Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Alashorda 13732 0 pikir 13 Sәuir, 2015 saghat 14:04

KEREY HANNYNG KEMENGER SAYaSATY

Qazaq handyghynyng qúrylu tarihyna baylanysty jazylghan tarihy zertteuler men әdebiyetterding bәrinde handyqtyng negizin salushylar — Kerey men Jәnibek handar dep aitylatyny belgili.

Kerey han — alghashqy qazaq hanynyng esimi jazba derekter men tarihy zertteulerde Giyrey, Gerey, Kiray, Kerey týrinde kezdesedi eken. Al qazaq tilinde jazylghan enbekterde Kerey esimi jii jәne túraqty qoldanylady. 

«Tauriyh-y guzida-iy Nusratnama» (1268-1270) enbegining avtory aityp ótkenindey, Kerey han (tughan jyly belgisiz, XV ghasyrdyng 70-jyldarynyng basynda qaytys bolghan) — Orys han nemeresi Bolat hannyng úly. 

Jazba derekter men tarihy zertteulerde alghashqy qazaq hanynyng esimi — «Giyrey», «Gerey», «Kiray», «Kerey» týrinde kezdesedi. Qazaq tilinde jazylghan әdebiyetter men zertteulerde songhy esim jii jәne túraqty paydalanylatyndyqtan, tarihshylar osy esimdi óz zertteulerinde qoldanady.

Búl sózding týp-tórkinine kelsek, V.Bartolid ol jóninde bylay dep jazady: «Ózining derekterin kórsetpey, Ahmed Vefiyk-pasha óz sózdiginde «giyrey» — monghol sózi, mongholsha «garay» delinip, «enbegi singen», «layyqty», «qúqyly» degen maghynada qoldanylady».

Kerey han turaly XV ghasyrdyng 50-jyldargha deyingi tarihy mәlimetterinde derekter joq. Múhammed Haydar Dulatidyng «Tarihy Rashidiy» enbegindegi derekterge qaraghanda, XV ghasyrdyng 50-jyldarynyng ayaghynda Kerey han Jәnibek hanmen birge Ózbek handyghy taypalarynyng bir bóligin basqaryp, Mogholstangha qonys audarghan. Mogholstan hany Esenbúgha (1432-1464) Shu ózenining boyynan jer bólip bergen. Búl kitaptaghy derekterge say, Esenbúgha Ábilqayyr han biylep otyrghan «Kóshpendi ózbekter memleketi» túrghyndarynyng biraz bóligining Kerey men Jәnibekting qol astyna ótuine qarsy bolmady. 

Ózine qarsy súltandardan qúrylghan sayasy toptyng kórshi boluy Ábilqayyrdyng Mogholstangha qarsy joryqqa shyghuyna týrtki boldy. «Bahr әl-Asrar» kitabyndaghy mәlimetter boyynsha 1468 jyly Ábilqayyr hannyng kenetten qaytys boluyna baylanysty joryq toqtatylghan. «Kóshpendi ózbekter memleketinde» han taghy ýshin kýres Ábilqayyr óliminen keyin bastaldy. Kerey men Jәnibek qol astyndaghy taypalar ózbek úlysyna qayta oralghan song taq tartysynyng qarqyny ýdey týsti. Soghys bastaldy. Ábilqayyr hannyng úly, han taghynyng múrageri Sheyh-Haydar qolbasshylarynyng baghynbauy saldarynan jeniliske úshyrady. Sheyh-Haydar ýzengilesterining kópshiligining kózi joyyldy, tiri qalghandary jan-jaqqa bosyp ketti. «Kóshpendi ózbekter memleketindegi» biylik Ábilqayyr han әuletinen Kerey men Jәnibek qolyna ótti. 

Kerey han esimi tarihy derekterde sony ret 1472-1473 jyldary Moghol hany Jýnisting ordasyna Búrysh Oghlan súltan shabuyl jasaghan kezde aitylady. 

Tarihy materialdarda Kerey hannyng handyq biylikti úly Búryndyqqa bergeni turaly, Kerey hannyng ózbek úlysyn basqarghan kezeni, onyng taghdyry, qay uaqytta, qanday jaghdaylarda qaza bolghany turaly naqty mәlimetter kórsetilmegen. Kerey han 1472-1473 jyldardaghy oqighalardan keyin qaytys bolghan dep esepteledi. 

Ókinishke oray, XV ghasyrdyng ekinshi jartysynda jana memleketti qúrghan handar, osy kezdegi sayasy alanda jetekshi ról atqarghan túlghalar — Kerey men Jәnibek handar turaly biren-saran derekter ghana bar...

Maqala B.Toghysbaev, A.Sujikovtyng «Tarihy túlghalar» kitabynyng negizinde jazylghan

Derekkózi:http://e-history.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2276
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2627
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2658
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1719