Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Alashorda 7787 0 pikir 22 Sәuir, 2015 saghat 11:46

AHMET BAYTÚRSYNÚLY URA-NY "ALASh" DEP AUDARGhAN

Estimegen elde kóp. Bilim iyeleri, súlu tilderimizding talay әdemi sózin estip jýrmiz ghoy. Singarmonizm shyghyp, kómenes «kýmәn» bola jazdap baryp qaldy. «Internasional» by bauyrmal, bauyrsyz bolyp baryp qaldy. Singarmonizmning «e» әrpi basymyzdy qatyryp «kemeser», «kemet», «keperetip», «kemenes» degen ónsheng «ke»-lerden sýrinip jyghylugha ainaldyq. «Qadis te osylay depti» degen moldalardyng júmbaghy syqyldy, singarmonizmning júmbaghyna týsip, kýni býginge sheyin tilimiz syna jazdap jýr. Onyng bәrining oqasy joq edi. Nege deseniz, ol «termiyn» de. Qolaqpanday bilim komissiyasynyng shygharghan «zany» da.

Zang – zang ghoy. Biraq zannyng da zany bar. Singarmonizm deuge til synsa, terminderimiz bara-bara jýrekti syndyrugha ainaldy. Senip tizgin bergen bilim komissiyasy auyzdyqty tisimen jalghyz-aq omyryp, shadyr attay basymen sýzdi. Zannyng jóni osy dep «ura»-zaqtyng úrany-aq bolsynshy. Áytkenmen, songhy kezde «alash» qazaqtyng bayynyng úrany bolghan joq pa edi?!

Partiya osy kýni mamandardy syilaydy. Senip is beredi, senip istetedi, senip sovetskiy aqsha beredi. Partiya úrany – mindetti úran. Ony oryndau – әrbir kommunisting mindeti. Sondyqtan mamangha is istetpeymin dep kóldenendegen kommunistiki qiyanqylyq ekeni ras. Kommunist mamangha jol beru kerek. Biraq maman alghan aqshasyn adal etip, adal dastarqangha aram tiygizbeu kerek. Sonda ghana shyn maman bola alady.

«Bizding Aqan» (Aqmet Baytúrsynúly) – tilimizding mamany. Aqandy «Aqa» degennen basqa jazyghymyz joq edi. Tilimizdi uystap qolyna berip qoydyq. Aqang – bilim komissiyasynyng mýshesi. Olay bolsa, kenes bilimin bilim syqyldy bilim qylyp, jalpy búqaranyng aldyna úsynuy kerek edi. Olay etuding Aqana týk obaly joq edi. Biraq Aqang mamandyghyn dúrys atqarmady. Nege? deysizder ghoy. Bylay: «Áskerlik ataulary» degen kitap shyqty. Kitaptyng syrtyna: «Búl kitap bilim komissiyasynyng qaulysymen alyndy» dep Aqang men Núrym úlynyng mýbәrak qoyghan qoldary bar. «Ura»-nyng «Alash» boluy osy kitaptyng ishinde. Aqang alashty jaqsy kóretin shyghar ghoy. Auzy daghdylanyp ketken sózi-aq shyghar. Áytkenmen, sovetskiy aqshany alyp otyryp, sovetskiy kitaptyng ishine «ura»-ny «alash» dep audarugha Aqang ýirengen daghdysyn qoldanbay-aq qoyy kerek edi. Ýitkeni kitap Alash ordaniki emes, sovetskiy ghoy. Ghabbas Núrymúly – Alash ordanyng senimdi jasynyng bireui. Ol – jas jigit, jas jigitte qyzulyq, albyrttyq bolmay qoya ma? Ghabbastiki jastyghy, qyzulyghy bolsyn. Al 60-qa taqalyp, baysaldy kisi bolghan Aqang «aqsaqaldiki» ne? Aqannyng Alash ordany sýietinin kim bilmeydi? Biraq ony ózge jerde-aq retin tauyp etkizip, sovetskiy aqsha berip otyrghan sovetskiy kitapqa engizbey-aq qoyy kerek edi. Qasqyrgha: «qoydy nege jeysin» dep týlki súrau bergende, «jemeyin desem de, kózim qyzyghyp ketedi», – degen eken desedi. Búl syqyldy, Aqannyng әlde kózi qyzyghyp ketti me eken?

«Bir sózde sonsha baylanatyn ne túr?» deytinder bolar. Búl sóz bireu bolsa da, biregey sóz. Jaman aitpay, jaqsy joq. Erteng soghys bola qalyp, Alash orda bas kóterse, biz Alashordamen soghyssaq, shabuylgha barghanda, Aqansha «ura»-nyng ornyna «Alash» dep shabamyz daghy. Alda, masqara-ay, úyat-ay!

«Áskerlik ataularynda» onghan termin shamaly. Sonyng ishinde onbaghannyng bylay túrsyn, tónkeriske qarsylyq (kontrevolusiya) iyisi anqyp túrghan – osy «Alash».

Sәbit MÚQANOV

 («HH ghasyr basyndaghy qazaq tili jónindegi zertteuler» atty jinaqtan alyndy. – Almaty, «Qazyghúrt» baspasy, 2013. – 640 bet. Dayyndaghan: Kenesova Araylym)

Derek kózi: http://www.tilortalyq.kz/

 

0 pikir