Dýisenbi, 21 Mausym 2021
Mәiekti 5068 0 pikir 2 Qantar, 2017 saghat 14:17

KET - BÚGhANYNG SONGhY JORYGhY

Kóshpeli órkeniyetting qúpiya missiyasy

«Sender, betteri bylgharymen qaptalghan

jalpaq qalqangha úqsas qysyq kóz qauymmen

soghyspayynsha Qiyamet – Mahshar kýni kelmeydi.

Taghy da sender, kiyiz etik pen kiyiz baypaq kiygen

qauymmen soghyspayynsha Qiyamet – Mahshar

kýni kelmeydi».

Hadisten

«Býginde әlemde kóshpeli halyqtargha oryn

joq, onyng ýstine olardy qoldan kelgenshe,

barlyq amaldy paydalanyp otyryqshy

ómirge kóndirip jatyr, sondyqtan

«donghalaqtyng toqtaytyn kezi» de alys emes.

Osylaysha dәuirding ayaghyna qaray

Qabyl Ábildi óltirip bolady».

Rene Genon

«Sandardyng patshalyghy jәne uaqyt belgileri»

 

Qazir kóptegen avtorlar, olardyng ishinde qazaghy da, basqa últy da bar, qazaqtyng últtyq tektestigi (iydentifikasiya) jayynda, býgingi etnikalyq dezintegrasiyagha, qojyraugha, ruhany daghdarysqa alyp kelgen tarihy joly jayynda kóp tolghanady. Syrtqary júrt, búryndary L.N. Gumiylev teriske shygharmaq bolghan týrik – monghol kóshpelileri turaly aitylatyn «qysas әfsanany» /«Chernaya legenda»/ qaytadan jandandyrmaq bolady. Mәskeulik Geydar Djemali islam dýniyesi atynan bizdi Enjil men Qúranda aitylatyn «yajýj ben mәjýjderge» tenese, belgili mәskeulik sayasattanushy jәne mәdeniyettanushy aghayyndy Shukurovtar «jany ashy otyryp» bylay deydi: «Biraq qúday týriktermen tildespepti, ózindik últtyq din týrikterding mandayyna jazylmapty. Ábden qalyptanyp ýlgige týsken órkeniyettik jýieler iyerarhiyasyna, úzyn sany ongha tolar-tolmas jaratushy-halyqtardyng myndaghan jyldar boyghy ruhany tәjiriybesining nәtiyjesi bolyp sanalatyn mәdeniyet әlemine HH ghasyrda ghana enip, ózindik ruhany bolmystan dәmeli ekenin bildirgen týrikterding endi ghana qalyptasyp jatqan mәdeny tektestigine olardyng nәsildik belgisi ghana úiytqy jәne negiz bola alar edi».

Múnday әngimelerge «qaytesin, sart bolghan son, sarttyghyn isteydi de» dep qoldy bir silteuge bolar edi. Jylqyny alghash ret qolgha ýiretken, etik pen shalbardy alghash tikken, er-toqym men ýzengini, býkil at әbzelin alghash kim jasaghan ekenin, ózimizding kóne jazu ýlgilerimizdi, Syrdyng boyyndaghy qalalyq órkeniyetti, adamzattyng ekinshi ústazy Ábunasyr әl-Farabiydi, taghysyn taghylardy esterine salugha bolar edi. Biraq búnyng bәri «jaratushy-halyqtardyn» búljymas sotynyng aldynda aqtalu siyaqty bolyp kóriner edi. Aldynala sәtsizdikke búiyrylghan әreket. Mәsele aqiqatta bolsa, onda L.Gumiylevten keyin, tymqúrmasa orys ghylymynda kóshpelilerge degen kózqaras týbegeyli ózgerer edi.

Biraq mәsele aqiqatta emes, adam sanasynda ornyqqan qabyldaudaghdysynda bolyp túr ghoy. Kóshpeliler jayyndaghy búl kózqarasty Aqas Tәjuitov «klassikalyq kózqaras» dep ataydy. «Kýshi jaghynan tabighattyng zanymen para-par búl kózqarasty teriske shygharu mýmkin emes, ol últtyq sanany jyrymdap, qojyratqany sonday, qazaqtar býginde ózining ótken tarihyn tәrk etip, ótkennen bas tartugha mәjbýr».(«Megapoliys», 21 aqpan, 2002 j). Tumysynda analitikalyq oilaugha beyim Aqas Tәjuitov problemanyng tamyryn tap basyp, әlemdik qoghamdyq pikirding bizben, úly Dalanyng kóshpeli órkeniyeti múragerlerimen «mysyq-tyshqan» oiynyn qanday sharttarmen jýrgizetinin jýielep ashyp bergen. «Senderding qalalaryn, senderding ghalymdaryng – shyndyghynda senderdiki emes. Senderding jerlerinde bolghanymen olar músylmandyq – irandyq órkeniyetke jatady. Edil patsha men Shynghys han – senderding babalaryng emes, sondyqtan olardy maqtan tútugha haqylaryng joq, biraq sender, senderding babalaryng solardyng ordasynyng qúramynda boldy, yaghny sol shapqynshylyqtyng zardaby – senderding moyyndarynda». A.Tәjuitov aitqan depressivtik әser, basqanyng emes, qazaqtyng ghana sanasyn ezgileydi, basqa halyqtar bayaghyda ornyn tauyp ornalasyp alghan. Mysaly úighyrlar, Úighyr qaghanatyn jәne ózderine esh qatysy joq halyqtyng úly isterin maqtan etedi. Negativtik әserden, olar, ózining ýndievropalyq tegin qalqan etip qorghanady. Aymaqtaghy basqa halyqtar da osynday amaldy paydalanady. «Kinәlilik kompleksi» («kompleks viny») qazaq sanasyna ghana egilgen. Qazaq qana ózining qandy bolsa da erlik tarihyn maqtan ete almaydy.

Shekarasy shayylghan osynday ózindik tektestik ahualgha belgili dәrejede qazaqtardyng ózderi de kinәli. Últtyng qalyptasuy negizinen tómendegidey eki jolmen jýredi. Birinde, kýshti taypa basqa әlsiz taypany assimilyasiyalap ózine baghyndyrady (sol sebepti negizgi subetnostyng mifologiyasy men iydeologiyasy jalpyúlttyq dengeyge kóteriledi). Ekinshisinde, ózining ainymas belgilerin saqtaghan rular men taypalar odaq bolyp birigedi. Búl odaqtar әlsin-әlsin ydyrap, týrli qúramda qayta qalypqa kelip otyrady, sondyqtan ornyqty, birtútas mifologiya men tarih ta qalyptaspaydy. Qazaqtar dýniyeni, bolmysty ru-taypa dengeyinde qabyldaghan, ózining kendiginen әli kýnge deyin auqymdy oilap, qandas, tildes, din qaryndas izdeuge beyim (sol úmtylysynda últtyq mýddeden qalay attap ketkenin ózderi de bayqamay qalady). Qazaqtyn, ózining tarihy barysyndaghy shekken shyghyny men kórgen teperishin úmytyp, kóshpeli órkeniyet masshtabynda, býkiltýrik birligi, islam oikumenasy masshtabynda oilau daghdysy últ ýshin qisapsyz problema tudyryp otyr. (Ózindik tektestik problemasy da osydan tuyndap otyr). Barlyq dengeyde memleket – etnostar bayaghyda bólisip qoyghan dýniyede, biz, osy daghdymyzdan týsiniksiz, tipti deseniz, ynghaysyz jaghdaygha qalyp otyrmyz. Sonymen qatar, qazaq minezine ghana tәn osy ashyqtyqtyng astarynda qazaq janynyng syry, onyng túnghiyq arhetiptik qabattary jatyr. Búl, әsirese, bizge qaraghanda әldeqayda pragmatiyk, qazaqqa senbey, kýmәnmen qaraytyn bizding «qandas» aghayyndardyng minezimen salystyrghanda anyq bayqalatyn belgiler.

Úrpaqtary Qazaq Ordasynyng negizin qalaghan jәne barlyq uaqytta qazaq memleketining altyn dingegi bolghan Shynghys han jayly songhy kezde etek alghan diskussiyada bizderge, HHI ghasyrgha ayaq bassa da ózining últtyq bet-bederin әli anyqtay almay otyrghan qazaqtargha tyghyryq situasiyadan shyghudyng joly úsynylyp otyr: biz, batystyq jәne músylmandyq variantta jetken liyberaldyq-demokratiyalyq qúndylyqtardyng paydasy ýshin jihanger babamyzdan bas tartuymyz kerek eken. Batystyq liyberaldyq-demokratiyalyq jýiening «eki standarty» («dvoynoy standart») bayaghydan belgili. Islam órkeniyetining pretenziyalary jayynda biz keyinirek arnayy aitamyz. Ázirge problemanyng múnday «әdemi sheshiminin»  nendey últtyq jәne geosayasy saldary bolmaq – sony әngimeleyik.

Qazaq qoghamyndaghy kóptegen jikke endi bir jik qosylghaly otyr. Endi biz, Shynghys shapqynshylyghyna deyin progreske, otyryqshy ómirge, islam órkeniyetine telingen evropatiptes momyn týrikter jәne osylardy haq joldan taydyryp, kóshpelilikting tyghyryghyna tiregen mongholtiptes jabayy týrikter bolyp bólinedi ekenbiz. Biraq búl jerde ýsh kiltipan bar: birinshiden, qazaq halqynyng deni sol mongholtiptes «jabayylardyn» tikeley úrpaqtary bolyp tabylady; ekinshiden, eng «taza»  degen týrikting boyynda, shamasy kóshpelilikting «geni» bolghan, sebebi, Shynghys han ólgennen keyin de olar ózderining handaryn bas etip 7 ghasyr boyy saharady «qanghyryp» jýrdi (búl kezde «deni dúrys» halyqtar ózderin jaulaghan basqynshylardy otyryqshylandyryp, al kóp úzamay olardyng biyliginen qútylyp ta bolghan); ýshinshiden, bayyrghy Horezmning zandy múrageri bolyp sanalatyn bauyrlas Ózbekstan ózining últtyq qaharmany retinde Altyn Ordany talqandaghan Ámir Temirdi kóterip jatqanda, babalarymyzdyng jarymynan astamyn jabayy, basqynshy dep jariyalap, al solardan jenilis tapqan Horezm shahtyng dәrgeyindegi vassaly Qayyr handy últtyq batyr qylyp kótergen biz kim bolghanymyz? Kelesi qadamymyzda Shaybany Ábilqayyrgha «jaulyq» istegen, ózderine ergen kóshpeli rulardy alyp, Kók Ordadan bólinip shyqqan «separatister» – Kerey men Jәnibek handardy aiyptayyq. Sodan keyin solardyng úrpaghy, San-Tashta ózbek-monghol armiyasymen shayqasta otyz jeti súltanmen jәne ózining toghyz úlymen birge qaza tapqan Toghym handy aiyptayyq. Aqyr sonynda beldigimizdi moynymyzgha salyp, Islam akanyng ayaghyna jyghylyp, bizdi qaytadyn órkeniyet ayasyna al dep ótineyik.

Álemdik qauymdastyq jariyalaghan liyberalizm men demokratiyalyq qúndylyqtardy ústanghan, әriyne, jaqsy ghoy. Áytse de, býgingi dýniyede memlekettik jәne últtyq mýdde algha qoyylady, barlyq elder basshylyqqa sony ghana alady. Biz de, qanday da bolmasyn tarihy problemany talqylaghanda, osynday ýdeden shyghyp otyruymyz kerek. Otyrar bizding Borodinomyz bola almaydy.

Formalidik túrghydan alghanda búl, bizge tikeley qatysy joq eki memleketting qaqtyghysy. Onyng ýstine, tipti, býgingi halyqaralyq qúqyq túrghysynan alatyn bolsaq, 1216 jyly monghol әskerine eshqanday sebepsiz shabuyl jasaghan (jәne әskerining birneshe ese kóp ekenine qaramastan jenilip qalghan), Otyrardaghy monghol elshiligin qyryp salghan, sodan keyin mәseleni sheshpek bolyp kelgen Shynghys hannyng elshisin óltirip tastaghan Horezm, konfliktting tuuyna sebepshi bolyp tabylady. Elshilik jýrgizgen shpionaj, tynshylyq jayly әngime – bayansyz әngime, sebebi býkil әlemde, barlyq zamanda diplomatiya – barlaushylyq, tynshylyq qyzmetting jamylghysy, mekemesi bolyp kelgen jәne bola da bermek. Orys tarihshylary mongholdardyn, tek qana elshilerdi óltirgen qalalardy qiratqanyn moyyndap boldy.

Konfliktting etnikalyq jaghyna nazar audaratyn bolsaq, eki jaqtyng da qaytpay soghysqan bahadýrleri ózimizding babalarymyz ekenin kóremiz. Tarihta búl jii qaytalanatyn qúbylys. Babalarymyz dalalyq etikagha sәikes dúshpannyng erligin qúrmettey bilgen. Batys әlemi birtindep osy baghytta jyljydy. Monarhiyalyq Angliyanyng astanasyndaghy alandardyng birinde Karl I koroli men sonyng basyn alghan Oliyver Kromvelige qoyylghan eskertkishter túr. Árbir aghylshyn osy ekeuining qaysysyniki dúrys, qaysysyniki qate ekenin ózi sheshe alady, biraq aghylshyndar ózining ótkenin qúrmettey alady, tariyhqa orasan yqpal etken adamdardy  tarih kóshinen laqtyryp ketu, atyn óshiru eshkimning de oiyna kelmeydi. Biz ghana ýnemi «tandau» ýstindemiz, Shynghys han ba, әlde Qayyr han ba, Beybarys pa, әlde Ket-Búgha ma, Ábilqayyr han ba, әlde Baraq súltan ba, Jәngir me, әlde Mahambet pe – qaysysyn qaldyruymyz kerek – ýnemi osyghan bas qatyrumen jýremiz.

Búnyng barlyghy týrli tarih shytyrmanynda ózining jәne últtyng mýddesin týrlishe týsingen kesek túlghalar. Al, endi dalalyq etikany úmytqan ekenbiz, olay bolsa tymqúrmasa, órkeniyetti dýniyeden óz tarihymyzdy jәne onyng qaharmandaryn qúrmetteudi ýireneyik.

Búl programma – minimum ghana, al programma – maksimumnyng mәni últtyq tarihty kezdeysoq oqighalardyng jiyntyghy dep emes, konseptualdyq túrghydan payymdaudy ýirenude, oqighanyng syrt kelbetining astarynan onyng negizgi maghynasyn ajyrata bilude jatyr. Búnyng syrtynda aitarymyz, últtyng keshegisi men býginin payymdau ýshin, últtyq iydeologiyany qalyptastyru ýshin qazaq tarihynyng filosofiyasyn tiyanaqtau kerek.

Atalmysh maqala Shynghys han turaly polemikany tiyanaq ete otyryp, osynday meta-tariyhqa kirispe jazudyng talpynysy bolyp tabylady. Búl oidan shygharylghan problema emes, búnyng tasasynda qazaqtyng ózindik tektestigi mәselesi túr. Óz maqalamyzda biz әlemdik әleumettik pikirding oiyn sharttaryn saqtay otyryp, tól tarihymyzdyng «qysas әfsanasynyn» kólenkesinde qalghan syrlaryn ashyp kórsetuge tyrysamyz.

