Seysenbi, 23 Sәuir 2024
Ádebiyet 8379 0 pikir 28 Mamyr, 2015 saghat 09:32

KÓRE BILU KEREK, KÓRSETE BILU KEREK

 

 (Býgingi synnyng bir kitaby jayynda)

 «Ár qalamger – óz dәuirining perzenti» bolatynynyng sebebi – әr dәuirding qalamgerlerge úsynatyn óz taqyryby bar jәne sol taqyryptar tudyrghan shygharmalargha degen dәuirlik kózqarastar da bolady. Sondyqtan әdeby synnyng ómirshendigine, keyde, shygharmalargha belgili bir dәuirlik ústanym túrghysynan berilgen baghanyng solqyldaqtyghynan tughan tújyrymdar ýlken kedergi bolady desek, tól әdebiyetimizde iydeyasy belgili bir dәuirge telinbeytin, sol sebepti ózine layyqty baghasyn der kezinde ala almaghan jәne zamanynyng órkeshti taqyrybyna iyek artyp, óz dәuirining talghamyna say kelgendikten tek maqtalyp kelgen ýlkendi-kishili, san týrli taqyryptardy qauzaghan shygharmalar bizde jetip artylady. Memleketimiz tәuelsizdik alghannan bergi jerdegi shiyrek ghasyrday merzimde dýniyege kelgen shygharmalar qansha. Ádeby ómirding boyyna qan jýgiru ýshin әdeby syn túrghysynan osylardyng qay-qaysysyna nazar audarylyp, taldap-tarazylanuy qajet. Biraq qazirgi dәuirde búl izgi oy tek oy retinde ghana qalyp qoyda. Nege? Onyng sebebi san aluan: aldymen, qazaq әdebiyetinde maman synshylar óte az, barynyng ózi derlik jazbaydy. Odan son, synshylar qanshama uaqytyn ketirip jazghan enbegine (eger jazghan jaghdayda) jóndi tiyn-teben almaydy. Yaghni, materialdyq jaqtan qamtamasyz etilmegen túlghany ózine paydasy az ispen ainalyspady dep jazghyra almaysyz. Taghy da aitar bolsaq, qazirgi kezde әdeby qauym syngha tózimsiz, syn qabyldau mәdeniyeti qalyptaspaghan bizde. Demek, «Bylay tartsang – arba synady, bylay tartsang – ógiz óledinin» keri...

