Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Mәiekti 16151 1 pikir 2 Qantar, 2017 saghat 14:31

NAYMAN HANDARY JÁNE ShYNGhYS HAN

Nayman handyghy jóninde arnayy enbek jazghan adam, filosofiya ghylymdarynyng doktory, tarih ghylymdarynyng kandidaty, belgili qogham qayratkeri bolghan Sәbetqazy Aqatay marqúm edi.  Odan keyin Shynghys han turaly jazghan ghalym Qayrat Zakiryanov ta, ózining enbeginde nayman handary jóninde dúrys pikirlerin aityp ketti.   Eng bastysy, әriyne, Shynghys hannyng nayman handaryn birin qaltyrmay joyyp jibergeni jóninde aitqany edi.  Yaghni, nayman handary tiri túrghanda  Shynghys hannyng ózin tolyq qandy han sanay almaghanyn aitqan Qayrat myrza, naghyz tarihy shyndyqtyn  betin ashty dese bolady. 

Tarihy auyzsha targhan halyq bolghandyghymyzdan, bizder ýshin shejire derekteri,  bizding ata-tegimizdi aityp túrghan týpnúsqa bolyp keledi.  Tarihymyzdy shejiresiz aitqanymyz, jәy ghana bolymsyz qiyal bolyp kalar.  Óitkeni, týpnúsqasyz qiyaldyng eshbir qisyny bolmaydy.  Mәselen, Oljas Sýleymenov orystyng «koshey» degenin «kóshshi» dep qiyalyna erik beredi.  Al endi, osy «kóshshinin» negizi, týpnúsqasy  qayda?  Kóshpendilerdi qashan, kim «kóshshi» dep ataghan edi?  Jauap joq, yaghny týpnúsqa da joq.  Al endi, qazaq shejirelerindegi Qosaydyn, «Manas» jyryndaghy Qosaydyn, arab elindegi payghambarymyz Múhammed s.gh.s.-nyng babasy Qosaydyn, arabtardaghy Qosay taypasynyng ataulary  osy «koshey» degenning týpnúsqasy bolady.  Búl Qosaylar bolghanda, biz orysqa ne qylmadyq?  Sondyqtan da, olar  Qosaydy koshey dep atap ketken. Qosay degenimizdin  eki ay degendi bildiretini belgili.  Aspanda biylghy jylday eki ay tughanda qypshaqtar orystargha  qyrghisha tiygennen keyin,  olar osy kýnge deyin qyzarghan aidan  qorqady.  Óitkeni, qypshaqtar «qosaylap» úran salghandaghy shyqqan ailardyng biri qyzyl bolady.  Orystar «Slovo o polku Igoreve» degen epostarynda Kýnning tútylghanyn jaman yrymgha sanaghan deydi.  Anyghynda, búl jerdegi mәsele Kýnning tútylghandyghynda emes, keshke jaqyn tútylghanyndaghy Kýnning Aygha úqsap ketkeninde edi. Búl epostyng qara sózben jazylghan  «Letopisnaya povesti o pohode Igorya Svyatoslavovicha na polovsev v 1185 godu» atty núsqasynda: «Kogda podoshly ony k reke Donsu v vecherniy chas, Igori, vzglyanuv na nebo, uviydel, chto solnse stoit kak mesyas» dep aitylady.  Osymen qatar, Kosheyding aty slavyan mifologiyasynda Aygha qatysty atalady.  «Lunnyy Koshey bessmertnyi» deydi, «Plemya Kosheevo spustilosi na Zemlu s Luny» deydi.  «Slavyano-Ariyskie Vedy» dereginde: «...Dajdbog porushil oploty Kosheev, chto na blijayshey Lune nahodilisi...» dep aitylady.  Yaghni, búl jerdegi «oploty Kosheev», plemya Kosheev» degenderi, әriyne, «qosaylap» úran salghan qalyng qol qanly-qypshaqtardy aityp túr. 

