Júma, 21 Mausym 2024
Alashorda 17869 0 pikir 28 Mamyr, 2015 saghat 13:10

BEKMAHANOVTYNG QUGhYNDALU TARIHY

Jalpy qazaqstandaghy «últshyldyq pen últ tarihyn búrmalau, Kenesarynyng reaksiyalyq qozghalysy» turaly mәselening ushyghuynyng týpki tamyry terende jatyr edi jәne múnday «jazalau zúlpúharynyng qazaq mәdeniyeti men ghylymynyng jelkesine tóngenine» alty jyldan asqan bolatyn.  Tarihty – tarihshydan artyq eshkim týsindirip bere almasa kerek. Ermúhan Bekmahanovtyng shәkirti (bizding de ústaz, aghamyz) professor Á.Tәkenovting jýieleuinshe, múnyng qysqasha tarihy bylay:

 1941 jyldyng qysynda Almatygha bir top evakuasiyalanghan orys ghalymdarynyng kelui búdan búryn oqu-aghartu  Halyq Komissariaty belgilegen Qazaqstan tarihyn jazu isin tezdetti.  Akademik Pankratova jәne Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy Múhamedjan Ábdihalyqov «Qazaq SSR tarihynyn» redaktory bolyp bekidi. Ony jazugha Grekov, Drujiniyn, Vyatkiyn, Kuchkiyn, Zutiys, Miller, Lurie siyaqty orys ghalymdary atsalysty. Qazaqstandyqtardan Áuezov, Marghúlan, Pokrovskiy, Múqanov, Mýsirepov, Ismaiylov, Kenjebaev qatysty.  Búl – «egemen kenes respublikalarynyn» ishinde jeke respublika tarihyna arnalghan túnghysh kitap. Biraq KSRO Ghylym Akademiyasynyng korrespondent-mýshesi A.I.Yakovlevtin: patshalyq Resey ózining qúramyna kirgen (jaulap alynghan) halyqtar ýshin progress pen mәdeniyet әkeldi, sondyqtan oghan qarsy kýresu reaksiyalyq sipat retinde baghalanuy tiyis – degen pikiri    Stalinnin  «Orys mektepterining barlyq oqulyqtary orystyng últtyq oqulyghy boluy tiyis. Búl mazmúngha taghy da 100 halyqtyng mýddesin sighyzugha bolmaydy»,– degen pikiri Yakovlevting respublikalar tarihyna qarsy pozisiyany nyghayta týsti (Pisima Anny Mihaylovny Pankratovoy – «Voprosy istoriiy», 1988, № 11, 54-79-better).

Búl pikirge qarsylyq bildirgen A.N.Pankratovanyng talap etuimen 1944 jyly  BK(b)P Ortalyq komiyteti 29-mamyr men 8-mausymnyng aralyghynda kórnekti sovet tarihshylary 5 ret kenes ótkizdi. Teketires sodan bastaldy. Yakovlev pen Bushuev qarsy shyqqan kenes nәtiyjesiz ótkendikten de A.N.Pankratova Ortalyq komiytetting hatshysy ISerbakovqa: Yakovlevting pikiri últtyq-otarlyq sayasat mәseleleri jónindegi marksizm-leninizm negizderine say kelmeydi, sondyqtan da «Qazaq SSR tarihy» naqty talqylaudy talap etedi. Búl mәsele Qazaqstan ýshin manyzdy, óitkeni búl: qazaqtardyng últtyq sezimin qozghaydy,– dep hat jazdy. 

1945 jyly «Bolisheviyk» jurnalynda qazaq tarihyna esh qatysy joq M.Morozov degen partapparat qyzmetkerining «Qazaq SSR tarihy» turaly  1944 jyly Ortalyq komiytet ótkizgen keneste aitylghan teris pikirlerdi terip jazghan maqalasy shyqty. Al «Bolisheviyk» Ortalyq komiytetting organy bolghandyqtan da, Kenestik Ortalyq komiytetting hatshylary Sherbakov, Andreev, Malenikov júmghan auyzdaryn ashpady.  Ol resenziya Ortalyq komiytetting pikiri retinde qabyldandy. «Basty keyipkerler» Yakovlev pen Morozov emes, olardan da joghary lauazymdy adamdar bolyp shyqty. Sóitse, 1944 jyly   Andreev, Malenkov, Sherbakovtardyng atyna hat týsken eken. Ol hat:«Keybir kenes tarihshylarynyng enbekterindegi kýrdeli kemshilikter men antiylenindik qatelikter turaly» degen jazylypty, oghan Ortalyq komiytetting ýgit-nasihat bólimining mengerushisi G.F.Aleksandrov, onyng orynbasary P.N.Fedoseev, «Pravdanyn» bas redaktory P.N.Pospelovting qol qoyghany keyin mәlim boldy («Voprosy istoriiy», 1991, № 1,188 – 205 better. 48).

Búl hattyng «últshyldyq» qatelikterge arnalghan bóliminde negizinen «Qazaq SSR tarihynyn  avtorlary: últ mәselesi jónindegi stalindik erejelerdi týsinbegen, óitkeni, stalindik tújyrym boyynsha basqa halyqtardyng Reseyge qosyluynyn, tipti kýshpen qosyluynyng ózining «ziyany shamaly»; al ol halyqtardy, mysaly Gruziyany – Persiya, Ukrainany – Polisha jaulap alghan bolsa, múnday mýmkindikting «ziyany ýlken» bolghan bolar edi. Búghan qarasaq, búryn otarshyldyqty – «ýlken ziyan» dep kelgenimiz qate bolyp shyghady» – eken.

