Beysenbi, 9 Jeltoqsan 2021
Áleumet 8858 13 pikir 28 Nauryz, 2017 saghat 10:20

Danqty diktatordyng qatynqúmarlyghy

Stalinning ekinshi jary Nadejda Alliluevanyng ózine qol saluynyng sebebi jayynda tarihshylar arasynda әli kýnge deyin bir izdi pikir joq eken. Kóptegen boljaldy núsqalardyng biri - qyzghanysh. Olay bolsa, Nadejdanyng qyzghanyshyn qozdyrghan ol әiel kim boldy?

 

Zertteushilerding mәlimdeuinshe, halyq komissary Lazari Kaganovichtin  atalas tuysynyng qyzy  17 jastaghy ýrip auyzgha salarday asqan súlu Roza Kaganovich bolsa kerek. Ol Stalinnen Yuriy esimdi úl tapqan. Ol beyshara ózining shyn әkesi Stalin ekenin ómirbaqy bilmegen kýii o dýniyelik bolghan kórinedi.

 

…1932 jyly qarasha aiynyng 8-i kýni keshke  Kremlding iygi jaqsylary úly Oktyabri tónkerisining 15 jyldyghyn Kliyment Voroshilovtyng ýiinde atap ótedi.  Ol tústa marshal bolyp ýlgere qoymaghan Aleksandr Egorov qasyna tendessiz súlu aktrisa Galina Seshkovskayany erte kelgen eken.

 

Biraz siltep alyp, qatty qyzyp qalghan Stalin nandy ýngip alyp, ony domalaqtaghan song әlgi súlu aktrisanyng aldy ashyq kóilegining keudesine qaray laqtyryp túrghanyn kórgen Nadejdanyng óni birde bozaryp, birde qyzaryp qatty mazasyzdanghanyn bәri angharghan.  Ábden masayyp alghan kósem qolbasshy óz jaryna qaray limonnyng qabyghyn laqtyryp «nege araq ishpeysin?» dep anayy minez tanytqan song Nadejda shygha jónelgen. Tanerteng júrt onyng basyna oq qadalghan mýrdesin tapqan kórinedi.

 

Jalpy, Stalinning otbasylyq aurasy qanday bolghany jayynda naqty derek joqqa tәn. Danqy diktatordyng sol bir keshdegi anayy qylyghy nebary 31 jastaghy Nadejdanyng tózimin әbden tauysqan boluy da yqtimal. Ol sol tústa jasy 52-ge tolghan kýieuining ashynasy baryn bilgen jәne oghan qatty qapaly bolghan.  Nikita Hrushevting esteligine sýiensek, qazan tónkerisining 15 jyldyghyn toylaghan sol týni Stalin ýiine barmaghan. Zubalovo aumaghyndaghy sayajayyna Nadejda Sergeevna telefon shalghanda, onyng jas әri óte súlu bir úrghashymen sonda ekenin bilgen. Ózine qol júmsauyna osy oqigha sebepker boluy da mýmkin. Al, generalissimustyng sol týndi kimmen birge ótkizgenin eshkim bilmeydi. Biylik manynda jaqyn jýrgenderding aitularyna qaraghanda, qatal kósemning bir jas kelinshekpen jaqyn qarym-qatynasta bolghany anyqtalghan.

 

Onyng Stalinning ýzingilesi, sovet túsynda biyik lauazymdylardyng biri bolghan Lazari Kaganovichting atalas tuysynyng qyzy, shyn esimi Rahili degen jas súlu ekeni belgili bolyp otyr. Ol halyq komissary aghasy Kaganovichting qolynda ósken eken. Stalin ony alghash Kremlide ótken bir toyda kórip qatty únatqan.

 

Atalas aghasy keyin Rahilige «ol kisining kózine týsu degen ekining birine búiyra bermeytin tamasha mýmkindik» degen kórinedi. Óz kezeginde partiyanyng joghary basshylyq qúramyndaghy ýshtik atalatyn Molotov, Beriya, Kaganovich úly qolbasshy Stalinge yqpal etu ýshin sol qyzdy paydalanudy kózdegen. Ol qyzdyng nebary 17-aq jasta ekendigi Stalindi mýlde tolghantpaghan. Sebebi, ol  onekide bir gýli ashylmaghan Nadyany  16 jastaghy kezinde basyn shyr ainaldyryp, qúshqan kәri tarlan.

 

Lavrentiy Beriyanyn  úly Sergo Beriyanyng aituyna qaraghanda, Roza (Rahili) aqylyna kórki say ghajap aru bolghangha úqsaydy. Ol Stalinmen zandy nekege túrmasa da odan bala tapqan. Allilueva qaytys bolghan song Stalinning tósek janghyrtu mәselesi joghary dengeyde sóz bolghan.

 

Tarihshy-publisist Dmitriy Volkogonov «Sovetting sol tústaghy elitasy  Kobiydi (Staliyn) ózine jamaghayyn tuysy bolyp keletin bir әielge qospaq bolghanymen belgili sebeppen ol әreketteri sәtsiz bolghan. Sebebi, Stalin tósek qatynasyna әlsiz bolyp qalghan edi» dep jazghan eken. Búl jayynda ózi Mihail Kalininge aitqan da kórinedi.

