha eki qatyn almaq ghúryp syqyldylanghandyqtan da shyghar. Men әkemning otyz eki jasynda, jigit aghasy bolyp qalghan kezinde tughanmyn. Men әkemdi tanyghanda әkemning jýzi ashyq, ajary syrtynda, kózi ótkir, ashuy da, quanuy da jyldam, shiraq jandy adam edi. Mәjilisi qyzyqty, sauyqshyl, dastarhany asa mol edi. Bir ispen qyzyqtamay, jay, salbyrap, sharua­syn istep otyrmaushy edi. Maghan dese, malay, malshy, qyzmetker qatynnyng da bolsa, bir tәuir minezin, qylyghyn tauyp jaqsy kórip, oinap-qaljyndap otyrar edi. Esh uaqytta ishi sýimegen, senbegen adammen mәjilistes bolyp, úzaq otyra almaushy edi. Onday adamdarmen bas qospaq uaqyt eriksiz kez kelse, ol uaqytty ózine abaqtydan kem kórmeushi edi. Sypayylyqqa saliha әdeptilenip, ayaghynyng basqanyn andap, auzynan shyqqan sózin sanap otyratyn adamgha da, uaqytqa da riza emes edi. Jarqyn jýzben, ashyq kónilmen qytyqsyz keletúghyn adamdy ansap, saghynyp, onday adamy kelgende balasy ya tughan bauyry kelgen kisidey quanyp qalushy edi. Mening bala kezimde әkem qandaylyq jyly shyraymen oinap, qaljyndap otyrsa da, kónili qaytsa, qytyghyna tiyse, ashuy da tez kelgishtiginen auyldaghylar da, bәibisheleri de aighyrmen oinaghan at syqyldy, oinaghan bolsa da qorqynyshy keudelerinen ketpey, qymsynyp otyrushy edi.

Úiqysy shaghyn, jalpy halyqtan kesh jatyp, erte túru - jalpy әdeti. Tósegining aldynan qalyng posteli tósetip, onyng ýstine kórpe salghyzyp, bir jaghynan ýlken jastyq qoyghyzyp, kóilekshen, basqa kiyim kiymey, jastyghyna shyntaqtap, keyde bauyryna basyp otyrushy edi, qaghaz shaydan basqa shay ishken emes, qantsyz shay ishkenin kórgenim joq. Biraq ol qant aldynda jatady. Kóp jegish emes. Tanertengi shayyna keyde júmyrtqa qostyryp qúimaq qúighyzady, keyde samsa pisirtetin, jeke bauyrsaqpen ishe qoymaushy edi. Shayyn stakangha qúighyzyp, ystyq kýiinde ishpey, salqyndaghan kezinde júta salushy edi.

Qazaq oinaytyn oiyndar - doyby, qart syqyldy oiyndardyng bәrine de ilgergi qazaqtyng oiynshylary retti oinaushy edi, sóitse de men bilgen kezde salynyp, qyzyqtap oinaytyn oiyny toghyzqúmalaq edi. Qay-qaydaghy tobyqty ishindegi oiynshy shaldar kelip, ay jatyp, oinap qaytushy edi. Sonday oiynshy shaldarynyng dәuleti nasharlary keyde soghymdyq qoy, tay, tayynsha alyp, ya atqa minip qaytqany da boldy. Kóbinese ol shaldardyng qystygýni kelip jatqyshy - Kórpebay, Qúttyqoja, Quattyng Qoyberdisi, Maqyshtyng Ysmaghúly degender sekildi.

Tanertengi shaydy ishken son, mening әkem kóileksheng kýiinde, basynda taqiyasy, bauyryna aq jastyghyn basyp, qúmalaghyn oinap jatady. Kýndiz kelgen el arasynyng retti adamdary da oiyngha kirisip ketedi, qúmalaq kezek tiymegender, ya oinay bilmeytini, balalar óz aldyna doyby, ya qarttyng dýkenin ashady. Qúmalaqta әkemdi jengen adam kórgenim joq.

