Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Alashorda 11820 0 pikir 7 Sәuir, 2015 saghat 14:52

«ALASh» ATAUY: LINGVISTIKALYQ, ETNOLOGIYaLYQ JÁNE SAYaSY MAGhYNASY

«Alash» – alghashynda monghol imperiyasy kezindegi belgili bir әleumettik toptyng atauy retinde qalyptasty. Biyleushi tap – tóreler, «tór», «joghary» degen úghymdy bildiredi, solar ghana biylikke qúqyly boldy. Al baghynyshty búqaranyng ishinde «qarashy», «alashy» degen toptar boldy. Qarashylar – biyleushining ainalasyndaghylar, onyng sharuashylyghy men barlyq túrmystyq qam-qareketin qamtamasyz etedi. Búlar atalas jaqyndarynan qúralyp, olargha qolgha týsken tútqyndardan iriktelip qosylyp otyrghan. Songhylary keyinnen «tólengit» atalyp, úrpaqtary óse kele ýlken ruly qauymgha ainalghan.

Al hannyng qaramaghyndaghy halyqtyng eleuli әleumettik toby «alashy» atanghan. Búl top qarashylarday, biyleushige tikeley túrmystyq qyzmet etpey, әskery mindet, tәrtip saqshylyghy, shekara qauipsizdigi siyaqty qatarly mindetterdi atqaryp, memleketting kýsh-quatyn qalyptastyrghan. Búl toptyng basqa qarapayym qauymnan әleumettik basymdyghy (jerge iyelik, әskery kenesterge qatysu, key jaghdayda biyleushilerge qoldau kórsetu) bolghanymen, biylikke talaspaydy, han men tórelerge tolyqtay baghynyshty. Olardyng alashy ataluy – han saylanghan kezde onyng barlyq dýniye-mýlkin, ýstindegi kiyimine deyin «hantalapay» etip, yrymgha bir japyraqtan bólip alghan. Hangha jeke menshik tiyesili emes, ol býkil memleketting iyesi, onyng sybaghasy – elden búiyrady degen týsinik ornyqqan. Mine, osy alashydan «alash» atauy shyqqan.

Shynghyshan imperiyasynda «Alty Alash» atalyp, memleketting әskery kýsh-quatyna negiz bolghan alty ru: Tatar, Merkit, Kerey, Qonyrat, Nayman, Jalayyr. Keyin Merkitter Kerey ruynyng qúramyna engen, al Tatarlar – Altyn Orda kezinde qalyptasqan biyleushisining atymen «Noghay Ordasy» bolghan, qauymdastyqtyng negizgi mýshesi bolghandyqtan, keyinnen noghay atanyp ketti. Qazirgi Edil tatarlarynyng ol kezdegi aty – búlgharlar. Búlgha – ýlken ózen boyyndaghy el maghynasynda aitylghan. Halyqtyng atyn ózgertken orystar shyghysyndaghy júrttyng barlyghyn tatar dep atap ketken.

Monghol imperiyasynyng halqy etnikalyq jaghynan mongholdar, týrkiler jәne tatarlar bolghan. San jaghynan basym týrkilerding tili ortaq tilge ainalyp, Altyn Orda islam dinin qabyldaghanda, barlyq alash, onyng ishinde tatarlar da, músylman bolyp, Alty Alash birtútas qauymgha ainaldy. Islam dinine kirmegen týrkiler orys knyazidigine ketip, olardyng әuletteri – Aksakov, Araksheev, Ahmatov, Beketov, Bulgakov, Buhariyn, Godunov, Izmailov, Karamziyn, Mendeleev, Michuriyn, Turgenev, Cheremetev, Shishkov, Yusupovtar, t.b., – orys memleketining qalyptasuy men órkeniyetine eleuli ýles qosty.

Jeke bytyranqy knyazidikterding bir ortalyqqa toptasyp, quatty memleket boluyna negiz bolghan – orys últshyldyghy. Últshyldyq iydeologiya jeleuimen búrynghy ózderine ýstemdik etken kórshilerin endi «polovsy», «kipchakiy», «turkiy», «ordynsy» deudi qoyyp, barlyghyn da «tatar» deytin boldy jәne búl ataudy jek kóru, mensinbeu, tómendetu reninde qoldandy. Osy ústanymmen Orys memleketining kýre tamyrynday ózenmen attas halyqtyng aty búlghardan tatargha ózgertilip, ózen «Velikaya russkaya reka – Volga» boldy.