Búl orys otarshyldyghynyng zardabyn júmsartu ghana emes, ony ashyq jaqtau edi.

QK(b)P Ortalyq komiytetining 1945 jylghy 14-tamyzdaghy Morozovtyng resenziyasynan tuyndaghan búl resmy pikirding negizinde «Qazaq SSR tarihynyn» ekinshi basylymyn dayyndau turaly» qauly qabyldady.  Búl qaulynyng kesiri az bolmady. Eng bastysy, qazaq halqynyng tarihyndaghy últtyq sanany oyatqan qaharmandardyng jappay syngha alynuyna jol ashty. Osy qaulydan attay bir jyl búryn partiya hatshysy J.Shayahmetov (Stalinge eliktep) maydandaghy qazaq jauyngerlerin olardyng batyr babalary – Abylay, Syrym, Isatay, Mahambet, Kenesary, Nauryzbay – aruaghymen ruhtanugha shaqyrghan edi (Qazaq halqynyng jauyngerlik dәstýri. «Sosialistik Qazaqstan», 1944, 18.VSh.).

Keyin birinshi hatshygha búl sózderinen bas tartuyna tura keldi. 1945 jylghy qauly halqymyzdyng soghys kezinde oyana bastaghan últtyq, tarihy sanasyna núqsan keltirgenin aldaghy oqighalar dәleldedi. Últshyldyqpen kýres nauqanynyng otyna týsken birden bir túlgha talantty tarihshy Ermúqan Bekmahanov boldy (Á.Tәkenov). 

Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining 1947 jylghy «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasy Til jәne Ádebiyet instituty júmysyndaghy óreskel sayasy qatelikter turaly» qaulysy shyqty. Bir tandanarlyghy, tura sol jyly, osy qaulydan keyin, yaghni, 1947 jyldyng 14-qyrkýiegi kýni «Sosialistik Qazaqstanda» «han Kenening qaza tapqanyna 100 jyl toluyna oray «Kenesary Qasymov» degen kólemdi maqala jariyalandy. Maqala avtory Ermahan Bekmahanov. Múnday batyl maqalasy ýshin avtor Ortalyq komiytetting tarapynan qatang eskertu aldy. Búghan ilese ziyalylar qauymynyng etegin órt shaldy. 1948 jyly 31 qantarda «Leninshil jas» gazetinde M.Aqynjanov pen T.Shoyynbaevtyng «Sayasy qate, ghylymy qúnsyz kitap» degen syny maqalasy jariyalandy. Osyghan baylanysty J.Shayahmetov M.Suslovqa ótinish jasap, osy súranys boyynsha KSRO GhA Tarih instituty 28-aqpanda Bekmahanovtyng monografiyasyn talqylady. N.Drujiniyn: «Qazaqstannyng mәdeny dәrejesi Reseyden tómen boldy eken dep, onyng qozghalysyn progresshil sipattan aiyru zansyz»,– dep kórsetti.

1948 jyly 16-jeltoqsanda KSRO Jazushylar odaghyndaghy ózining bayandamasynda odaq hatshysy B.Gorbatov oilamaghan jerden sayasy mәselege auysyp: Kenesary qozghalysy «orystardy qazaq dalasynan quugha baghyttaldy, al Bekmahanov sol Kenesaryny barynsha dәripteydi – degen ókpe-naz aitady. Osydan seskengen Kenesbaev, Pokrovskiy, Bәiishev «Qazaq SSR tarihynyn» dayyndalyp jatqan ekinshi basylymynda Kenesary qozghalysyn qalay baghalau turaly J.Shayahmetovten «prinsipti núsqau» súrap, hat jazdy. I.Omarovtyng aralasuymen J.Shayahmetov Kenesary qozghalysy:«XIX ghasyrdaghy qazaq halqynyng eng kólemdi últ-azattyq qozghalysy boldy»,– dep baghalady.  A.Pankratova   1949 jyly 11-qazanda I.Omarovqa joldaghan hatynda: «Tarihshylar arasynda bolghan tarihy shyndyqqa kereghar, qalayda qazaq halqynyng tarihyn tómendetuge tyrysushylyq oryn aluda. Nege gruzin patshalary men ózbek handary úqsas tarihy jaghdayda progresshil qayratker bolyp eseptelui kerek te, al qazaqtar Abylaydy nemese Kenesary Qasymúlyn qaralauy tiyis ekenin mýlde týsine almaymyn»,– dep (Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memlekettik arhiyvi, I.Omarov qory) jazypty. 1950-shi jyly 21-aqpandaghy QK(b)P  Ortalyq komiytetining «Qazaqstandaghy tarih ghylymynyng jayy jәne mindetteri turaly» qaulysynda da mәsele ornyqty syn-pikirler aitumen shektelgen.  «Biraq iydeologiyalyq  dabyl ortalyqtan qaghyldy» (Á.Tәkenov). Al sol ortalyqqa qonyrau qaqqan adam turaly  Júmabay Shayahmetovpen bolghan onasha bir әngime de Iliyas Omarov qoyyn kitapshasyna:

«Maghan býgin bir dosym ózin qazaq ziyalysymyn dep esepteytin bir mýttayymnyng ózine qúpiya týrde:«Men domalaq aryz jazbaghan kýni tang atqansha dónbekship úiyqtay almay shyghamyn,– dep aitqanyn jetkizdi. Kәsipqoy aryzqoydyng әdeti qanday qorqynyshty edi desenshi! Adamnyng aramzalyghy qanday shekesiz! Ókinishke oray biz olarmen kýresuge dәrmensizbiz. Qanday ókinishti jayt»,– dep (M.H.Suleymenov, J.Suleymenova, A.Golubev «Iliyas Omarov. Jizni y filosofiya». A. 2003. 184 s.) jazypty.  