Bizding qazaqtyng uaqytqa baylyghynan bir әdeti - bir jerge júmyspen barsa, barghan júmysyn barghan jerden aitpay, ne qonyp, ne týstenip, endi attanarynda ghana aitady. Mening әkem elding búl әdetine qarsy edi. Alys jerden kelgen syily adam bolmasa, el arasynyng adamynan kelgen jerden júmysyn súrap, bitirip, «endi otyra ber» dep ózi alansyz oiynyna, ya kitabyna kirip ketushi edi. Eger kelgen kisi súraghan jerden júmysyn aitpay, elding әdetine salyp tyghynyp qalsa, oghan yza bolyp, endi ol «aytarlyq kezegim keldi» dep júmysyn aitpaqshy bolghanda, «baghanaghy súraghanymda nege aitpadyn» dep úrsyp, keyde sózin tyndamay da qoyady. Súraghan jerde júmysyn aitqan kisige yrza bolyp qalady. Bizding elding adamy búl minezine ýirengendiginen, «neghyp jýrsin?» dep súraghan jerden júmysyn aitatyn boldy.

Sharua jaghyna kózining qyryn siyrek salady. Kýndiz-týni bosatpaytyn elding júmysynan qoly da tiymeydi. Sharuanyng ýsh týrin eskerushi edi: jaqsy qonysty tandap qonu, jaqsy malshyny izdep tauyp, aqysyn qymbatsynbay alu, jylqynyng asa erjetip ketkeni bar ma - sony ghana qaraushy edi. Jaqsy at, ya aighyr syqyldy jylqysy bolmasa, jalpy jylqysyn tanymaydy, qoy men týieni de senip alghan qoyshy, týieshisinen ghana súraydy, әitpese, ózi «mynau mening týiem», «qoyym» dep birin de tanymaydy, siyrdy jighan kisi emes, «siyr qar teppeydi, jaz bolsa, ýiding manayyn bylghaydy» dep, ol kezdegi bizding elding baylarynyng bәri de jimaushy edi.

Qalagha barghanda ýiine kerek-jaraghyn ózi alyp, aparghan malyn ózi saudalap satqan emes, onday sharuasyna ie qylyp qoyghan joldasy alyp-satady. Aqshasyn qaltasyna salyp, ne alghanyn, nesi qalghanyn eseptep kórgen emes. Aqshasy az bolsa da, kóp bolsa da, atshysynyng qaltasynda jýredi. «Aqsha bitti» dese, «qayda ústadyn» dep esep alu joq, qaytadan aqsha ta­uyp beredi. Qalada jatqanda qasaptyng etin jemey, qolynan malyn soyghyzyp jeushi edi.

Týn bolghanda әmse bireuge ertegi aitqyzyp, ya ózi aityp otyrghysh әdeti bar edi. Bireuge aitqyzghanda búryn estimegen kisishe yntasyn sala tyndap, әbden aityp bolghan song aitushynyng adasqan jeri bolsa, aityp beredi. Qazaq ertegisinde estimegen, bilmegen ertegisi kem shyghar, «qazaqtyng ertegisinen búryn qay jerlerde jýrgeni, kórshilesi, kýndes elderi kim ekeni, qareketi ne ekeni, elding armany, bilimning qandaylyq kezinde shygharghandyghy kórinedi», - deushi edi. Jas kezinde parsy júrtynyng ertegilerin: «Yәmshit», «Qaharman» syqyldy kitaptaryn da kóp oqysa kerek. Ózim kórgende «Myng bir týnnin» kitabyn oqyp, alghash bizding elge «Myng bir týnmen» tanystyrghan kisi mening әkem edi. Orys kitabyndaghy Gustav әmir syqyldy әngime kitaptardy oqyp eldi tanystyrdy, bizding el «Myng bir týnnen» jalyghyp, orys romandaryna әuestenip ketti.