Altyn Ordanyng ydyrauy kezinde Kerey men Jәnibekting bastauymen alashtar shyghysqa, Shu men Talastyng boyyna kóshkende, noghaylar batysta qalyp qoydy. Qazaq atanghan bes Alash ózimen tektes týrki rularymen birigip, irgeli el bolyp, derbes handyq qúrdy.

Alash – memleketting tiregi, onyng qúndylyqtarynan alasysy bolghanymen, jogharghy biylikke úmtylmaytyn baghynyshty qauym bolsa, qazaq – óz biyligin óz qolyna alyp, bólinip shyqqan júrt. Etnikalyq túrghydan qazaqtar bir tekti, bir tilde sóileytin, bir dindi ústaytyn rulardan qúraldy. Úzaq uaqyt taghdyry, tili, dini ortaq bolghan noghaylar qazaq bolghan joq, qazaq bolghan rulardyng islam dinin qabyldamaghandary da shettelip, basqa úlystargha, negizinen shyghys europalyqtargha (orys, madiyar) sinisip ketti.

Sonymen, alash – tegi jaghynan qúrama, biyligi – basqada bolghan qauym. Al qazaq – bir tekti, bir dindegi tәuelsiz memleket qúrghan derbes qauym. Qazaq bolugha úitqy bolghan bes alash ózi tektes rularmen bir handyqqa birikti. Búl birigu XV ghasyrdyn, ekinshi jartysynda bolghanymen odan birneshe ghasyr búryn bastalghan ýrdisting nәtiyjesi. Búlar alashpyz dep emes, «qazaq» bolamyz dep birikti.

Maghyna-mәni boyynsha qazaq – etnikalyq úghym, qalyptasqan derbes últty bildiredi, al alash – sayasiy-әleumettik úghym, mýddelik qajettilikten tuyndaghan uaqytsha qalyptasqan qúrylym. Alash – odaqtas, qazaq –tuys. Búl tújyrymdy bekemdeytin Abylay aitqan deytin: «Alash – tughan bolmaydy, aghash – qúman bolmaydy» degen naqyl.

Alash atauynyng janaryp, qasterli úghymgha ainaluy «Alash» partiyasynyng qúryluy men Alash qozghalysyna baylanysty. Resey otarshylyghy kezinde jerinen aiyrylyp, «Óz malyn – ózimdiki» dey almaytyn halge týsken qazaqtar Shynghyshan dәuiri men Altyn Orda kezindegi alashtyghyn ansaytyn kýige jetti. HH ghasyrdyng basyndaghy jaghdayda últymyzdyng kósh basshylary tolyq tәuelsizdikke jetuding mýmkin emes ekenin týsindi. Qazaqtyng әli de quattylyghy qaytpaghan HIH ghasyrda әskery kýshpen Reseyge qarsy kýreske shyqqan Kenesary da orys patshasynan tolyq tәuelsizdikti emes, qazaqpen bolghan sharttardy oryndauyn talap etti. Alash ziyalylary Reseyding absoluttik monarhiyadan monarhiyalyq-konstitusiyalyq jýiege ótuinen ýmittenip, búrynghy Alash iydeyasyn ústanyp, patshalyq biylikting jaghdayynda naqty sayasiy-әleumettik sharalardy (jerge iyelik, oqu-bilim) iske asyrudy maqsat etti.

Olardyng «Alash» atauyn tandauy, birinshiden, Resey biyligine moyyn úsynuy, tolyq tәuelsizdik qol jetpeytin qiyal ghana bolatyndyqtan, sayasy maqsat – avtonomiya alu boldy. Ol kezdegi qazaq qauymyna avtonomiyadan góri, «alash» úghymy týsinikti edi. Ekinshiden, últtyng atymen «qazaq partiyasy» delinse, separatistik pighyl retinde qabyldanumen qatar, últymyzdyng qazaq aty da tәrkilenip, «kirgiyz», «kaysak» atalyp ketkenbiz. Aybyndy estiletin «qazaq» atauyn atqa minip, qylysh ústaghan orystyng kazachestvosy iyelendi. Búl Edil búlgharlarynyng tatar atanghanymen taqylettes sayasat edi. Halqymyzdyng óz atyn qaytaryp aluy da kýsh-jigerdi qajet etti. Qazaq ziyalylarynyng Alash úranyn kóteruining taghy bir syry – Reseyding qol astyndaghy bauyrlas halyqtardy osy qozghalysqa tartyp, patshanyng otarlyq sayasatyna qarsy odaqtas tabu edi.