    Al endi, bizding babalarymyz qanly-qypshaqtar, peshenegter, polovester Ay men Kýnge tabynghan halyq edi.  Bizder ýshin búl eki aspan jaryghynyng tútylghandary jaman  yrymgha sanalmaydy.   «Slovo o polku Igoreve»  jyrynda poloves   degenderding arbalary jóninde: «krychat tlgy polunoshy, rsi, lebedy raspujeny» dep aitylady. Yaghni, «polovesterding arbalary ýrkigen aqqularday qanqyldaydy»  deydi.  Al endi, bizder arghyqazaq mifologiyasynan,  arbalarynyng qanqyldaghandarynan (kangh, kangh)  kóshpendilerding Qanly   atanghandaryn bilemiz.  Búl jerdegi aqquymyz da, qanqyldaghan arbamyz da qazaqty bildirip túr.  Demek, «Qúpiya shejiredegi» «hasag arbaly» qonyrattardyng da sol zamannyng ózinde kazaq atanyp jýrgenderi bolghany.  Aqqu degenimiz mifologiyada patsha әuletin bildiredi. Halha-mangholdar qonyrattardy Hun+arat, yaghny aqqu eli dep te ataghan eken.  «Slovo o polku Igoreve» eposynda «pred polkamy kasojskimiy» degenderi kasogtardy, hasagtardy, yaghny kay+saq-qazaqtardy aitqandary. Týrik qaghanattarynan keyin qanly, qanly eli (qangh+arat-qonyrat) degenderimiz jujandardyng tilinde «tele» atauyn alyp ketken. Tele degenimiz de arba, orystardyn   «telega»  degen sózi osydan qalghan.  Mine, nayman handyghyn qúraghan taypalar osy Tele atty taypalar birlestiginen shyqqandar bolady.   Qanly-nayman, Tóre-nayman degenderimiz osylar.  Sondyqtan, aldymen qanly atauy jóninde sóz qozghalyq.

    Mahmúd Qashgary qanly  atalghan  adamdardyng qypshaqtardyng arasyndaghy tektiler ekenderin aitqan eken. Shәkәrim qajy: «Stamboldaghy Osman týrikter qanly nәsilinen» deydi. Yaghni, Osman imperiyasynyng negizin qanlynyng ishindegi Kayyhannyng úrpaqtarynyng qúrghandaryn aitady. Búl jerdegi Kayyhan degenimiz ariyleding patshalyq Kay әuletin bildirip túr.   Kenes dәuirindegi  zertteushi ghalym, akademik Bartolid: «...musulimanskiye  pisately 12-13 vv. upotreblyayt slovo kangly  y kypchak pochty kak sinonimy» deydi.  Óz enbegining ekinshi jerinde Mahmúd  Qashghari: «qanly – auyr jýk artylghan eki donghalaqty arba» dep týsindiredi.   Rashiyden bolsa, qanlylardyn  Oghyzdyng úrpaghy emes ekenin aitady.  Belgili turkolog  Kononovtyng «Týrkimen shejiresi» atty enbeginen bizder qanly men karlyqtardyng (arghyn), qalashtardyng týbining týrikter emes ekenderin týsinemiz.  Jәne de, Rashiydennen, «Oghyz-nameden bizder qanly degenderding soghys arbasynyng iyeleri ekenderin týsinemiz.  Yaghni, búl derekterde olardyng arbalary soghysqa qatysty atalady.   Demek, týbi týrki bolmaghan qanly-qypshaqtardyn, qonyrattardyng týbinin,  Orta Aziyadaghy eng alghash qosayaqty soghys arbasyna ie bolghan  ariyler ekenderin týsinemiz. Búlar úly kósh kezinde Indiya, Mesopotamiyagha aumay, Orta Aziyada saqtardyng qúramynda qalyp qalghan ariyler bolady.  Qanly degen ataudyng arbagha qatysyn, keyin olardyng Tele atanghanynan da týsinemiz. Qazaqtyng qanghyru, qanghyr, qanghybas sózderining de, osy arbagha qatysy bar. Yaghni, arbagha otyryp alyp jer aralau degen maghynada.  «Qangh»  degenimiz eskide arba degendi bildirse kerek.  Al endi, orystardyng eposyndaghy arbalardyng qanghyryghyn aqqulardyng qanqylyna tenegenderinen bizder, olardyn  aqqu eli qazaqtardy (qanly-qypshaqtardy) jau sanaghandaryn úghamyz.  «Slovo o polku Igoreve» eposyn Nikolay Zaboloskiyding audarghanynda:

                                Y na stado lebedey chuti svet,

                                Vypuskal on sokolov desyatok.

                                I, vstrechaya v vozduhe vraga,

                                Nachinaly sokoly raspravu,

    dep aitylady.  Beybitishilikting simvoly, qús tóresi aqqudy jau dep ataghan, kezinde aqqu-qaz eli qazaqtardyn  basqynshylyghyn kórgen ejelgi orystar ghana bolar.