Jalpy ghadetinde aqylynan góri mahabbatyn ardaqtap, aqyldyng suyq synynan qashyp, kóniline biyletinkirep otyrushy edi. Biraq qúdaydyng ózine mol bergen ótkir sezimining arqasynda, aitpasaq ta, ne oilap, razy yaky narazy bolyp jýrgenimizdi býlk etkizbey sezip qoyshy edi. Kóniline biyletkishtigi sondaylyq, jas balany әlpeshtep shaqyrghanynda úmtylyp kelse, qatty quanyp, «qany tartyp bilip túr» dep rahattanady. Eger shaqyrghanyna jatyrqap kelmey qashsa, ókpelep, ashulanyp qalushy edi. Mysaly, bizding ýiimiz bólek auyl bolghan son, әkemiz kóbinese qala-dalada bolyp, ýide bolghanda mol dәulettegi bәibishesinikindegi topta bolyp, bizding ýige siyregirek kelgendiginen Mekail degen mening inim bir kelgende tosansyp, shaqyrghanyna barmasa, kótin jana basyp otyrghan jas balanyng ýstine su qúiyp, úryp edi.

Mening balam Jebirәiildi әkemning ólerindegi nauqasy bastalghanynda sheshem alyp baryp edi, әkem shaqyrdy, tughaly kórgeni sol, jas bala shaqyrghanda dalpyldap úmtylyp edi: - Qany tartyp, jýregi sezip túr, - dep qatty rahattanyp qaldy. Men: - Joq, agha, neni bilip otyr deysin, әnsheyin aqymaqtyghynan úmtylady ghoy dep edim, - Sen bilmeysin, - dep meni tyiyp tastap, auzyndaghy shaynaghan órigining etin balanyng auzyna saldy. Mening ózimning de bes auyz sózdi bolsa da bilgenime әkemning osynday alystan ýmit qyp quanatúghyn kónili sebep boldy, óitpese múnan da әri shirik bolyp qalghanday edim.

1889 jyly mening on tórt jasymda ýlken sheshemnen tughan Rayhan degen apamdy Nayman, Serikbay balasy Qúdaybergenge berip úzatyp, ýiding ishining bәri jolaushy ketkende әkem men ekeumiz ghana ýide qaldyq. Búl әkemning belsenip ghylym jolyna shyqqan jyly eken. Artynan abaylap qarasam, әkemning әmse ýide otyrghandaghy kiyip otyratúghyny - bayaghy kóilek, shtany, basyna taqiyasy, onyng syrtynan tysqa shyqqanda kie salatyn sap eter aq eltiriden istelgen kók sәtennen tystaghan kók bórki. Anda-sanda eti salqyndasa jamylatúghyn sary tony bar.

Tanertennen keshke sheyin, kóbinese orystyng kitabyn oqidy da, ara-túra jastyqty bauyryna basyp, aldynda aq qaghazy, óleng jazyp tastaydy, sol óleng jazardaghy týri: Bir músagha mingen kisidey óni qashynqyrap, azyraq entikken kisidey tanauy kebinkirep, kózi jasauranqyraydy, estir-estilmestey qyp kýnirengenning ishinde kýbirlenkirep kep, jazyp kep ketkende kóp toqtalyp oilana bermeydi de, qayta syzyp týzetpeydi de. Ólenning tyghyny suyrylyp ketkenge úqsaydy.

Bir Aldonghar degen úryny «úrlyghyndy qoy» dep qasyna kóshirtip alyp, «tenine qosamyn» dep әlgining bir Menke degen әiel balasyn asyrap alghan. Sol bala shayyn qúiyp beredi. Álgi әiel balagha onashada ýiretip qoyady: «men qonaqtargha sóilep-sóilep kelip, «solay ma, Menke?» dermin, sonda sen «solay de» - dep. Keshke sóz úghar ma degendey adamdar kelip qonaq bolghanda qazaqtyng oiynda joq, ghylymnyng ýlgili sózderin sóilep-sóilep kelip: «solay ma, Menke?» dese, Menke «solay» deydi, sonda әlgi qonaqtar: «Yapyray, myna balanyng úghyp otyrghanyn qarashy», - dep tanyrqap qalysady. Keyde sóilep bolghan son: «Osy sózimning jalghanyn tapsanyzdar, kók bórkimdi bereyin», - deydi, onysy - qonaqtyng qytyghyn toqtatatúghyn oiyny.