Jogharydaghy taldaulardan shyghatyn qorytyndy: Alash – sayasy institut, ýlken imperiyanyng qúramyndaghy baghynyshty etnostardyng birlesip, jogharghy biylikke moyyn úsyna otyryp, mýmkindiginshe tirshilik mýddesin qorghap, memlekettegi layyqty ornyn qamtamasyz etu tetigi. Alash instituty imperiyanyng jogharghy biyligimen betpe-bet ashyq kýrespese de, týptin-týbinde imperiyanyng ydyrauyna soqtyrady.

Sonymen, alash – imperiyadaghy baghynyshty etnostardyng odaghy. Búl ústanymda bolghan Resey imperiyasy kezindegi tatar, qazaq ziyalylary senatta músylman fraksiyasyn qúrdy, biraq patsha biyligi olardyng qadamyn ashtyrmay, taratyp jiberdi. Qazan tónkerisinen keyin qazaq ziyalylarynyng (M.Shoqay, M.Dulatov, A.Baytúrsynov) taghdyrlas tuysqan qyrghyz ben ózbekterdi qatargha tartu әreketteri nәtiyjesiz boldy. Kenes Odaghy kezinde Baltyq jaghasyndaghy odaqtas respublikalardyng ortalyqpen jasaghan qatynastaryn naghyz alashtyq sayasat deuge bolady. Osy jolmen olar últtyq mýddelerin qorghay bildi.

Biz tarihymyzda jekelegen tәuelsiz rular bolyp túrghanda birikken joqpyz, alash institutynan ótip, birlesuding jón-josyghyn iygergen son, qazaq bolyp, shanyraq kóterdik. Resey otarlyghy kezinde últtyq tәuelsizdik túrmaq, alashtyqtan da aiyryldyq. Kenes dәuirinde qansha nәubetti kórsek te, alashtyq dәrejege jettik. Búl jetistik Otan soghysyndaghy orasan zor qúrbandyqtar men odan keyingi bilim men ónerding damyp, últtyq intelliygensiyanyng qalyptasuynyng nәtiyjesi edi.

Qazir, Allagha shýkir, qaytadan tәuelsiz qazaq boldyq. Alashtyqqa jetkendigimiz – qazirgi tәuelsizdigimizge iyelik etuding alghy sharty boldy. «Myng ólip, myng tirilgen» qazaqtyng peshenesine jazylghany – nәubetke úshyraghanda qúryp ketpey, alashtyqqa arqa tirep, qaytadan qazaq bolyp, boy jazyp túryp ketkendigi eken.

Sondyqtan da «Alash» halqymyz ýshin qasterli úghym. Ony býginde últtyq sanamyzda ghana qasterlesek te, qaytadan Alash bolugha úmtylmayyq. Bótenning biyligine moyyn úsynghan alashtyqtan qaytadan erkin qazaq boldyq. Endigi maqsatymyz qazaqtyghymyzdy saqtau boluy kerek.

Tileuberdi SAYDULDIYN,

QR ÚGhA akademiygi

 

«QAZAQ» ATAUY

turaly taghy birer oi

Halqymyzdyn, memleketimizding atauy – «qazaq» sózining qaydan shyqqandyghy jayly birqatar mәlimettermen bóliskim kelip otyr.

Kәriqúlaq aqsaqaldardan «Qazaq» sózi qaydan shyqty?» dep súrasan, auyzsha shejireni aityp: «Qazaq pen Sozaq aghayyndy kisilerden taraghanbyz» deydi. Biraq Sozaq turaly esh taratyp aita almaydy. «Sozaq» degen atau Ontýstik Qazaqstanda jәne Qyrghyzstanda – eki jerde audan, eldi meken atauy bolyp kezdesedi.

Al ghylymy negizdegi «qazaq» sózine kelsek, búl sóz 850 jyldary grek monahy Epifanidyng «Kavkaz ónirinde Kasogdiana degen halyq bar (kasog sózine qosylghan diana – grek-parsysha el úghymyn beredi)» degen mәlimetinde kezdesedi.