   «Qazaq ru-taypalarynyng tarihyn» jazghan «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng tarihshylary: «Shejirelik túrghydan qaraghanda da qazaq ru-taypalary taghdyrynda anyqtalmaghan mәseleler barshylyq» dep óte dúrys pikir aitqan.  Olardyng osylay dep aitularynyng sebebi, shejire derekterining әrtýrli balamalar týrinde kezdesetinderinde jatyr. Naymandardyng shyghu tegine qatysty kóptegen negizsiz, ghylymnan aulaq joramal-jorghylar aitylghan.  Jәne de, nayman atauyna da qatysty neshe týrli laqap aitylady. «Segiz-oghyzdardyn» naymandar emes ekenderin aitatyndar da bar. Sondyqtan da, «Alash» tarihy zertteu ortalylyghynyng tarihshylary osy neshe týrli joramal-joghylardy aita kele, naymannyng týbining qanly-qypshaq ekenderin tújyrymdaydy. Qanlylardyng endi bir atauynyng kailar ekenderi olardyng ariylerdin  patshalyq Kay әuletine qatysyn aityp túr.  Qypshaq degenimiz Kaviy+shaq, yaghny abyz-aqyndyq saqtar, ne bolmasa kishi abyz-aqyndar degen maghynany berip túr. Búl Kavishaq degenimiz qazaqta qybashaq, kypshaq bolyp aitylyp ketken. Kavy degenimiz bastapqyda ariylerde abyz-aqyn degendi bildirse, keyingi Avestada patshalar әuleti degendi bildirip túr. Kavy degenimiz de Kay bolady. Jogharghy Bartolidting qypshaq pen qanlynyng sinonimder ekenderin aitqany osydan bolghan. Demek, ertedegi músylman zertteushileri  qanly men qypshaqtyng bir massivting eki ataulary ekenderin bilgen. Al endi osy Kay әuleti shejirede Qiyat dep atalady.  Yaghni, bastapqyda Kay+ut, Key+ut bolghan atauymyz shejire derekterinde Qiyatqa ainalyp ketken. Nayman handarynyng tegi osy qiyat-jyrhyndardan bolady. Kerey Nyghmet Mynjaniyding aitqanynda búl qiyat-jyrhyndar ejelde kereylerding qúramynda jýrgen. Nayman handary búryndar kaanbaaly, keyin jaghalbayly atanghan qarakereyding qúramyndaghy rudan shyqqan. Búl qiyat-jyrhyndar Qarauyn degen jerde kóship qonyp-jýrip qarakerey atanghan edi. Bizderde búlardy «han taypasy qarakerey» dep ataydy.  Endi, osy taypadan shyqqan jaghalbayly jóninde aitalyq.   

    Nayman shejiresinde Nayman shaldyng laqap atynyng Ókiresh bolghany aitylady. Yaghni, Nayman shal jar tósegine jatyp ókirgen song  osylay atanghan deydi.  Anyghynda, Ókiresh degenimiz «búqashyq», ne bolmasa, Kamal Abdrahman aghamyz aitqanday «kishi búqa» degendi bildiredi.  Alay da, biz búl úghymdardan Ókireshti rasynda da tayynsha boldy dep týsinbeuimiz kerek. Búl jerdegi «búqashyq, «kishi búqa» degenimiz úrpaq, taq múrageri degen maghynada aitylyp túr. Mәselen, naymannyng úly hany bolghan Bilgi búqanyng inalshyq degen ataghy bolghan. Shejireden habary joqtar, әsirerese, tili men jaghyna sýiengen jazushylar osy inalshyq degen ataudy inanysh, ilanshy dep aityp alady. Anyghy, әriyne, inalshyq – taq múrageri degen maghynada. Búl jerde Kay әuletining taq múrageri dep týsinemiz. «Shyq» jalghauy Kay әuletining úrpaghy degen maghyna berip túr. Osynyng dәleli Otyrardy biylegen Qaiyhannyng inalshyq degen atauynda jatyr. Qayyhan qypshaq bolghan son, onyng Kay әuletine qatysy eshbir kýmәn tughyzbaydy. Shyn aty Jaghantudy bolghan búl Otyrardyng biyleushisining Inalshyq Qayyhan degen ataghy, onyng Kay handar әuletining taq múrageri, yaghny úrpaghy  ekenin aityp túr.  Osy inal ataghyna qatysty naymandardy qyrghyzdan taraghan dep aitatyn suayttar bar. Qyrghyzdaghy inal ataghy osy qypshaqtardan kelgen.  Jәne de, qyrghyzdardyng qúramynda naymandardyn, qypshaqtar men shapyrashtylardyn, búrynghy jalayyrlardyng bar ekenderi tarihta aiylghan. Olardyng myqtylyghy osydan.  Mәselen, shejire derekteri Shapyrashtynyng Abaq,Sayaq degen eki úlynyng bolghanyn aitady. Abaq - kereylerge singen dese, Sayaq - Eniysey qyrghyzdaryna singen dep aitylady.  Shapyrashtyynyng týbi de qanly-qypshaq bolady.  