Sumaqaydyng  aryzy óte qaterli әreketke úryndyruy mýmkin ekenin eskerip  Shayahmetovke barypty:  

«Sonda Iliyasqa qajyghan, sharasyz qabaqpen qaraghan J.Shayahmetov: «Kesh qaldyq, Iliyas, kesh qaldyq. Búl adam qazir Mәskeudegi әldekimderding kónilin tauyp alghan. Tipti senimine de kirip aldy. Egerde biz oghan tiyissek, ol bizding basymyzdy alyp týsedi. Ahmetjan Qoyshyghúlov osydan ýsh jyl búryn ony jazalaudy ótinip edi. Men oghan qúlaq aspap edim. Sol kezding ózinde onymen kýresu qiyn bolatyn. Al endi tipti týk te istey almaysyn», – depti (sonda).

 Aqyry Shayahmetovting joramaly shyndyqqa ainalyp, «dabyl qonyrauy» qaghyldy da, astan-kesten bastalyp ketti. 1950-shi jyly 26-jeltoqsanda «Pravda» gazetinde «Qazaqstan tarihy mәseleleri markstik-lenindik túrghydan zerttelsin» degen atyshuly maqala jariyalandy.  Avtorlary T.Shoyynbaev, H.Gh.Aydarova, A.Yakuniyn.  «Pravda» gazetinde shyqqan aty shuly búl maqala kenes odaghy kólemindegi jazalau nauqanyna erekshe qarqyn berdi. Óitkeni búl –  «kommunistik kolonizatorlyq», kommunistik shovinizmmen  sayasat edi. Al múny jýzege asyru ýshin Ukrainany, Qazaqstandy, Tatarstandy tandap aldy.

Qazaqstan BK(b)P Ortalyq komiytetining ýgit-nasihat bólimi jәne onyng jauyngeri «Pravda» gazeti tórt-bes jyl qatarynan tabandy týrde júmys istegeni arhiv qújattary arqyly dәleldenip otyr. Sonyng ishinde últtyq mamandardyng úyasy últtyq ghylymy oidyng mәiegi endi úiyp kele jatqan Ghylym Akademiyasyna shabyl edi.  BK(b)P Ortalyq komiyteti tarapynan jýrgizilgen jazalau júmystaryna dayyndyqtyng qalay  jasalghanyn týsindiru ýshin qysqasha sholu jasay ketemiz.

1950 mamyr-mausym ailarynda «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng sayasy kózqarasy jat mamandarmen nyghyzdala toltyrylghany» turaly «Pravdanyn» Almatydaghy tilshisi Chernichenko men T.Shoyynbaev úiymdastyrghan aryzdy tekseru ýshin BK(b)P Ortalyq komiytetining ýgit-nasihat bólimi núsqaushylary P.Apostolov, B.N.Mitreykina, partiya, kәsipodaq jәne komsomol úiymdary bólimining núsqaushysy A.Petrovskiy Qazaqstangha keldi. Olar ózderining «әshkereleushi qorytyndysyn» 1950 jyly 29 mausym kýni  BK(b)P Ortalyq komiytetining hatshysy G.M.Malienkovqa joldady. Onda akademiyagha qarasty barlyq mekemeler tekserildi. Chernichenko men T.Shoyynbaevting yqpalynyng kýshti jәne tekseruge tikeley yqpal jasaghanyn komissiyanyng Akademiyany qaralaudy E.Bekmahanovty Kenesary qozghalysyna qatysty pikirin aiyptaudan, jer audaryludan qaytyp kelgen «halyq jaularynyn» qyzmetin anyqtaudan bastaghanynan-aq angharugha bolady. Biz tekseru komissiyasynyng qoghamtanu, onyng ishinde tarih pen әdebiyetke qatysty tújyrymdaryna qysqasha ghana toqtalamyz. Onda:

«Jazylghan aryzda: Qazaqstannyng ghylymy men mәdeniyet salasynda últshyldyq kórinisterining oryn alyp otyrghany, Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynda kadrlardy tandauda jәne ornalastyruda bolisheviktik prinsipting búzylyp otyrghany, syngha qysym kórsetetini kórsetilgen. Kórsetilgen faktiler tekseru barysynda negizinen rastaldy. Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiyteti ózining qaulylarynda: Qazaq SSR Ghylym Akademiyasyndaghy keybir ghylymy qyzmetkerleri ózderining enbekterinde ziyandy jәne iydeyalyq jaghynan qate mәselelerdi dәriptep kórsetiletini, handar men baylardy marapattaugha jol beretini, revolusiyagha deyingi qazaq auyldaryndaghy taptyq kýresti kómeskilep kórsetetini, burjuaziyashyl-últshyl iydeyalardy ótkizip jiberetini jәne orysqa qarsy kózqarasty qozdyrugha úmtylghany – birneshe ret atalyp ótken bolatyn. Alayda kóptegen ghylymy qyzmetkerler atalghan qatelikter men búrmalaulardy qaytalaumen keledi jәne oghan Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining tarapynan tiyisti dәrejede bagha berilmey otyr.