Men sol jarty aidyng shamasynday uaqytta jazghan ólenderin jattap, aitqan sózin jalyqpay tyndap otyrsam kerek, mening sonyma-aq qatty quanyp, yrza bolyp, jolau­shylar kelgende solargha meni: «Mynau adam bolady eken. Mening sózimdi úghyp, jalyqpay tyndady» dep meni maqtady. Men әkemning auzynan shyqqan sózdi payghambardyng auzynan estigendey senip, adam bolady ekenmin dep, sol jyly bastyghymyz Shәkәrim qajy bolyp aqiqat olay emes, bylay dep talasyp jatatyn sandy shәkirtting qatarynda boldym.

Jasynda ashu men mahabbatty qatar qoldanghandyghynan, qatyn-balalary da, auyl-audany da, bir jaghynan, jyly mahabbatty jomart minezin sýiip, bir jaghynan, jazatayym bolsa, ashulanyp ketetúghyn minezinen qorqyp jýretin edi. Ákemning osy eki minezining kýshtiliginen shyghar, mening sheshem kýndestigin kórsete alghan joq. Balalarynyng oiyna da «kýndesting balasymyz» degen oy kelmegen.

Úlghayghan sayyn әkemning ashuy azayyp, júmsaq tarta berdi, búl júmsartudy ózi enbek qylyp tapty. Ákesi qajynyng qaytpaytyn suyq minezin sógip otyrushy edi.

«Qoryqpaq pen sýimek ot pen su sekildi bir jerde jiylmaydy, adam sýigen adamnyng aqylyn úghyp, sodan bahyra alady, qorqytyp, úrsyp aitqan aqyl darymaydy» dep, kóz aldynda qanday oiyn oinap, kýlip otyrsaq ta, tyiyp-qaqpay, erkin erkeletip otyrady da, aldynan qashyp, jasyrynyp, jaman-jәutiktermen oinaghymyz kelgenin kórse, qatty renjip úrsyp, bylaysha aityp sógushi edi: - «Adamgha ýsh aluan adamnan minez júghady. Ata-anasynan, ústazynan, qúrbysynan, әsirese, solardyng qaysysyn jaqsy kórse, sodan kóbirek júghady. Senderding menen jaqsy kórip, barghylaryng kelip túrghan jaqsy qúrbylaryng qaysy?» dep, onday jaman adamdardyng mәjilisinen әiel balasynday qorghashtap, tyiyp ósirgisi keldi.

Bir ghadeti, jaqsy atqa, qyran qúsqa qúmar edi, ózi eki-ýsh jyl saltanatyn kelistirip, qúsbegilerin, mergenderin saylap qús salyp túr. Balalarynyng әrqaysysyna qús salghyzdy. Biraq, úzaq uaqyt qússhy bolghanymyz joq. Bireudikin alyp, bireuge sapyryp otyrady. «Eki jýz elu qús shamaly qolyma kelip ketken shyghar. Tulaqtyng sholaghynday qús kórgenim joq» dep aityp otyrushy edi. Sol kisining osynday sapyrghan minezi bizding elge júghyp, bir el birinikin-biri alyp sapyrylyp jatqysh. Óz atymdy ózim minemin, óz qúsymdy ózim salamyn dep, at penen qús sekildi asyly bar kisi qaptal senip otyra almaushy edi. Endigi tarylyp bara jatqan zamannyng qalay auysaryn kim biledi. Bizding Shynghystan basqa tobyqty Shynghystay emes, әitse de, basqa elden góri, olar da bere almay qalghandy úyat sanady. Bir jyly jaylauda bireuding bir qonyr qasqa atyn bes qúlyndy biyesin berip aldy da, oghan kónili tolmay, bauyrgha týskende bes týiesin berip, Quqúla degen, Qarakesekte ataghy shyqqan atty aldy. Sol sekildi bireuding atyna kónili týsip búldap alady da, tez jerip, bir bolymsyz adamgha bere salghysh edi.