    Sonymen, Ókiresh degenimizding búqa әuleti ekenin týsindik deymin. Naymandaghy Aryq búqa, Semiz búqa, Bilge búqa, Bay búqa, Tay búqa, Ket búqa degen tarihy túlaghalardyng bolghany, G.N. Potaninnyn: «Chasti naymanov do sih por schitait sebya potomkamy byka» degennin rastap túr.  Búl jerdegi әngime, әriyne, ariylerding patshalarynyng búqa tótemine qatysyn bildirip túr. Jaghalbaylynyng shejirelik atasy basty Ókiresh – Qara búqa bolady. Tanbalary qarakereydiki. Búrynghy tanbasyn orys zertteushileri «v viyde letyashey ptisy» degen eken. Anyghynda, búl tanba bizder «jenis» dep atap jýrgen búqanyng mýiizderin bildirip túrghan  tanba bolady. Qara búqa degenimiz sonau Egiypetten kele jatqan, mandayynda ýshbúryshty aq tanlaghy bar qasiyetti qara týsti búqa bolady. Parsylardyng patshalary qasterlegen qanatty qara búqa da, qasiyetti sanalady. (svyashennyy byk). Búl egiypettik, sonymen qatar parsylyq (ariylik), grektik, rumdyq Qara búqanyng ariylerge, olardyng úrpaqtary jaghalbaylygha qatystarynyng dәlelin  bizder Almaty oblysyndaghy Tamghaly tastardaghy suretterden tabamyz. Búl Qara búqany egiypettikter Apis dep atasa evropada  Hapy dep ataghan.  Osy Hapiyimiz Kavi, bizdinshe Qaby bolady. Mine osy Apiys-Hapy jóninde Plutarh: «Apis byl proizveden na svet luchom mesyasa» deydi.  Al endi, bizder qazaq jerindegi jogharghy tanbaly tastardan jalghyz sәuleli Ay Tәnirining siyr malymen jynystyq qatynasqa týsip jatqanyn kóremiz.  Yaghni, Plutarhtyng aitqanynyng negizi bizde jatyr.  Ejelgilerding úghymynda Qara búqa danalyq pen memleketshildikting simvoly bolady. Egiypettegi Qara búqa mýsinderinde onyng mandayyndaghy ýshbúryshty aq tanlaqtyng úshynyng tómen qarap túrghanyn kóremiz. Búl jәi, Qara búqanyng ariyler qasiyet tútqan Úly siyr ananyng balasy degendi bildiredi. (sm. Mificheskoe znachenie treugolinika). Al endi, ózbek jerinde qalghan Ókiresh shalgha arnalghan qúlpytasta búl ýshbúrysh tanbanyng úshy joghary qarap túr. Búl jaghdayda tanba «patshalyq úlylyqty» bildirip túr. (korolevskoe velichiye).  Birinshi jaghdayda ýshbúrysh tanba Aylyq degendi bildirip túrsa, ekinshi jaghdayda Kýndik degendi bildiredi.  Osydan bizder babalarymyzdyng Ay men Kýnge tabynghandaryn týsinemiz. Mәselen, naymandaghy Sadyrlardyng tanbasynyn,  basy tolghan ay keypindegi qúiryqsyz siyr ekenin týsinemiz. Qúiryqsyz siyrdyng patshany bildiretinin bizder qazaqtardyng eng alghashqy memleketteri Yuechjiy-Kushan (aday-qypshaq) patshalyghynyng altyn tengesinen kóremiz. Ondaghy patshanyng bir qolynda noqta, ekinshi qolynda Kay әuletinin, keyin Shynghys han maldanyp ketken ýsh asha tanbasy ústalyp túrsa, artynda qúiryqsyz Ókiresh túr. Mine, osydan bizder shejiredegi Nayman shaldyng Ókiresh degen laqab atynyng patshalyq úlylylqty bildirip túrghanyn týsindik deymin. Yaghni, úly mәrtebeli Ókiresh. Osymen qatar, qazirgi tanda bizderding «shómish» dep atap jýrgen tanbamyzdyng anyghynda «noqta» tanba ekenin, ýsh asha, yaghny týbine attyng jaly baylanghan aiyr tanbanyng jalayyr tanba ekenin, jәne de búl tanbanyng Kay әuletining tanbasy ekenin týsinemiz. Ayyr tanba - Ay Tәnirin bildiredi.  Tamghaly tastardan bizder osyny da kóremiz. Noqta tanba men jalayyr tanba jóninde toqtalyp jatpaymyz, óitkeni, búl jóninde mening jaryq kórgen birneshe maqalamda naqty aitylghan.