 

Tarih Shumerden bastalady

Kezinde ýlken sensasiya bolghan S.Kramerding tarihy bestselleri osylay dep atalady. Búl tújyrymdy Múrat Áuezovting Giligamesh pen Enkidu jayly eposqa jasaghan taldauy da, Oljas Sýleymenovting «Az y Ya»-sy da rastaydy. Al A.Dugiyn, nemis zertteushisi G.Virtti qolday otyryp, búl tarihtyng týp tamyryn odan ary, mynjyldyqtyr qoynauyna, әlmisaqqa, giyperboreylerge qaray jyljytady. Onyng pikirinshe giyperboreylerding úrpaqtary ózining Arktikadaghy qasiyetti otanynan eki lek bolyp jyljyghan: Evraziya kontiynentining soltýstik-batysynan ontýstik-shyghys baghytqa qaray atlanttar jaulaghan, al soltýstik-shyghystan Túrannyng neolittik sakralidik ortalyghy ornalasqan Sibir arqyly, Kishi Aziyagha, Balqan men Anatoliyagha deyingi aralyqta týrik-shumer halyqtarynyng migrasiya joldary ornalasqan.

«Týrik-monghol halyqtary tarihy qalyptasqan salt boyynsha aragha birneshe jýz nemese myndaghan jyldar salyp kóne migrasiya joldaryn qaytalaugha qayta úmtylatyn» (Búl jerde jәne osydan keyin, týrik-shumer mәselesine kelgende biz, evropalyq dәstýrshil-radisionalisterding zertteulerin qorytyndylap jýielegen A.Duginnen sitata keltirip otyramyz).

«Atlantikalyq úrpaq ózinen keyin myzghymaytyn, bar syry syrtqy bederinen kórinip túratyn, batystyq-sentristik menmendikke suarylghan rasionaldyq mәdeniyet qaldyrsa, týrik-shumer múrasy, erligi esh kem bolmasa da qarapayym, óz ózine túiyqtalghan interiorly, kópsózdilikten ada, jәne mәdeny minimalizmge beyim, bolmystyng týp negizi – Evraziyanyng jym-jyrt biyik aspanynyng syryna úmtylady. Sondyqtan, atlantizm óz syryn ózi aitady, al turanizm jayynda, evraziyashyldyq jayynda biz tek qana joramalday alamyz, biz ony kontiynentalidik missiyanyng úmytylghan kóne qaynar kózi dep izdeuimiz kerek. Shved mistiygi Svedenborg búl turasynda: «Elding bәri úmytqan kóne, tylsym Sózdi biz endi Tatariyanyng payghambarlarynan súrauymyz kerek» degen».

«Kóshpeli «varvarlar» – «sanasyz» jabayylar emes edi… Olar sakralidik (kiyeli), erekshe, qysqa da tújyrymdy formalardyng iyesi edi… «Varvarlar» kóne Sibir sakralidigining keybir jekelegen aspektilerin ghana iyemdengen, al kóne Kiyeli Jer júrt kózinen tasada qalyp otyrdy… Sibir «mәjýsiy» bolghanymen, shyn mәnisinde ruhany ómir keshti, әrbir jýrek lýpilimen tazalyqtyng ghalamdyq impulisterin tiriltip, Evraziya órkeniyetterin qasiyetti bolmysqa oyatyp otyrdy».

Atlantistik evrosentristik teoriyalardyng osal jeri – shumerlerding shyghu tarihyn týsindirýinen bayqalady. Shumer mәdeniyetining eng kóne qabattary atlantistik mәdeniyetke jatpaydy, odan búrynghy mәdeniyetterden habar beredi (әlbette, búl intelektualdyq, ruhany dengeyi joghary mәdeniyet). Onyng ýstine búl shumerlik mәdeniyet Ontýstik Rusi pen Ontýstik Sibirding neolittik eskertkishterine jaqyn túr. Búghan, júmbaghy ashylghan shumer tili men týrik tilderining tanghajayyp úqsastyghyn qosyp qoyynyz. G.Virt eskimos mifologiyasynan «Kýn adamdary» – «Tanardyng adamdary» dep atalatyn, joyylyp ketken kóne әulet turaly mәlimetter tapqan. Eskimos tilindegi «Tanar», shumer tilindegi «Dingiyr» jәne týrik tilindegi «Tәnir» – Jaratushynyng kóne atynyng týrli fonetikalyq varianttary. Búl at Tynyq múhit araldarynda da belgili.

HH ghasyrdyng ayaghyna deyin qazaqtyng dәstýrli mәdeniyetining iyeleri (nosiytely tradisionnoy kulitury) múhittyng týbine batqan, kóne, bay órkeniyet Atlantida jayynda әngimelegen. Áriyne, olar Atlantida degen qúrlyqtyng atauyn bilmegen, biraq «Myng bir týn» jәne taghy basqa kóne әdebiyet ýlgilerin osynday ynghayda talqylaghan. Onyng syrtynda Ghajam – qazirgi Iran men Iraktyng jeri, qazaq sanasynda jәdigóy siqyrshylardyng ordasy degen maghynada tanbalanghan.

Týrik dәstýrining iyeleri lek-lek bolyp ontýstikke qaray, odan ary Irannyng Kelat degen qalasyn Mysyr piramidalarymen jalghaytyn dogha ispettes jolmen jýretin bolghan. Mysyr, bir kezdegi Atlantidanyng kóne, qúpiya ilimderining múrageri ekenin eskersek, týrik qana emes, basqa da kóshpelilerding myndaghan jyldar boyy Mysyr tarapqa ýzbey joryqqa attanyp otyrghanyn eskersek, onda Ket-Búghanyng Irannan batysqa, Palestinadaghy Mysyr mamlukterine qarsy joryghynyng mәni mýldem basqa qyrynan ashylady.

 

Qabyl men Ábil

Iran men Túran – mәngilik qarsylyq. Búl qarsylyq nәsilshildikten tumaghan. «Evraziyalyq doktrinada jәne bir mәndi punkt: Túran men Irandy, soltýstik dalalyq kóshpendilik pen ontýstik jazyqtaghy otyryqshylyqty, dinamizm men statikany, ruh pen mәdeniyetti bir-birine qarsy qoiy bar» (A.Dugiyn). Duginnin, aq jәne qara – eki Iran jayly konsepsiyasyna sәikes týrik sanasynda da Irannyng ekijaqty beynesi qalyptasqan: birinshi kózqaras boyynsha Iran – siqyrshy, jәdigóilerdin, satymsaq saudagerler men satqyndardyng eli, ekinshi kózqaras boyynsha Iran – kóne dәstýri bar, dinge bas úrghan imandy, óner qonghan ónerli, Homeyniyding bastauymen azattyqqa jetken er qauym. Búnyng qarsysynda kóshpelining – jabayy,  qiratqysh, órkeniyetting yqpalymen ghana, irandanudyng arqasynda ghana adam keypine keletin kóshpeli qauym beynesi túr.

Evropa órkeniyetinin, Evropa qaruynyng songhy birneshe ghasyrda ýstem shyghuynyng jәne attyly-kóshpeli órkeniyetting tauy shaghylyp jenilui, órisining taryluy saldarynan búl san ghasyrlyq teketires Irannyn, ýndievropalyq әlemnen tamyr tartatyn otyryqshy mәdeniyetting paydasyna sheshildi. Álemdik tarihtyng ainymas deregi bolyp tabylatyn osy oqighanyng tasasynda onyng metafizikalyq mәni kórinbey qalady. Rene Genon otyryqshylyq eginshilik pen kóshpeli malshylyqtyng arasyndaghy qarsylyqty, jaratyndy men substansiya, uaqyt pen kenistik, aspan men Jer, qozghalys pen statika, eru men qoilanudyng arasyndaghy  qarsylyq siyaqty negizgi gharyshtyq dualidilikting biri dep qaraydy. Búr qarsylyqtar bir-birimen ruhany jәne tәny dengeyde astasyp, jarasymda, tepe-tendikte túrghanda ghana búl dýnie osy qalpynda bolmaq. Gharyshtyq sikldyng sonyna qaray dýnie san menen materialdylyqqa qaray jyljyp «qataya» bastaydy, búl «ruhanilyqqa qarsy, bolmystyng qalypty aghynyna qarsy qaterli qozghalys». «Otyryqshy halyqtar birtindep kóshpeli halyqtardy júta bastaydy: Qabyldyng Ábildi óltiruining әleumettik jәne tarihy mәni osynda».

Kóne ósiyette (Vethiy Zavet) aitylghanday, Qabyl – ýlken agha, jer óndegen eginshi, qala salghan qúrylysshy, jerdegi, tarihtaghy «fiksasiyanyn», «qatandyn» beynesi. Ábil – kishi ini, malshy. Kóshpeli malshylyqtyng keyinnen qalyptasqan óndiristing jetilgen týri ekenin eske sala ketu artyq bolmas. Enjilding oqighasyna berilgen kommentariylerde Qabyldyng qúdaygha qúrbandyqqa dep nәrsiz, baghasyz ónimderdi әkelgeni, әkelgende de kekireyip, meymanasy tasyp túrghany, al Ábilding aqsarbasty qúrbandyqqa shalghanda bas iyip moyynsúnghany aitylady.

Jaratushygha degen osynday týrli yqylas motiyvining zertteuimiz ýshin ýlken mәni bar. Bibliyada jýnnen toqylghan nemese qoy terisinen tigilgen kiyim – haq joldaghy adamnyn, payghambardyng atributy. Islam óristegenge deyingi kezendegi arabtar jýnnen toqyghan kiyimdi әuliyelikting belgisi sanaghan. «Sufiy» sózi – «jýn», «jýnnen toqyghan kiyim kiyetin adam» degen maghynany beredi. Hadisterde týrik-mongholdardyng kiyizden tikken kiyimderi basa aitylady. Jogharyda aitylghandy eske týsirseniz, búnyng jay etnografiyalyq belgi, detali ghana emes ekenine kóziniz jetedi. Keybir ortaghasyrlyq illustrasiyalarda Ábilding shalghan qúrbandyghynyng týtini aspangha tik shanshylghan, al Qabyldyng qúrbandyghynyng týtini shiratylyp, jer bauyrlap jatyr. Traybalizm turaly maqalada vertikali ahualdyng simvolizmi, Evraziyanyng kshatriy әuleti – týrik kóshpelilerining aspan men jer arasyndaghy dәnekerlik róli aitylyp ketken.

Evrosentrizm ayasynda tәrbiyelengen adamdar ýshin Qabyldyng Ábildi óltirui tarihy shyndyqqa janaspaytyn әfsana, sebebi, olardyng óz úghymynda, shyn tarihta, qalalargha ýsti-ýstine shabuyl jasaghan, eginshilerdi, qalalardyng halqyn qyryp-joyghan basqa emes, jabayy kóshpeliler. Biraq, basqa emes sol Kóne ósiyetting kommentariylerining ózinde-aq Ábilding óz aghasy Qabyldan kýshti bolghany, eges kezinde ony jengeni, Qabyldyng saugha súrap jalbarynghany, vl Ábil sózge senip qoya bergende ony ayarlyqpen óltirgeni aitylghan.

Tariyhqa jýgineyik: L.Gumiylev, kóshpeli týrikterding qytay eginshileri jәne qolónershilerimen adal aiyrbas-sauda jasamaq bolghany aitady. Biraq Qytay imperiyasy ýshin búl adam tózgisiz qorlyq bolyp sanalghan.

Óz elining zarar shegetinin bile túra, Qytay ýkimeti búnday saudagha tyiym salghan, ol az bolsa kóshpelilerge qarsy soghys ashyp, ang qúsatyp aulamaq bolghan. Kóshpeli taypalargha jasalghan búl basqynshylyq kezinde Qytaydyng túraqty armiyalary bir-birin almastyryp týrikterge es jighyzbaghan. Ondaghan jyldargha sozylghan búl basqynshylyq týrik sanasynda qytaygha degen óshtik sezimin tudyrghan. Shәibaniylerding Kók Ordasynda da biyleushilerding yqylasy ýnemi otyryqshy el jaghynda bolghan, búnyng qanday qantógiske aparyp tiregeni belgili. 1931-33 jyldardyng genosiydi osy býkilәlemdik tragediyanyng eng «jarqyn» epizody. Álbette, kóshpeliler sonshama qorghansyz emes edi. Ábil qashan da Qabyldan kýshti bolghan: biraq myndaghan jyldargha sozylghan әskery ýstemdikting barysynda, býkil әlemdegi barlyq tirshilik iyelerin teng qylyp jaratqan Bir Jaratushy iydeyasy kóshpelilerding qolyn tejep kelgen. Bizding babalarymyz, Tәniri әr halyqty ózi ghana biletin bir maqsatpen jaratqan dep sengen, sondyqtan, eshkimge eshqashan genosid jasamaghan. Kóshpeliler birde-bir halyqty joyghan joq, sonday-aq, birde bir hayuannyng nәsilin, tipti deseniz, aqtyly malynyng jayylymyn otap ketip otyrghan milliondaghan bas kiyikterding ýiirlerin de joyghan joq, anshylyq kezinde keregin ghana atty.

Vladimir Soloviev HIH ghasyrda tújyrymdaghan «últtyq iydeya degenimiz, halyqtyng ózi jayly oilaghany emes – qúdaydyng sol halyq jayly oilaghany» degen iydeyagha kóshpeliler myndaghan jyl búryn jetip qoyghan.

 

Týrik-monghol kóshpelilerining missiyasy

Sonymen, qúday kóshpeliler jayynda ne «oylady» eken, kóshpeliler ruhynyng ereksheligi nede, týrik-monghol kóshpelilerining búl dýniyedegi missiyasy ne eken? Bilimdi ústaz R.Genon ghana emes, Múhammed payghambardyng ózi kóshpeliler dýniyesining eshatologiyalyq mәn-maghynasyn aityp ketken emes pe? Birqatar hadisterde, týrikterge ózdering baryp tiyispender, músylman men týrik-monghol kóshpelileri soghyssa – ol zamanaqyrdyng kelgeni dep músylman qauymyna eskertu jasalady. Payghambar arabtardyn, jalpy músylmandardyng týrik-monghol taypalarmen soghysatynyn, músylmandardyng jeniletinin boljap ketken. (Qaranyz: M.Búlytay. Ata-baba dini. Týrkiler nege músylman boldy? A.2000. 190-195 better).

Mahmút Qashqary jәne bir hadisti keltiredi. Ol hadis boyynsha Alla taghala payghambargha «Shyghysta mening týrik degen әskerim bar. Kimge qaharymdy tóksem soghan sol әskerdi jiberem» degen eken (sonda, 261-bet). Búl – apokriftik hadiys, sebebi, Alla taghalanyng sózi, janr túrghysynan alghanda payghambardyng hatqa týsirilgen óz sózi bolyp keletin hadisterge emes, Qúrangha kiru kerek qoy. Biraq osy jaghdaydyng ózinde-aq búl qúndy mәlimet, sebebi, ortaghasyrlyq adamdardyng týrik dýniyesi jayly týsinigin aina-qatesiz beynelep túr. Búl týsinik foliklorgha ghana emes, janama týrde evropalyq ghalymdardyng zertteulerine de engen.