Endeshe qaytpek kerek? Ádebiyet bolghan jerde synnyn, taldaudyng bolmauy kórkem sóz әlemin daghdarysqa әkelmey me? Áriyne, solay bolary haq. Degenmen, «Qalauyn tapsa qar janar» demekshi, búl tyghyryqtan shyghudyng jolyn izdep, izdep qana qoymay tapqan da qalamgerler joq emes. Mysaly, belgili jazushy Jýsipbek Qorghasbek (surette). Kezinde «Qazaq әdebiyeti», «Jas Alash» gazetterinde bas redaktor bolghan kezinde әdeby ortada ýlken tartysty mәselelerdi qozghap, talay túlghaly tuyndylar tónireginde san týrli pikirlerding qozdauyna týrtki bolghan Jýsipbek songhy kezde әdeby syny taldaudyng telenúsqasyn jasap, kópshilik nazaryna úsynyp jýr. Eki-ýsh jyldan beri «Kitaphana» dep atalatyn avtorlyq baghdarlamasy arqyly ol ýsh adamnyng (jýrgizushi jәne eki sarapshy) qatysuymen belgili bir qalamgerding әdeby shygharmasy nemese shygharmashylyghy jәne tarihy túlghalargha degen kózqarastar manayynda oy órbitip, pikir tuyndatyp jýr. Búl bir jaghynan kórermenderdi qyzu polemikagha shaqyrsa, ekinshiden, kópshilikti baghdarlamada taldanghan shygharmalardy oqugha talpyndyrady. Qalay desek te, kitap az oqylatyn myna zamanda әdebiyetti nasihattaudyng órkeniyettik ozyq tәsilderining biri ekeni kórer kózge anyq bayqalyp túr. Biraq televiziyalyq núsqanyng aty – televiziyalyq núsqa. Ádebiyet turaly teledidardan estip oy týyge bolghanmen, teledidardan oqy almaysyn. Ári, qansha aitqanmen, «Kitaphana» baghdarlamasynda pikir aitqan sarapshylar óz oilaryn ekspromtty týrde bildirip otyrghandyqtan onyng oiqy-shoyqysy bolmay túrmaydy. Suyrypsalmalyqtyng bir qiyndyghy osynda. Biraq qayta qaraugha mýmkindik joq, aitylghan pikir aitylghan jerde qalsa taghy qiyn. Onyng ýstine әdeby syn, taldau degeniniz qaghazgha týskende ghana talapqa jauap beretin nәrse. Osylardy eskergen bolsa kerek, ózining avtorlyq baghdarlamasynda bolyp ótken әdeby pikirtalastardyng birtalayynyng jazbasha núsqasyn jasaghan Jýsipbek Qorghasbek solardyng basyn qúrap, ótken jyly «Han Tәniri» baspasynan «Kitaphana»(Súhbattar) degen atpen kólemi 15 baspa tabaq kitabyn shyghardy. Búl, әriyne, baghdarlamada bolghan súhbattardyng besten birindeyi ghana. Osy kezge deyin «Kitaphanada» 150-dey kitap turaly súhbat jasalyp, oghan 250-dey qalamger qatysqanyn eske alsaq, onyng qaghazgha týsip tasqa basylghanynyng kólemi tym shaghyn ekenin bilemiz. Degenmen, 29 súhbattan túratyn birshama kólemdi kitaptyng oqyrmandargha bereri az emes.

Kitaptaghy jeke-jeke taldanghan shygharmalar: Asqar Sýleymenovting «Besatar» hikayaty, Múhtar Maghauinning «Jarmaq», Ábdijәmil Núrpeyisovting «Songhy paryz», Berdibek Soqpaqbaevtyng «Ólgender qaytyp kelmeydi», Adam Mekebaevtyng «Qúpiya qoyma», Talasbek Ásemqúlovtyng «Taltýs», Jýsipbek Aymauytovtyng «Aqbilek», Ábish Kekilbaydyng «Ýrker» romandary, Júban Moldaghaliyevting «Men qazaqpyn» poemasy jәne Qabdesh Júmadilovtyng «Tanghajayyp dýniye», Túrsynjan Shapaydyng «Qazaqtyng jany», Sherhan Múrtazanyng «Bir kem dýniye», Múhtar Áuezovting «Qorghansyzdyng kýni», Tynyshtyqbek Ábdikәkimovting «Qas Saq anqymasy» jәne Orazaqyn Asqar qúrastyrghan «Qara ólen» atty kitaptar. Sonymen birge Qajyghúmar Shabdanúly, Ghabit Mýsirepov, Múqaghaly Maqataev, Oljas Sýleymenov, Tәken Álimqúlov, Múhtar Shahanov shygharmashylyghy taldanghan. Oralhan Bókey shygharmashylyghy turaly avtordyng jeke maqalasy bar. Al múnyng syrtynda Shynghys hangha qatysty bes súhbat, Attilagha arnalghan bir súhbat bar. Jalpy osy taldau-súhbattargha, ishinde aqyn-jazushysy, synshy, ghalymy bar qyryqtan asa qalamger qatysqan.

