Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3183 0 pikir 13 Mamyr, 2009 saghat 21:33

AQSÚNQARÚLY

Tekti
 
Múghalim…
Bir kezde arabtan qazaqqa kóshken osy bir ayauly atau qúlaghymyzgha qalay estilushi edi. Ol kezde «Múghalim» degen eng qadirli esim, eng qasiyetti sóz edi. Qogham oghan óte zәru edi. Býkil bir úlys pen últ, úrpaqtyng kózin ashyp, kónilin oyatu tek sonyn ghana mandayyna jazylghan edi. Kóz aldyma Mәken múghalim, Qapan múghalim, Kýlmayra múghalim, Tóltәy múghalimder elesteydi… Bir neshe buynnyng úlaghatty ústazy bolghan Alashtyng aru qyzy Lәzzat Bәiishova býgin 80-ning sengirine shyghyp otyr.
Býgin ol qanday oida otyr eken? Bir kezde ózi dәris tyndaghan úly Múqtar Áuezovtyng aq mandayy jarqyrap, auditoriyagha kirip kele jatqan kezi kóz aldyna elestep, tórinde Alashordanyng orny ýnireyip túrghan azaly elin kórip, kónil kýpti bolyp otyr ma: atam qazaqqa Alashorda men Azattyq egiz úghym edi ghoy. Alashorda taqtan týsken kýni Qazaq attan týsti: әli kýnge deyin er toqymyn bauyryna alyp, kóringenge kóz týrtki bolyp keledi!

Tekti
 
Múghalim…
Bir kezde arabtan qazaqqa kóshken osy bir ayauly atau qúlaghymyzgha qalay estilushi edi. Ol kezde «Múghalim» degen eng qadirli esim, eng qasiyetti sóz edi. Qogham oghan óte zәru edi. Býkil bir úlys pen últ, úrpaqtyng kózin ashyp, kónilin oyatu tek sonyn ghana mandayyna jazylghan edi. Kóz aldyma Mәken múghalim, Qapan múghalim, Kýlmayra múghalim, Tóltәy múghalimder elesteydi… Bir neshe buynnyng úlaghatty ústazy bolghan Alashtyng aru qyzy Lәzzat Bәiishova býgin 80-ning sengirine shyghyp otyr.
Býgin ol qanday oida otyr eken? Bir kezde ózi dәris tyndaghan úly Múqtar Áuezovtyng aq mandayy jarqyrap, auditoriyagha kirip kele jatqan kezi kóz aldyna elestep, tórinde Alashordanyng orny ýnireyip túrghan azaly elin kórip, kónil kýpti bolyp otyr ma: atam qazaqqa Alashorda men Azattyq egiz úghym edi ghoy. Alashorda taqtan týsken kýni Qazaq attan týsti: әli kýnge deyin er toqymyn bauyryna alyp, kóringenge kóz týrtki bolyp keledi!
Álde, qazaq әdebiyeti men orys, әlem әdebiyetining tareninde jýzgen qart Chehovting Gorikiyge aitqan sózderin oy tarazysynan ótkizip, alang oida otar ma eken: «Shirkin-ay!-demep pe edi ol qinala múng shaghyp,--orys derevnyasyna aqyldy, bilimdar múghalimning qanshalyqty qajet ekenin siz bilesiz be? Reseydegi derevnya múghalimderine erekshe jaghday jasau kerek! El—júrty jan-jaqty bilim ala almaghan memleket jaman kirpishten qalanghan ýishik syndy tas talqan bolatynyng eskersek, oghan býginnen bastap qam jasauymyz kerek. Múghalim degen--óz isin janynday jaqsy kóretin artist nemese suretker syndy bolmas pa: al, bizde ol qaydaghy bir qara júmysshy sekildi jóni týzu bilim almaghan bireu; derevnya balalaryn oqytugha beyne bir jer auyp barghan kisidey synay tanytady. Ol—ash, ensesi týsken pende, kýni erteng bir ýzim nansyz qalam ba degen ýreymen kýn keship jýr. Al shyn mәninde múghalim derevnyadaghy manday aldy túlgha bolugha tiyisti, elding barlyq kókeykesti saualdaryna jauap qaytara alatyn ústazdyng boyynan basqa júrt erekshe kýsh quatty sezinip, oghan airyqsha iltipat qúrmetpen qarauy kerek-ti. Oghan dәl bizdegidey, kóshedegi kóringen pende, lapka bayshykeshi men pop, starshina men sheneuik aighay salmaugha tiyis qoy… ».
«…halyqty tәrbiyeleu—mandayyna taghdyr talayymen jazylghan osy adamgha (múghalimge), halyqty qasiyetke ýiretetin kisige, baqyr tyiyn tóleu—baryp túrghan taghylyq emes pe?! Múnday kiyeli kisilerding jýdep—jadap, syz shalghan mektepterde suyqtan qaltyrap, 30-dan aspay qúrt airuyna shaldyghuy kórer kózge úyat emes pe?!.» (A. Chechov).
   Ol qazir qanday oida otyr eken…
Lәzzat Bәiishovanyng bolmys bitimning ber jaghynda Qasym men Mәdy túr, arghy jaghy—týpsiz tereng múhiyt: Alashtyng kósemi Álihan Bókeyhan men Aqbaydyng Jaqyby, Álimhan Ermekov, Abaydyng naghashy júrty—Qazdauysty Qazbekting eli. Alashtyng azattyghyn Aq patshagha amanattaghan Qarqaraly Petisiyasyna osy jerde qol qoyylghan. Lәzzat apaydyng izgilikti kórgende jany qalmay qúraq úshyp, zúlymdyqty kórgende óz otyna ózi órtenip ketetini—sodan!
«Ortalyq Qazaqstangha» «Keyki bahadýr» atty poemam jariyalanghanda sol kezdegi oblys prokurory, qazirgi Qazaqstan Respublikasy Senatynyng deputaty Serik Aqylbay sol jyrdy ile-shala bir jinaq qylyp shygharyp, túsau keserin jasap edi. Zang qyzmetkeri men qazaqtyng qara ólenining arasynda qanday baylanys bar dep oilasam, Seraghana poeziyadan dәris bergen Lәzzat apay eken! «Ústazy jaqsynyng ústamy jaqsy» degen—osy.
Ómir boyy Abay men Áuezovty pir tútqan Parasat Padishasyna jyrdan shashu shashayyn:
 
 
Ómir sýrip kelemiz, ómir sýrip,
Bas ta byt-shyt, jýrek te, kónil synyq.
Ózimizdi ózimiz ólimshi ghyp,
Ómir sýrip kelemiz, ómir sýrip.
Aldymyzdan jarq etip kórinshi, ýmit…
 
Bekejandar jol tosqan Qosobada,
Qonys toyyn jasady osy arada.
Seks kelip tósekten aidap shyqqan
Mahabbat túr…Bozdap túr bosaghada!
 
Bazar bolar bar ma qút meken bizge?
Poeziya! Dýnie tar eken bizge.
Jýr, úshayyq aspangha qol ústasyp,
Myna jaqta oryn joq ekeuimizge.
 
Kýn týspey túr gýlge de, aghashqa –núr,
Kel de pәle-jaladan alasta bir:
Kel, úshayyq aspangha, Alladan bir
Quat alyp qaytayyq Alashqa búl.
 
Kel, aghyzyp qúrghaghan ózenderdi,
Kórseteyik kózine gózelderdi.
Ana sýtin emgendey, Alashqa búl
Abay ruhyn emizer kezeng keldi…        
 

0 pikir