Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Qogham 7035 0 pikir 2 Qantar, 2017 saghat 15:24

ShUMERLER (MAYaLAR) QAZAQTYNG RULYQ ShEJIRESINDE

«Birinshi el (memleket), yaghny osylay dep atalugha layyq» óte eski zamanda Kaspiy tenizining shyghys jaghynda dýniyege kelgen. Búl halyq ghylymdy, ónerdi jәne basqa da iygilikterdi dýniyege әkelgeni ýshin de ýlken qúrmetke layyq... Olar tótenshe baqytty boldy, sebebi olar óte bilimdi edi», ...«keyin jattyng shabuylyna úshyrap, adamzattyng úly sivilizasiyasyn qara týnek basty»

(Jorj Luy Leklerk (Buffon) HÝIII ghasyr. «Kәdimgi tariyh»).

 


Adamzattyng eng alghashqy úly mәdeniyetining aishyqty aighaghy retinde saqtalyp býgingi kýnge jetken eng ejelgi «Avesta» jazbasy da bizding atalarymyzdyng arasynda, yaghny atap aitqanda býgingi Qazaq dalasynda dýniyege kelgen. Ol jayly B.Q. Albany ózining «Qazaqiya» atty enbeginde:

       «Orta Aziyada yqylym zamannan beri adamzat úrpaghynyng sharlaghan izi jatqanmen onyng jazba derekteri b.z.b. 7-6 ghasyrlargha jatady. Osy dәuirden bizge jetken birden-bir kóne jazba-tarihy eskertkish - «Avesta». Búl zoroastrizm diny uaghyzynyng jinaghy - Orta Aziya, Aughanstan, Iran, Azerbayjan,  Qazaqstan halyqtaryna ortaq múra. Ýndistandaghy  parsylar kýni býginge deyin diny uaghyz retinde paydalanyp kele jatyr. Qoljazba jiyrma bir kitaptan túrady, múnyng bizge tórtten bir bóligi ghana jetti, eki kóshirme núsqasy saqtalghan (60 bet). 

       Qazirgi ghalymdardyng kópshiligi «Avestany» b.z.d. 1-myng jyldyqtyng 1-shi jartysynda Orta Aziyada ne Soltýstik-Batys Aughanstan men Soltýstik-Shyghys Irangha kórshi aimaqtardyng birinde payda boldy dep esepteydi». Búl pikirge toqtala kelip, ótken ghasyrdyng 40-jyldarynda S.P.Tolstov «Avestanyn» payda bolghan jeri Ortalyq Aziya, anyghyraq aitqanda Horezmde dýniyege kelgen degen pikir aitqan. Búl ghalymnyng ghylymy tújyrymynyng dúrys ekenin, keyingi jyldarda Ortalyq Aziyadan derekter dәleldeydi.

       Qazaqstan arheologtary keng kólemde obalardy (qorghandardy) zerttep «Avestada» jazylghan sol kezding salty boyynsha jerlengen adamdardyng qanqalary, qosa jerlengen marqúmnyng dýniyeleri tabyldy. Sol kezding qonystaryn qazghanda qoladan, temirden, qysh búiymdargha basylghan svastika tanbasy bar jәdigerler tabyluda. Soghan qaraghanda, ertedegi týrikterding abalary osy ariyster boluy mýmkin» dep joramal jasaydy (Alash jornaly №1 (22), 2009).

       «Horezm» Qazaq dalasynyng bir púshpaghy Manghystaudan bastau alady.  Ejelgi Qazaqtar Horezmdi Qarazym dep ataghan. Qazirgi Týrikpen jerindegi ejelgi patshalyq Horezm dep atalsa, Manqystauda Qarazym degen jer men osy attas atty kóne әulie (qorym) bar. Jer betindegi barlyq Qaralardyng tegi Manghystaudaghy Týpqaraghannan (Qaraghantýpten, Qaralardyng týbinen) bastau alady. Sol Qaralardyng bәrining atalary Qaraman Atanyng molasy da osy Manghystauda. Búl qorym Manqystaudaghy eng ejelgi qorymdardyng qataryna jatady.