Mysaly, «Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda» atty kitaptyng avtory Bekmahanov Kenesary Qasymovtyng kóterilisining manyzy men sipaty jónindegi jalghan kózqarasty әli de qasarysa qorghaumen keledi. Ol ózining osy enbeginde  qazaq halqynyng tarihyna qatysty senimdi derek kózi retinde Álihan Bókeyhanovtyng – kontrrevolusiyalyq «Alash» partiyasynyng kósemining enbegin nasihattap otyrghanyn, osy kitaptyng alghysózinde «aydaudaghy troskiyshil», Bekmahanovtyng kitabining redaktory Varshavskiyge «erekshe yqylas bildirgenin» jasyryp otyr. Kommunist Bekmahanovtyng troskiyshilmen sybaylas boluy jalghyz búl emes...

... Ádebiyet pen óner salasynda da óreskel qateler qaytalanyp otyr. Qazaq әdebiyetining orta mektepting ÝIII klasqa arnalghan oqulyghynda Júmaliyev (1948 j.) «qyryq adamnyng aqyly bar» handar men súltandardy madaqtaydy. Oqulyqta HIH ghasyrdaghy reaksiyashyl aqyndar Múrat pen Shortanbaydyng iydeyalary obiektivti baghytta bayandalady, olardyng Shyghystyng músylmandyq mәdeniyeti men ótkendegi handyqty jyrlaytyn ólenderi nasihattalady. Múqanovpen birigip qúrastyrghan Júmaliyevting IH klasqa arnalghan oqulyghynda tatardyng kontrrevolusiyalyq jazushysy, pantýrkistik iydeyanyng kósemi Gaspirinskiy men 1930-jyly keneske qarsy әreketi ýshin sottalyp ketken (Ybyray, Ýkili Ybyray – T.J.) Sandybaevting aty jýr».

 Komissiyanyng qorytyndysy (jalghasy): «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasy 1950 jyly Aqyshevanyng «Qazaqstandaghy iri baylardyng mal men mýlkin tәrkileu» atty monografiyasyn shyghardy. Kitapta baylardyng óshpendilikke toly, keneske qarsy pikirleri toptastyrylyp berilgen, baylardyng bandittik kóterilisine qatysqan kedeylerding kóptegen  jaghymsyz pikirleri men mysaldary keltirilgen. Onyng sayasy ziyandy ekenine baylanysty Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiyteti ony taralymnan alyp tastady. 

Sol siyaqty 1950 jyly jaryq kórgen Pogoreliskiyding «Kóshpelilerding otyryqshylanuy jәne Qazaqstandaghy mal sharuashylyghynyng damuy» atty taralymnan alynyp tastalghan kitabynda avtor: «kóshpelilerding rulyq qúrylymy biz biletin Marks-Engelis aitqanday emes, kerisinshe, Radlovtyng jazghanynday»,– dep dәleldegen. Qazaqtardyng kóshpeli ómir saltynan otyryqshylyqqa kóshu mәselesine baylanysty partiya men kenes ókimetining orynyn joqqa shygharghan, kerisinshe, halyq jauy Baytúrsynovtyng pikirinen (asharshylyq turaly – T.J.) silteme keltirgen.

Ortalyq ólketanu múrajayyndaghy kórmeler orysqa qarsy ruhta tәrbie beretin, feodaldyq-rulyq qúrylymdy dәripteytindey etip  qoyylghan. Patshalyq ókimet emes, kerisinshe, orys halqy qazaq halqynyng qanaushysy etip kórsetilgen...

... Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng tolyq mýshesi Júbanovtyng iydeyalyq jaghynan ziyandy kitabynda últshyldyqtyng baghyty ashyqtan-ashyq bayandalghan. Ol kitapta («Zamana búlbúldary» – T.J.) foliklorlyq múra degendi býrkenshik etip, revolusiyagha deyingi «әnshil», «kýishil» qazaq tarihyn orystargha qarsy ústanymdaghy «әnmen» bayandaydy... Sol kitabi ýshin Júbanovqa dissertasiya qorghamastan ónertanu ghylymynyng doktory ataghy berildi.

... Respublika teatrlarynyng sahnalaryndaghy kóptegen piesalarda, operalarda, baletterde de ziyandy iydeyalar men obrazdar oryn alghan. Kóptegen dramaturgiyalyq shygharmalardyng avtorlyghyna partiyadan shygharylghan últshyl Mýsirepov ie bolghan. Onyng jәne basqalardyng piesalarynda («Qyz Jibek», «Er Targhyn», «Qambar men Nazym») Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiyteti 1950 jyly aiyptaghan feodaldyq-patriarhaldyq saryndaghy, anyzdaghyday jomart handar men baylardyng túrmysy dәriptelgen poeziyalyq shygharmalar paydalanylghan...

Mysaly, «Alashorda» partiyasynyng belgili kósemi Halel Ghabbasovtyng tughan inisi A.M.Ghabbasovty – Sәtbaev Shóleyttanu institutynyng diyrektory etip taghayyndaghan...