Atalmysh týsinik ýlken eki derekke negizdelgen. Birinshiden, kontiynentti birneshe qaytara jaulaghan týrik-monghol taypalarynyng әskery óneri men әskery ruhy  bәrinen biyik bolghan. Ekinshiden, týrik-monghol kóshpeli halyqtary, o basta býkil adamzatqa tәn, adam ataulygha ortaq, biraq basqa halyqtar tarih barysynda joghaltyp alghan monoteizmdi saqtap qalghan. Búl pikirdi M.Búlytay silteme jasaghan birqatar evropalyq jәne týrik ghalymdary da ústanady. Búl oidy әigili din tarihyn zertteushi Mircha Eliade de uaghyzdaydy.

O bastaghy bir Jaratushygha degen senim kóshpeliler arasynda bәrinen úzaq saqtalghan, semitter búl senimdi aqyrynda joghaltyp aldy, olardy monoteizmge qaytadan alyp kelu ýshin payghambarlar ayan beru kerek bolsa, týrik-mongholdar búl senimin bizding dәuirimizge deyin alyp keldi  dep jazady ol. Áriyne, búl ilki monoteizm uaqyt óte týrli yrym-nanymdarmen, anyzdarmen astasty, tolyp jatqan ekinshi dәrejeli qúdayshalar payda boldy, biraq kóshpeliler búnyng barlyghy bir Tәnirining týrli kebi, ayan bolghan formalary ekenin eshqashan úmytqan emes.

«Traybalizm, últtyq iydeologiya jәne últtyng bolashaghy» atty maqalamyzda týrik-monghol kóshpelilerining kontiynenttik masshtabta alghanda kshatriy, Evraziyanyng jauyngerleri ekeni, olardyng dýniyetanymy, óneri, etikasy, jalpy ómir salty Namys, Paryz, Adaldyq siyaqty әskery arhetip ýlgisimen qalyptasqandyghyn aitqanbyz. Kóshpelilerdin, otyryqshy halyqtar týsine almaytyn osy minezin L.N.Gumiylev ýnemi basa aityp otyrghan.

Kshatriyding ómirining mәni, onyng Jolynyng mәni – IYege qyzmet etuinde. Týrik-mongholdar adamzattyq ýrdisti qabyldamady, Bir Jaratushygha degen senimin saqtap qaldy, óz ómirining mәnin, múratyn eng biyik ie – Tәnirge qyzmet etude, sonyng Ámirin oryndauda dep úghyndy. Olar ózderin Jaratushynyng semserimiz dep týisindi.

Dәstýrli kózqaras túrghysynan alghanda jauyngerding qaruy jauyngerding óz basynan qymbat, qarudyng simvolizmi adam túlghasynyng ayasyna syimaydy. Áskerding qaruy – Tәnirlik atribut, adamdy Jaratushymen jalghap túrghan ruhany taghdyr-talaydyng belgisi. «Qúday jibergen qaru men amaldardyng alghashqysy – nayzaghay bolyp tabylady. nayzaghay – Sózdin, Ilki sananyng belgisi, ol týrli yrymdyq skiypetrlermen, mysaly, induistik jәne buddistik ikonografiyada vadjramen tanbalanady», – dep jazady T.Burkhardt. Qazaqtyng bas qaruy «nayza» men «nayzaghaydy» salystyrynyz.

Ayta keteyik, qazaqta jauyngerding boyynda bes qarudyng boluy shart. Al buddizmde hanzada Budda Sakiyamuny dýniyege kelgen alghashqy kebinde «Bes qaru asynghan hanzada» dep atalady. Bes týrli qaru – qoldaghy bes sausaq, kóshpelilerde qashanda Jaratushynyng simvoly bolyp sanalghan qol.

Qaru – tipti, deseniz rudyn, taypanyng menshigi emes. Qaru – Jaratushydan kelgen nesibe, bórizat adamnyng erekshe talayy. Sondyqtan, Er Tóstikting qayynatasy qyzynyng jasauyna atadan kele jatqan qaru-jaraq pen sauyt-saymandy, mәngi ot pen biyik sananyng simvoly – túlpardy, gharysh pen uaqyt kenistik birligining simvoly – aruanany beredi. Qaraman batyr Alpamysty qughanda ýstindegi  qaru men sauyt-saymanyn sheship tastaydy, osylaysha ol ózining tәnirlik nesibesinen, biyik maghynasynan aiyrylyp jeniliske úshyraydy. Kóshpeliler jauyngerlik ónerdi inisiasiyalyq jol dep týisingen. Qazaqtyng alys auyldarynda ótken ghasyrdyng 50-60-shy jyldaryna deyin jasalghan әskery yrym kezinde inisiasiyanyng sheberi – ústa, úl balagha  «Sen qaru-jaraq pen sauyt-saymandy jerasty patshasy Bapy hannan syigha aldyn. Biraq jýreging men tәning temirge ainalmasyn. Jauynger bol, biraq jendet bolma» deytin bolghan.

Búl jerde týrik mifologiyasyn «Mahabharatamen» jәne t.b. ýndieuropalyq núsqalarmen salystyrugha maqalanyng kólemi mýmkindik bermeydi. Saqtardyng ýlken semser beynesindegi soghys qúdayyna tabynghandyghyn aita ketuge bolady. Osetin eposynda soghys qúdayy Batrazd ta otqa qyzarghan semser kebinde beynelenedi. Qazaq eposynda batyrdyng bir qaruy – ot shashqan beren. Mifologiyadaghy metafora – әdeby tәsil emes, ondaghy zat pen qúbylys ózining simvoldyq maghynasy boyynsha balamagha úshyraydy. Qazaq ertegilerinde kóp rette batyrdyng jany óz tәninde emes – onyng qanjarynda nemese qylyshynda saqtauly, dәlirek aitqanda, qanjardyng ózi batyrdyng jany bolyp tabylady, sol sebepti satqyndyqtyng saldarynan qanjarynan airylghan batyr ólimnen de auyr úiqygha batady.

Mysaldardy kóptep keltiruge bolady. Qazaqtyng dәstýrli әdebiyeti, onyng songhy ókilderi – HH ghasyrdyng úly jyraulary, adamnyng múraty, ómirining mәni qanday jaghdayda bolsyn Jaratushygha adal bolu, soghan úmtylu, songhy demi bitkenshe soghan qyzmet etu degendi uaghyzdaghan. Búl kóne arhetip islamdy qabyldaghannan keyin shahidtik formasyna (haqtyng jolynda jau qolynan qaza tabu) auysty.

Kóshpelilerding ózderi ghana emes, basqa halyqtar da jýregi sakralidik aqiqatty qabylday alatynday taza, imany kәmil kezinde týrikterding missiyasyn osylay dep týsingen. Edil patshany kýnәgha batqan Europa halyqtaryn jazalaugha kelgen «Tәnirining qamshysy» dep ataghan. Týrikterdi «islamnyng almas qylyshy» atandyrghan, olardyng islam dinining ornyghuyna etken enbegin, islam dinin qorghaudaghy tendesi joq erligin M.Búlytay óz kitabynda ashyp kórsetken. Sol sebepti, Europa men Rossiyanyng býkil aktualidik aristokratiyasy týrik nәsilinen tamyr tartady (A.Dugiyn), al Shyghystaghy biyleushi dinastiyalardyng deni kóshpelilerden taraghan, osy әuletterding biyligi kezinde shyghys halyqtary mәdeny jәne ekonomikalyq damudyng biyigine kóterilgen.

 

Kóshpeliler jayyndaghy «Qysas әfsana»

Kóshpeliler jayyndaghy «Qysas әfsana» («Chernaya legenda») Batys әleumeti dәstýrli joldan, sakralidik tәrtipten qiys ketken kýni etek ala bastaydy. HH ghasyrda kóshpelilerding mәselesi tolyqtay sheshilip bolghan, kóshpeliler әlemi kishkentay ghana araldar men ýlken «etnoparkter» bolyp qana qalghan. Kezinde kóshpeli «memleket – әsker-halyqtyn» aty bolghan «orda» sózi endi jabayylyqtyng sinonimine ainaldy. Lingvister men mәdeniyettanushylar «orda» sózi, elitarlyq әskery jәne ruhany úiym degen maghyna beretin «orden» sózining fonetikalyq varianty ekenin, jәne de búl sóz adamzattyng kóp bóligine ortaq nostratikalyq leksikadan kelgenin, sanskritte búl týbir «rta» kýiinde saqtalghandyghyn, «tәrtip», «is», «jaratu» degen maghyna beretinin biledi. Búl týbirden «ritual» sózi jәne taghy basqa tolyp jatqan sakralidik terminder shyqqan. Ghalymdar búny biledi, biraq búny estirtip aitu, mәdeniyetsizdik bolyp sanalady.

Sonday-aq, kóshpeliler – «adamzattyng aramtamaqtary», «masyl – parazitteri», ónimdi enbekke qyry joq, sol sebepti, otyryqshy halyqtardy tonaumen kýn keshken degen stereotip qalyptasqan. Al shyntuaytyna kelgende kóshpeliler ekvivalenttik adal, tiyimdi aiyrbasqa úmtylghan, óitkeni eginshiler de kóshpeliler óndirgen ónimge zәru bolghan. Búnday stereotipterdi kimning jәne qanday maqsatpen tudyratynyn L. N. Gumiylev ashyp kórsetken. Kópshilikting sanasyna búl stereotipter qalay sindi – ony da týsinu qiyn emes. Dәstýrli qoghamdaghy materialdyq óndirushi, abyz ben jauynger jolynyn, qyzmetining mәnin  týsinbeui mýmkin, biraq dәstýrli tәrbiyege say ol atalmysh әuletke, onyng qyzmetine qúrmetpen qarar edi, dýnie ýshin, bolmys ýshin osynyng bәri kerek degendi úghynar edi.

Alayda, býgingi (yaghni, dәstýrden birjola qol ýzgen) toghyshar, mysaly, ýndilik asket nemese músylman dәruish turaly ne oilauy mýmkin? Ol ony psihikasy auytqyghan syrqat sanamaghan kýnning ózinde, júmys istegisi kelmeytin tilenshi dep sanar edi. Toghyshar adam dәstýrli jauynger jóninde, jәne basqa nәsilden shyqqan jauynger jóninde ne aita alar edi? Al eger onyng sanasyn, sol jauynger әuletti nesibesinen aiyrghan, biylikten taydyrghandar baghdarlap, jetektep otyrghan bolsa she? Orys mәdeniyettanushysy R. Bagdasarovtyng aitysyna qaraghanda, ortaghasyrlyq qaraqshylar әdette jaudan jenilgen, nemese memleket tarapynan tiym salynghan, magiya ónerine jetik әskery ordenderding qaldyqtary bolyp keledi eken.

Tarihshy Yu. Zuev, qazaqtyng týpatasy bolyp sanalatyn Alasha han jayly anyzdardyng kóne arhetipten tamyr tartatynyn dәleldegen: patshayymnan tughan patshanyng ýlken úly taqty iyemdenedi de, kishi әielderden nemese qúmalardan tughan kishi úldar jasaq qúryp (әdette qyryq nemese jýz jauynger), negizgi júrttan algha ozyp, әskerding ertauyl, avangard bóligi bolady, keyin qudalaugha, әdiletsizdikke tózbey, bólinip shyghyp, jana etnosayasy birlestiktin, rulyq odaqtyng úiytqysyna ainalady. Ortalyq Aziyanyng tarihynda Qabyl men Ábil, ýlken agha men kishi ini bir memleketting qúramynda san ret birge túrdy, biraq aqyrsonynda әmirshi, otyryqshy elge yqylasy auatyn bolghan, sol sebepti, memlekettik tepe-tendik búzylyp, nәtiyjesinde kóshpeliler memleketten bólinip shyghatyn bolghan. Kóshpelilerde ýlken úl bólinip shyghyp, kishi úl qara shanyraqqa ie bolyp qalatyn dәstýr, yaghny «minorat» prinsiypi osy atalmysh arhetipting әserinen qalyptasqan boluy kerek (al otyryqshy halyqtarda, kerisinshe, «mayorat» prinsiypi, yaghny ýlken úl әkening shanyraghyn iyemdenip qalatyn dәstýr oryn alghan).

Kóshpelilikti jaqtaushylar da, dattaushylar da, kóshpeli ruh pen otyryqshylyq mәdeniyet bir-birimen syiyspaydy degenge pәtualasqan (eki jaqtyng bir jerden shyqqan jeri – osy jer). Otyryqshylanghan týrik-mongholdar ózderin tendesi joq sәuletshiler retinde tanyta biletin, biraq kóshpeliler ruhynan birjola airylar edi. Qalalyq mәdeniyet tumysynda, jaratylysynda kóshpeli bola almaydy. Týrik-monghol halyqtarynyng sanasyn songhy ret oyatqan, olardyng býkilәlemdik missiyasyn qayta janghyrtqan, qysqa merzimde әlemning etnosayasy kartasyn týbegeyli ózgertken Shynghys qaghan búny ózining «Yasasynda» aityp ketken. Myndaghan jyldar boyy sananyng tereng qabatynda saqtalghan arhetip oyanyp, kóshpelilerding azghantay ghana sherigi otyryqshy halyqtardyng jer qayysqan әskerin kýl-talqan qylyp jendi.

L. Gumiylevting pikirinshe, Shynghys han o basta kóshpeli taypalardyng basyn biriktirudi ghana maqsat etken. Biraq kóshpeli imperiya qúrylghannan keyin Shynghys han Qytay jәne Horezm siyaqty ejelden kóshpelilerding jerine kóz alartyp kelgen otyryqshy imperiyalarmen kýresuge mәjbýr bolghan. Sodan keyin soghys ayasy keneye týsti, jazmyshqa kóngen mongholdar barghan sayyn úzay berdi. Onyng ýstine músylman kópesterining konkurentteri – nestorian dinindegi úighyr kópester Shynghys handy islam memleketterimen soghysqa iytermelep otyrdy. Ár joryqtyng mәn-jayy naqty situasiyagha sәikes anyqtalyp otyrdy. Mysaly, katolik dinindegi Europagha emes, músylmandyq Shyghysqa attanu kerek ekendigi songhy sәtte ghana kelisilgeni belgili.

Taghy da aita keteyik, L. Gumiylev ýshin músylman memleketterine qarsy joryqtyng syry Jibek Jolynyng biyligine talasqan kópestik kapitaldardyng arasyndaghy tartysta jatyr. Biraq onyn, búl joryqtyng kezdeysoq marshrutpen jýrgendigi jayly pikiri bizdi qanaghattandyra almaydy, sebebi, mongholdar búl jerde kóshpelilerding myndaghan jyldyq migrasiya joldaryn qaytalap otyr. Áriyne, aqylgha salsaq búl joryqta kóptegen kezdeysoq jayttar bir-birimen qabat kelgen siyaqty, biraq shyntuaytynda jihangerding múragerleri búl joryqta genetikalyq jadyna, qannyng úranyna, nemese Aspannyng әmirine ghana ergen siyaqty.

Mónke han «Biz, mongholdar aspandaghy Bir Jaratushygha ghana senemiz, onyng әmirin biz sәuegeylerimiz arqyly bilemiz» degen ghoy. Mongholdar fәny aspan men Jaratushyny bólip qaraghan. Jaratushyny olar «Mәngi aspan» dep, nemese Shynghys hannyng sózimen aitqanda «Bizge qaqpany ashyp, jýrer joldy kórsetken Mәngi aspan» dep ataghan. Aspannyng әmirin oryndamaq bolghan Shynghys han óz úrpaqtaryna Jibek Jolyna biylik qúrudy, tenizden tenizge deyin, Tynyq múhittan Atlantika múhityna deyin ýstemdik etudi tapsyrghan. Búl joryq Evraziya halyqtaryn qaru kýshimen baghyndyrudy ghana emes, sonday-aq, sakralidik missiyany da kózdegen. Mine, kóshpelilerding osy mәngi ainymas múraty Ket-Búgha noyannyng songhy joryghynan anyq bayqalady.

