Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Ádebiyet 7766 0 pikir 9 Sәuir, 2015 saghat 16:33

JAGhALAU– SONGhY AYaLDAMA

JAZUShY QUANYSh JIYENBAYDYNG ShYGhARMAShYLYQ  ÁLEMI TURALY AZ-KEM SÓZ

Álemde әdeby synnyng dengeyi әrtýrli. Biraq, ortaq bir qaghidat bar. Yaghni, zamanauy qalamgerlerding enbegi baghalanar tústa olardyng tizimi shygharmashylyq jetistikterine negizdele otyryp jasalady. Múny әdette «reyting» dep te jatady. Dәl osy oraydan kelgende bizde olqylyqtyng bary anyq. Ádebiyettegi úrpaqtar almasuyna ong qabaq tanytpaymyz. Kóbine syn talaptarynan auytqyp, qazaqy kóniljyqpastyqqa jol beremiz. Tuyndylardyn  tolyqqandylyghynan góri avtorlar esimderining qúdirettiligi, danghazalylyghy manyzdy siyaqty. Songhy shygharmalaryn qashan jazghandaryn ózge týgili ózderi de esine týsire almaytyn qarttardy tizim basyna qoyyp, býgingi kýnning klassiygi retinde әspetteuden jalyqpaymyz. Olardyng ózderi de qysylmaydy, osylay boluy zandy dep qabyldaydy. Al, әldeqashan әdebiyettegi býkil «maydandy» iyelenip alghan songhy buyn jastar sanatynda jýre beredi. Ádiletke jýginer bolsaq, әdeby prosesske bagha berude shynayylyqty saqtaugha tiyistimiz ghoy.

Býgingi qazaq prozasynyng jay-kýiin saralap-saraptaytyn bolsaq, aldynghy shepte Quanysh Jiyenbay esimdi qalamgerding jýrgendigin moyyndamau mýmkin emes. Qatarlastarynan әu basta túshymdy prozasymen Serik Asylbekov oza shapqan-dy. Didahmet Áshimhanúly men Júmabay Shashtayúly, Quandyq Týmenbay, Túrysbek Sәuketaev, Álibek Asqarov, Raqymjan Otarbaev, Joltay Álmәshev, Serik Bayhonov... prozanyng ystyq-suyghyna tózip keledi.

1984 jyly «Jalghyz jelken» kitabymen-aq Quanysh Jiyenbay oqyrman qauymgha óz aitar sózi bar jazushy retinde tanylghan-dy. Búl baghytynan әste ainyghan joq. Ádebiyette kez kelgen shtriyh, detaliding da maghyna ústap túratynyn eskersek, shygharmashylyghynyng altyn arqauyna ainalghan  «teniz jaghalauy adamdarynyng taghdyry» rәmizdik mәnge iye. Teniz degen zyryldap ótip jatqan uaqyt, ómir emes pe? Jaghalau – songhy ayaldama. Osy jerden izgilikting de, jamandyqtyng da mekenine baru mýmkin. Jazushynyng mindeti – adamdargha tandau erkindigining bar ekenin, taghdyry óz qolynda ekenin úqtyru. Quanysh Jiyenbay әlemine barar joldy osy manaydan izdegen jón siyaqty. Jaqynda jazushynyng 2013 jyly «Foliant» baspasynan shyqqan 2 tomdyq tandamalysyn oqyp, tújyrymdarymyzdyng dúrystyghyna taghy bir ret kóz jetkizgendey boldyq.

Áldebir jazushynyng «endi roman oqylmaydy» degenge sayatyn sәuegeyligi ótken ghasyrdyng basynda-aq aitylghan. Degenmen, roman oqyldy, oqylyp jatyr, oqyla bermek. Tek tarih qoynauyna ketken ghasyrdyng songhy sheninde búl epikalyq janr kólemdik ózgeriske úshyrady. Yqshamdala týsti. «Danq týrmesining tútqyny» romany sonday ózgeristerding bastauyndaghy dýniye.