Biz kitaptaghy súhbattardan qalamgerlerding keyde obektivti, keyde subektivti pikirlerimen tanysu arqyly kóp nәrsege kózimiz jetip, bir qalamger ne shygharma turaly jan-jaqty oilaugha bolatynyna kóz jetkizemiz. Búl súhbattardyng әdebiyetke de, oqyrmandargha da eng bir paydaly túsy. Mysaly «Shygharmanyng aty – «Besatar», avtory – Asqar Sýleymenov» degen súhbatta Mәmbet Qoygeldinin: «...Asqar Sýleymenov 1917 jylghy revolusiyalyq tónkeristi, sonyng qarsanyndaghy, sonan keyingi ózgeristerdi basynan keshirgen Jýsipbek Aymauytov, Maghjan Júmabaev siyaqty túlghaly jazushylardyng jalghasy. Osy 20-30-jyldary qazaq әdebiyetinde qarsylyq әdebiyeti qalyptasqan, protestnaya liyteratura. Ol qarsylyq әdebiyetining negizin qalaushy, meninshe, Maghjan Júmabaev. ...60-jyldardaghy orystandyru sayasaty, sondaghy totalitarlyq iydeologiya, soghan qarsylyq, búl mynau Asqar Sýleymenovting «Besatary», men solay baghalaymyn», – degeni oqyrmangha atalghan shygharmanyng iydeyalyq negizi turaly núsqau bolarlyqtay.

«Jarmaq» jan aiqay ma, әlde...» deytin M.Maghauinning romany jayyndaghy súhbatta synshy Ámirhan Mendeke men aqyn Amanhan Álimning arasyndaghy kózqaras qayshylyghy aiqyn kórinip túrady. Synshy roman turaly joghary pikirde bolsa, aqyn synshyl kózben qarap romannyng minin ashyq kórsetip, óz oiyn mysaldarmen dәleldeydi. Qaranyz, Ámirhan Mendeke: «Búl kitapty әdeby qúbylys dep baghaladym, әli de sol pikirimde qalamyn. Jarmaq – úsaq aqsha. Iri aqsha emes. Úsaq aqsha qaltannan týsip qalsa onsha renjy qoymaysyng ghoy. Óitkeni ol úsaq aqsha. Biz de úsaqtalyp kettik, әsirese qazaqtyng ziyalylary. Biz qazir Abylaydyng týsindegidey baqa-shayangha ainalyp kettik. Bizge osynday synshyl romandar bәribir kerek edi. Mysaly, Japoniyada da, Italiyada da ózining últyna syn kózben qaraytyn romandar kóp. Abay da ayamaydy, mysaly. Búl da sonday. Al endi Múhtar Maghauin qazaqty nege synap jatyr? Qazaqty erekshe sýigendikten. Mine, bizding boyymyzda osynday kemshilikter bar. Ózimiz qazaqtyng ziyalylarynyng arasynda jýrgennen keyin bayqamaymyz, dabyr-dúbyr, shumen birge. Al Maghauin qazaqtyng ziyalylaryn bólek qoyyp qoyady da, syrtynan qaraydy. Sóitip ózining synshyl oiyn aityp shyghady», – dep «Jarmaqty» qoldasa,   Amanhan Álim «Jarmaq» romanyndaghy bir adamnyng ekige jaryluynyng janalyq emes ekenin, onday tәsilding búrynnan bar ekenin aita kele oiyn bylaysha tújyrady: «Ekinshi kónilimning qalghan sebebi, romandy oqyp shyqqanda shyn maghynasyndaghy últtyq, memlekettik mýddeni kóre almadym. Búl roman kәdimgi sary basylymnan bastap, osy kýnderi shyghyp jýrgen gazet-jurnaldardaghy maqalalardyng jiyntyghynday әser etti. Biraq basqa sәttermen, basqasha sózdermen aitylghan. Mysaly, taranshylar, ózbekter turaly «sartstan» deydi. Ýshinshi mening kónilimdi qaldyrghany, búl kisi ózining keyipkerlerin ayamaytyny. Romanda 28 adam birdenege qarsy hat jazypty. Sony 28 nadan, topas deydi. Osynday auyzeki, kóshedegi jargondar, «qarghaular» kóp. Búl ýlken jazushygha ýlken kýnә. Mening oiymsha, avtor ózining jaghymdy da, jaghymsyz da keyipkerin bólip qaramauy kerek. Avtorgha eki keyipker birdey bolyp otyruy kerek, biraq jaghymsyz keyipker ekenin dәleldep otyru kerek. Tórtinshi kónilimdi qaldyrghany, ishindegi keyipkerler ómirde bar adamdar, olardy tútastay qaralap kórsetu ómirge de, әdebiyetke de kelmeydi», – dep romannan ózi kórgen kemshilikterdi tizip shyghady. Búl tartystan shyghatyn qorytyndy – «Jarmaqty» asyra baghalaugha da, iske alghysyz etuge de bolmaydy eken.

