Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Biylik 9005 0 pikir 26 Nauryz, 2015 saghat 05:47

QAZAQY NAURYZDYNG MÁNDI EREKShELIKTERI

Nauryz – tabighat ýilesimining simvoly, kýn men týn teneletin mezet. Adamzat qoghamynyng iydealy da – birlik, ortaq til tabysu. Ár últ ózinshe toylaytyn Nauryzdyng mazmúny bir. Ol – materiya men ruh birligi degen maghynagha sayady. Sondyqtan kýlli meyram kompozisiyasy osy filosofiyalyq tújyrymgha qyzmet etedi.

Qazaqy Nauryzdyng bir ereksheligi – meyram kýni bir-birimizdi qúttyqtaghanda «Úlystyng úly kýni qútty bolsyn!» deymiz. Múnyng sebebi nede? Osyghan Ahat aqsaqaldyng «Mening әkem, halyqtyng úly – Shәkәrim» degen esteliginen bir ýzindi alayyq.

«Bir kýni әkey aitty: «Býgin eskishe 1-nauryz, qazaqsha jana jyl, Úlystyng úly kýni deydi. Al, jana jyldyng búrynghy aty Nauryz – búl farsy tili. «Jana kýn» degen sóz. Qoja-moldalar eski әdetti qaldyramyz dep, qúrban, oraza aittaryn – Úlys kýni degizip jibergen».

Búl jerde Shәkәrim Shynghyshangha deyin-aq barsha týrik, onyng ishinde arghy qazaq nauryz aiynyng basyn «Úlystyng úly kýni» dep toylap kelgenin eskertip otyr. Mәsele sonda, parsy men arabta búl meyram joq, tek týrkiler ghana ejelgi Ergeneqon anyzyna sәikes búl kýndi úlys bolghan, yaghny azattyq alghan, derbes el bolghan kýn dep eseptegen. Onyng týgel týrkige ortaq kezden ekenin Abay da jazady: «Ol kýnde Nauryz degen bir jazghytúrym meyramy (ejelgi qazaqtyng - A.O.) bolyp, nauryznama qylamyz dep, toy-tamasha qylady eken. Sol kýnin «Úlystyng úly kýni» deydi eken. Búl kýnde búl sóz qúrban aityna aitylady, ol uaqytta jana dinge kirgen son...».

Sóitip, «Úlystyng úly kýni» men «El tәuelsizdigi» degen bir sóz, bir úghym bolyp tabylady. Jogharydaghy Ahatqa aitqan әngimesinde Shәkәrim «Úlystyng úly kýni» degen bayyrghy meyram ekenine qazaq túrmysynan kóp dәlelder alady. Mysaly «Úlys kýni qazan tolsa, ol jyly aq mol bolar, úly kisiden bata alsa, sonda oljaly jol bolar» degen tipti eski maqal», - deydi.

Qazaqy Nauryzdyng kelesi ereksheligi – kóshpeli dәuirde ol jarty ai, tipti bir aigha deyin jalghasyp otyrghan. «Abay joly» romanynda «nauryz» dep aty atalmasa da, úlystyng úly kýni retinde toylanatyn merekening salt-dәstýri surettelip otyrady. Mysaly: «Bel-beleste» tarauynda: «...Kól-kósir qonaghasy, úzaq jiyn, jaghalay satylyp jatqan aqsarbas, kókqasqalar qúr ghana kelis quanyshy emes. Búnyng ishinde, shep jii, batamen tabysu, ydyraghandy qayta qúru, qúrsauyn býtindeu – qysqasy  mereyin taghy aspandatyp asyru bar. Osynday syrtqa aibyn, ishke medeu bolghan toylar jarty aiday aiyqpady. Búl kezde el-elding bәri de qystaularynan kóship, kókteuge oigha qaray jónkilgen» deydi.

Bayqaytynymyz– qazaqy Nauryz elding qystaudan jaylaugha kóshetin mezgilimen baylanystyrylyp otyrghan.