Jasynda atqa boldyrmaytyn jýrgish bolypty, men esimdi bilgen kezde alysyraq jerge arba jegip, 30-40 shaqyrymdyq jerge salt atpen jýrushi edi. Jasynda jylqy baghyp otargha shyghypty, men bilgende jalpy qazaqtyng baylarynsha erteli-keshti malyn aralap, jerin shauyp, mal ýshin atqa minbeushi edi. Kóbinese ýide otyrghandyqtan ba, ya janyn kýtemin degendikten be, jazu jazghandyqtan ba, janyn erterek erinshektik, kәrilik iyektedi me, әiteuir jalpy halyqtan kóp erte attan týsip shau tartypty.

Men әkemning topta biylikke tartysyp, yaky aitysyp sózin sarqa sóilep suyrylyp otyrghanyn kórgenim joq. Baylauly jerinen qysqasha týiem sózdi aqyryn aitsa - toqtasa qalushy edi. Mening әkemnen basqa razy izdep, jýginetúghyn adamdy kórgenim joq. Jalpy ózimizding elding jaqsysyn abaylasam, aldyna kelgen daudan mýmkin qadarly ózining dosyna paydaly jaghynan qapy qaldyrmay biylik aitady. Jalpy úrylar aitady: - Abaydyng aldyna ótirikpen bara almaymyz, janymyz qalsa, shyn sózimizding arqasynda qalady, - dep.

Mening әkemning úrydan alatúghyn parasy - shyn sózi edi. Mynjasar Qobylan balasy degen atasynan beri qaray neshe shabylyp, aidalsa da úrlyghyn tastamaghan bir kәri úry aitady: - Jas kezinde Abaydyng súraghan malynyng shynyn aityp shynshyl atanyp, abyroyly úry bolyp jýrgenimde qúday atyp, bir ótirik aitqanym bar.

Qarakesek jaghynan bir top jylqy aldyq ta, osy maldy kim de bolsa da aitpalyq desip, joldastarymyzdyng bәri týgel tóbege tas qoyyp anttasqanbyz. Joqshy kelgen son, Abay meni shaqyrtyp alyp súrady. Qystyng suyq kýninde suyq su qúiyp qinasa da, aitpay tistenip otyrghanymda:

- Áy, әkenning auzyn... ne ottap otyrsyn, pәlenshe joldasyng әldeqashan aitqan, pәlenin pәlenge, týgenin týgenge taratypsyndar, - dep qoya bergeni. Sóitsem, ana itter aityp qoyghan eken...

Qalagha barghanda men bilgende ýsh adamnyng ýiinde jatty: Qabyl degen shala qazaq, Sýleymen degen noghay, Mәuiti degen qazaq ýiinde. Búl ýsheuining de qatyndary pysyq, asty tәtti qyp pisire biletúghyn auqaty nashar adamdar edi. Baydyng ýiine aqy berse jatpaydy: - Oi, tәiiri-ay, rashodymdy kóteredi eken dep baydyng qabaghyna qarap, andap basyp, abaylap sóilep, kýshik kýieu syqyldanyp jatarmyn ba, - deushi edi.