 

Ket-Búghanyng songhy joryghy: syrtqy sebepter

Ket-Búgha bahadýrding «Sary krest joryghyn» («Jeltyy krestovyy pohod») L.N.Gumiylev egjey-tegjeyli bayandaghan, búl hikayany qazaq jazushylary da san-saqqa jýgirtip jazghan. Sonymen, 1253 jyly shaqyrylghan monghol qúryltayy hanzada Qúlaghúgha, IYerusalimning kiyeli topyraghyn músylmandardan azat etudi tapsyrady. Monghol qúryltayynyng búl sheshimin týsinu qiyn, sebebi osynyng aldynda ghana, 1241 jyly mongholdar qazirgi Chehiya jerindegi Legnisa týbinde krestshilerding birikken әskerin talqandaghan.

Joryqty nestorian dinining adal joqtaushysy Ket-Búgha noyan bastaydy. Jan-jaqty oilastyrylghan joryq ýlken nәtiyjege jetkizedi, Baghdat pen Mesopotamiya jerining jarymynan astamy mongholdar men odaqtas armyandardyng qolyna kóshedi. 1259 jylgha qaray músylmandardyng jalghyz panalaytyn jeri Mysyr edi. Al, Mysyr 1250 jyldan beri qypshaq mamlukterining biyliginde bolatyn. Birimen biri taqasyp kele jatqan eki armiyanyng bolashaq qaqtyghysynda mamlukterding sany basym týser edi, sebebi hanzada Qúlaghu monghol әskerining kóp bóligin alyp Mongholiyagha attanyp ketken. Sonday-aq  mamlukterding strategiyalyq ta artyqshylyghy bar bolatyn: irgede, shabuylgha berik tiyanaq bolatyn bay Mysyr túr, al mongholdar soghys zardabynan kýizelgen Iraktan attanyp kele jatqan. Shabuylgha shyqqan monghol әskerining ong qanatynda kiyeli qaladan aiyrylghan, biraq teniz jaghalauy men tizilgen qamaldardy ústap otyrghan IYerusalim korolidigi túr. Korolidiktegi tampliyerler men ioanitter ordenining qolynda bolatyn. Monghol hristiandarynyng odaqtasy krestshiler, mamlukterdi syily qonaghynday qarsy aldy, qalanyng týbinde demalugha rúqsat berip, ózderine azyq, attaryna shóp berdi. Olar tipti, mamluktermen tiyimdi sauda kelisimin jasady: mamlukter mongholdardan týsken jylqyny rysarilargha arzan baghamen satatyn bolyp kelisti.

1260 jyldyng 3 qyrkýiegi kýni Palestinadaghy Ayn-Djalud degen jerde, demalyp tynayghan, sany kóp mamlukter úzaq joldan sharshap kele jatqan 20 myng monghol әskerin talqandady. Ket-Búgha maydan dalasynda qolgha týsip, sol jerde óltirildi. Sodan keyingi 30 jyldyng ishinde mamlukter Tayau Shyghysty әueli mongholdardan, odan keyin europalyq krestshilerden azat etti.

Din qaryndas mongholdargha jasaghan satqyndyghynyng saldarynan krestshiler Tayau Shyghysty tastap shyghyp, Fransiyagha attanugha mәjbýr boldy. Búl jerde olar óz kezeginde fransuz koroli men Rim papasynyng satqyndyghynyng qúrbany boldy. Inkvizisiyanyng tarihyndaghy eng qandy prosess 1307 jyldan 1313 jylgha deyin sozyldy. Tampliyerlerge «Bafometke tabyndy, krestti jәne taghy basqa simvoldardy mazaq qyldy, gomoseksualizmning kýnәsyna batty degen», jәne taghy basqa tolyp jatqan aiyp taghyldy. «Fransuz abaqtylarynyng tas qabyrghalaryna shynjyrlanghan, azaptyng barlyq «lәzzatyn» tatqan tampliyerler ózining qylmysyn, osy ordenning istegen qysasynan Siriyanyng hristian halqy qyrylghanyn, kómekke kelgen odaqtastardyng jau qolynan ólgenin, jәne eng sonynda krest joryqtarynyng basty múraty – Kiyeli Jerding mәngi-baqy qoldan ketkenin týsinde me eken» – dep kýizele súraq qoyady L.Gumiylev.

 

Tampliyerlerding isi – Europa tarihynyng betbúrys kezeni

Hristian rysarilarynyng mongholdargha istegen qiyanatynyng syryn týisinbek bolghan L.Gumiylev, búl jerdegi sebep nәsildik stereotipterde emes degendi aitady. Rysarilar músylman-qypshaqtarmen de op-onay odaqtasa bergen ghoy. Mongholdar jayly «Qysas әfsanany» olardyng ózderi, Europanyng aldynda óz satqyndyghyn aqtap shyghu ýshin oilap shygharghan. Tayau Shyghysta hristiandardyng týbegeyli jeniske jetui rysari ordenderi ýshin tiyimsiz edi. Sebebi, osylay bolghan jaghdayda olar varvarlyq Europagha qaytyp barugha mәjbýr bolatyn. Al, kirpiyaz mәdeniyetti músylman әmirlerimen til tabysyp ýlgergen rysarilar, әlbette, Europagha qaytqysy kelmeytin.

Al, eng basty sebep, tampliyerler men ioannitterding Shyghys pen Batys arasyndaghy saudagha dәneker bolyp shash etekten bayyghandyghynda edi. Onyng ýstine olar óz әmirshilerinen, islam dýniyesimen kýreske kerek dep qanshama qarjy alyp otyrghan, myndaghan krepostnoylardyng enbegin qanaghan, ordenning qazynasyna hristian әlemining barlyq týkpirinen qisapsyz salyq aghylyp kelip jatar edi. Fransiyada tampliyerler koroliding bankirlerining qyzmetin atqaratyn, koroliding qazynasy Tampli reziydensiyasynda saqtauly bolatyn. Ordenning iyeliginde 9 myng qamal jәne Kipr araly bar edi. Osynshama mýlik ordenning eki ghasyrlyq ghúmyrynda jinalghan bolatyn (mýsheler ordenge qabyldanghanda mýmiyn, faqyr bolamyz, nәpsiden aulaq bolamyz dep ant beretin bolghan).

Kóptegen tarihshylardyng pikirinshe, tampliyerlerding qughyndaluyna osy qisaby joq qazynasy sebep bolghan. Fransuz koroli Kórikti Filipp, júmsaqtap aitsaq, aqshagha asa zәru edi,  mine, osy kezde onyng qarjy ministri Nogare sol aqshagha qalay qol jetkizuge bolatynyn týsindirgen. Áriyne, tampliyerlerge taghylghan aiyptyng kóbi nahaq emes, shyn aiyp edi, alayda inkvizisiyanyng eng aituly prosesining týp negizinde Koroli Filipting tampliyer qazynasyn iyemdenu niyeti jatqan. Nәtiyjesinde, koroliding qolyna sol kezdegi eseppen alghanda aqylgha syimas aqsha – 12 million livr tiydi, onyng syrtynda, koroli, ordenge jyl sayyn tólep túratyn jarty million livr prosentten qútyldy.

Otqa órtenerding aldynda Hram Ordenining grossmeysteri Yakob de Mole ózining jaulary – fransuz koroli men papa Kliyment V-ning atyna laghynet aitty. Ekeui de osy autodafeden keyin birneshe aidyng ishinde qaza tapty. Arada 510 jyl ótkende kórikti Filippting túqymy kesildi. Kapeting әuletining  biyligi toqtap Fransuz korolining taghyna Valua әuleti otyrdy. Búl qandy tarihty fransuz jazushysy Moris Druon ózining «Qarghys atqan korolider» atty romandar siklynda beynelegen. Qyrghynnan aman qalghan orden mýsheleri býkil әlemge tarap ketti. Tampliyerlerding bir bóligi Amerikagha jetti. Býginde Amerikanyng mason lojalary ózderin tampliyerlerding shyn múragerimiz dep esepteydi.

Yakob de Moleny jalmaghan jalyn aqyrsonynda basqa jazagha – koroli Ludovik XVI-nyng әiel, bala-shaghasymen giliotinada bastarynyng shabyluyna úlasty.

Europanyng mistikalyq tarihyn zertteumen ainalysqan orys aqyny Maksimilian Voloshiyn, Fransiyada 1789 jyly bolghan burjuaziyalyq revolusiya – tampliyerlerding fransuz korolideri әuleti men katolik shirkeuinen alghan eski kegi degen pikir aitady. Tanghajayyp sәikestikter kózge úshyray beredi: radikal revolusionerler óz mәjilisterin Áulie Yakob monastyrinde ótkizetin bolghandyqtan yakobitter dep atanghan. Alayda, Hram ordenining songhy úly magistrining esimi de Yakob bolatyn.  Ludovik XVI, ordenning búrynghy bas reziydensiyasy Tamplige qamalghan, osy jerden ony giliotinagha alyp barghan.

Revolusiyashyl general Bonapart mamlukterding songhy dinastiyasymen soghysamyn dep Mysyrgha attanady. Onyng sonynda týptep kelgende europalyq mysyrtanudyng (egiptologiya) negizin qalaghan tútas ghylymy desant erip jýrgen. Dәl sol sәtte dúshpan niyettegi europalyq monarhiyalyq memleketterding  qorshauynda otyrghan Fransiya ýshin Mysyrgha attanu sonsha aktualidi ma edi? Búl әskery avanturanyng basqa simvoldyq maghynasy bar dep joramaldaugha bolady.

Angliyagha qarsy kóterilis ashqan koloniya – Amerikagha, revolusiyashyl Fransiyanyng jibergen tartuy – Bostandyq Eskertkishining (Statuya Svobody) de osynday qúpiya mәni bar deuge bolady. Fransiyada jasalghan, ýlken qiyndyqpen Jana Dýniyege jetkizilgen, úlanghayyr enbekpen túghyrgha túrghyzylghan eskertkish, tampliyerlerding úrpaqtary biylep otyrghan memleketting simvolyna ainaldy. Fransiyanyng ózinde revolusionerler svyasheniyk-dinbasylardy óltirip qana qoyghan joq, sonday-aq Aqyldyn, Sananyng Piri – әiel keyipindegi qúdaygha tabynudyng rәsimin ótkizetin bolghan. Búl rәsimder katolik shirkeulerinde, sonyng ishinde, Parij Qúday Anasynyng Soborynda ótkizilgen. Qúday Ananyng rolin antikalyq modamen kiyingen jas әielder oinaydy eken. Eng sonynda, Napoleon I imperatordyng kezinde,  1808 jyly tampliyerler ordeni jartylay ziyaly úiym retinde qaytadan qalypqa keltirildi.

 

Finans jayly birer sóz

Tómendegidey jýie kózge shalynady:  tampliyerlerding satqyndyghymen Ket-Búghanyng Ayn-Djaludte jeniliske úshyrauy – hristiandar men músylmandardyng Kiyeli Jer ýshin kýresining eng sheshushi kezeni bolyp tabylady. Tampliyerlerge qarsy jýrgizilgen inkvizisiya prosesin kóptegen tarihshylar Europanyng tarihyndaghy betbúrys kezeng dep, Europanyng dәstýrli órkeniyetining kýireuine jәne býginge әlemdik tәrtipting ornauyna alyp kelgen prosestin kuliminasiyasy dep esepteydi.

Ózimiz kórip otyrghanday, atalmysh oqighalardyng týpki sebebi,  aqsha ýshin, qarjy biyligi ýshin kýres eken: mongholdar men olardyng odaqtastary – nestorian dinindegi úighyr kópesteri Shyghys-Batys kontiynentaldyq osindegi Jibek Jolynyng aqsha aghynyn óz qaramaghyna alghysy keldi, tampliyerler Europanyng aqshasyn jәne Soltýstik Europadan bastalyp Tayau Shyghysqa tireletin Soltýstik-Ontýstik baghyty boyyndaghy aqsha aghynyn qadaghalap otyrdy. Kórikti Filipp tampliyerlerden aqshanyng biyligin tartyp alghysy keldi. Bir bilgir aitqanday «әlemning barlyq qúpiyasy zamany jetkende ashylmaq, biraq finans qúpiyalary uaqyt ótken sayyn terendey beredi».

Kezinde QazMU-dyng  filosofiyalyq-ekonomikalyq fakulitetining studentterine, marksistik teoriyagha sәikes, ekonomikalyq damudan jaratylystanu ghylymdaryndaghyday temir jýieli logikany ajyratudy ýiretken. Osy maqalanyng avtorlarynyng biri, «Ekonomika jәne óndiristi úiymdastyru» aidarymen ótkizilgen respublikalyq jәne býkilodaqtyq olimpiadalardyng jenimpazy, búl tarapta eleuli jetistikterge jetken. Alayda, «Finans pen kreditter» dep atalatyn pәnge ghana tisimiz batpady. Adam óz betinshe búl qúbylystyng syryna eshqashan jete almaydy, búl taraptaghy ózgeristerdin, aksiomadan bastalyp әlemdik ekonomikadaghy naqty kórinis beruine deyingi aralyqtaghy zandylyqtaryn baghdarlap, bayyptap shyghu mýmkin emes.

Shynymyzdy aitayyq, osy júmbaqtyng syryn týsinuge kóp ret әreket ettik. Áriyne, oqulyqtaghy, altyn jәne kýmis standart jayly, Bretton-Vud konferensiyasy jayly mәlimetterdi jattap alu qiyn emes. Biraq finans prosesterining zandylyqtaryn, logikasyn anyq tanugha sol kýii jete almadyq. Finans tabighatyn týsinu ýshin qún teoriyasyn (teoriya stoimostiy), kapital men nesiyelik prosent (ssudnyy prosent), birja oiynynyng teoriyasyn bilu mýldem azdyq etetinin, finans jýiesining tauar-aqsha aiyrbasy kezinde stihiyaly týrde payda bolmaghandyghyn, búl tarapta logika men statistikalyq zandylyqtar eshqashan eshtenege tiyanaq bolmaghandyghyn, finans oiynynyng sharttaryn әlmisaqta bireulerding qoldan jasaghandyghyn, jәne sol oiyndy oilap shygharghandardyng mýddesine oray búl sharttardyng ýnemi ózgerip otyratyndyghyn, bizge, qarapayym sovet studentterine ol kezde kim týsindirip berer edi? Al kóldeneng adam búl sharttardy bilmeu kerek, sebebi olar osylaysha, soqyr adamsha oinap ýnemi útylyp otyruy kerek. Búl oiynnyng bar  mәni, bar keremeti osynda. Búl oiyn osy ýshin oilap shygharylghan.

Sayasy ekonomika men finans jayly oqulyqtarda finans oiyndarynyng shyn sebepterinen nyshan da joq edi, al ekonomika tarihyna baylanysty oqulyqtarda qyzyq ýshin, aghylshyn avanturiysi Djon Lo HIH ghasyrda fransuz ýkimetin qaghaz aqsha shygharugha kóndirip, tútas bir memleketti qalay tonap ketkendigi jayly mәlimet keltiriletin. Alayda, bir alayaq tútas bir halyqty qalay aldap ketti – ol jaghy kitapta týsindirilmeytin.