Tarih salasynda últshyl, Sәtbaevting kýieu balasy Álkey Marghúlan tasalanyp jýr. Filologiya ghylymdarynyng doktory bola túryp eshqanday paydaly ghylymy ónim bergen emes. Onyng 1939-1940 jyldardyng arasyndaghy jalghyz enbegi Edige turaly maqala. Marghúlan búl maqalasynda orys jәne qazaq halqynyng dúshpanyn madaqtap, Edigeni qazaq halqynyng eng ozyq ókilderining biri, onyng qorghaushysy etip kórsetedi. Marghúlan ózining búl maqalasyn  BK(b)P Ortalyq komiytetining qaulysynda Edigening reaksiyalyq sipaty әshkerelengen song jariyalap otyrghanyn aita ketu kerek.

 ...Úzaq uaqyt boyy Sәtbaev tórt otbasynan túratyn baydyng túqymdary, aghasy kórnekti kontrrevolusioner, alashordashy bolghan Ermekovterdi qoltyghynyng astyna alyp keldi...

Akademiyanyng preziydenti Sәtbaev basqaratyn Geologiya instituty sayasy túrghydan barynsha kýdikti adamdarmen nyghyzdala toltyrylghan. Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining Akademiyanyng júmysy turaly qaulysynan keyin 1950 jyly osy instituttan búrynghy troskiyshil, kenes әskerining qashqyndary, shet el barlauynyng agentterinin, búrynghy «Alashorda» burjuaziyashyl-últtyq partiyasynyng belsendi mýshelerining balalary, jiyny 10 adam júmystan shygharyldy...

Akademiyanyng Preziydenti Q.IY.Sәtbaev asa iri baydyng otbasynan shyqqan. Onyng eki aghasy kenes ókimeti mekemesi tarapynan repressiyagha úshyraghan. Sәtbaev ózining 1917-1919 jyldary «Alashorda» kontrrevolusiyalyq partiyasyna belsendi qyzmet etkenin partiyadan jasyryp kelgen...

... Tekseruding materialdary tayau arada Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining burosynda talqylanatyn bolghandyqtan da Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng basshylyghyn auystyru turaly úsynys qoyylghany jón bolar edi – dep esepteymiz» (Akademik K.IY.Satpaev. Sbornik dokumentov y materialov. Astana. TOO «IC-Serviys». 2009.  560 s.).

Mine, Ortalyq komiytetting núsqaushylarynyng sayasy óresi qanday dәrejede bolghan jәne qanday «iri ghylymy mәselelermen» ainalysyp, anyqtaghan. Anyghy, búl «Qorytyndyny» jazugha Chernichenko, Shoyynbaev tikeley atsalysqan jәne B.N.Mitreykin de tikeley mýddeli bolghan. Óitkeni, ol SSSR Ghylym Akademiyasynyng filialdary men bazalarynyng ghalym hatshysy bolyp jýrgen kezinde Q.Sәtbaevpen qas-qabaghy jaraspapty. Q.Sәtbaevting osy «Qorytyndygha» bergen 25-tamyzdaghy Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy J.Shayahmetov pen BK(b)P Ortalyq komiytetining ýgit-nasihat bólimining mengerushisining orynbasary V.S.Krujkovqa bergen týsindirmesinde: «Ol (Mitreykin – T.J.) 1941-1945 jyldary Qazaq filialyna nemketti qarady, tipti ózining saruayymshyl kýnkilimen onyng ósui men damuyna kedergi jasady. Sol jyldary Qazaq filialynda qúrylghan kez-kelgen jana ghylymy institut Mitreykin joldastyng tarapynan ýnemi «shtykpen» qarsy alyndy, «qalay bolyp qalar eken» degen jaltaqtyqqa jol berdi»,– dep jazuy Mitreykin men Sәtbaevting eki arasy «ejelgi jau dos bolmas» degen jaghdayda ekenin bayqatady. Óz kezeginde V.S.Krujkov mәseleni  BK(b)P Ortalyq komiytetinde tezirek talqylaudy jýzege asyru ýshin «Pravda» gazetine tapsyrma berip, Qazaq SSR Ghylym Akademiyasy jóninde syn material jariyalaudy tapsyrdy. Al olar «dayyn túrghan» Kenesary Qasymovtyng qozghalysy turaly jazylghan E.Bekmahanovtyng kitabin oqqa baylady. «Qazaqstan tarihy turaly kitaptaghy búrmalaushylyqtargha qarsy» degen syny maqala úiymdastyryp, «Pravda» gazetining syn jәne bibliografiya bólimi redaktorynyng orynbasary V.Ozerovti J.Shayahmetovke jolyghyp, onyng pikirin bilip keluge jiberdi. Býkil qazaq elin «jau shapty» dep atoylatugha mýmkindik bergen ekeuara әngimening jazbasy mynaday:

«1950, qazan. Súraq (maqala men ózge de qújattardy eki ret oqyp shyqqannan keyin): – Bizding әngimemizdi qalay týsindiruge bolady jәne Sizding pikirinizdi qalay jetkizu kerek?