Ayta keter endigi bir jayt, qazirgi tanda nauryz kóje «joqtyqtan kedey-kepshikke beriletin as» degen synarjaq pikirlerestilip qalady. Búl jansaqtyq.

Qazaq halqy nauryz kójeni jeti týrli dәmnen әzirleydi. Óitkeni, jeti qasiyetti – kiyeli san. Kiyelilikke ýlken mәn bergen qazaqtyng nauryz kójege su qosqany  – ómir-ózen, úrpaq-óris suday asyp-tassyn degeni. Túz qosqany: Qazaqtyng mәdeniyeti – sóz. Qashannan sózdi qadirlegen qazaq eshqashan dәmsiz sóz sóilemegen. Sondyqtan da, «Túz – astyng dәmin keltirer, maqal – sózding mәnin keltirer» dep maghynaly maqal aitqan.

Sýt nemese aq qúighany «sýttey úiyp otyrayyq, aq mol bolsa densaulyqqa da kepil» degeni. «Kónilimiz de aq bolsyn» degen taza niyet. «Aq mol bolsyn» desip, «Aghy bardyn  – baghy bar» dep týsinetin qazaq halqy sýt taghamyn baqyt nesibesi dep bilgen. Qazaqta erteden paydalanyp kele jatqan últtyq taghamdardyng týrleri sýtten jasalady, mysaly, qymyz, shúbat, t.s.s.

Nauryz kójege qúrt qosatyn sebebi – qúrt kýshti as. Ártýrli tamaqqa paydalanady. Ásirese, jazghytúrym uaqytta paydasy mol. Álsiz, aurushang adamdargha quat beredi. Búl asty «quattyng kózi bolsyn, el quaty nyghaysyn, densaulyghy berik bolsyn» degen yrymgha negizdese kerek.

Sol siyaqty nauryz kójege qazaqtyng eng jaqsy kóretin negizgi as dәmderining biri – et te qosylady. Qazaqtyng tabighaty malmen bite qaynasqan bolsa, et – qazaqtyng tól asy. Qazan tolsyn, asar mol bolsyn degen maqsatta «úzynsarygha» saqtaghan sýri etti tútastay nauryz kójege salyp qaynatady.

Kójege altynshy dәm – arpany qosady. Arpa dәrilikke em. Biletinderding aituynsha arpany jii paydalanatyndardyng qany búzylmaydy. Arpa sebilip jatqan kezde ay dóngelenip Zuhar júldyzyna qarama-qarsy túrsa, aryq-túryq mal onalyp, qong jinaydy. Jyldyng jaqsy nemese jaman kelui arpagha qarap anyqtalady.

Jetinshi dәm – kýrish. Kýrishte densaulyqqa shipaly, ishki qúrylysty tazartatyn tabighy elementterge bay dәndi daqyl. Jalpy nauryz kójege dәmdi daqyl paydalanatyny – bir tamyrdan ósip-óngen kýrishtey úrpaghymyz kóp bolsyn degen tilek bolsa kerek. Nauryzda beriletin bata nyshany osy nauryz kójede de sayrap túr.

Sonymen, nauryz kóje  nauryz aiynda kedeylerge taratu ýshin әzirlenbeydi, ol – simvolikalyq mәnge ie arnayytagham. «Nauryz yrysty, qútty bolsyn, óskin mol bolsyn» degen qazaq yrymynyng basty kózi nauryz kóje bolsa kerek.

Jinaqtap aitqanda, biyl Qazaq handyghyna 550 jyl tolatyn mereyli jyl.  Demek, Nauryz meyramyn atap ótu kezinde biz azdy-kópti sholu jasaghan jәne basqa da qazaqy erekshelikter eskerilse, men múndalap túrsa qúba-qúp.

 

A.OMAROV,

filosofiya ghylymdarynyng kandidaty,

QR MSM Din mәseleleri jónindegi ghylymi- zertteu jәne taldau

ortalyghynyn ghylymy hatshysy.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1045