Osynday pikirtalas alanynda barierding eki jaghyna shyghyp alu – «Songhy paryz» kimnin, nening paryzy?» atty súhbatqa qatysqan aqyn Myrzan Kenjebay men jazushy Serik Núghymannyn arasyndaghy dialogta da kórinis tabady. Biraq múnda jogharydaghyday emes, romannyng kórkemdik biyiktigi men iydeyalyq terendigi jayly taldau jasaghan Serik Núghymannyng oilary dәleldi, saraptamalyq jaghynan myqty shyghyp jatatyn siyaqty. Mysal keltirsek, «Songhy paryz» romany turaly S.Núghyman bylay deydi: «Búl – jannyng ýni. Búl syrtynan bayandaudaghy publisistika emes, jannyng ýni bolyp shyghady-daghy, tebirenip otyrasyz. Jazushy búghan deyin qazaq әdebiyetinde bolmaghan jana tәsil tapqan. Taghy da qaytalap aitamyn, búghan ótkendi qaytalau dep qaramau kerek, Ótkendi jan dýniyesinen saraptap ótkizip, qay jerde ne ketti, soghan tolyqtay bagha beretin tolghanys. Sondyqtan publisistikalyq sarynnan júrnaq ta joq. IYә, bir jerlerinde avtordyng ózi ortagha týsedi. Taghy bir aita ketetin nәrse, әdebiyetting janyn ústap túratyn adam. Adamtanuda belgili bir moralidyq shenberde ghana qalyp otyrmyz. Al myna kisi nege shenberdi jara aldy? Ýlken tәjiriybe bar. Sheberlikti ghana jetildirgen joq, adam bolmysyn tanuda da oiyn jetildirdi.

Keyingi kezderdegi jana mazmúndaghy, sony kórkemdik dengeydegi formanyng alghashqy qarlyghashy. Eksperiyment degenning ózi synaq. Onyng ózi sәtti bola bermeydi. Búl romandy óte sәtti shyqqan, ýlken dayyndyqpen shyqqan eksperiyment dep oilaymyn. Keyingi jas jazushylar osydan ýlgi aluy kerek dep esepteymin». Búl – kórkem sózding syryna bir adamday qanyq jazushynyng oryndy uәji bolsa kerek.

Al Myrzan Kenjebay men Ámirhan Balqybektin pikirtalasynda («Oljas qanday aqyn, «AZiYa» nendey kitap?» atty taqyryptaghy súhbat) Oljasty maqtap otyrghannyng da, dattap otyrghannyng da dәlelderi jetkilikti, tújyrym-logikalary myqty kórinedi. Qapelimde qay jaghynyng sesi basym ekenin ajyrata alu qiyngha soghatyny bar. Degenmen mәselege últtyq kózqaras túrghysynan kelgen M.Kenjebaydyng O.Sýleymenov poeziyasynyng iydeyalyq jaghy, onyng qazaqy úghymdardy sinirui men týsinui jәne qoldanuy jayynda aitqan pikirlerining ótkirleu ekeni kórinip túrady.

Kitaptaghy endigi bir nazar audararlyq súhbattar – Adam Mekebaydyng «Qúpiya qoyma» romany («Adam jazghan apokalipsiys») men Talasbek Ásemqúlovtyng «Taltýs» (Talasbekting «Taltýsi») romandary jayynda órbip, әdebiyetimizge óz janalyghymen kelgen kólemdi prozalyq shygharmalar taldanady.