Men jogharyda jazghanymda aitqanmyn: - Ákesining minezin balasy jazbaq qolaysyz, - dep. Sondaghy mening oiyma kelgeni - balasynyng kóniline әkesining qylyqtary ghana týsip, jaman minezi týspeytin syqyldy. Men qandaylyq әdil kózben qarap jazayyn desem de, «jasynda kәrli edi, janyn kýtkish, erterek shau tartyp, erinshegirek tartty» demesem, basqa min taba almadym, múnym әkemdi maqtaymyn degenim emes, bar bilgenim-sezgenim osy-aq.

Endi, Dolgopolovtyng mening әkeme aitqan synyn jazayyn. Búl Dolgopolov - birinshi me ya ekinshi me, gosudarstvennyy dumagha Odessa qalasynan deputat bolyp saylanghan adam. Doktorlyqqa ekzamen berip jatqanda sayasy aiyby bolyp aidalyp, Semeyge kelgen kezinde mening әkemmen tanys bolyp, seksen besinshi jyly jazday bizding auylda bolghan. Bir kýni mening әkem sóilesip oty­ryp: - Mening balalarymdy synashy, - depti. Sonda Dolgopolovtyng aitqany: - Sening balalarynyng adamgha qarasy týzu, zerek, jaqsy balalar. Biraq, sening myna sәn-saltanatyndy, dәulet-dәurenindi kórip otyryp jaqsy bala bola almaydy. Ghylymgha et auyrtyp enbek qylmasa, qolgha týspeydi. Sening balalaryng onshalyq etin auyr­­­typ, enbek qyp neghylsyn. Enbeksiz-aq ózi - han, ózi - bi. Sening auylynnyng tóbesi kórinbestey alysqa ketse, sonda adam bolady, -  depti.

Sodan son: - Ózimdi synashy, - depti mening әkem. Sondaghy Dolgopolovtyng aitqan syny: - Sen basyng altyn adamsyn, biraq ýirengen әdet-saltyng jaman. Tanerteng tósekten túrasyn, bireu әkep kiyimderindi kiyindiredi, arqana shapanyndy jabady, esikti ashyp tysqa shygharady, qaytyp kelgen song taghy da esikti ashyp ýige engizip, aldyna shylapshyndy әkelip, qúmanmen sudy qolyna qúyady. As kelse, shayyndy qúiyp beredi, etindi japyraqtap beredi. Úiyqtamaq bolsan, tósegindi salyp, ózindi bireu sheshindirip jatqyzyp, shaqshandy bir jaghyna, múryn oramalyndy bir jaghyna tyghyp, ýstine kórpendi jauyp salady. Ózing ýshin ózing ne qylasyn? Árneshik úiyqtap kóresin, - depti. Osy Dolgopolovtyng az ghana sózi mening әkemning birqatar әdetin, saltyn kórseter dep jazdym.

Kenje inisi - Ospan syrty ausar, anghal, kónili sýigen kisige kól bolyp tóge salatyn, kónili sýimegen adamdy ýiinen sýirep tastaytúghyn adam bolsa kerek. Qúdayberdi aghamyzben «әkeme kónbedin, kýndestik oiladyn» dep, jasynda mening әkem de araz bolyp kelip, ólerining aldynda eki-ýsh jyl búryn tatulasqan eken. Osy eki-ýsh jylda búrynghy arazdyq joghalyp, qatty, qyzyqty tuysqan bolypty. Ákem: «Qayghy jas jýrekke qatty batady eken, Bәkemning ólimindey qatty batqan ólim kórmedim», - dep (Qúdayberdini Bәkem deytin) aityp otyrushy edi. Maghauiyanyng ólgendegisin ólshep aitqan joq, búrynghy Ospan men Ghabdyrahimning ólimin ólshep aityp edi. Ysqaqtyng ýsh saylauynan keyin Bәkemning ornyna beremin dep, jiyrmadan jana asqan Shәkәrim qajyny bolystyqqa saylatypty. Shәkәrim qajy bolys bolghan son, astyrtyn el qúrap, әrkimmen anttasypty. Kelesi saylauda Ospandy saylamaq bolghan eken, oghan el de, Shәkәrim qajy da qarsy bolyp, dostary, qúdasy búzylyp, Kýntu degendi bolys saylaghan jerde biraq bilipti. «El búzyldy, seni aldap jýr», - dep Ysqaq kelip aitsa, Erbol degen bir dosyn shaqyryp súrapty, ol: «Joq, Abay, Ysqaq beker aitady» dese, senip otyra beripti, ózi azyraq syrqat eken...