Aqsha tarihynyng mýldem jana rakursy keyinnen, mәdeniyettanumen ainalysqan kezde ashyldy. Úly ghalym Oliga Freydenberg (Boris Pasternaktyng nemere qaryndasy) ózining totemdik oilau teoriyasynyng ayasynda, úlanghayyr materialdy zerttep otyryp, aqshanyng o basta kóne qauymdardyng sakralidyq kýshin boyyna jinaqtaghan totemdik keyipker retinde payda bolatyndyghyn dәleldegen.

O.Freydenbergting teoriyasyn qarapayymdap týsindiretin bolsaq, mәsele tómendegidey: taypa-obshinanyng mýsheleri ghana emes, sonday-aq taypanyng bar menshigi de birtútas rulyq totemning bólshekteri bolyp sanalady. Búl menshikting bir bóligi, nemese taypanyng bir mýshesi basqa taypagha ketkende totemge zarar keledi, ol әlsireydi. Búl ziyannyng ornyn toltyru ýshin basqa taypanyng toteminen osyghan para-par, ekvivalentti bólik alynuy kerek. Búl ekvivalent mýlik, taypanyng mýsheleri nemese aqsha boluy mýmkin. Al, aqsha – totemning sureti salynghan, sol sebepti totemdik mәnning simvoldyq ókili bolyp sanalatyn zat qana. Sondyqtan, barlyq uaqytta aqshagha qasiyetti simvoldar tanbalanatyn bolghan.

Qazaqtyng tenge sózining «ten» týbirinen tarauy tegin emes. «Ten» – tendik, ekvivalent degen sóz, sonday-aq ol «tәnir» sózine әuendes. Sebebi, aiyrbastyng adaldyghy, ekvivalenttiligi zamanynda sandyq qana, ekonomikalyq qana emes, odan da biyik maghynany beretin bolghan.

Orta ghasyrlardy Europada jýrgen shyghys aqshasynyng «dinar» aty shumerding «dingiyr» («qúday») sózimen etimologiyalyq túrghydan baylanysty. Qazaqtyng qalyndyq ýshin qalynmal, al ólgen adam ýshin qún tóleu dәstýri o basta osy totemdik mәn almasu jayyndaghy týsinikke negizdelgen.

O.Freydenbergke esh baylanyssyz, dәstýrli órkeniyetterdegi aqshanyng sakralidigi jayyndaghy teoriyany óz betinshe ashqan adam – Rene Genon. «Týrli dәstýrler, aqshany shyntuaytynda basqa, ruhany maghyna beretin nәrse retinde ataydy». Qazirgi kezde aqsha tek qana «materialdyq» jәne sandyq qana maghyna beretin bolsa, әu basta «mýldem basqa maghyna bergen jәne osy maghynany úzaq uaqyt saqtap kelgen». Kelitterde «tiyngha tanbalanghan simvoldardyng mәnin tek qana druidterding (abyzdardyng – Z.N., T.Á.) teoriyalyq bilimderimen salystyryp baryp ashugha bolady, yaghni, búl derek druidterding atalmysh salagha yqpal ete alatynyn aighaqtaydy». Kóne Rimde, aqsha, Yunonanyng hramynda jasalatyn bolghan.

Aqsha óndirisin ruhany biylik qadaghalap otyrghan. Jәne búl kóne zamanda ghana bolghan jayt emes. Orta ghasyrlarda europalyq korolider ruhany biylikting qaramaghynda bolghan. Sol zamannyng keybir әmirshilerine, jasandy aqsha óndirdi degen aiyp taghylghan, yaghni, korolider ruhany biylikting rúqsatynsyz aqsha óndire almaghan, aqshany óz erkimen aiyrbastay almaghan.

«Aqshany qoldan óndirudin» qylmystylyghy sonday, onymen ainalysqan әmirshining taqtan taydyryluy da ghajap emes edi. Dәstýrli órkeniyet inflyasiya degenning ne ekenin bilmeytin, jәne búl aqshanyng az shygharylghandyghynan bolghan nәrse emes.  Eng әueli aqsha sapanyng simvoly edi, osy maghynasynan aiyrylghan aqsha jay ghana sandyq kórsetkishke ainaldy. Al, san – ósuge, jәne osy ósu barysynda maghynadan aiyrylugha beyim. Biz býginde kuә bolyp otyrghan inflyasiya osylay óristegen: aqshanyng sany, kólemi baghamen birge óse beredi de, aqshanyng ózi qúnsyzdana beredi.

Qazirgi adam aqshanyng shyn mәnisindegi sakralidik teoriyasyn qabylday almaydy, sebebi bayyrghy adamzat riyasyz tura maghynasynda qabyldaghan úghymdar sonsha alystap, múnar basyp, bú dýniyede joq nәrsege, tikeley qabyldaudy bylay qoyghanda abstraktylyq oilaudyng ózine aldyrmaytyn júmbaqqa ainaldy.

Mysalgha, altyndy alayyq (shynyna keletin bolsa onyng ornyna kýmisti, úludyng qabyrshaghyn, nemese kez kelgen basqa bir zatty da alugha bolar edi). Biz ýshin búl – paydaly sauda jasaugha, saqtaugha, kez kelgen sәtte qaghaz aqshagha aiyrbastaugha bolatyn qymbat metall. Dәstýrli órkeniyet ýshin altyn – Kýn menen jýrek siyaqty Ruhtyn, Biyik Prinsipting simvoly. Búl jerde taghy da mynaday problema tuyndaydy: qazirgi adam ýshin simvol – maghynasy adamdardyng arasyndaghy kelisimnen bastau alatyn shartty belgi ghana. Dәstýrli mәdeniyette simvol – shartsyz, ol ózi belgilegen zatpen nemese qúbylyspen tikeley baylanysady, boyynda ózi beynelegen zat pen qúbylystyng qasiyeti bar, sol sebepti simvol atanady. Altynda, jýrekte jәne Kýnde bir ortaq qasiyet bar, sondyqtan olar biyik dýniyening belgisi sanalady.

Ádepki adam kýnge qarasa soqyr bolyp qaluy mýmkin, al ruhany dayyndyghy bar adam ýshin búl – jetiludin, ósuding joly. Músa payghambarmen Qúday janyp túrghan búta keyipinde sóilesedi, óitkeni «Bir Allanyng Didaryn» kóru adamnyng sanasyna qaterli jýk. Sol siyaqty tiyisti dayyndyqtan ótpegen adam altyndy kórgende ne óz ajalyn tabady nemese boyynda onyng ózine beymәlim tómen instinktter oyanyp esinen adasuy mýmkin. Al, ruhany adam altyndy tamashalap, qolymen ústap kórgende Qúdaydyng Didaryn kórgendey әser alady, ruhy jetile týsedi. Dәstýrli órkeniyette alhimiyagha eki týrli kózqaras bolghan. Baylyqqa qúnyqqan, biylikti ansaghan bireuler qoldan altyn jasamaq bolyp býkil ómirin bayansyz tәjiriybe ýstinde ótkizer edi. Basqa bireu ýshin tómen qasiyetti metaldardyng biyik qasiyetti altyngha ainalu prosesi tek qana tazaru men kemeldenudin, ruhany jetiluding jәne eng sonynda Biyik Aqiqatty jýrekpen qabyldap ýirenuding joly bolatyn.

O. Freydenbergting dәleldeginindey, arhaikalyq zamandardaghy aiyrbas jaulyq, qaruly keskiles formasynda ótetin bolghan. Baghasyna saudalasu, jәne alaqan soghysu sodan qalghan rudiymentter. Ayyrbastyng adaldyghy, ekvivalenttilik – saudanyng piri, adaldyqty, aqtyqty, kelisim shart pen anttyng qatang saqtaluyn qadaghalap otyratyn «qúdaydyn» «qolynda» bolatyn. Zoroastrizmde búnday qyzmetting iyesi Ahuramazdadan keyingi ekinshi qúday, «aspan núrynyng geniyi», «úlan-ghayyr jayylymdardyng iyesi» – Mitra edi. Avesta gimnderining birinde Ahuramazda bylay deydi: «Men, o Spitama, úlan-ghayyr jayylymdardyng iyesi Mitrany jaratqanda – ózimdey etip, qúrbandyq pen dúgha qylugha layyq etip jarattym… O, Spitama, senushilermen de, senbeytindermen de kelisimdi búzba, sebebi Mitra senderge de, senbegenderge de ortaq». Tәniri dininde Mitragha úqsas beyne bar, biraq búl basqa әngimening taqyryby.

Ayyrbastyng әskery sipaty jәne aiyrbas adaldyghynyng sakralidik maghynasy – atalmysh eki faktor, J. Dumezili aitqanday, dәstýrli órkeniyetterde iygilikti, qazynany bólu jәne aiyrbas isimen әskeriylerdin, kshatriylerding erekshe bir toby ainalysqandyghyn dәleldeydi. Materialdyq óndirushiler әuletining arasynda kәsipqoy kópesterding payda boluy dәstýrli qúrylymnyn, dәstýrli bolmystyng aza bastaghandyghynyng belgisi edi.

Kóne dýniyede saudagha baylanysty qanshama tabu-tyiymdar bolghan. Jәne búl kezdeysoq nәrse emes. Taza paydany qualaghan kәsipqoy sauda men basy bos aqsha bar jerde aqshany satugha degen qúmarlyq payda bolatyny belgili ghoy.

Adamdar, әsirese, qolynda biyligi bar adamdar kóp rette ózining mýmkindiginen artyq qarjyghazәrý bolady. Sol kezde olargha, birde ósimqorlar, birde aiyrbasshylar (menyaly), birde bankirler dep atalatyndar jolyghyp, óz qyzmetin úsynady (Búl jayynda D. Karasevtyng «Menyaly: istoriya bankovskogo dela» atty maqalasynan tolyghyraq oqularynyzgha bolady (Megapoliys, 2001 j, NN 24, 40, 44)). Dәstýrli órkeniyet ýshin kreditten prosent aludyng qylmysty, qúdaygha jat is ekenin týsindirip jatudyng keregi joq dep oilaymyz. Eshkimning basynan shertip kórmegen Aysa ghalayyssalam, hramnan aiyrbasshy-ósimqorlardy quyp shyqqanda ómirinde birinshi ret kýsh júmsapty. Orta ghasyrlarda katolik shirkeui kreditten prosent alugha talay ret tyiym salmaq bolghan. Osy jayt «Qúranda» da aitylghan. Ayyrbasshylar isining qanday problemagha ainalghanyn osydan-aq shamalay beriniz. Rim imperatorlarynyng alghashqy ekeui ósimqorlyqpen kýresemiz dep qaza tapqan. Yuliy Sezariding ólimining syry da osynda degen joramal aitylady. Kóne dýniyenin, jәne bergi tarihtyng qanshama әmirshileri osy aiyrbasshy ósimqorlardyng qolynan qaza tapty.

Bizding dәuirimizding 2 mynjyldyghynyng basynda aiyrbasshylar Angliya ekonomikasyn óz erkine baghyndyryp, manipulyasiya jasap otyrghan. Aghylshynnyng alghashqy bankirleri asyl tas, altyn saudasymen, zergerlikpen ainalysatyn әuletten shyqqan edi. Ol kezde, qolda bar asyl tas pen altyndy zergerlerge ótkizip, olardan osyny rastaytyn qolhat alu dәstýri bolghan. Búnday qolhattar alghashqy qaghaz aqshanyng rólin atqarghan, sebebi zildey auyr altyn men kýmis tiyndardy alyp jýrgennen, qolhat alyp jýrgen әldeqayda qolayly edi. Keyinnen zergerler, kóptegen salymshylardyng qolhatty qaytarmaytynyn,ótkizgen altynyn ya basqa qazynasyn keri súramaytynyn bayqaghan. Osynyng arqasynda aiyrbasshylar ózderindegi qazynadan әldeqayda kóp qaghaz aqsha shygharyp týrli mahinasiyalargha barghan. Osy, altyn-kýmis, asyl taspen qamtamasyz etilmegen ótirik aqshany (neobespechennye denigi) ósimimen (prosentpen) kreditke berip qisapsyz payda tapqan.

Eng qolaylysy – monarhtargha ýlken soma aqsha beru edi, sebebi osynyng arqasynda halyqtan salyq jinau qúqyghyn iyemdenuge bolatyn. Ayyrbasshylar, әmirshilerdi úzaqqa sozylatyn, aqshany suday shashatyn auyr soghystargha iytermelegen, jәne kóp rette aiyrbasshylardyng bir úiymynyn, bir bankirler әuletining týrli tarmaqtary bir-birimen baqas eki memleketti qarjylandyratyn bolghan. Ayyrbasshylar, kerek bolghanda tútas ýkimetterdi almastyryp, qolayyna jaqpaghan ministrler men monarhtardy óltirip otyrghan.

Aghylshyn burjuaziyalyq revolusiyasynyng basty sebebi – Oliyver Kromvelidi qarjylandyrghan aiyrbasshylardyng mýddesinde. Búl, aiyrbasshylardyng istegen qylmystaryn jipke tizetin jer emes. XVI ghasyrdyng ayaghynda Angliyada, ýkimetting rúqsatymen, «Angliyanyng Banki» degen aldamshy atpen tarihtaghy alghashqy jekemenshik ortalyq bank payda boldy. Búl bank óz qalauynsha memlekettik aqshany basyp shyghara beretin bolghan. XX ghasyrdyng ayaghyna qaray búnday bankter býkil әlemning ekonomikasyn kontroli jasap otyrghan. Kredit sayasatyn qalauynsha jýrgizgen olar týrli ekonomikalyq daghdarystar úiymdastyryp, óndiris oryndaryn, fermerlerdi, úsaq jeke bankterdi bankrotqa úshyratyp, mýlkin tiyngha satyp alatyn bolghan.

Biraq bank isining eng súmdyq qúpiyasy – onyng adam aqylynyng isi emes ekendiginde. Bank – jekelegen payda qughan adamdardyng stihiyaly týrde úiymdastyrghan nәrsesi emes. Tarihtyng kózi jetpeytin, yqylymgha ketken kóne zamandarda (ondaghan myng jyl búryn da boluy mýmkin) memlekettik finans jýielerin, jerdegi óndirilgen barlyq iygilikti, adam sanasynyng barlyq jetistigin jaulau, týptep kelgende әlemdik biylikti jaulau tehnologiyasy payda bolghan. Osy tehnologiya sәl-pәl ghana jetilip ghasyrdan ghasyrgha ótip kele jatyr (jәne búl tehnologiya belgili bir top adamdardyng  ghana qolynda). Osynyng arqasynda әlemdegi eng bay el – Amerikanyng baylyghynyng 60%-i alty әuletting ghana qolynda. Álbette, olar  qalghan 40%-i qalt jibermey qadaghalap otyr. Jәne búl býkil әlemde etek alyp otyrghan qúbylys.