Jauap: – Eng basty mәseleni bólip alyp jauap beru: Kenesarynyng qozghalysy reaksiyalyq qozghalys boldy ma, әlde progressivtik qozghalys boldy ma? Biz ony osy uaqytqa deyin progressivti dep eseptep keldik. Shәripovting maqalasy Ortalyq komiytetting pikirin bildiredi. Eger «Pravda» qalay da búl mәsele jóninde pikir bildirudi qajet dep sheshse, egerde búl mәsele pisip-jetildi dep esepteytin bolsa, onda búl mәseleni odan әri talqylau barysynda túghyr etip alu ýshin maqalanyng óktem mәnerin (ob izmeneniy tona) ózgertudi oilastyrghan jón shyghar. Bizding da atqarghan júmystarymyzdy atap ótu kerek, Shәripovting maqalasyn, sonymen qatar ózge de qújattardy jariyalatu arqyly Ortalyq komiytet dúrys baghytta júmys istedi ghoy.

Sizding maqalanyng avtorlary jónindegi súraghynyzgha jauap retinde aitarym mynau: búl mәseleni kóterudegi ózderining orynyn dúrys týsinbey, Ortalyq komiytetting basyna shyghyp, masayrap ketpes ýshin maqalany múnda qoly qoyylghan adamdardyng atynan bermegenderiniz dúrys. Býrkenshik atpen, eng dúrysy orys familiyasyna úqsas keletin atpen bergenderiniz jón. Áytpese, qazaqtyng astarly familiyasynyng artynda kimning jasyrynyp túrghanyn izdep býkil Qazaqstan shabylyp jýrmesin. Maqalany maghan kórsetip, senim bildirgenderinizge óte rizamyn»,– dep ekiúshtylau jauap beripti J.Shayahmetov joldas.

J.Shayahmetovting búdan basqa mazmúnda jauap berui mýkin be edi? Áy, qaydam. «Maqalany eki ret oqyghan son», «Qalay da búl mәsele jóninde pikir bildirudi qajet dep sheshse», «mәseleni kóterudegi ózderining orynyn dúrys týsinbey, masayrap ketpes ýshin» degen sózder Kenesary Qasymov qozghalysy men E.Bekmahanovtyng sonyna týskenderding de tabandy kýresin, talys sýienishin tanytady. Osy uaqytqa deyin olargha J.Shayahmetov tosqauyl qoyyp kelse, endi oghan «rizashylyghyn bildiru» ghana qalghan edi.

Búl mәselening «beti keri qaytpaytynday teris baghyp ketkenin» 1950 jylghy 12-jeltoqsan kýngi  «Pravdanyn» bas redaktory L.F.Iliichevtin  BK(b)P Ortalyq komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy, әlemge «kommunistik iydeologiyanyng súr kardinaly» degen aty shyqqan M.A.Suslovqa taqyryby «Qazaqstan tarihynyng mәseleleri markstik-lenindik túrghydan bayandalsyn» dep qaytadan ózgertilgen qyzmet babyndaghy mәlimettik jazbasy anyq dәleldeydi. Múnda sol kezdegi Qazaqstandaghy sayasy kózqaras ahualynan jәne últtyng adal azamattarynyng ústanghan pikirinen tolyq maghlúmat beriletin bolghandyqtan da, tútas keltiremiz:

«Kenesary Qasymovtyng qozghalysyna dúrys bagha bermegen E.Bekmahanovtyng mәselesi turaly әr kezde birneshe adam: mәskeulik tarihshy Yakunin men H.Gh.Aydarova, qazaq tarihshysy Shoyynbaev, «Pravdanyn» menshikti tilshisi Chernichenko redaksiyanyng aldyna arnayy mәsele retinde qoyyp keldi. Yakunin men H.Gh.Aydarovanyn, Shoyynbaevting birigip jazghan maqalasy redaksiyanyng alqa kenesinde ýsh ret talqylandy. Kenesarynyng qozghalysy turaly mәseleni P.Kuznesov («Pravda»), Morozov pen Liholat ( BK(b)P OK ýgit-nasihat bólimi) joldastar arnayy qarastyryp shyqty. Olardyng barlyghy da E.Bekmahanovty aiyptaghan búl maqalany jariyalau jóninde úsynys bildirdi. Maqala jariyalaugha qabyldandy.

E.Bekmahanovtan jedel hat alghan song jәne sizding núsqauynyzben qosymsha tekseru júmystary jýrgizildi. Pravda» gazetining syn jәne bibliografiya bólimi redaktorynyng orynbasary V.Ozerov arnayy Almatygha baryp qaytty. Qazaq tarihshylarynyng kópshiligi E.Bekmahanovtyng ústanymyna qarsy ekeni, ony burjuaziyalyq-últshyldyq dep baghalaytyny anyqtaldy. Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng basshylyghy (Sәtbaev joldas) jәne Ortalyq komiytetting qyzmetkeri (Omarov), (iyә, olar ýshin Ortalyq komiytetting hatshysy jay qyzmetker – T.J.) Kenesary Qasymovtyng qozghalysyna reaksiyalyq qozghalys retinde bagha berilgen jariyalanymgha ýzildi-kesildi qarsy ekendikterin mәlimdedi.

Maqalamen Shayahmetov joldas ta tanysyp shyghyp: onyng ózi qozghalysty reaksiyashyl dep eseptemeytinin, egerde mәsele pisip-jetildi dep eseptep, «Pravda» maqalany jariyalaugha bekinse, onda oghan keybir ózgerister engizu kerektigin bildirdi. Ózgerister engizildi.