Mening әkemning kóbinese aghayyn-tuysqandaryn jamanday sógip aita beretúghyny ózining Yrghyzbay degen tabynyn  elden erekshe nasharlyghynan bolghan sekildi. 91-jyly Ospan men Orazbay jamandasyp, araz bola bastap, taghy da otyrghyzbay ketti. Basynda ekeuin úghystyrmaqshy bolyp arasyna jýrip, aqyry bolmay jaulasqan son, inisi Ospannyng sózin quattap, Ospan jaqqa shyghyp alysyp ketti. Sol bizge ústazdyq qylyp otyrghanda bizding jýregimizge «Mal qúmar, mansap qúmar adam - adam emes» dep egedi. Búl sózder dәl óleninen de kóriner. Mysaly, «Mәz bolady bolysyn...», «Malgha dostyng dosy joq maldan basqa...» degen syqyldy әr óleninen abaylap qarasanyz kórinedi. «Qaytse jenil bolady júrt biylemek...» degen ólendi aitqanda, el biylegen adamdy maqtap otyr ma? Boqtap otyr - solary sekildileri kóp.

Eldi mengerip, elding indet-mindetin de, jaudyng azabyn da jeke kóterip alghan inisi Ospan 92-jyly ólip, Ospan arqalaghan azap - jeke basyna týsip qaldy. Sondyqtan, keyingi ólenderdi әr uaqytta jazyp tastay bergen. Kóbinese ólendi qystygýni jazushy edi. «Boyy - búlghan, sózi - jylman» degen ólendi 92 jyly Ospan ótken jyly, qystaugha qonghanda jazyp edi. Búl ólenning ayaghy - «keshegi Ospan, bir bólek jan» degen ólen.

Ospan degen kenje inisi ólgen son, artynda qalghan balasyz ýsh jamaghatyn - Ysqaq, Tәnirberdi ýsheui alghan. Ýlken ýidegi kelini Erkejandy mening әkem alyp, ýlken ýige kirgen.

Erkejandy alghan jyly volostnoy siezd qylugha elge shyqqanda Qyzdar atty bir qúrdasy olaqtau adam edi. Beyne bir mening әkem ishse asqa, kiyse kiyimge jarymay jýrgen adamsha qaljyndaymyn dep aitypty: «Biyl ýlken ýige kirgen song toyyp, toyynypsyng ghoy», - dep. Sol Qyzdardyng qaljynyna yza bolyp, myna ólendi jazghan, birtalay óleng edi, erteninde Qyzdar jalynyp súrap, otqa salyp jiberedi. Bir-eki ret oqyghandaghy jattap alghandyghymyz osy-aq: «Qoydan qonyr, jylqydan tory Bәken...». «Boldy da partiya, El ishi jaryldy» degen ólendi de Qyzdargha shamdanghanynan aityp jiberdi. «Antpenen tarqaydy jiylsa keneske» degen ólenderi de sol 94-jylghy sezdegi biylerding minezinen aitqan.

«Ne izdeysin, kónilim, ne izdeysin», «Jýregim, oibay, soqpa endi», «Al seneyin, seneyin», «Jýregim neni sezesin?», «Jaqsylyq úzaq túrmady», «Qarashada ómir túr», «Jasóspirim zamandas qapa qyldy» degen ólenderin Ospan ólip, bar beynet basyna mezgilsiz, yqylasy qaytyp, qajyghan kezinde týsip, dosy da, tuysqany da búldanghan-qúbylghanyn kórip, sol 92 jyl men 93 jyldyng ishinde jazghan edi.