    Kay әuletining ókili Dubun-Bayannyng esik aldynda jetilgen jalshydan tughan Bodanjardyng úrpaghy Shynghys han osy әuletting rәmizderi men nyshandaryn maldanyp ketkenimen qoymay, shejire derekterinde Kay әuletining ókilderin, yaghny keyanidterdi, noqta tanbaly, jalayyr tanbaly tektilerdi qúl-qútandargha ainaldyrtyp jibergen.  Kazaqtardyn: «Keleli elde qanly bar, qanyldan han kóter», «Qanlydan ózge han bolmas» degenderi Kay әuletin aityp túr. Osymen qatar babalarymyz: «Qanly kónbey, han saylanbaydy» degen eken. Ne bolmasa: «Qanly otyrghan jerde han da bata bere almaydy» dep aitylady.  Kay әuletining úrpaqtary nayman handarynyng batasyn ala almaghan Shynghys han, keyanidterge jatpaytyn  kerey Ong hannyng batasyn alghan eken. «Batamen el kógerer» degendey, keyanidterding batasyn almaghan Shynghys hannyng úrpaqtarynyng Búqar jyrau aitqanday «qúrt-qúmyrsqa, baqa shayangha» ainalyp ketkenderining sebebi, onyng batasyz han bolghanynda jatyr.  Nayman handarynyng bәrin óltirtip, Inalshyq Qayyhannyng kómeyine qorghasyn qúidyrtqan Shynghys han, әriyne,  ózining jalghanattylyghynyng izin suytpaqshy bolghan. Óitkeni keyanidter onyng teksiz ekenin, yaghny úly mәrtebeli Ókiresh, jalayyr, noqta aghasy emes ekenin jaqsy bilgen. Otyrar kitәphanasyn joghaltyp jibergen de, Shynghys han bolar. Óitkeni, onda mindetti týrde Kay әuleti jóninde auqymdy derekterding bolghany haq.  Nayman handarynyng kanselyariyasyn basqarghan Tatatonghy ústalghannan keyin Shynghys han, búl handardyng da shejirelik derekterin joghaltyp jibergen. Teksiz Shynghys hannan «Qúpiya shejire» qalghanda, naqty tektilerde  shejire bolmaghan deysizder me? Kezinde, altyn taqta otyryp, altyn ghasyr ómir sýrgen, mórlerine deyin altynnan soqtyrghan nayman handaryn onyng iydeologtary shejire derekterinde ýmiti óshken, jalghyz úlynan aiyrylyp, 90 jasynda Belgibaydy taptyramyn dep  jar tóseginde ókirgen Nayman shalgha ainaldyryp jibergen.