Búdan basqa, «Pravda» redaksiyasynyng syn jәne bibliografiya bólimi arnayy kenes shaqyrdy. Onda maqala әr týrli kózqaras iyelerining talqylauyna úsynyldy. Maqalagha qarsy Bekmahanov pen Vyatkin joldastar (kitapting redaktory) qarsy sóiledi, olar Bekmahanovtyng songhy hatynyng ruhynda, biraq búrynghyday óktem emes, pikir bildirdi. Yakuniyn, H.Gh.Aydarova jәne Qazaqstannan arnayy kelgen B.Sýleymenov – E.Bekmahanov kenesting nazaryna úsynghan qújattardy joqqa shyghardy.

Sodan keyin maqala redaksiya alqasynda tórtinshi ret talqylaugha qoyyldy, taghy da Morozov pen Liholat joldastardyng qarauyna jiberildi. Olar: basylsyn – degen ortaq pikir bildirdi.

E.Bekmahanovtyng songhy haty, onyng búrynghy ústanymyn aqtaugha tyrysuymen ghana emes, sonymen qatar kýsh kórsete bayandaghan óktem mәnerimen (ugrojangshim tonom), sonday-aq birqatar jalghan aiyptaularymen jәne qarama-qayshylyqtarymen nazar audarady.

E.Bekmahanov maqala avtorlaryn (olardyng attary oghan belgisiz bolatyn) dúshpannyng qolshoqpary dep atady. Onyng oiynsha, maqala: «qazaq halqynyng jaulary – burjuaziyashyl-últshyldar men kosmopolitter qasaqana quana qoldap otyrghan jalghan pikir» eken. Sóitip ol maqalada aitylmaghan tújyrymdardy dәleldeuge tyrysty.

Mysaly, E.Bekmahanov: avtorlar Kenesary men Shәmilding arasyn salystyrady,– dep kórsetedi, al maqalada Shәmilding aty da atalmaydy.

Bekmahanov maqala avtorlaryna: «...(HIH ghasyrdyn) 30-40 jyldary qazaq enbekshileri otarshyldyq ezgini basynan keshirgen joq – degen pikir aitady. Múnday tújyrymdar patshalyq reaksiyalyq-otarlaushylyq sayasatyn tikeley qorghau bolyp tabylady»,– dep kinә taqty. Al maqalada: «Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluy «progressivtik sypat aldy» – dep kórsetile otyryp, búdan әri «sonymen qatar, patshalyq ókimet, HIH ghasyrdyng 30-jyldarynda qazaq dalasy men Orta Aziyagha basyp kirui arqyly enbekshi búqaragha auyr ezgi jýrgizdi. Orys patshalyghynyng otarlau sayasaty, zorlyq pen tonaushylyq qazaqtardyng zandy qarsylyghyn tudyrdy»,– dep kórsetilgen bolatyn.

E.Bekmahanovtyng hatynyng ózinde tikeley qayshylyqtar bar. Mysaly, HIH ghasyrdyng 30-40 jyldaryndaghy Orta Aziyadaghy aghylshyn-orys qatynastarynyng shiyelenisuin joqqa shygharady (16-18 better). Al Bekmahanov sol kitabining ishinde orys әkimshiligi jýiesining Qazaqstangha engizilui ýrdisi jóninde: «... búl ýrdis 30-jyldary aghylshyn-orys qatynastarynyng bәsekesine baylanysty búrynghydan da keng týrde shiyelenise bastady... Orta Aziya birte-birte orys-aghylshyn bәsekesining negizgi kýres maydanyna ainaldy»,– dep jazdy (114-bet).

E.Bekmahanovtyng haty – tek qana ózining teoriyalyq ústanymyn tabandy týrde qorghau ghana emes, sonymen qatar maqalanyng jariyalanuy mәselesin sheshuge kórsetilgen qysym bolyp tabylady.

Sondyqtan da maqalany jariyalaghan jón bolar edi dep esepteymiz.

L.Iliichev».

Múnyng ózi Kenesary qozghalysyn teris baghalau arqyly qazaqtyng últ-azattyq iydeyasyn mәngilik óshiruge baghyttalghan «iydeologiyalyq jazalau» sayasatynyn, S.Sәduaqasovtyng salystyrmaly baghasymen aitsaq, «patshalyq otarlaudyn» – «kommunistik – kolonizatorlyq» jýiege auysuyn basqa eshtene emes» ekenin tanytady. Áriyne, «súr kardinal» Suslov sumandaghan jinishke, aryq, salaly sausaqtarymen sonday bir sýiinishpen sýikete qol qoyghany anyq. Reti kelgende aita keteyik, ol aragha tura otyz bes – otyz alty jyl ótken song qazaq tarihyn taghy da joqqa shygharugha úmtylyp, Oljas Sýleymenovting «Álip pen aqyn» kitabi turaly tura osynday  qaulygha qol qoygha tapsyrma berdi. «Súr kardinaldyng songhy jazalau jarlyghy» oryndalmay qaldy. Uaqyttyng ekpini men yrghaghy ózgerdi, onyng boyyndaghy «kommunistik-kolonizatorlyq» quaty da sarqyla bastap edi.

 «Pravdanyn» maqalasy – sot ýkiminen de pәrmendi edi jәne Ortalyq komiytetting birinshi hatshysy da onyng kýshin joya almaytyn. Sol ýkim endi Qazaqstannyng taghdyryn úrshyqtay iyirdi.