Endi, eng kóne zamannan kele jatqan, әlemning biyligine talmay úmtylghan búlar kimder edi degen qytyqshyl saual bas kóteredi. Ózinen-ózi kelip túrghan jauap: evreyler, masondar, jәne t. b. Biraq búl… kýnde aitylatyn dayyn aqiqat. Búl jauap, ózining dayyndyghymen, onaylyghymen kýmәndi. Álemdik biylik klany (әuleti) sheber jasyryna biledi, óite almasa bizding zamanymyzgha jete almas edi. Osy jasyrynudyng bir amaly  – evrey mәselesi. Áriyne, búl halyqtyng qolynda ýlken baylyq, yqpal etuding qalyptasqan amaldary bar, әlemdik menedjerlerding eng biyik toby osylardan qúralghan. Biraq әlem biyligi shynynda da evreylerding qolynda bolsa, onda evrey mәselesi ýnemi kýn tәrtibinde túrmas edi. Biyleushi әulet, yahudiylik messianizmdi óz maqsatyna sheber paydalanghan.

Áytsede de, búlar kimder edi?

Kórnekti tarihshy Múhtar Maghauin ýlken tarihy materialdy zerdeleuding nәtiyjesinde, búlar jer betindegi birde-bir nәsil men últqa jatpaytyn, Mesopotamiyanyng kóne qalalyq órkeniyetterinen tamyr tartatyn, shyqqan tegi beymәlim әulet degen pikirge kelgen.

Birde, ózining sayajayynda tanghy shәy ýstinde, tang atpay birneshe orys gazetin oqyp tastaghan Múqang osy maqalanyng avtorlarynyng birine bylay degen edi:

– Mine, qara, Rossiyanyng gazetteri qaytadan evrey mәselesin qozghap jatyr. Jәne barlyghy birdey «Sion payghambarlarynyng protokoldaryna» silteme jasaydy. Búnyng kәdimgi falisifikasiya ekenin qalay týsinbeydi, tanym bar. Izraili alaqanday Palestinany jene almay otyr, evreylerding әlemdi biylep otyrghanyna kim senedi? Mynau, «Sion payghambarlarynyng protokoldary» degen nәrseni, shamasy Europa elderining qúpiya qyzmetteri «tiyanaqtap» shygharghan. Al, material kәdimgi Bibliyadaghy «Kóne ósiyet» – «Vethiy Zavetten» alynghan.

– Olay bolsa әlemdi kim biylep otyr? – dedim men qaljyndap.

Múhang bir sәtke oilanyp qaldy da bylay dedi:

– Álemdi at tóbelindey evrey bankirleri emes – adamnyng altyngha, aqshagha, jalpy baylyqqa degen yqylas-peyili biylep otyr. Áriyne, evreyler talantty, auqatty halyq. Biraq olar eshqashan әlemdi biylemegen, biylikke úmtylmaghan. Mongholdar jayyndaghy «qysas әfsana» siyaqty, búl protokoldar da evreyler jayyndaghy «qysas әfsana». Tarih sahnasyna bir ret bolsa da shyqqan kez kelgen halyqtan búnday messiandyq iydeyalardy tabugha bolady. Mysalgha, Rossiya, әli kýnge deyin «ýshinshi Riym» iydeyasymen «auyrady». Angliya ózining koloniyalaryn keshe ghana tastap shyqty. Aqshanyn, kapitaldyng tarihyn zerttegisi keletin adam atalmysh «protokoldar» siyaqty ósek-ayanmen emes, keleli materialmen júmys isteui kerek.

– Ol materialdar ne deydi eken? – dep súradym men.

– Iz kóne Vavilon (Babyl), Assiriya men Shumer, Mesopotamiyagha baryp tireledi. Álemdik kapital Niyneviya siyaqty qalalarda qalyptasqan. Búl jayynda ýzik-ýzik mәlimetterdi kóne әdeby shygharmalardan tabugha bolady. Mesopotamiya – kәdimgi jay mysty yaky basqa metaldy altyngha ainaldyra alatyn duahan-siqyrshylardyng otany. Qazaqtar búl jerdi Ghajam dep, yaghni, qaskóy aruaqtar men jadygóilerding mekeni dep ataghan…

«Myng bir týn» jinaghynda «Hasan-zerger» degen ertegi bar. Hasangha, mystan altyn jasap kórsetken siqyrshy, ony aldap ertip aparyp biyik taudyng basynda qaldyryp ketedi. Qazaqtar asyldan búiym jasaghan adamdy «zerger» degen, al asyl tas pen altyn saudasymen ainalysqan adamdy «gauharprush» degen. Hasan – zerger adam, al ony aldap ketken gauharprush, kitapshy siqyrshy – ol sol aiyrbasshynyz, bolashaq bankiyriniz.

A. Nemirovskiyding «Hanna, Hurry – Hanigalibaat y kassitskaya Vaviloniya v XVI do n. e. (K istoriy «temnogo veka» drevney Mesopotamiiy)» degen tamasha maqalasy M. Maghauinning aitqan sózin bekite týsedi.

Fransuz dәstýrshil-tradisionaliysi Aleksandr de Dannan sakralidik tekster men ezoterikalyq materialdardy zerttey otyryp tura osynday qorytyndylargha keledi. Ol týrli dәstýrlerde kezdesetin, joldan tayghan, aqyrsonynda adam taypasynyng úrghashylarymen nekelesken, olargha magiya, astrologiya, qaru-jaraq jaratu, zergerlik ónerdi jәne … kosmetika jasaudy ýiretken perishteler jayyndaghy (Enohtyng kitaby) teksterge sýiengen. Osylardyng qatarynda, Aleksandr de Dannan, assiyr-vavilondyq diny әuletten shyqqan, seksualdyq kulittermen ainalysatyn abyz әielder kollegiyasyn atap ketedi. Sonday-aq, ol Plutarhtyng enbeginen Mysyrdaghy qúpiya seksualdyq kulitter jayynda sitata keltiredi. Zertteushining pikirinshe osynday yrymdar men kulitterding nәtiyjesinde kontrinisiasiyalyq ortalyqtar payda bolghan. Búl dinastiyalar magiya jәne qarjy spekulyasiyasy arqyly, para men qan tógu arqyly qajymay talmay, jýieli týrde әlemdik biylikke úmtylghan, adamzatty azdyryp ony Jaratushygha qarsy qoyghan.

Maqalanyng avtorlary, búl kýnde býkil әlemdik modagha ainalghan konspirologiyagha әuestenbeytin adamdar. Biraq qazaq zertteushisi men fransuz zertteushisining – týrli materialmen, jәne týrli metodologiyamen júmys istegen, týrli dýniyetanym ókilderining birdey qorytyndygha kelui – әriyne, adamdy qayran qaldyrady.

 

Jibek joly: eki finans jýiesining qúpiya kýresi

Biz Ket-Búghanyn, tampliyerler men mamlukterding tarihynan sәl qiys ketip qaldyq. Biraq, bizding oiymyzsha, jogharyda keltirilgen mәlimet, Ayn Djaludta bolghan qantógistin, asylyq aitty demeniz, býkil әlemning tarihyn mýldem basqa arnagha búrghan tragediyanyng mәnin aiqyndau ýshin kerek.

Úly Jibek Jolynyng boyynda týrli elderding kópesteri sauda jasady, músylman elderinin, Qytay, Venesiya, Genuyanyn, úighyr nestoriandarynyng kópestik kapitaldary bәsekege týsti. Biraq Jibek Jolyn ejelden 2-3 sauda ýii ghana qadaghalap otyrdy. B.d. I-shi mynjyldyghynyng ayaghyna qaray Portugaliyada nemese Mysyrda osy sauda ýilerining birine aqshany ótkizip, qolgha akkreditiv alyp, býkil qúrlyqty kesip ótip Qytayda sol chekti qaytadan aqshagha ainaldyrugha bolatyn edi. Ayyrbasshylar  sol kezdegi Angliyada emin-erkin jýrgen bolsa, músylman elderindegi qúqyghy odan da zor edi. Qúran ósimqorlyqqa qatang tyiym salghanymen, islam memleketteri din bostandyghyn ústandy.

Nәtiyjesinde islam memleketterinde yahudiyler jәne solardyng dinine kirgenderding dәuiri jýrdi, olar halyqtyng eng auqatty bóligine ainaldy. Ispan halifatynda olar qarjy jýiesin biylep, tipti, ministrlik qyzmetterge otyrdy. Analogiya boyynsha basqa islam memleketterinde de osylay boldy dep joramaldaugha bolady. Mysalgha, Mysyrdy alayyq: negizgi halyq – hristian dinindegi fellahtar men kohttar, bazarda arab kópesteri sauda jasaydy, maydangha baryp soghysatyndar – qypshaq pen sherkesten alynghan memlekettik qúldar, altyn sarayda kýrdting Angp dinastiyasynan shyqqan әmirler biylik qúryp otyr. Aqyrconynda qypshaqtar memlekettik biylikti óz qoldaryna aldy.

«Mysyr etnikalyq hiymeragha – bir-birimen qiyspaytyn elementterding jiyntyghyna ainaluy kerek edi, biraq búlay bolmady. Búl elementter bir-birinen bólek, simbiozda ómir sýrdi, sol sebepti әleumettik jýie búzylmay saqtaldy», – dep jazady L.Gumiylev. Biraq bir últtan, bir dinnen ghana túratyn (sol kezdegi Mysyrmen salystyrghanda) jәne din bostandyghyn ústanbaghan Angliyada kelimsek aiyrbasshylar (menyaly) katolik shirkeuining zandaryn, inkvizisiyany ainalyp ótip, býkil memleketting ekonomikasyn baghdarlap otyrghanda, finans jayly shamaly ghana týsinigi bar kelimsek  qúldar biylegen, kópnәsildi, kópdindi elding hali neshik degen zandy súraq tuady. Sol súltandar men әmirlerding aqshagha degen zәruligi europalyq monarhtardan esh kem emes edi, sebebi soghysqa jaramdy jas, әleuetti qúldar óte qymbat túratyn. Mysyrdyng tarihy jolynyng ereksheligin, ol jerdegi tabynu (kulit) oryndarynyn, qúpiya sektalardyn, magiyalyq praktikalardyng kóptigin eskeretin bolsaq, onda, osynyng barlyghyn kim baghdarlap otyrdy degen saual bas kóteredi.

Osyny Mesopotamiya óniri turaly da aitugha bolar edi. «Myng bir týn» ertegilerin aitatyn qazaqtyng әngimeshil qariyalary, әsirese Ghajamnan shyqqan kitaby duahandar, jadygóilerge basa nazar audaratyn. Baghdattyng qúpiya polisiyasy – qular jayyndaghy ertegilerde yahudy Azranyng siqyrmen óz jaularyn esekke ainaldyryp, júmys istetip qoyghanyn suretteytin epizod bar. Qariyalar Azranyng joyyt emes ekenin erekshe atap ketetin bolghan, sebebi, yahudiyler dep osy dinge kirip, onyng barlyq iygiligin paydalanghan adamdardy da ataydy eken.

Endi tampliyerlerge keletin bolsaq, olar hristiannyng eng bay ordeni, jәne fransuz qazynasan saqtaushy ghana emes edi.

R.Genonnyng aitysyna qaraghanda, búl әskeriy-ruhany orden hristiandyq Europadaghy aqshanyng qozghalysyn qadaghalap otyrghan. Kórikti Filipp ózining bankirleri – tampliyerlerge jay ghana qaryz emes edi. Ózining biyligin kýsheytpek maqsatta ol feodal-seniorlarmen ýnemi jaulyq ýstinde boldy, sonday-aq, flamandtyqtarmen jәne aghylshyndarmen ýzdiksiz soghys jýrgizip otyrdy.  Ayyrbasshylardyng múnday jaghdayda asa dәuirleytinin jogharyda aityp kettik. Tyghyryqtan shyghu ýshin koroli, evreylerding býkil mýlkin tәrkilep, ózderin elden quyp jiberdi. Sodan song ol baghasy tómen, qúnsyz aqsha shyghara bastady. Tampliyerler oghan ótirik aqsha shyghardy dep aiyp taqty. Filipp, ordenning basshylyghyna ózining úldarynyng birin taghayyndap, amal tappaq boldy. Búl әreketi iske aspaghan ol eng songhy amalgha kóshti, inkvizisiyanyng kómegimen aiyptaushylardyng ózin joyyp, býkil qazynasyn qolyna aldy. Taghy bir aita ketetin jayt, – osy qandy qyrghynnyng basy-qasynda bolghan finans ministri Nogarening ózi inkvizisiyanyng qolynan qaza tapqan  katar әýletinen shyqqan dinbúzar-eretikting nemeresi edi. Shamasy, ol katolik dinining bir tiregin joyghanda atasynyng kegin qughan.

Alayda tampliyerlerding ózin perishte dep aitu qiyn edi. Abyroyy biyik, yqpaldy, bay ordenge әrkim-aq mýshe bolghysy kelgen, búl jerde talay pysyq, avanturist-alayaqqa jol ashyq edi. Orden shirip qúlaugha shaq túrghan. Hristian órkeniyetining sakralidyq negizderinin, finans jýiesining saqshysy tampliyerler seniorlargha ósimge (prosentke) aqsha bergeni, yaghni, ózderi kýresuge, toqtatugha tiyis ispen ózderi ainalysqany belgili. Rysarilar ordenge mýshelikke alynghanda mýmiyn, faqyr bolamyz, nәpsiden aulaq bolamyz dep ant bergenimen, shyntuaytyna kelgende baylyqqa, kýnә men zinagha belshesinen batqan, ózderin zannan jәne hristian әmirshilerinen biyik sanaghan.

Biraq eng qyzyghy sot prosesi kezinde tampliyerlerge «vavilon súltanymen» anda-odaqtas boldyndar, býkil hristian júrtyn sonyng tabanynyng astyna salyp berem dep ant berdinder degen aiyp taghylghan. Áriyne, búnday aiyp – aqylgha syimaytyn absurd. Alayda, tampliyerlerding músylman әmirlerimen kýnde qatynasyp túrghanyn, inkvizisiya Tayau Shyghystyng sayasy kartasyn jaqsy bilgendigin, jәne danqty ordendi týbegeyli joy ýshin aqylgha әldeqayda qonymdy aiyp taghugha (mysaly, ismailiyt-assasindermen yaky basqa terroristik úiymdarmen til tabystyndar dep nege aiyptamasqa) mýddeli ekenin eskeretin bolsaq, onda inkvizisiyanyng búl aiyptau jýiesining basqa bir astary ashylatynday.

Biz ýshin aqylgha syimaytyn aiyptyng ol kezde әldebir, biz úmytqan simvoldyq maghynasy bolghany anyq. Onyng ýstine, tampliyerler mongholdardy hristian sanamaghan kýnning ózinde, eng qarapayym adamdyq mýddege say, olar monghol men mamluk soghysynda beytarap sayasat ústanu kerek edi, sebebi olar mongholdardyng da, mamlukterding de barynsha qansyraghanyna mýddeli bolatyn, sondyqtan búl qantógiste kim jense de olardyng úpayy týgel bolar edi. Dәl sol sәtte kýshi sәl ghana artyqtau mamlukterdi qoldaghan tampliyerler óz ajalyna jol ashty. Búl – ordenning jay ghana azghandyghynyng belgisi emes, búl onyng әldebir eshkim bilmeytin ýshinshi jaqtyng qolyndaghy mylqau qaru bolghandyghyn aighaqtaytyn dәlel.