Al «qazaq» degen dúrys atau Firdousiyding «Shahnama» dastanynda alghash kezdesedi. Ol turaly 1830–80 jyldardaghy enbekterinde A.Levshiyn, O.Senkovskiy, nemis A.Vambiry jazghan. Nemis ghalymy «Týrki halyqtarynyng etnologiyasy men etnografiyasy» degen enbeginde: «Qazaq esimi IH–H ghasyrlarda bolghan. Qazaq handyghy degen el Kók tenizding (Aral tenizi) soltýstigin mekendep otyrghan kýshti әri kópsandy júrt. Túrannyng qastasy Irandy qorqytpaq bolady» dep jazghan. Yaghni, 900–1000 jyldary «qazaq» atauy, halqy bolghan. Ony Vizantiya imperatory Konstantin Bogryanarodnyy (913–959 jyldary ómir sýrgen) «Ob upravleniy gosudarstvom» degen úlyna ósiyet kitabynda: «Zihiyanyng ar jaghynda Papahiya jeri bar, onyng syrtynda Kasahiya degen júrt jatyr. Kasahiyadan joghary Kavkaz tauynyng ar jaghynda Alan jeri bar» dep jazady. Búl Kavkaz tauynyng teriskeyinde KASAHIYa degen memleket bolghan degeni.

934 jyly arab sayahatshy-tarihshysy Masudy ózining «Murudj әl dzahab» degen enbeginde «Alan patshalyghynyng ar jaghynda kashak (arab әlipbiyimen jazylghandyqtan, әri ony orys ghalymy V.Minorskiy audarghandyqtan, «qasaq», «kasah» degendi osylay «kashak» dep jazghan bolar dep esepteymin) degen halyq bar. Sol ónirdi mekendegen taypalardyng arasynda búlarday betteri kirshiksiz taza, әdemi de kórikti júrt joq» dep jazady. Masudy «kashak» sózi «ór, ójet, tәkappar» degen maghyna beredi deydi. Ony audarghan V.Minorskiy «parsydaghy dayyn sózge eliktep jaza salghan, әitpese sol kezdegi atauy «kasah» edi» deydi. Orystyng 965–1022 jyldardaghy jylnamashylary qazaqty «kasog» dep jazghan. Odan keyingi 1000–1400 jyldar aralyghynda qazaq atauy jii әri kóbinese dúrys jazylghan núsqalarynda kezdesip otyrady.

Al janama derek kózine sensek, «qazaq» sózi bizding jyl sanauymyzdyng 3–4 ghasyrlaryndaghy Horezm ónirindegi (Qanly taypasy biylegen) Topyraq qaladan tabylghan kisi esimderi arasynan (qanlynyng 22 patshasynyng tizimi) «kasak, kasasak (batyr saq), pandsak (ústaz saq), Saqqazaq patsha» degen týrde kezdesken…

Mine, qysqasha ghana tarihy derekterge sholudyng ózi «qazaq» sózinin, sol ataudy iyelengen taypa, memleket, halyqtyng arysy – bizding dәuirimizden búrynghy 400–300 jyl (sonda «qazaq» atauynyng alghash kezdeskeninen beri 2400 jylday merzim bolghany), berisi – bizding jyl sanauymyzdaghy 8–9 ghasyrlardan beri bar ekenin aighaqtaydy. Al «qazaq» sózining mәni men maghynasy turaly әli naqty tújyrym joq.

Al býgingi QAZAQ últyn (birqatar týrki tildes últtardy da qúrap otyrghan) taypa-rulardyng basym bóligi 1–2 myng jyldan beri Qazaqstan jerin mekendegen, birqatary keyingi qaghandyqtarmen birge Shyghystan – Baykól (Baykal kóli ) many, soltýstik Qytay, qazirgi Mongholiya, Altay, Shynjan ólkesi jerlerinen qonys audarghan. Biraq barlyghy da jýzdegen (mýmkin, myndaghan) jyldar boyy birese bir memleketting qúramynda, birese biraz mezgil ajyrap qalyp, qayta qauyshyp, qoyan-qoltyq ómir sýrgen.

Amanghaly ÁBUOV,

publisist

(«Feysbuk» paraqshasynan alyndy)

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №13 (284) ot 02 aprelya 2015 g.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2530
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1552
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1816