 

       «Tarih ghylymy belgili bir mәseleni zertteudi, ol aldymen, derekter jinaudan bastaydy. Derekter tarihy bolmysty shyndyq túrghysynan oqyp-ýirenuge baghyt beredi. Ejelgi Qazaqstan tarihy jóninde jazbasha derektemeler kóne parsy, kóne grek, latyn, qytay tilderinde bizge kelip jetti. Búl jazbasha derektemeler mazmúny men sipaty jaghynan san aluan.

        Basty derektemelerding biri Zoroastrizmning kiyeli «Avesta»1 degen kitap atauymen belgili. Ahura Mazda Qúdayyna arnalghan «Avesta» jyrlarynyng avtory Zaratushtra («Kәri týieshi» degen maghyna beredi) delinedi. Zaratushtra Kaspiy tenizining shyghys-soltýstigin qonystanghan ariy taypasynyng Spitama ruynan shyqqan.

        Shamamen alghanda, adamzat  tarihyndaghy túnghysh payghambar, abyz Zaratushtra, bizding zamanymyzgha deyin IX ghasyrda ómir sýrdi. Tabighy darynynyng arqasynda ariylerding batyr úldary jayly jyrlap, otyz jasynda jana dindi oilap tabady. Qazaqstan, Ortalyq Aziya, Iran, Ázirbayjan, Aughanstan jerinde taralghan Zaratushtra ilimining qasiyetti jazbalar jinaghy bizding zamanymyzgha deyin III ghasyrynda hatqa týsken 21 kitaptan túrady. «Avestanyn» saqtalghan bóliginde Qúday atyna aitylatyn әnúrandar (gimnder) bar.

        Basynda aigha, kýnge, otqa, sugha tabynatyn ariyler onyng diny uaghyzdaryn qabylday qoymady. Ásirese turlar qatty qarsylyq kórsetken. Zaratushtra basqa jaqtargha qonys audaryp, óz ilimin kórshi elderge taratady. Osylaysha zoroastrizm dini dýniyege keldi. Zaratushtra uaghyzdarynyng Qazaqstannyng ejelgi túrghyndarynyng tarihyn, mәdeniyetin tanyp bilude manyzy zor. Onda shyghys irandyq kóshpeli taypalar «turlar» degen jinaq ataumen beriledi. Sonymen qatar «Avestada» «sayrimder», «dahtar» degen taypalar turaly da aitylady.

        Turlar (Týrikter, Túrandyqtar M.Q.) men ariyler (Arystar M.Q.)) arasyndaghy shym-shytyryq oqighalar Ámudariya men Syrdariya, Kaspiy men Aral, Edil men Kama ónirlerinde órbiydi. Búl «әnúrandaghy» keyipkerler donghalaqty arbalargha mingen. Olardyng qarulary — sadaq pen jebe, nayza, aibalta, kәsibi — mal ósiru (ógiz, jylqy jәne týie), tamaghy — et pen sýt, Qúdaygha qúrbandyqqa shalugha jylqy, siyr, qoy әkeletindigi bayandalghan.

        «Avestadaghy» Qúday әnúrandary Ortalyq Aziya men onyng soltýstiginde japsarlas jatqan Qazaqstannyng baqtashy-eginshi taypalarynyng ruhany ómiri turaly qúndy material beredi. Ariylerding Qúdaygha qúrbandyq shalyp, onyng atyna madaqtau aitatyn jerleri arheologiyalyq derektermen de rastalyp otyr» (Kóne parsy derekteri. «Ejelgi Qazaqstan tarihy jazba derekterde»).

