Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Bilgenge marjan 11700 0 pikir 1 Qantar, 2017 saghat 10:58

BÁYTEREK-ShOQTEREK-MYQAN-YOL-ShYRShA...

Býgingi zamanauy merekeler atributsyz, nyshansyz ótpeydi. Mifologiyalyq bәiterekting tarihynda birneshe sipaty men kelbeti bolghanyn keltire otyryp, onyng janajyldyq shyrshagha deyingi ótken jolyn sholyp shyghudy úighardyq.

Qazaq foliklorynda bәiterekting sipaty da, mazmúny da jetkilikti kórinis tapqan. Múnday daraq ýlgisi dәstýrli qauymda myqan aghashy, myrzaterek, әulie aghash, seter tal delinip, pishini men mәnine qaray әrtýrli atalghan. Myqan aghashy – jasyl ómirding belgisi, uaqyt pen kenisting shekarasy. Adamzatta qasiyetti ómir aghashy sanalatyn búl daraqtyng bolmysy men bitimi týrki qúndylyghy retinde tolyq qalyptasqan jәne býgingi ómirge synalay kirgen. Sonymen tәnirlik tanymnan bastau alghan bәiterek beynesi qanday qúbylu men tolyghudy bastan keshken?...

BÁYTEREK  - ómir joly

 Bәiterek – týrkilik tanymdaghy ýshbeldeuli kenisti qamtyghan ghalamdyq ózek, bәri sonyng boyynda, manynda oryn alady. Bәiterek – ghalamdyq auqymdaghy ómir joly. Bәiterek turaly belgili qazaq anyzy Uaqyt pen Kenistikti jәne Jer men Kókti qosatyn ghalamdyq ózekti pash etedi: jetibasty aidahar – Uaqyt, jyl sayyn adamnyng birjyldyq júmyrtqa-ghúmyryn jútady; Bәiterek – ómir kenistigi; Samúryq/qaraqús adamnyng bolashaq ghúmyry, armany, ansary; aidaharmen alysyp jenetin batyr – adamnyn  kýsh-jigeri, enbegi, qajyry men qayraty.

ShOQTEREK – ruhtar joly

Altay ónirinen tabylyp, Sankt-Peterburg Ermitajyndaghy I Petrding Sibir jyidasynda/kolleksiya saqtalghan  (keybir siltemeler Tyva elindegi Handar oipatynyng Arjaan ýiigi/kurgan dep kórsetedi) ejelgi saqtardyng múrasy sanalatyn «Shoqterek týbindegi attylar» (j.s.d. IÝ-III gh.) atty myna altyn dogha kompozisiyasynda ýsh adam beynelengen. Sol jaqta shoshaq bórikti/sәukeleli qyz ben ong jaqta qos at tizginin ústaghan múrtty kisining aldynda úzynynan súlaghan  múrtty er kisi jatyr. Bәiterekte qoramsaq iluli.

Búl kompozisiyany orystyng belgili arheology M.P.Gryaznov «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» dastanynyng altay halqy arasyna taraghan núsqasyna tәn sujet dep tanidy. Altaylyq dastan boyynsha Qozyn-Erkesh (Qozy Kórpesh) shoqterek týbinde jauynyng qolynan qaza tabady. Onyng jary Bayym-sur (Bayan súlu) men Qozynyng tuysy Bachikay-Qara Erkeshti tiriltuge barlyq em-dom, amaldy jasap, onyng janyn qaytarady...

Búl kórinistegi shoqterek - myqan (ómir)  aghashynyng bir sipatyn anghartady. Yaky adam ólgende onyng jany osy jolmen, yaghny shoqterekting boyymen Kókke ketedi-mis degen ilanym baghamdalady. Súlap jatqan adamnyng aghash týbinde jayghasuy da onyng janynyng adaspay terek boyymen Kókke ketuin bolmasa onyng aman qaluyn tileuge mýmkindik baryn bildiredi.