Osydan 700 jyl búryn bolghan tampliyerlerding sot prosesi jayynda Batysta әli kýnge deyin dau-damay jýrip jatyr, búl taqyrypqa qanshama kitap jazyldy. Europa men Tayau Shyghystaghy aqsha ainalymy men qarjy jýiesin qadaghalap otyrugha mindetti Ordenning qúlauyn tarihshylar Europanyn, jәne odan keyin býkil әlemning dәstýrli órkeniyetining kýireuine jol ashqan betbúrys oqigha dep esepteydi. Ordenning azyp-tozuy onyng talaysyz ajalynan búryn bastalghan. Hram Ordeni Europanyng býkil sakralidyq órkeniyeti siyaqty ishten iridi. Tampliyerlerding odaqtas mongholdargha istegen satqyndyghy, fransuz koroli men Rim papasynyng istegen isteri – osynyng ainymas aighaghy. Ayyrbasshylar (menyaly) barlyq yqpaldy adamdardy óz qaramaghyna aldy, al qalghan tarih – osynyng saldary ghana. Sakralidik (kiyeli)  finans jýiesi men dәstýrli órkeniyetke qarsy kýshterding qalyptastyrghan finans jýiesining arasynda myndaghan jyldargha sozylghan kýres songhysynyng jenisimen ayaqtaldy. Jәne kontrinisiasiyalyq kýshter búl kýreste magiyany emes – adamnyng pendeligi men әlsizdigin sheber paydalandy. Búl jýie kýni býginge deyin saqtalyp otyr.

 

Ket-Búghanyng qúpiya missiyasy

Osy oqighadaghy Ket-Búghanyng orny qanday edi? Ol shynyndy da, L.Gumiylev aitqanday Jaratushynyng tabytyn qútqarugha bara jatqan songhy hristian bahadýri me edi? «Sary krest joryghy» («Jeltyy krestovyy pohod»), monghol iydealizminin, qúpiya kýshterding jýrgizgen las finans oiyndaryna jolyqqan sebepti jeniliske úshyraghany ma? Yahudiy-hristian әlemining әlsirep bara jatqan sakralidik órkeniyeti jәne әlemdik biylikke talmay úmtylyp kele jatqan aiyrbasshylarmen eki aradaghy kýresi qalay ayaqtaluy kerek edi? Kim bilipti. Biraq biz búdan tiyisti sabaq aluymyz kerek, qazaq últy әlemde bolyp jatqan oqighalardy riyasyz, sanaly týrde qabyldap, әdemi iydeyalardyng tasasyndaghy qúpiya sebepter men týrli mýddelerding tartysyn ajyratyp ýirenui kerek.

Ket-Búgha men onyng jauyngerleri bógde bireulerding jýrgizgen oiynyndaghy mylqau qaru emes edi. Búlay deuge ýlken negiz bar. Áriyne, ol nestoriandyq edi, biraq ol eng әueli Qúlaghu hannyng qolbasshysy bolatyn, saharanyng perzenti bolatyn. Kezinde V.Rubruk han ordasyna kelgende, Batu hannyng úly Sartaqtyng hristian ekenin bile túra ol qanday dinde edi dep súraydy. Sonda Sartaqtyng hatshysy: «Ol hristian emes, ol monghol» dep jauap beripti. Europalyq sayahatshy, mongholdar etnos pen dinning arasyn ajyratpaydy dep búlqan-talqan bolady. L.Gumiylevting aitysyna qaraghanda, әngime mýldem basqa nәrsede – bayyrghy monghol dini jayynda edi. «Biz, mongholdar Bir Jaratushygha ghana senemiz, al onyng әmirin óz sәuegeylerimiz arqyly bilemiz» deydi eken mongholdar. Sartaqqa baylanysty aitylghandardyng Ket-Búghagha da qatysy bar.

Kóshpeliler ýshin hristiandyq – japsarlas basqa dinder, mysaly, islam siyaqty ilki, birtútas dinning bir kebi, tarihy formasy ghana. Kezinde osy maqalanyng avtorlarynyng biri joly týsip L. Gumiylevting ýiinde qonaq boldy. Ángime onyng ózi jaqsy kóretin ótken zaman qaharmandarynyng biri – Ket-Búgha noyan jayly boldy. Lev Nikolaevich, Ket-Búghanyng qolbasshy ghana emes, dәulesker kýishi bolghanyn, onyng shygharmalarynyng qazaq dalasynda kýni býginge deyin oryndalyp kelgenin estip qayran qalghan. Az-kem ýnsizdikten keyin ol bylay degen edi: «IYә, әriyne, Ket-Búgha saharanyng perzenti ghoy, yaghni, jauynger de, aqyn da bolghan. Ol zamanda ómir men óner, epos pen maydan dalasyndaghy erlik bir-aq nәrse edi ghoy».

Úly ghalymnyng búl sózinen dalanyng úldary – kóshpelilerge degen asqaq, izgi mahabbaty tanylady. Biraq búl mәlimetti ayaghyna deyin payymday almaghany bayqalady. Qobyzshy Ket-Búgha Tәnirining kýbirin esty alatyn, Tәniri dinindegi adam. Úly jyrau, úly kýishi bolu – kóshpeli órkeniyetting ezoterikalyq dәstýrine telinu, qanyq bolu degen sóz. Shynghys handy algha jetelegen kóshpelining kóne týisigi, kóne missiyasy, Ket-Búghany da jetelegen. Ol, ózi dýniyege kelerden myndaghan jyl búryn salynghan jolmen jýrdi. Ghajam men Mysyr, jetken jetistikterinen meymanasy tasyp, aqyrsonynda Bir Jaratushygha qarsy shyqqan Atlantidadan tamyr tartatyn kontrinisiasiyanyn, kitaby siqyrshylyqtyn, duahandyqtyn, qúdaydyng zanyn teriske shygharatyn tómen alhimiyanyng ejelgi qúpiya ortalyqtary bolyp sanalady (oqyrman búl sózdi dúrys týsinu ýshin, jogharyda aitylghan Irannyng eki týrli beynesi jayyndaghy pikirimizdi esine salamyz. Búl pikirding Mysyrgha da qatysy bar).

«Jabayy» kóshpeliler izgilik túrghysynan alghanda ózining «mәdeniyetti» dúshpandarynan әldeqayda biyik edi. Semit payghambarlarynyng ayanynda aitylghan, otyryqshy halyqtar kýndelikti búzyp otyratyn kisilik salttary, kóshpeliler ýshin aitudy, talqylaudy, negizdeudi, fәlsafanyng taqyrybyna ainaldyrudy kerek etpeytin tabighi, óz ózinen bolugha tiyisti nәrse sanalady. Kóshpelilikting dәuirlegen kezinde Adaldyq pen Namys arhetiypine negizdeletin әskery morali osynday bolatyn. Mysaly, kóshpeliler gomoseksualizmdi tabighat zanyna, Jaratushygha qarsy is, qiyanat dep sanaghan. XX ghasyrdyng ózinde qazaqtar osynday qylyq ýstinde bayqalyp qalghan tórt týlik maldy da, jabayy andy da ayamaytyn bolghan. Olardyng etin tipti, itke de jegizbegen, órtep jiberetin bolghan. Mongholdardyn, jaulaghan qalalarda eng әueli, Qúran men Bibliyanyng tyiym salghanyna qaramastan Shyghys pen Batysta qaptap ketken gomoseksualisterding bylapythanalarynqiratqandary belgili.

Meta-tarihy dengeyden alyp qaraghanda Ket-Búghanyng joryghy bolmay qoymaytyn nәrse edi. Búl, Jaratushynyng ósiyetterinen barghan sayyn alshaqtap bara jatqan «kitaby nәsildi» jónge saludy ghana emes, búl eng әueli aiyrbasshylardyng biyligin tejep, dýniyeni azyp-tozudan, kýireuden saqtaudy kózdegen joryq bolatyn.

Búl joramalymyzdyng negizi nede?

Dýniyedegi ilki tәrtip pen jarasymdy saqtap otyrugha jaratylghan, Tәnirining óz әskeri atanghan kóshpeliler, kontrinisiasiyalyq ortalyqtardyng Evraziyalyq dәstýrli órkeniyetterdi kýiretuge baghyttalghan osynshama keng kólemdi, jýieli әreketine jauap qaytarmauy mýmkin emes edi.

«Jylan qayys» әskery inisiasiyalyq yrymynyng formasy onyng biregeyligi men kóneligi jayynda habar beredi. Kóshpeli jauyngerge qaru-jaraqpen birge tapsyrylatyn missiyany, kóne tekster «joldan tayghan perishteler» atandyrghandardyng Qúdaygha qarsy, antisakralidik missiyasymen salghastyrmau mýmkin emes (búlardyn, kontrinisiasiyalyq nәsilderge magiyany, temirshilikti, qaru-jaraq jasaudy ýiretkeni belgili). Mәdeniyettanushylar atap ketip otyratyn, týrli halyqtardyng mifologiyasyndaghy ústalyq, temirshilik ónerge degen ambivalentti (eki týrli) qatynasy, osy ónerding týrli qoldardan alynghandyghymen, dәlirek aitqanda, týrli nәsilding ónerden týrli múrat izdeytindigimen týsindiruge bolady.

Jogharyda aitqanymyzday, materialdyq iygilikter men aqshanyng ainalysyn qadaghalau әskery әuletting erekshe bir tobynyng funksiyasy bolyp sanalady, demek, kontiynentalidik masshtabta búl  týrik-monghol kóshpelilerining mindeti bolyp tabylady dep joramaldaugha bolady. Kóshpelilerding ýnemi Jibek Joly – Evraziyanyng bar qazyna iygiligining  jyljityn jolynyng biyligine úmtylyp otyruyn osylaysha ghana týsindiruge bolady.

Áriyne, bizde qolmen qoyghanday derek joq, jәne de bola qoyar ma eken. Biraq jazba mәlimetten kende emes europalyq órkeniyetting ózinde, aqsha salasyna ruhany kontroli jasap otyrghan tampliyerlerding róli janama derekter arqyly ghana týsindiriledi. Joramalymyzgha dәlel retinde, saharanyng kóshpeli órkeniyetining jalpylyq sipaty men aqshanyng sakralidik tabighatyna, altyngha degen qatynasyn atap ketkimiz keledi. Ortalyq Aziyanyng kóshpelileri jay ghana kshatriyler emes edi, olardyng minezinde abyzdargha (brahmandargha) tәn bolmys syryna shomushylyq, kýikilikten, baylyqtan, jalpy fәniylik kerekten biyik qasiyetter bar edi, yaghni, kóshpeliler әskeri- ruhany ordenning sipattaryna ie bolatyn. Kóne tarihshylardyng ózderi kóshpelilerding altyngha degen salghyrttyghyn, selqostyghyn bayqap, atap ketken.

Búghan qosarymyz: sahara qúima altyngha qashanda bay bolghan, kóshpeliler altyndy baghalaghan, odan qanshama baghaly mýlikter dayyndaytyn bolghan (sakralidik simvolikamen bezendirilgen búl altyn «skif altyny» dep atalady). HH ghasyrgha deyin qazaqtar saharanyng altyn tamyrly ózenderi jayynda jaqsy habardar bolghan. Olar altyndy tómendegidey amalmen óndirgen: jazdyng basynda ózenning tabanyna keptirilgen, jýni qalyng qoy terisin tósep auyr tastarmen bastyryp ketedi. Biraz uaqyt ótip, sudyng beti kópirshy bastaghanda jiydigen terini sudan alyp qayyra keptiredi. Sodan song terining jýnin qyrqyp alyp otqa jaghady. Osy operasiyalardyng nәtiyjesinde bir teriden keyde balanyng júdyryghynday, keyde bir taytúyaq altyn týsedi eken. Áriyne, búl qospasy bar altyn, keyinnen ústagha, zergerge beriledi, saf altyngha ainaldyrylady. HIH ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyrdyng basynda, qazaqtar kerek bolghanda múnday altyndy orystyng altyn priiskterine ótkizip, ornyna aqsha alatyn bolghan.

Altyn jayynda elding bәri bilgen desek ótirik aitqandyq bolmas. Biraq ol belgili bir jaghdayda ghana (qyz úzatyp, jasauyna altyn- kýmis bilezik soghu, toydaghy sayysshylargha jamby qúy kerek bolghanda) óndiriletin bolghan. Osynday onaygha týsetin altyn jayy basqa elde, nemese qazirgi Qazaqstanda belgili bolsa, qanday «altyn bezgeginin» («zolotaya lihoradka») órshiytinin elestetu qiyn emes. Kóshpelilerding altyngha «nemqúraydy» boluy, shyntuaytynda olardyng altyndy sakralidik metall dep baghalauyn, jәne olardyng boyynda, әlsiz adamnyng boyynda bolatyn tómen instinktterding joqtyghyn kórsetedi.

Al, altyn jinaytyn teri – búl sol bayaghy, aidaharlar kýzetetin, Yason bastaghan argonavttar basyn bәigege tigip, sonau Elladadan Kolhidagha, Kavkazgha izdep keletin «altyn teri» («zolotoe runo»), mifologiyada biyik ruhany ayannyn, qaterli, auyr ruhany erlikting simvoly bolghan altyn teri. Kóne grek tarihshylarynyng Altaydaghy «altyn kýzetken qúzghyndar» («grifony steregushie zoloto») jayly aitqan anyzdary ózining arnayy zertteushisin kýtip túr.

Ángime mifologiya jayyna auysqan eken, búl jerde saudany, jolgha shyqqan jolaushyny jelep-jebeytin pir, Olimptegi qúdaylar men jerdegi adamdardyng arasyna dәneker bolatyn Merkuriyding qolyndaghy asasy – kadusey jayly aitpay ketuge bolmas. Osy uaqytqa deyin әdil sauda men aiyrbastyn, dau-damaydyng beybit sheshimining simvoly bolyp saqtalghan búl asa әubasta giyperboreylik kýn qúdayy Apollonnyng mal baghatyn aghash tayaghy bolghan, búl tayaqtyng grekshe aty «kerukey». Qazaqtar jylqyshynyng tayaghyn qúryq deytini belgili.

Týrik-monghol kóshpelileri Tasty basqa bolmystan búryn jaratylghan, Tәnirining jerdegi bir kebi dep, adam men bolmystyng biyik bastauynyng simvoly, kelisim men anttyng kiyesi dep úqqan. Tasqa búlaysha tabynu, zamanynda, býkil adamzatqa ortaq dәstýr bolghan. Búny zoroastr dinindegilerding jayylym iyesi Mitragha, rimdikterding etruskterden múralanghan dәstýri, iyelikterding arasyndaghy meje tas («Termiyn»), jәne músylmandardyng qara tas Qaghbagha tabynuynan kóruge bolady. Yaghni, jauynger kóshpeli ýshin kelisimdi adal saqtau, jәne sauda men aiyrbastyng adaldyghy sakralidik qatardaghy qúndylyqtar sanalghan.

Qazaqtyng dәstýrli metallurgiyasynyng tehnologiyasy men terminologiyasyna zer sala otyryp, kóshpelilerde alhimiyanyng bolghanyn shamalau qiyn emes. Magiya maghynasyndaghy, qúdaygha qarsy amalmen baydy kózdeytin alhimiya emes, ólimning synynan ótkizu arqyly adamnyng jәne zattardyng týpki tabighatyn ashatyn sakralidik ruhany praktika maghynasyndaghy alhimiya. Kóshpelilerding әskery seriktestikterindegi inisiasiyanyng sheberi – osy alhimiyany mengergen ústa, darhan bolyp tabylady, yaghni, kiyeli qaru men aqsha jasalatyn, әshekey soghylatyn metaldyng simvolizmi Ortalyq Aziyadaghy kóshpelilerding әskery odaqtaryna jat emes edi. Esikten tabylghan Altyn adam – osynyng aighaghy. Sonday- aq Shyghys pen Batysta birdey jýrgen tiynnyng «dinar» ataluy da tegin emes (búl sózding sakralidik etimologiyasyn jogharyda sóz etkenbiz).