 

       «Kónening kónesi, bizding zamanymyzdan búrynghy ekinshi myng jyldyqpen birinshi myng jyldyq arasynda dýniyege kelgen  payghambar Zaratushtra negizin qalaghan zoroastrizm dinining qasiyetti jazbasy – Avesta. Búl  Avesta tilinde jazylghan qasiyetti kitapty - ósiyet jyrdy qolgha alghanda, ziyaly adamzat tamaghyn jerge qoyady. Olay etpeyinshe, bizding jyl qayyrumyzdan myng jyl búryn adam balasyn jaqsylyqqa, qayyrymdylyqqa baulyghan    bolyp keledi. Auyzsha taraghan degenim: kóne irandyqtar jazuy shaytan Anhra-Mannyng isi, onymen qasiyetti sózdi qorlaugha bolmaydy dep, Avesta jyryn qazaqtyng batyrlar  jyry siyaqty, jattap aityp, atadan balagha qaldyryp kelgen. Osynyng ózi týrki tilinde ghana saqtalghandyqtan, sol Zaratushtramyzda Saq túqymy bizding arghy tegimiz emes pe, degen oy tuyndaydy. Sol uaghyz-ósiyet sóz myng jyl ótkennen keyin ghana hatqa týsken.

       Irandyqtar zaratushtra sózining tórkinin izdep, Avestadaghy mal-jan, jer-su, el ataularyn tergey kele, «Atan týie» nemese «Kimning nary qonsyz» degen balama izdeydi. Men aitar edim: Avesta - Ábes emes pe? Týrki elderine әbestik – jatty jatyrqau, tәrbiyening әbestigi degen úghym bar ghoy, yaghny oghash, ersi, óreskel ister  -   Avestada tergegen attar, tabu sózder barshylyq. Tarihshylar Zaratushtrany Iran halqynyng shyghys aimaghyn mekendegen deydi, olay bolsa, onyng shyghysymen týrki halyqtary shektespey me?» dep oi  tolghaydy B.Q.Albani. (176 bet).

 

       Óte dúrys pikir! Búl jazbany bizdiki dep tómendegidey sebeptermen batyl aita alamyz:

 

       - Birinshiden, osy derekterdi jersindirer bolsaq: «Zaratushtra Kaspiy tenizining shyghys-soltýstigin qonystanghan ariy taypasynyng Spitama ruynan shyqqan» delinedi. Kaspiyding shyghys-soltýstigi Qas by men Aral tenizderi aralyghyn alyp jatqan úlanghayyr aimaq, bastauy  býgingi Manghystau ólkesi.  Ariy taypasy dep qazaqtyng ýsh arysy aitylady. Ejelgi Spitama ruynyng býgingi úrpaqtaryn bilu ýshin, eshqashan janylysyp kórmegen sóz týbirin kómekke shaqyramyz. Taptyq pa? Biz búl ataudan býgingi qazaqtyng qarashanyraghy (kenjesi) Bekarystan taraytyn Jetirudyng qúramyndaghy Tama atamyzdyng esimin (ruynyng atauyn) kóremiz.

        Týsinikteme: Tamalardyng negizgi jeri Aqtóbe, Oral oblystary, Resey Federasiyasynyng Orynbor oblysy. Jezqazghan oblysynyng Janaarqa audanynda jәne Jambyl oblysynyng Sarysu audanynda, sonday-aq Ontýstik Qazaqstannyng Sozaq audanynda tamalar shoghyrlana ornalasqan.

        Búlar jayly mәlimetti Rashid Ad Dinning Múnal (monghol) taypalarynyng ishindegi Eniysey qyrghyzdary arasyn mekendegen Tama (tuma, tumete) bar degeninen kóremiz. Tuma (Tama) qazirgi qyrghyzdarda da, naymandar arasynda da bar. Qyrghyzdyng saru taypasy arasynda ahynay (aqynay) ruy bar, onyng tegi qazaqtardan shyqqan delinedi. Qazaqtyng tama ruynda da ahynay bólimshesi bar.

       Tama ruynda Esengeldi, Jabal jәne Jógi degen ýsh tarmaq bar. Rulyq tanba belgisi: Qos әlip, yaghny qypshaqtardyng tanbasymen birdey. Tama ruy ertedegi qypshaqtardyng ejelgi jerinde, yaghny Ontýstik Oralda, Jayyq jәne Tobyl ózenderining jogharghy aghysyn mekendep keledi.