Mening әkem ózi eline, aghayyn, tuysqanyna arnap aitqan sózderi de jalpy qazaqqa jaghyp, kókeyine qona týsedi. Jalpy qazaqtyng derti bir dert bolghan ghoy, býgin abaylap qarasaq, eldegi qazaqtyng derti oqyghan azamattarynan da arylmaghan sekildi. Qazaq azamattarynyng әldeneshe tobynda boldym, talas shyqsa-aq tabymen bólinedi. Ol bayaghy eldegi bizding nauqasymyz, qastyqpen bólinse aralas bolyp, ata jigi kórinbes edi. Qastyghyn ústaghan tas­tay laqtyryp tastap, jengen jaqqa shyghyp, «Ózbek - óz agham, sart - sadagham» degen bayaghy kәri minezding qalpy qúryp pa? Men búl jerde óz basynan oilap shygharghan ólenderining myna kitaptaghylaryn rettep, qay mezgilde, ne sebepti jazylyp ketti eken degen sózge jauap ornyna jazdym. Basqa audarmalarynyng qay jyldary jazylghany búryn kitabynda aitylghan. Krylovtyng audarmalaryn 94 jyly Nedorov degen ueznoy elge kelgende әkemning Lermontovtyng ólenderin audarghanyn estip, mening әkeme aitty: «Siz Krylovty audarsanyzshy, qazaqtyng úghymyna sol qolayly, jenil ghoy», - dep. Sodan keyin Krylovty audaryp edi...

Mening әkemning ashuyn ózi enbek qyp azaytyp edi degenime bir sebep tómengi sóz:

Bizding qazaq sorly mansapqa talaspay jýre me? 1898 jyly saylau bolghanda búrynghy Múqyr atanghan elding saylauyna mening әkem barghan. Orazbay dәuleti asyp, dәureni Tobyqty ishinde jýrip, Ospan men ekeuining arazdyghy Ospan ólgen son, mening әkemning basynda qalghan.

98-den 99-gha qaraghan qysynda Orazbay: «Mekkege jýrerde bitelik, rizalasalyq», - dep kisi salghan song әkem: «Jaraydy, alghan-bergen eshnәrse joq» dep, Semeyde edi, Jaqiya qajynyng ýiinde bas qosyp, Mekkege jýrmekshi Orazbaygha rizalyghyn berdi. Artynan elge barghan song Medeu degen balasy janjaldaghy elding bas adamdaryn jol-jobasymen әkemning aldyna alyp kelip, bitim boldy. «Abay alghan jol-jobasy ýshin bitim qyldy» dep eshbir tobyqty aita almas.

99 jyly oblastnoy zemlemer bolys bolystyng arasyna meje salyp, gran jýrgizgende búrynghy Múqyry bolysyndaghy Jigitek, Bókenshi degen eki tap el әkemmen ejelgi jau bolyp kele jatqan. Ákem sol araz aghayynnyng basty-basty adamdaryn, aqsaqal, qarasaqalyn shaqyryp alyp: «Qyryq jyl eldik, qyryq jyl jaulyq bolmaydy degen, endi jaulyqty úmytalyq, men jaulyq qylady eken demenizder», - dep shyn jýregin kórsetip, qoynyn ashyp jiberip edi, olar da búrynghy jaulyqty sonshalyq úmytty. Sodan keyin tórt jyl ótip besinshi jyldyng basynda mening әkem dýniyeden qaytyp, artyna men qalghanda әkemning әruaghyn syilap, shyn dostyghyn kórsetken el osy araz aghayyny boldy.

Orazbay sekildi әkemning jaulary meni «beyshara jetim ghoy, endi búghan tiyip neghylamyz» degen joq. Qanday jaulyghyn qylsa da, sol dostarynyng arqasynda jalghyzdyq kórgenim joq...

 

«Anyz adam» jurnaly, №5. 2010 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2274
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2626
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2658
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1718