Poeziyagha arnalghan súhbattargha («Qay qazaq «Men – Qazaqpyn» dep aitpady deysiz?», «Múqaghaly magiyasy», «Shahanov poeziyasyndaghy biyiktik, jazyqtyq jәne  terendik syry», «Qara ólennen airylyp qalmauymyz kerek», «Tynyshtyqbekti týsingim keledi») Múhtar Shahanov, Esenghaly Raushanov, Orazaqyn Asqar, Ghalym Jaylybay, Sәken Imanasov, Maraltay Rayymbekúly, Ábubәkir Qayran siyaqty aqyndar atsalysyp, qazirgi dәuirdegi últtyq poeziyamyzdyng ótkendegi jәne qazirgi jay-kýii, dengeyi keninen talqygha týsken.

Sonymen birge osy kitaptaghy birneshe súhbatta («Qazaqtyng jany» qanday kitap?», «Qorghansyzdyng kýni» qazaqtyng býgingi ómirine de úqsaydy») belgili bir shygharmalar tónireginde pikirin bildirgen әdebiyetshi ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory Aygýl Ismaqova hanym búrynghy jәne qazirgi qazaq prozasyndaghy jetistikter turasynda syr shertedi. Qay kezde de kórkem shygharmalargha әdil bagha beretin әdebiyetshi ghalymnyng oi-tújyrymdary teoriyalyq túrghydan baghaly bolyp keledi. Myna jerde de sol qalpynda jarqyrap kórinedi.

Sodan song memuarlyq shygharmalargha arnalghan súhbattarda әdeby shygharmanyng búl týri jayly oy tolghaghan jazushylar (Qabdesh Júmadilov, Janabek Shaghatay) memuardyng ne ekenin, onyng janrlyq ereksheligining qalay bolatyny turaly jan-jaqty aita kelip, jekelegen avtorlardyng memuarlyq shygharmalaryn (Q.Júmadilov – «Tanghajayyp dýniye», M.Maghauin – «Men», Q.Myrza Ály – «IYirim», Qaliqan Ysqaq – «Kelmes kýnder elesi») taldap, tarazylap, oqyrmandardy kóp nәrseden habardar etedi.

Dey kelgende, Jýsipbek Qorghasbekting «Kitaphana» atty әdeby súhbattar kitaby – ózining janasha formasymen qazaq synynyng ilgeri basyp, damuyna ýlken әseri bar kitap deymiz. Kitaptaghy súhbattarda kózge aldymen týsetin pikir erkindigi men sarapshylardyng subektivti oilary shygharmanyng kórkemdik qúnyn belgileude jetekshi ról atqaryp, belgili bir shygharma tónireginde qozghalghan әngime oqyrman qauymdy kitap oqugha tartsa, әdeby ortanyng sol kitapqa layyqty bagha beruine múryndyq bolary anyq. Kitapqa engen súhbattardyng polemikagha tartyp túratyn tústarynyng kóp boluy da sonyng bir dәleli.

Osy kitapqa engen bir súhbattyng sonynda tәuelsizdik alghannan keyin tughan túlghaly tuyndylar jayynda aita kelip, kitap avtory: «...kesek-kesek kórkem shygharmalar tәuelsizdik alghannan keyin jaryq kórdi. Tek múny kóre biluimiz kerek, kórsete biluimiz kerek» degen eken. Biz de osy uәjge toqtap, qazaq synyna jana bir pishin retinde enip jatqan Jýsipbek Qorghasbekting búl enbegining manyzyn kórsete bilu kerek dep sheship, osy maqalany jazdyq. Teginde jaqsygha moyyn búryp, janalyqty tany bilgenge ne jetsin.

AHMET ÓMIRZAQ

Abai.kz

 

0 pikir