Óz missiyasyn oryndau barysynda, kóshpeliler tek sakralidik mәlimetke ghana emes, kýndelikti ómirding tәjiriybesine de sýiengen, sebebi olar Jibek Jolynyng tirshiligine qatysyp otyrghan. Mongholdardyng odaqtastary, informatorlary men tynshylary úighyr jәne músylman kópesteri bolghany belgili (búl iske batystyq jәne qytay әriptesterding de qatysuy ghajap emes). Kóptegen avtorlar, mongholdardyng әskery operasiyalargha úzaq dayyndalatynyn, bolashaqta jaulamaq elderding joldaryn, klimatyn, sayasy jәne ekonomikalyq ahualyn qapysyz zertteytinin aitady.

Kóshpeliler ejelden dalalyq barlaudyng (polevaya razvedka) ghana emes, intellektualdyq barlaudyng da (intellektualinaya razvedka) tәsilderin mengergen. Qytay rynogynyng koniunkturasyn bayyptay otyryp, kóshpeliler, qytay armiyasynyng qashan jәne qay tarapqa attanatynyn, joryqqa qansha adam qatysatynyn shamamen eseptep shygharatyn bolghan. Áriyne, búl jerde kóshpelilerding ózderine ghana tәn til aludyng amaldaryn da (mysaly, sәuegey baqsylardyng kómegimen) úmytpauymyz kerek.

Erendjen Hara-Davan ózining «Chingiys-han kak polkovodes y gosudarstvennyy deyateli» atty kitabynda mynanday derek keltiredi: Ontýstik Qytaymen aradaghy soghysta Sýbýtay bahadýrding úly Uryanh Qadangha 100 myng әskerdi bastap, Qytaydy tu syrtynan ainalyp ótip, soltýstiktegi negizgi monghol armiyasymen birge ontýstikten shabuylgha shyghu tapsyrylady. Aynalma manevrge 5 jyl uaqyt ketipti. Monghol armiyasy eshkimning kózine týspey, Qiyr Shyghys pen Shyghys Tiybet arqyly jýrip, jolshybay Tonkin men Annam korolidikterin baghyndyryp Ýndi-Qytaygha ótedi. Úrystarda jәne tropikalyq aurulardan 80 myng jauynger ólipti. Olardyng ornyn Ýndi- Qytaydyng jergilikti halqynan jasaqtalghan jayau әsker toltyrady.

Uryanh-Qadannyng sherigi myndaghan kilometr soltýstikte jatqan mongholdyng bas әskerimen birge shabuylgha shyghady. Búl qalay mýmkin bolghan? Qytaydyng qúpiya polisiyasynyng damyghandyghy sonday, birde bir jansyz, ya tynshy imperiyanyng jerin kesip óte almas edi. Kógershin poshtasyn paydalanu da mýmkin emes: qytaydyng býkil territoriyasy sharshylargha bólingen, әr sharshyny arnayy dayyndyqtan ótken qarshyghalar qadaghalap otyrar edi. Sondyqtan, kóshpelilerding mәlimet alu tәsilderin basqa taraptan zerdelegen jón.

Ket-Búghanyng songhy joryqqa attanghanda naqty qanday tapsyrma alghanyn bilu, әriyne, mýmkin emes, biraq biz, Shynghys han oyatqan Namys pen Aspandaghy Biyik IYege degen adaldyqtyng arqasynda ózinen әldeneshe ese kóp jaudy qirata jengen, bir ghasyrgha tolmaytyn uaqyttyng ishinde kontiynentting etnikalyq jәne sayasy kartasyn qaytadan syzyp shyqqan, әlemdik tarihtyng kenistigin qaytadan jaratqan er babalarymyzdyng atyna az da bolsa layyq bolghymyz kelse, onda biz ózimizge telingen jabayy, primitiv stereotipterden aryluymyz kerek.

Ket-Búgha ózining asyl armanyna jete almaghanymen, әitsede Jibek Jolynyng kóp bóligi Shynghys han úrpaqtarynyng qolyna kóshti. Olardyng qúpiya jaulary ózderining josparlaryn iske asyru ýshin basqa jol izdeuge mәjbýr boldy. Osylaysha tenizshilik damydy. Úly geografiyalyq «janalyqtar» men jer sharyn ainalghan úly sayahattar zamany bastaldy. Resmy «tarihshylar» búny ózining intusiyasyna jәne jerding dóngelek ekenine sengen jekelegen adamdardyng kózsiz erligi dep týsindiredi. Biraq Amerika qúrlyghy men Eski Dýnie (Staryy Svet) arasynda ejelden beri ýzdiksiz qatynas bolghandyghyn dәleldeytin derekter jetkilikti. Ózining әigili sayahatyna attanyp bara jatqan Kolumbtyng qolynda Atlantika men Amerikanyng atlantikalyq jaghalauynyng (Grenlandiyadan bastap, Antarktidagha deyingi aralyq) egjey-tegjeyli kartasy bolghan. Búl mәlimetter san ghasyr jasyruly jatqan, aqyrynda belgili bir adamdar kóshpelilerding qarymy jetpeytin jana joldar, jana jerler ashu kerek dep sheshkende, tyghuly jatqan jerinen jaryqqa shygharylghan. Jana Dýniyening (Novyy Svet) «ashyluy» әlemning qúpiya biyleushilerining әmirin kýsheytti, baylyghyn kóbeytti. Biraq Jana Dýniyening bayyrghy túrghyndary ýshin genosiyd, qorlyq pen qúldyq, tonau men talaudyng zamany keldi.

 

Dәuir sonyndaghy kóshpeli ruh

Ket-Búghanyng jalghyz balasy Batyl esimdi oghlan, әkesi Palestina joryghynda jýrgen kezde, júmbaq ólimmen ólgen. Úlynyng ólgenin estigen Ket-Búgha «Synghan Búghy» degen qayghyly kýy shygharypty. Biz ýshin búl tragediyanyng auyzeki dәstýrde qalay interpretasiyalanghandyghy qyzghylyqty. «Synghan Búghy» kýiining anyzy tómendegidey: saharagha әldebir elden sauda kerueni keledi. Keruende aiday súlu bir qyz bar eken. Batyl sony kórip qúmarlanady. Qyz, keshke ózenning boyyndaghy qamys ishinde kezdeseyik deydi. Búl qyz su eli patshasynyng qyzy eken, jigitti su astyna sýirep ketpek bolady. Biraq jigit qatty qarsylyq qylady, aqyrynda qyz ony qapiyada sadaqpen atyp óltiredi. Qayghyly habardy Ket-Búgha Mysyr әmirining sarayynda masattanyp otyrghanda estipti.

Anyz osydan 7 ghasyr búryn bolghan oqighany qalay taldaghanymen qyzyqty. Búghy – giyperboreylik, solyarlik simvol, «Synghan Búghy» – satqyndyqtyng saldarynan su eli Atlantidanyng saudagerlerinen jenilgen kóshpeli órkeniyet. Anyz boyynsha Shynghys han Mysyrda jýrgen qolbasshysyna qaraly habar jiberedi. Shynghys hannyng janynda jýrgen jyrau – basqa Ket-Búgha. Biraq anyzdyq simvoldyng maghynasy shyn ómirding úsaq-týiek derekterinen ýstem túr. Anyz kóshpeli órkeniyetting kýiregenin, qaharman ghasyrdyng kýnining batqanyn, sakralidik qúndylyqtardyng endigi jerde bolashaghy joq ekenin bayan etedi. Alayda, anyzdyng ayaghynda әdiletten ýmit payda bolady: Shynghys han su elining saudagerlerine qyzdy alyp keludi jarlyq qylady da, basyn shabady.

«Osydan keyin degenimiz, osynyng saldarynan degen sóz emes» deytin logikalyq qaghida bar, yaghni, uaqyt ayasyndaghy birizdilik әli sebep-saldarlyq baylanys emes. Kóptegen músylman avtorlar ortaghasyrlyq islam órkeniyetining óshuin monghol shapqynshylyghynyng saldary dep esepteydi. Olay bolsa ondaghan jyldargha sozylghan kýizelisten keyin, islam memleketteri nege tazaryp, jasaryp-janghyryp dýniyege qayta kelmedi, islam órkeniyeti ayasyndaghy sauda men  intellektualdyq aiyrbas nege toqtap qaldy degen saual tuady. Kóshpeliler tarapynan bolatyn qauipten boy tartqan sebepti, Jibek Jolynyng qúpiya әmirshileri – bankirler, búl joldyng endi bolashaghy joq dep sheshkendikten osylay bolghan joq pa eken? Bankirler, búl territoriyany әlemdik ainalystan shygharyp tastau kerek dep sheshti.

Islam әlemi elitasynyn, әsirese, Horezm biyleushilerining kýnәsi mongholdardan eshbir kem emes, sebebi olar Payghambardyng aityp ketken ósiyetin búzdy, kóshpeli halyqtardyng ary men ojdanyn taptamaq boldy. Kim biledi, búl ósiyet ayaghyna deyin oryndalghanda islam dýniyesi men kóshpeliler bir-birimen úghynysugha mýmkindik alar ma edi, ortaq jaugha birge tize qosyp shabar ma edi. Bir kezde kóshpeliler jayynda «qysas әfsanany» oilap shygharghandar, endi sol ýrdisti paydalanyp islam terrorizmi men fundamentalizmining qúbyjyq beynesin somdap jatyr.

Bolghan tarihtyng sakralidik sebepterin anyqtaugha óresi jetpegendikten mәseleni birjaqty ghana qoyatyn kelensiz diskussiyalar aqyrsonynda últty rulyq-taypalyq jikke bólip tynady. Áriyne, Otyrardyng biyik mәdeniyetine, ony qorghaghandardyng erligine bas iymeu mýmkin emes, biraq әlemde eshkim teng kelmegen mongholdardy toqtatqan Bibarys mamlukterining erligi odan da asqan. Olar kóshpelige kóshpeli ghana teng keletinin dәleldedi. Qypshaq mamlukteri ózderin, ózderining jana otanyn jәne býkil músylman órkeniyetin mongholdardan da, europalyq krestshilerden de qorghady. Tarih shartty rayda jazylmaydy, biraq, bizding babalarymyz, saharanyng arys úldary bir-birimen tize qosyp ortaq mýdde ýshin kýresse qalay bolar edi degen oy sanagha eriksiz úyalaydy…

Payghambardyng әskerin alqaghan, kóshpeli mәjýsy arabtardy az uaqytta jarty dýniyening biyligine jetkizgen Ruh monghol týmenderinen de alqaghan. Búny moyyndamaghan adam genoteizmge nemese dualizmge úrynar edi (qazaqtyng bir filosofy qiyaldap otyryp, «Alla – arabtardyng egregory, al Tәniri – týrikerding egregory» degen «tújyrymgha» da jetipti ghoy).

Tarih jayynda tolghanghanda, biz babalarymyzdyng basqa dýniyede ómir sýrgenin, jәne bizden aiyrymy kóp, basqa adamdar bolghandyghyn úmytpauymyz kerek. Jauynger jolymen jýrgen adam ýshin ómir men ólimning maghynasy mýldem basqa edi. Ol er bolyp kezdesken jaudy qúrmettegen, sebebi, ózi tendes ermen beldesken jauynger ruhany órge shyghar edi, óz ózinen asar edi. HH ghasyrdaghy tendesi joq nomadolog L.Gumiylevting ózi, Jәmýke men Temirshening (bolashaq Shynghys hannyn) jaulyq-dostyghyn týsinbegen kýii ketti. Jәmýke ýnemi ózining andasyna qarsy basqa taypalardyng kýresin úiymdastyryp, ony ózi basqaryp otyrghan. Biraq jeniske, biylikke bir qadam qalghan sheshushi sәtte ol Temirsheni  bosatyp qoya beretin bolghan, tipti onyng biyligining kýshengine yqpal etip otyrghan. Aqyrsonynda úly han dep tanylghan Shynghys ózining andasyn ólimge kesti.

Kóptegen zertteushiler búl hikayany payymdamaq әreketinde, Jәmýke Temirshening jau arasynda jýrgen qúpiya jansyzy, uaqyty kelgende rahmeti joq qatygez Shynghys han ózining andasyn óltiruge búiyrdy, sebebi ony endigi jerde jansyz etip ústaudyng mәni joq, al ordada kenesshi bolyp otyrsa jenimpaz әmirshige kólenkesi týse berer edi degen qorytyndygha kelgen. Búl interpretasiya, ótken zaman qaharmandarynyng is-әreketin býgingi ólshemmen ólshegende qalay onay qatelesuge bolatynyn kórsetedi. Kóshpeliler er bolghan jaudy jay ghana qúrmettemegen, olar er bolyp kezdesken dúshpannyng qolynan ólgen jauynger dýniyege qayyra kelgende, alghashynda qyrshyn ketken Ruh búrynghydan da biyik órge shyghady dep eseptegen. Sondyqtan, kóshpeli etikanyng ezoretikalyq dengeydegi imperatiyvi «Jauynnyng er bolghanyn tile, jauyndy er qylyp tәrbiyele, ólseng er qolynan ól, er qolynan ólgen – eng biyik abyroy» degendi uaghyzdaydy. Mine Jәmýkening әreketi – osynyng aighaghy. Ol, monghol shejiresi jetkizgendey, Shynghys hannyng qolynan ólim tilegende – shyn jýrekten tilegen.

Jauyngerding keudesinde aqynjýrek tulay soqqan uaqyt, sayyn saharanyng dýbirli dәureni yqylym ghasyrda, kóz jetpeytin alysta, basqa dýniyede qaldy.

Sәigýlik pen nayzanyng ornyn bank esepshoty men ot qaru basatyn zamannyng kele jatqanyng týisingen qazaqtyng últtyq elitasy, «Yasanyn» ósiyetine kereghar, otyryqshylyq ómir saltyna, jer óndeuge kóshu kerek ekenin týisindi. Qazaqtyng songhy úly hany Ábilmansúr – Abylay – Ábil – Aveliding búl, jana dýniye, jana tәrtipting talabynan tuyndaghan pragmatikalyq josparlardy orynday almay armanda ketuinde simvolyq maghyna bar. Aghyny qatty tarih qazaqtyng jolyn kesti, han armany oryndalmady. Qazaq jerindegi jana qala, jana mәdeniyet mýldem basqa sebepterden óristedi…

Kóshpeli ruh tym nәzik substansiya, ony tas qabyrghada ústap otyru mýmkin emes. Artqa, ótken zamangha, óz bolmysymyzdyng bastauyna kóz tikken biz, ózimiz týsine almaytyn Úlylyqty, Danalyq pen Qasiyet-Qiyeni emis-emis qana sezgendey bolamyz.

Songhy jyraulardyng óleng joldary kónilimizde, jýregimizde, úly dýniyemen, bizge jat bolyp kelmeske ketken dýniyemen qoshtasuymyzdyng qamryqty, qasiretti kýiindey bolyp shertiledi. Jasandy dýniyening jasandy núrynyng astynda kýn keship jatqan bizge tek Tózim men Senim ghana búiyrypty.

Talasbek Ásemqúlov

Zira Nauryzbaeva

Derekkóz: www.otuken.kz 

0 pikir