       HÝ-HÝ1 ghasyrlarda batyr Shora bastaghan tama taypasy Deshti-Qypshaqta, Qazan handyghynyn, Noghay ordasynyng sayasy ómirinde zor rol atqardy. Qazan qalasyn (qazirgi Tatarstan) orys basqynshylarynan qorghauda jan ayamay shayqasty.  «Shora batyr» jyry el arasyna keng taraghan.  Osynyng bәri tamalardyng qypshaqtarmen etnikalyq jaghynan tuys ekenin kórsetedi. Tama ruynyng úrany «Qarabura». Qarabura Áz әuliyeni kýni keshege deyin býkil músylman balasynyng arasynda bilmegen jan bolmaghan. Týieli auyl, Qarabura, Qaratýie-Manata, Burabay (Borovoe) bәri bir qaynardan. Qazirgi qazaqtyng Úly Jýzi, Agha arysynda Týie degen ataudyng «avtorlyq» qúqyghy jatyr. Týiening sóz týbiri (óz týbi) Ýy (Ýisin) bolatyny osydan.

 

       -  Ariy taypasy (Arystar) – qazirgi Arystardyng atasy qazaqtyng ýsh arysy (Aqarys, Janarys, Bekarys), Segiz arys Aday (Tәzike, Qosay, Qúnanorys (Rysqúl), Aqpan, Balyqshy (Shybyntay), Búzau, Tobysh, Múnal), Arap (Ar apa), Parsy t.t.. Qazaq dalasynyng ontýstigindegi Arys, Qazaqtyng Qap tauy (Kapqaz) syrty elindegi Araks, Ardon  ózenderi atauy t.t. yaghny sóz týbirinde (óz týbinde) «Ar» degen sózi bar elder men toponomikalyq ataulardyng bәri solardan qalghan. Qaraman Ata esimi týbirining de Ar bolatyny osydan.

 

       -  Turlar – býgingi Týrik atalghan halyqtardyng atasy. Manghystauda solardan qalghan Túr, Túran, Bel-Túran (naghyz Túran) atty toponomikalyq ataular saqtalghan.  Búl ataular Týrik elining shyqqan tegin dәldep, aiqyndap kórsetip túr. Týrikting tolyq maghnasy Túr jigi, yaghny Túr ruy degen maghyna beredi. Aq Ketik – Aq Kete jigi (ruy), Bórik - Bóri jigi (ruy), Bórjigin – Bóri jigining (ruynyn) balasy t.t. bolyp kete beredi. Áygili Shynghys qaghan ruynyng Bórjigin dep atalyp jýrgenining syry. Manghystauda osy attas mikrotoponim kýni býginde de bar.

 

       -  Sayrim – búl taypadan Manghystauda Sayqúdyq, Sayqúi, Sayyn, Sayótes, Saytanghara atty mikrotoponimder bar. Ontýstik Qazaq jerindegi «Sayramda bar sansyz bap» delinetin Sayram qalasy da solardan qalghan.

           Say-rim degenimizdegi ekinshi buynda túrghan Rimnen, Rim imperiyasynyng negizin kimderding qalaghanyn aiqyn kóre alamyz. Qara: (21.04.2016 jyly «Novaya istoriya: Rim osnovaly kazahiy»  «Karavan» (http://www.caravan.kz/news/novaya-istoriya-rim-osnovali-kazakhi-365506/), «GOMER – ADAES, A RIMSKUI IMPERII OSNOVALY KAZAHIY» «7 nust. Kz»).

 

       -  Dahtar (Day-dahtar) – býgingi Manghystaulyq Qaz Adaylardyng arghy atalary ejelgi jazbalar da osylay atalghan. Daydan – Adaydy, Dahtan – Aqpandardy (Saqtardy) aiqyn kóre alamyz. Eske ústayyq! Atam Qazaqtyng sóz jasau qaghidasynda sóz týbiri, yaghny óz týbi eshqashan janylysyp kórgen emes.