Almatyda dókey qyzmette otyrghan Baymyrza issaparmen tughan jeri Barsakelmeske barady. Ádette, alysqa shyghandap ketken jandar tughan jerge balalyq shaq estelikterining túnyghyna sýngip, tazaru ýshin barady. Búl әbden tozyghy jetken tәsil. Múny jete týsingen Quanysh Jiyenbay óz romanynda taqyrypqa qarama-qarsy jaqtan keledi. Biylikting buyna masattanyp ketken Baymyrza Barsakelmeste Úmythan esimdi boyjetkenning túnyghyn laylap, kýnә arttyrady. Oqighalar osy kýnә negizinde órbiydi. Birer sәttik raqattyng jemisi retinde dýniyege kelgen úldy sheshesi Qabyl dep atap, jalghyz ózi ósiredi.

Sol Qabyl tabighattyng naghyz janashyry bop jetiledi. Atyshuly Barsakelmeske qoryqshy bop, sol mandaghy an-qústy kózining qarashyghynday qorghaydy. Birde Barsakelmeske әskery tikúshaq kep qonyp, odan bir top adam sau ete qalady. Samúrat Salyqbaevich degen dókey ang aulap kónil kóteru ýshin kelgen eken. Bir aqbókendi atyp salady. Qabyl olargha tabandy qarsylyq tanytady. Tóbelesuge deyin barady. Qolynan altyataryn júlyp alyp, ses kórsetu ýshin aspangha atady. Alayda, ertenine dókeyler Qabyldy qamatady.

Bar qazaqy qasiyetterdi boyyna sinirgen Qabyl týrmede de moyymaydy. Shyndyq ýshin kýresedi. Qabylan atanady.

Úmythan balasyn qútqaru ýshin Baymyrzagha habarlasyp, kómek súraydy. Biraq, ol kómek qolyn sozbaydy. Sol arada Qabyldyng taza qany bar mәseleni sheshedi. Avtor tilimen aitsaq, «Bruneylik millioner túnghysh úlynyng densaulyghynan nesin ayaushy edi? Arnayy úshaq jiberip, Úmythan men Qabyldy Barsakelmesten Almatygha aldyrtqanyn; ólim auzynda jatqan Baymyrzanyng «IYә, Qabyl mening úlym edi» degen bir auyz sózdi moyyndaghysy kelmey, jalghan danqtyng jetegine erip, basyn alyp qashqanyn; keyinnen jas myrzanyng esimin «Forbs» jurnalynan kezdestirgende talyp qalghanyn; erkek basymen barmaghyn shaynap, ókinishten kózine jas alghanyn... tize bersek, tәtti әngimening dәmin ketirip almaymyz ba?! Álgi internettegi jazulardyng qasynda búlar nege túrady, tәnir-au?! Taza qandy halyqtyng kәkir-shikirden oq boyy ozyq jýrui tiyis qoy... Eng bolmasa osyny eske ústayyq... endigi jerde!» dep roman jaqsylyqpen ayaqtalady. Alayda, oqyrman kónilinde bir múng qalady. Sol múng oilaugha, oilanugha iytermeleydi. Óitkeni, roman jahandanu atty alyp ajdaha men qazaqy qasiyetterdin, últtyq qúndylyqtardyng kýresi ispetti. Bәribir kónildi alandaushylyq sezimi tәrk etpeydi.

Al, «Án salugha әli erte» romany iydeyalyq túrghydan alghanda aldynghy shygharmanyng jalghasy siyaqty kórinedi. Avtor Bayqonyr gharysh ailaghynyng janyndaghy auyl tirshiligin surettey otyryp, Ábdimәlikting otbasy arqyly qoghamdy әldeneden saqtandyratyn synayly. Ózgelerding qolyndaghy gharysh ailaghy osyndaghy elding abyroyyn aspandatpaydy. Ol – zaual ordasy. «Betpaqtyng shólin kóktey ótip dalaqtap jýgirgen Meyramkýl. Qayda baghyt alghany jәne belgisiz. Ayaghy-ayaghyna júqpaydy. Tóniregi tolghan qyzyldy-jasyldy kóbelekter. Ou, myna bar bolghyrdyng jýgirisi tegin be? Qúmnyng ishki jaghyndaghy qauipti aimaqtan ne tabady?» (Quanysh Jiyenbay, 2-tom, 161-b). Múndaghy arman – aldamshy, baqyt – ertegi. Óitkeni, taghdyr – basqalardyng oiynshyghy.