 YOL/JOLTEREK – qos dýnie arasyndaghy qozghalys joly

Belgili foliklortanushy E.D.Túrsynov ( «Drevneturkskiy foliklor: istoky y stanovleniye», «Dayk-press», 2001) týrkilik tanymgha sýiene otyryp, bylaysha sipattaydy: 

«... sredniy mir (mir cheloveka) predstaet nekim svyazuishim zvenom mejdu verhnim y nijnim mirami, ibo dushy ludey nahodyatsya y v verhnem miyre, pomogaya jivym ludyam (eto aruahy – duhy predkov, pomogayshie svoim potomkam, jivushim v srednem miyre), y v to je samoe vremya v nijnem miyre, kuda spuskaiytsya dushy umershih zlyh ludey, chernyh shamanov, ludey pogibshih nasilistvennoy smertiu y ne pogrebennyh y t.d.» Krome togo, dushy nerodivshihsya ludey takje nahodyatsya v miyre mertvyh, ibo jivye – eto voploshenie ranee umershiyh, sovershaiyshih izvechnyy krugoovorot, rojdayasi, umiraya y vozvrashayasi k jivym. V to je samoe vremya dushy nerodivshihsya ludey obitait y v verhnem miyre, otkuda ony po vetvyam mirovogo dereva spuskaitsya y vhodyat v utroby jenshiyn, beremeneiyshih posle etogo...» Búl týsindirme boyynsha, jolgha ainalghan terek/daraq adamnyng eki dýnie arasyndaghy qatynas joly esebinde de moyyndalyp, barlyq ómirlik basty qozghalys osy jolterek arqyly jýretindigi talay tuyndygha arqau bolghan.

«Baqsy» sózining ózi osy joldy baghushy degendi bildiredi jәne  baqsylar ózderin «jol ústaushylarmyz» dep esepteydi. Búl mindetti olar jolterek boyyndaghy qozghalysty baqylaudy mindet etkendikten atqarady.

BÁYTEREK – tilek pen baqyt darytushy

Altaylyq Maaday-Qara jyrynda bәiterekting sipatyn belgili foliklortanushy E.D.Túrsynov: «Bayterek iymeet zolotye listiya na solnechnoy storone y serebryanye – na lunnoy. Na vershiyne ego sidyat dve kukushki, kotorye znait, komu kakoy vek predopredelen, komu dovedetsya byti schastlivym, komu – neschastnym. Niyje raspolojeny dva berkuta, a u osnovaniya stvola – dve sobaki, stereguishie pokoy obitateley srednego mira. Inogda mirovoe derevo assosiruetsya s konovyaziu...» - dep sipattaydy. Búl sipatqa qaraghanda bәiterek Jaratqannyng tikeley qarauyndaghy ghalamdyq qúrylymnyng rólinde. Yaghny osy qasiyetti basty ghalamdyq aghash arqyly niyet pen tilekti jiberu arqyly taghdyrgha ózgeris engizu mýmkindigi bayqalady. 

BÁYTEREK – Jaratushynyng jan jiberu joly

Mifolog Serikbol Qondybay («Qazaq dalasy jәne german tәnirleri», Almaty, «Saga» baspasy, 2006 j): 

«Qashaghan foliklortanushylargha belgisiz bolyp qalghan kóne anyz-jyrlarmen tanys bolghan, «Aday tegi» dastanyn jyrlaghanda da, ol ózine tanys beymәlim miftik modelidi paydalanghan» - deydi. Sol dastanda:

Bәiteregi órlegen,  

Bútaghy búltqa sermegen.

Aghash joq,sirә,búlarday

Qayyn, terek,tal emes

Shegirshin, jóke taghy emes

Ataghy tartqan qúmarday.

Kólenkesi kýndiz múnarday,

Jaryghy janghan shynarday.

Japyraghy jazyq ainaday,

Symbaty súlu nayzaday.

Saghasy jýzim, almaday

IYisi júpar qambarday.

Japyraghynyng kýn beti,

Altyn shayghan baghdarday.

Sayasynda túrghan kisinin

Meyiri susyz qanghanday...»  - degen suret bar.

Osy aghash týbinde Hanbiybi qyz kýn sәulesinen (núrdan) jýkti bolady. Múndaghy Kýn-tәnir Jaratushy keypi de, Núr-tәnir onyng úshqyny, úly. Búl jyrda bәiterek Jaratqannan jatyrgha týsetin jan úshqynynyng joly (yol) rólinde әspettelgen. Demek, Jolterek – Jaratushy men ana jatyryn jalghaushy qúrylym, ómirding basqy joly.