 

Kalininning ózi de qúr jayau emes, qatynqúmarlyghymen qatarlastaryna des bermegen adam. Jynystyq qatynasqa qúmarlyqty arttyra týsu ýshin emdelgen de jayy bar. Solay emdeluge bolatyny turaly Stalinge kenes te bergen kórinedi.  Ókinishke qaray olardy emdegen dәrigerdi ózderi 1937 jyly ólim jazasyna kesip atyp tastaghan. Jeke qúpiyalarynyng әshkere boluynan saqtanghan týrleri shyghar.

 

Halyq әkesi atanghan Stalinning ózinen góri  ashynasynyng yqpaly elita arasynda barghan sayyn artyp kele jatqandyghy jayynda 1930-jyldardaghy sovetting jogharghy lauazymdylar qauymy ortasynda  sybyr-kýbir әngime etek jayghan eken. Stalinge jetu ýshin tek Roza Kaganovich arqyly ghana jol tabugha  bolady degen beyresmy qaghida payda bolghan. Stalinning ýshinshi jary turaly qúpiyany pash etkeni ýshin talay adam ishki ister ministrligining qandy shengeline iligip, abaqtyda qinalghan kórinedi.

 

Stalinning ashynasy  Gitlerding de nazarynda bolghan. Stalinning túnghysh úly Yakov Jugashviliydi dýniyejýzilik ekenshi soghys túsynda qolgha týsirgen germandar tergeu kezinde oghan әkesining qúpiya ashynasy jayynda ne biletindigi jayynda súraq qoyghany turaly derek bar.

 

Atalmysh soghys kezinde ataqqa shyqqan kóripkel Matrona degen kempir Stalindi nemister emes  Kaganovichting tuysy bolyp keletin әiel óltiredi dep boljam jasaghan. Shyn mәninde, Stalindi o dýniyege attandyrugha Kremli manynan әlde bireuding kómekteskeni jayynda әngime sovet qoghamynda anyz-әpsanagha bergisiz jeldey esip kelgen.

 

Kaganovich «Dәrigerler isinde» tótenshe komissiya  evreylerdi jappay qudalau jayyndaghy sheshimning ózgertiluin  1953 jyly nauryzdyng 1-nde ótken sayasy buro jinalysynda talap etken. Ol búl talapty qoyghan kezinde partbiyletin jyrtyp, Stalinning betine laqtyrghan. Búl ol tústa aqylgha qonbaytyn súmdyq jaghday edi. Sol sәtte ony  Beriya men Hrushevten basqalary qoldaghan kórinedi. Terisine syimay qatty yzalanghan  Stalinning densaulyghy syr bergen. Osy tústa әlde kim oghan u qosylghan araqty ishkizip jibergen. U bergen Molotov pen  Roza Kaganovich ekeuining biri bolghan desedi.

 

Stalin ólgen song Roza basqa bir adammen nekelesip, tegin ózgertken kórinedi. Roza óte kóp jasaghan, 1994 jyly ghana o dýniyege attanghan. Rozanyng 1930-jyldardyng basynda Stalinnen tapqan úly Yura gruzinderge úqsaytyn adam bolghanyn Sergo Beriya eske alghan kórinedi.

 

ira ózi Kaganovichting otbasynda ósken. Óz belinen balasy bolmaghan Kaganovich ony jetimder ýiinen asyrap aldym dep júrtty sendiruge tyrysqan. Yuriy Kaganovichting shyn mәninde kim ekendigin tanu ýshin «Kremli әielderi» atty kitabymen júrtqa tanymal bolghan publisist  Larisa Vasilieva kóp izdenip, Yuranyng alghashqy jary  Serafima Mihaylovnany tauyp súhbattasqan.  Ol Yuramen kursant kezinde tanysqan. Aytuyna qaraghanda, Yura toy-dumangha әues bolypty. Kaganovichting otstavkasynan keyin Yura ishimdikten bas almay ýiindegi dýniye-mýlikti de araqqa aiyrbastap jiberetin bolghan.

 

Ýiindegi zattardy úrlap qoymaghan song Kaganovich asyryndy úlyn quyp jibergen.  Yura qanghyryp jýrip, 1960-jyldary Sheshenstangha barghan. Keyin Yakutiyagha baryp altyn qazghan kezderi de bolypty. Araqtan bas almay jýrip, 1976 jyly ajal qúshqan eken.

 

Stalinning alghashqy resmy nekeles jary Ekaterina Svaniyze degen әiel 1907 jyly Gýrjiyada auyr nauqastan qaytys bolghan. Odan Yakov degen úl qalghany jogharyda tilge tiyek etildi. Stalin 1914-1918 jyldary Anna Rubinshteyn degen әielmen birge túrghan. Keyin ony tastap, Nadejda Alliluevamen ýilengen. Odan Vasiliy degen úly, Svetlana atty qyzy qaldy.

 

1932 jyly Stalin opera әnshisi Vera Davydovamen әuey bolghan. Davydova sovet diktatorynyng Sochiydegi demalysy kezinde sol jaqqa jii baryp túrghan.

 

Sochiydegi qysqy teatrdy  Stalin dәl osy Davydovagha arnap saldyrghan degen de әngime bar. Stalin ózining jeke kýtushisi Valentinamen de jii tósek qatynasynda bolghany turaly Serafima Kaganovich aitqan eken. Stalindi jerlegen sәtte onyng tabytynyng qasynda qara kiyimdi bir әiel túrghany jayynda derek bar. Biraq, onyng dәl kim ekenin tarihshylar anyqtay alghan joq.

 

Quandyq ShAMAHAYÚLY

 

Abai.kz

13 pikir