Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Ádebiyet 4116 0 pikir 2 Qantar, 2017 saghat 15:14

Djordj Sheffild. KÓNILSIZ OQIGhA

-Á, dәriger me ediniz, - dedi Avgust Pukvistl, ózi úiyqtap jatqanda kelgen engezerdey kisige tóseginde jatyp zorlana kýlip, - tekke әure bolghansyz, maghan jәrdeminiz tiymeydi. Áytse de, osy túrghanynyzdy paydalanyp myna halge qalay jetkenimdi sizge qysqasha aityp bereyin. Men suretshimin. Syzbalar men keskindemeler salu mening kәsibim...

-Biraq...

-Mening ómirim sizdi esh qyzyqtyrmaydy demeksiz ghoy, - dedi Avgust syzdana kýlip, - selik etpes, tasbauyrdyng siz de biri me ediniz. Soqtauylday azamattyng qaytyp túrmastay tósekte býk týsip qalghany sizding oiynyzgha da kirmeytin boldy ghoy. Ólim úiqysynan oyat dep, syrttan janashyrlyq tanytpaq bolghan bireuding kórsetuimen kelgensiz de, al búl ýshin men sizge syrqatym jayly aityp bersem kerek. Ámse, qanday ómir sýrgenimdi estip almay, syrqattyng neden jabysqanyn qalay bilmeksiz...

-Biraq...

-Meni alaqandaryna sap mәpelep ósirdi, obaly kәnekey, úzamay, bir teseri bar bala ekenim bayqala bastaldy. Jeti jasqa shyqqanymda belgisiz bir januardyng suretin salyp jýldege ie boldym. Turasyn aitsam, mening sondaghy beynelemek bolghanym London tóbesinen batyp bara jatqan kýnning sureti bolatyn. Quanghannan esteri shyqqan ata-anam ómiri kórmegen qaghaz-qaryndashtyng ne aluanyn aldyma ýiip saldy! Tipti, ósip, shiray týssin dep úly sheberlerding aldyna da jiberdi. Jiyrma bir jasymda adam beynesin salatyn suretshi retinde jeke kәsibimdi bastadym, sonday-aq, óz beynemning on bir dana suretin saldym. Sirә, olardy eshkimning de alghysy kelmegen bolar, qazir júmys bólmeme kirseniz, ózim qaytyp otyrugha jazbaghan, túl bolghan oryndyghyma múnly kózderimen qadala qarap, qabyrghada әli iluli túr. Óitkeni búl tósekten qaytyp túru mandayyma jazylmaghan...

-Biraq...

-Suretterin saldyrugha kelgen kisi bolsa joq, óz suretimdi saludan da әbden qajydym. Qúryp ketkir sol on birinshi suretti salyp bitkenimde, mening tózimim de sonymen birge bitken bolar dep oilarsyz. Alayda, eng kirshiksiz súlulyqtyng ózi de bara-bara adamdy mezi etip jibermey me...

-Biraq...

-Sizding de sózinizden sonyng salqynyn sezip túrghanymdy aitayyn! Tek ayaqtaugha múrsha beriniz, sodan son, «biraghynyzdy» qalaghanynyzsha aita beriniz. Adam suretin saludy qoyyp, tabighat kórinisin salugha kóshtim. Aulanyng artqy terezeden qaraghandaghy toghyz sureti men aldynghy terezeden qarghandaghy jeti suretin saldym. Al delik, sol artqy terezeden qaraghandaghy toghyz suret pen aldynghy terezeden qaraghandaghy jeti suretti sata aldym ba eken? Joq, әriyne. Qaltamnyng týbi bolsa kórine bastady. Ózimdi zorgha dep jýrip kóndirip, ólgen-tirilgenime qaramay aqshagha suret salmaq boldym. Sondaghym gazetterge әjuә suretter salu edi. Biraq, toryghu men ashtyq mendegen sharasyz adam óz isin tergep-teksergendey qay bir hali bolushy edi...

-Biraq...

-Sizding ne aitpaghynyzdy bilemin. Shynymen ýlken jýrekti suretshi bolsam, myna qorlyqty kórgenshe, jaryq dýniyege qoldy bir-aq siliksem kerek edi. Biraq, bir ýzim nan ýshin úlarday shulaghan әielim men balalarymdy qayda qoymaqsyz, al shyndap kelgende, sol әiel-balalarym rasymen bar bolsa sóitpey túrar ma edi?! Álde, әielim men shiyettey balalarymnyng bolmaghany ýshin kinәlimin be? Qalayda, әjuә suretten kýnine otyz-qyryghyn salyp gazetterge jóneltip otyrdym. Úzamay jatyp, aqshagha jandy jaldaudyng anau aitqanday onay sharua emes ekenin úqtym. Meylin, sen, meyling sen be, týsken soqyr jarmaq kirisim bolmady. Suretterim ainalyp kelip ózimdi tabatyn boldy.

-Biraq...

-Olar nege qaytyp keldi dep súraytyn bolarsyz. Sony ózim de bilmeymin. Tipti mysyghyma da kórsetip, synap kórdim. Birneshe ret onyng «kýlgende, mysyq býiirin tayanyp ap kýletindey eken!» degenin et qúlaghymmen estidim. Soghan kózimdi jetkize týspek bop, suretterdi qaz-qatar tizip shyqtym da, bir basynan mysyqty alyp jýrdim. Bayqús kýlkiden sazaryp qaldy... sonyng shalyghy bolar, qaytyp onala almady.

-Biraq...

-Kýiim kýn sanap kete bastady. Endi jarnama qyzmeti ýshin suret saluyma tura keldi. Kiyim-keshektin, fortepiyananyn, shishalar men qylymsy kýlgen úzyn boyly әielderding suretin saldym. Olardy ondap, jýzdep jiberip otyrdym. Al soghan alghanym: birli-jarly qúmyra men kiyiz qiyndylary ghana.  Sodan әri tirlik kýibeninen birjola toqtap qaldym. Jýregimdi qasiret qapty da, qaytyp túrmastay boldym. Qoldan keler qayran joq, dәriger, esh óneriniz jetip meni qútqara almaysyz. Osy tósekte sar tap bolyp qalu mening pesheneme jazylghan...

-Al, mening pesheneme sizdi túrghyzu jazylghan, - osylay dep, beytanys adam Avgust Pukvistldi kóterip ap, eppen ghana kilemning ýstine jatqyzdy. – Sebebi, men múnda tósekti alyp ketu ýshin keldim. Jihaz dýkeninemin, tósekting aqshasy tólenbegen.

          

Aghylshyn tilinen audarghan Naghyz Qapshyqbayúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085