    Naymandar Ózbek handyghynyng da, Kazaq handyghynyng da qúryluyna belsene qatysqan.  Qabdesh Jýmәdil aghamyz naymannyng shejirelik atalarynyng biri Tólegetaydyng Qazaq handyghyn qúrysqanyn aityp jýr. Búnday shejire derekterin ol kisining qaydan alghany maghan belgisiz. Anyghynda, Tólegetay Ózbek handyghyn qúrysqan tarihy túlgha bolady. «Tarihy Ábilhair haniy» atty derekte Tólegetay – Tungachuk Tulu hodja nayman degen atpen kezdesedi. Búl jerdegi tungachuk degenimiz – túngha shik, yaghny Batys ónirin biylegen erkin qolbasshy, abyz degendi bildirip túrsa, Tulu degenimiz Tóle, hodja degenimiz anyzda aitylghanday, Qylyshty qojanyng qyzyn alyp qoja atanghanyn bildirip túr.  Tólegetay degenimiz Tóle qytay, yaghny Kýshlik  hannyng qayyn júrty qaraqytaylar alyp qalghan balanyng úrpaghy. Sondyqtan, shejire dereginde «qytay» dep anyqtalghan. Shejire derekteri nayman shejiresindegi Tólegetaydyn, Saryjomarttyn, Aqsopynyng manghyt biylerine baryp, tútqyngha týsken Ábilqayyr súltandy shygharyp alyp han kótergenin aitady.  Búl sheshim, Baraq hannyng úrpaqtarymen jaulasqan manghyt biylerine de qolayly boldy.  Shiban úylysyna jatatyn Ábilqayyr handy manghyt biyleri osynday shartpen tútqynnan bosatqan bolsa kerek. Tarihy derekte Sarjomartymyz – Sary usman ukrach (ókiresh) nayman, Asopymyz - Ak sufiy nayman dep kórsetilgen.  Búlardy Mashud bin usman Kuhistany Ábilqayyrdy han kótergen toghyz tanbaly naymannan shyqqan toghyz arystyng qatarynda ataydy. Búl handyqtyng Ózbek ataluyna qatysty ghalymdar eki núsqany aitady. Birinshisi, Ózbek hannyng qúrmetine dese, ekinshi núsqada búl handyqtyng ózderimen ózderi bolghan son, óz ózine bek, yaghny ózi bek degennen bolghan deydi. Anyghynda, búl handyqtyng aty - tasqa qashalyp jazylyp qalghan Nayman handyghynyng óz atauy Ózbekke qatysty qoyylghan, Ábilqayyrdy «quyrshaq han» retinde naymandar kótergende. Keyin, Ábilqayyr han er jetip biylikti óz qolyna ala bastaghanda, naymandar oghan qarsy bolyp, Jәnibek pen Kerey súltandardy qoldap, Ábilqayyrdyng qalmaqtarmen soghysyna qatyspay qoyghandarynan keyin, han qalmaqtan jenilip abyroydan júrday bolghan. Búrynnan da jauyngershiligimen erekshelenetin Naymandar Shiban úlysynda kóp taypanyng biri bolmay, biregeyi edi. Osynyng aqyry, nayman Qaptaghay bastaghan naymandardyng alty alash taypalarynyng basynda Shu ónirine auyp ketuimen ayaqtalady. Sondyqtan da, Qaptaghay batyrdyng aty Qazaq handyghynyng negizin saldy degen Jәnibek pen Kerey súltandarmen birge atalady. Ózbekterde qalghan naymandar, Sopy myrzanyng bastauymen Arab-Múhamed handy óltirip, onyng ornyna ózderining kelesi «quyrshaghy» Hysraughazy súltandy qoymaqshy bolady. Hysraughazynyng esimi de ondy edi, óitkeni, onyng aty keyanidtik Key Hosrou patshanyng qúrmetine qoyylghan bolghan.  Alay da, ýisinderding opasyzdyqtarynan búl jospar iske aspay qalady. Sopy myrza jaghalbaylynyng Myrza ruynan edi. Qazirgi ózbek edinde qalghan naymandardyng qúramynda jaghalbaylynyng bar ekeni belgili.

    Sonymen bizder, nayman handar әuletinin, yaghny keyanidterding Qazaq handyghynyng qúryluynyng alghysharttaryn jasaghanyn týsinemiz. Qaptaghay batyr men arghyn-naymandar bolmaghanda, Jәnibek pen Kerey súltandardyng Ábilqayyrdan bólinip ketuleri  mýmkin bolmaghan. Shejirede: «Sarmanaydan Aqjol, Aqsopy. Aqjoldan Arghyn, Aqsopydan Nayman. Aqjoldasa Arghyn qalmaydy, Aqsopylasa Nayman qalmaydy, ekeui Sarmanaylap qosylsa, basqanyng tamtyghy da qalmaydy» dep beker aitylmaghan.  Sarmanay degenimiz sary+man, yaghny sary qanly, Osman imperiyasyn qúrghandar ekenderin aityp túr.  Kailar, yaghny sary qanly keyanidter qúrghan Osman imperiyasyn monarhtar әuleti retinde әlem moyyndaghan da, Shynghys hannyng әuletin moyyndamaghan, moyyndamaydy da. Grishka Otrepiev pen Emeliyan Pugachevtar jalghan patshalar әuletin qúrmaqshy bolghandarynda osy Shynghys hannan ýlgi alghan. IYә, mening talay jerde aitqanymday, orystar bizderding tarihymyzdy bizderden artyq biledi.

Qayrat Zaryphan, shejiretanushy

Abai.kz

 

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085