 

       -  Shumerlerding ómir salty, kәsibi, qaru-jaraghynda, dini men diny ghúryptarynda, tilinde qazaqtardan esh qanday aiyrmashylyqtary joq.

 

       - «Avesta» jyry qazaqtyng Batyrlar jyry, shejire, ósiyet, tolghaulary siyaqty jatqa aitylyp, úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kelgen. Qazaqtan ózge el shejire-tarihty jyrmen jazbaydy.

 

       - Jyrdaghy ataular qazaq tiline tәn.  Mysaly: myna bir derekke, Úranyng ýshinshi әuletine, yaghny Shumer men Akkad (b.z.b. 2112-1997) patshalarynyng esimderin oqyp kóreyik: Ur-Nam-mu, Shuligi, Bursuen, Shu-Suen, Ibbiy-Suen. Osyndaghy patshalar esimin býgingi qazaq elindegi Suan taypasynyng atauymen-Býr Suan, Shu Suan, Ibn-Suan dep oqyp, odan ary qaray Dududy-Dýlu-Dulat, Yarlaghandy-Jarlaghan, Ur-Babany-Úr Baba, Urukty-Úryq, Urngardy-Úrynghar, Shu-Suendy-Shu Suan, Agumdy-Aghym, Burna-Burashty - Bura  Borash, Kadamshan Ellilidi-Qaz adam eli, Abad-shum-edindi-Adad Shu eli, Zababa-shum-iddindi-Zababa shu eli, Núr-Adadty-Núr Adad dep oqysaq shyndyqtan alshaq kete qoymaspyz. Odanda basqa, Qara – Asaba ruynan shyqqan Túran jauyngeri,  Qarapandar – Zoroastra dinining dúshpandary. Arvataspa  (Arbataspa) – Vistaspanyng әkesi, Zaratushtrany qorghaushy, qazaqta osyghan úqsas Qazaraspa, espe, tereng espe (qúdyq, Manghystauda) degen sózder bar. Jamaspa – Vishtaspa patshanyng kenesshisi. Kersaspa – Iran batyry. Varna – el, Bolgariyada Varna qalasy bar, qazirgi Odessanyng atauy da búryn Varna dep atalghan, búl sózding qazaqshasy arna-say degendi bildiredi, Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy ýlken su qoymasy Arnasay dep atalady. Asha – shyndyq (kýni býginde de búl sóz taza shyndyq degen maghynada qoldanylady. Ar-Tiy  -  tәrtip, shyndyq, әdilettilik, búl sózding týbiri arsyzdyqty tyi. Ashy – taghdyr (jany ashidy, jany ashymaydy). Ashu – yza (ashulanu, yzalanu). Atvid – Trattaonyng atasynyng esimi, «Shahnamada» - Atbiyn, qazaqshasy – Atbi. Vara – Asaban ruynan shyqqan jauynger, Varanyng týbiri ar (aryn qorghaushylar), al As – Alshynnyng laqap aty emes pe? Sahnavaq – Yimanyng qaryndasynyng esimi, qazaqshasy – Saqypauaq. Soghdy, Soghdiana – Zaravshan ózenining tómengi aghysyndaghy aimaq. Hara – anyzdaghy tau silemi, jerdi qorshap jatady, búl sózding de týbiri Ar, demek qorshap-qorghau desek, ekeui de bir maghynada bolyp shyghady. Al, onyng qazaq jerine, onyng ishinde Manqystaugha qatysty toponomikalyq aighaqtamasy  Manqystaudyng jәne Syr ónirining Qaratau atty tauy.  Arty osylay jalghasyp kete beredi.