Ábdimәlikting otbasy qasiretke dushar bolyp, ózi joghalyp ketedi. Eger óz taghdyryn ózi qolyna almasa, býkil bir halyq, últ ta qúrdymgha  ketui ghajap emes. El tolyqqandy tәuelsizdikke qol jetkizbeyinshe әn salugha erte ekenin úghynasyz.

«Apollon kóbelegi», «Toqta, ólemisin?!» povesterinde de zamannyng kókeykesti mәseleleri kórkem órnektelgen.

Quanysh Jiyenbay әngime janrynda da ónimdi enbek etip jýrgen jazushy. Osy qos tomdyqqa 27 әngimesin engizipti. Olardy oqyghan sәtte birden kózge týsetini – avtor tilining әdemiligi, qúrghaq bayandaugha boy aldyrmay oqighany suretteu sheberligine qol jetkizgeni, taqyrypqa tyng taraptan baryp, mәseleni ótkir qongy, negizgi oidy shygharma astaryna jasyruy der edik.

«Mylqaudaghy» Shymbergenge nazar tastap kórelik. Ol kinodaghy Mylqau obrazy arqyly elding jýreginde shemen bop jatqan sherdi, arman-tilek, maqsat-múratty kórsetpek bolady. Belgili dәrejede oiynyng ýdesinen de shyghady. Biraq, kýtpegende... rólge kirikkeni sonshalyq, Shymbergenning ózi de halyqtan alystap mylqaugha ainalyp ketedi.

Adamnyng jaqsy-jaman ekendigi joldyng basynda emes, sonynda mәlim bolatynyn eskersek, Mylqau biz ómir sýrip jatqan zamannyng adamdary demeske shara joq. Áu basta elding sózin sóilep jýrgendey kórinip, biylikke qoly jetken son  júmghan auzyn ashpaytyndardy kýndelikti ómirde kórip jýrmiz. Sebebin «Tas qúdyqtyng túnyghy» әngimesinen tabamyz. «Tas qúdyqtyng taza suy asqazanyna em bolmaugha qarady de! Apyr-ay, ә?». Demek, su býlingen, nemese adam azghyndaghan. Búl–bir últqa emes, kýlli adamzatqa ortaq mәsele.

Veselovskiy aitpaqshy, әdebiyette bar bolghany 36 taqyryp bar desek, tosyn nәrse qalmaghan siyaqty kórinedi. Deytúrghanmen, әrbir jazushy taqyrypty iygeruge óz jýregindegi sony jol arqyly keletindikten, tosyn dýniyeler jasaluy zandylyq. Áytpese, әdebiyet әldeqashan ólgen bolar edi.

Óz buynynyng ónimdi qalamgeri  retinde kóringen Quanysh Jiyenbaydyng «Ógey», «Aqmoynaq», «Kýde», «Ýrey», «Etektegi eski zirat», «Kýn týspeytin tereze», «Bayqonyr men Vatikannyng arasy», «Kýiik», «Ýngir», «Qúbyjyq qaptaghan týn», t.b. әngimelerine qarap, avtordyng ghana emes, qazaq prozasynyng da qanday beleste túrghanyn baghamdaugha bolady. Ol keybireuler siyaqty modernizm, postmodernizmge úrynbay-aq, realistik әdispen shyrqau biyikke kóterile bilgen.

Songhy kezde audarma mәselesi kenjelep qaldy. Eger búl iygi is memleket tarapynan qolgha alynyp, osy bir daryndy jazushynyng shygharmalary shet tilderge audarylsa, Murakamiyding mysy basyp, Anargha ansary auyp jýrgen júrtqa «Bizde Quanysh Jiyenbay bar» dep tik qarap aita alar edik...

Begabat ÚZAQOV

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2530
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1551
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1815