 JOLTEREK baqsylar atributynda

Baqsy danghyrasynyng dóngelek jýzin ghalamdyq birtútas ýy ispetti qabyldaugha bolady: onyng qaq ortasyn ala tiginki baghyttaghy kýn basty adamgha úqsas týzu syzyq astynghy jaghynda jartylay kýmbez týrinde o dýnie әlemin, al ýstingi shenber - aspan әlemin bildirse, búl eki  aradaghy «kýn basty adam -bәiterektin» boyy ortanghy adamzat әlemin beynelegen. Múndaghy beyne, taghy da sol – yol/jolterek.

ShYRShA/JOLTEREK – tilek tasushy

Jolterek býginde ejelgi tәnirlik tanymdy hristiandyq qúndylyqqa ainaldyrghan halyqtarda janajyldyq shyrsha esebinde qoldanysta. Ony týrkilik «yol», yaghny «jol» sózimen atap, orys tilinde «ka» jalghauymen «yolka» (yolka) dep jýr.

Demek, arnayy ghúryp kezinde jolterek adam men Kókting arasyndaghy tilektin, qarym-qatynastyng joly retinde qyzmet atqarghandyghyna kuәmiz.

BÁYTEREK: orda, kiyimilgish, adalbaqan

Bәitereksiz qazaq túrmysyn elestetu mýmkin emes. Qazaqtyng basty túraghy – orda ýy shanyraghy tek qana arnayy jasalghan baqanmen kóteriledi jәne ol baqan ýiding ishinde shanyraqqa tirelip, Kók pen Jerdi baylanystyryp túrady. Kiyizi jabylmaghan orda ýy kóz aldymyzgha eriksiz týrde әdemi bezendirilgen bәiterekti elestetedi.

Keyde ol kerege basyna kóldeneng qoyylyp, «adalbaqan» rólin atqarady. Múndaghy «adalbaqan» úghymy islam dinining tyiymyna iykemdelip, jana sipat alghan jolterek bolyp tabylady. Óitkeni, adalbaqangha әdette toy-sadaqagha arnalghan kiyim-keshek pen mata-jyrtystar ilinedi. Adal bolatyn sebebi, sol joralghylyq nәrseler Kókten keletin taza energiya sinip, adaldyghy artady-mys degen islamdyq talapqa qyzmet etip túr.

Sonday-aq, kiyizýidegi kiyimilgish te jolterek qyzmetin atqarady, onyng әrbir ilgishi әlgi Maaday-Qara jyryndaghy kókek qústyng beynesi derlik jәne ol ýiding uyghyna ne shanyraghyna tireledi.

Ádette qazaq әiel bosanghanda kóldeneng túrghan baqangha sýienip, tolghatqan, búnysy – baqannyng tiginen emes, kóldeneninen jayghastyrylyp, jana tuatyn nәreste janynyng Kókke ketip qalmaytynday, yaghny tik emes kóldeneng baghyt boluyn qadaghalaghan tanymda jatyr.

JOLTEREK – adam týisiginde

Qazaq halqy bәiterekti tek qana mifologiyamen tanyp, jolterek úghymynan ajyrap qalsa da, shygharmashyl jandar onyng túrpatyn úmytar emes, kerisinshe, kesteshiler, suretshiler onyng nebir sipatyn býginde asha týsudi. Endeshe jolterekting adamzat sanasynda mәngi úyalaghan әldebir qúdyretti sipat ekendigin moyyndaugha mәjbýrmiz.

 JOLTEREK – Nauryz meyramynyng nyshany

Býginde jolterek eshbir dausyz-damaysyz Nauryz merekesining basty nyshanyna da ainalyp ketti. Myna bir logotip jyl sayyn qazaq telearnalarynyng ekranyn bezendiretini ras. Al nauryz taqyrybyna arnalghan bezendirimderding basty da ortanghy kelbeti jolterekke arnalghan.

 

Sonday-aq, jolterek - saqa halqynyng jana jyly esepteletin Ysyah-Olonho merekesining basty atributy. Olar múny «aal luuk mas» - alyp úly aghash dep ataydy.

Qoryta aitsaq, bәiterek – adamzat tilinde Ómir aghashy atalady, al týrkilik núsqasy onyng jan-jaqty bolmysyn týgendep túr.


Serik Erghali, mәdeniyettanushy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085