KPSS Ortalyq komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy M.A.Suslovtyng jetekshiligimen ýgit-nasihat bólimining jәne «Pravda» gazetining baspasózde úiymdastyrghan «nauqandyq shabuylyn» әshkereleytin hattar men qújattardyn, maghlúmattar men týsinikterdin, maqalalar men domalaq aryzdardyng mazmúnyna jýginsek J.Shayahmetov pen I.Omarov Kenesary qozghalysyn әshkereleuge qarsy bolghan, olar ýsh aigha deyin «Pravdanyn» maqalasyn bastauysh partiya úiymynda talqylaugha rúqsat bermegen, tek Shayahmetov isspargha ketken kezde ekinshi hatshy Kruglovtyng pәrmenimen maqala Tarih institutynyng partiya úiymynda asyghys talqylanghan.  

IYә, Úly otan soghysyndaghy jauyngerlerge: «Senderdi Abylaydyn, Kenesarynyn, Nauryzbaydyng әruaqtary qoldasyn!»,– dep úran tastaghanyn J.Shayahmetovting ózi de moyynday sóiledi:

  J. Shayahmetov: « Men 1944 jyly Amangeldi Imanovtyng kaytys boluyna 25 jyl toluyna arnalghan, «Sosialistik Qazaqstan» gazetine jariyalanghan maqalamda eleuli sayasy qate jiberdim. Qazaq jauyngerlerin nemis-fashisterge qarsy kýresuge shaqyra otyryp, men olardy ózderining danqty babalaryna layyqty bolugha shaqyrdym, sóitip, Syrymnyn, Isataydyn, Mahambettin, Amangeldining esimderimen qatar, Abylaydyn, Kenesary men Nauryzbaydyng attaryn da atadym. Qazaq SSR Jogharghy Sovetining sessiyasynda 1944 jyly aprelide jasaghan bayandamasynda Ondasynov joldas ta osynday qate jiberdi. Ortalyq komiytetting nasihat jәne ýgit mәselesin basqaratyn sekretary Omarov joldastyng iydeologiyalyq júmyspen shúghyldanuy qanaghattanghysyz boldy, burjuaziyalyq-últshyldyq sypattaghy qatelerdi der kezinde asha bilmedi jәne ol qatelerdi Ortalyq komiytet burosynyng talqylauyna salmady. «Qazaq SSR tarihynyn» ekinshi basyluynyng bas redaktorlarynyng biri bola otyryp, Omarov joldas Bekmahanovtyng qateleri turaly dabyldargha qúlaq qoymady jәne «Qazaq SSR tarihynyn» Kenesary Qasymovtyng qozghalysy turaly tarauyn jazudy sonyng ózine tapsyrdy» («Ádebiyet jәne iskusstvo», 1951, № 10) dep «moyyndady».

 «Kenesarynyng jolyndaghy talmaytyn kýresker, onyng menshikti qorghaushysy, jәne han túqymdarynyng túraqty aldiyary» atanghan E.Bekmahanov, E.Ismaiylov, Q.Múhamedhanov, B.Sýleymenovting qatarynda Q.Júmaliyevting ózi de qamaqqa alynyp, jiyrma bes jylgha kesilip, Semeyge jer audaryldy.

 Al D.A.Qonaevting esteliginde: búl nauqandy órshituge úiytqy bolghan jәne osy mәselede dúrys baghyt ústamaghan – J.Shayahmetov basqarghan Ortalyq komiytetting ózi,– degen emeuirin tanylady.  

Sayasy qayratkerlerdin, onyng ishinde kenestik iydeologiya men kommunistik etika mektebinen ótken túlghalardyng memuarlarynyng deni – sol tústaghy qauly-qararlardyn, hattamalardyng negizinde jazylatyn jazylmaghan dәstýr bar. D.A.Qonaevting pikirine de BK(b)P Ortalyq komiyteti ýgit-nasihat bólimining núsqaushylary P.Apostolov pen B.N.Mitreykinning jәne partiya, kәsipodaq pen komsomol úiymdary bólimining instruktory A.Petrovskiyding BK(b)P Ortalyq komiytetining hatshysy G.M.Malenkovqa jazghan «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasyndaghy últshyldyqtyng oryn aluy jәne sayasy túrghydan jat mamandarmen bylyqtyryluy (zasorennosty – T.J.) turaly» mәlimhaty, «Pravda» gazeti jәne onyng Qazaqstandaghy menshikti tilshisi A.Chernichenko úiymdastyryp, onyng bas redaktory Iliichev arqyly M.A.Suslovqa joldanghan aiyptau maghlúmaty jәne jogharydaghy «domalaq aryzdyng klassiyginin» formulirovkalary sózbe sózge juyq negiz etilipti. Ádette, uaqyttyng ynghayyna beyimdele bayandaugha әdeby óndeushiler jii jýginetin búl tәsil – memuar iyesining shynay kózqarasyn bildire bermeydi.

  Sóitip, M.A.Suslov jetekshilik etken BK(b)P Ortalyq komiyteti men «Pravdanyn» degeni josparly týrde jýzege asyrylyp tyndy.   

Búl kezde Múhtar Áuezovting de jeke basy tarazygha taghy da tartylyp jatty. Ýsh jylgha sozylghan ýlken nauqannyng alghashqy talqysy, mine, osylay ayaqtaldy. IYә, bәri de amalsyzdyng yrqy edi.

Túrsyn JÚRTBAY,

Filologiya ghylymdarynyng doktory,

Professor

Abai.kz

0 pikir