 

    -  «Avestada» Besqonaq jayly derekter bar. Múny «Avestanyn» jazylu tegi ejelgi Qazaq dalasynda ekendigining búltartpas aighaghy deuge әbden bolady. Atalalarymyzdan qalghan sózde «Besqonaq degenimiz ótken jyldyng jana jylgha qonaq bes kýni» - delinedi.

 

    -   Qazaqtyng aptalyq kýn sanauy da «Avesta» da jazylghan. Onda «sәrsenbining sәtine», «sәtti kýn» degen úghymdar kezdesedi.

 

    -  Olar ózderin «Qarabastylar» dep ataghan. Manghystauda Qaraqan, Qaraqangha, Qaraghantýp (Qaraghan týbek, Týpqaraghan),  Qaraman, Qaratau, Qarasu, Qarajal,  Qaraaghashty, Qarabas (Qaramandybas) atty әuliye-qorymdar men jer, su, tau ataulary  kýni býginde de bar. Jergilikti halyqtyng (Adaylardyn) sózinde osy qorymdardyng eng ejelgisi Qaraman Ata delinedi. Olardyng ózderin Qarabastylar dep ataulary, shyqqan tegimiz Manghystau degeni.

 

    -  «Avesta sózining tórkini, maghynasy ghylymda anyqtalmaghan. Keybir ghalymdar «madaqtau» nemese «ósiyet» dep ataydy. Al, Iran zertteushileri «Kәri atan sózinen shyqqan» desedi. Avestada sonday sóz tirkesteri bar» degenge kelsek, búl ataular, búl sózding negizgi maghynasy emes. Onyng dәl maghynasy B.Q.Albany aitqanday «Ábestik jasama, teris pighyldan ada bol», nemese «Ádep saqtau»  bolyp tabylady.

 

   -  Al, «kәri atangha» kelsek, ol da Avestanyng qazirgi qazaqtardyng ata-babalarynyn  arasynda dýniyege kelgenine kepildik bere alady. Sebebi, tórt týlik maldy qolgha ýiretkenderding qazaq ekendigine eshkim de daulaspaydy (Týiening piri (atasy) Oisyl Qara, jylqy - Qambar ata, qoy - Shopan ata, siyr - Zengi baba, eshki - Seksek ata, egin men shyghyrdyng atasy Áli Shynar). 

       Endi osylardyng ýstine ejelgi bir zamandarda Qas by (Kaspiy) tenizining Ábes-kýn dep atalghanyn, Manghystaudyng Beyneu audany jerinde bir alqaptyng Atan (Jangeldinnen ontýstik-shyghysta 31 km) dep kýni býginde de atalatynyn,  olardan da basqa kәri Manghystaudaghy Qaratýie -Manata, Týiesu, Týiebatqan, Týiemoyyn, Ýlek, Qaraýlek atty jer-cu ataularyn qosynyz.

 

   -   Búl jyrdyng bastapqy týp núsqasy býgingi biz sóilep jýrgen, qazaqtyng Ana tilinde jyrlanyp, osy tilde jazylghan. Otany býgingi Qazaq dalasy, dәlirek aitsaq osy Úly Dalanyng bir púshpaghy Manghystau. Jyrdy meniki dep «menshiktep» otyrghan irandyqtardyng ony týsinbey jýrgen sebebi osy.

 

   -  Al, qazaq «ghalymdarynyn» osy kezge deyin búl jyrdy  týsinbey, bizdiki dep menshiktey almay jýrgenderine kelsek, búl endi olardyng qazaqtyng Ana tilinin, býkil әlem elderi tilderining anasy ekendigin zerdeley  almay  jýrgeninen, dep batyl tújyrym jasay alamyz. Búl Bizding Ana tilimizding qúdiretin tanugha shamalarymyz jetpey, ózge (orys, arap, parsy, aghylshyn) tilderge tabynghandyghymyzdyng saldary.

 

   -  Irandyqtar men Ýndilikterding búl jyrdy jәne onyng keyipkerlerin meniki (mening atam) degeni, olardyng óz shyqqan tekterining Qazaq ekendigin moyyndaghandary.

 

   -  «Avestada» jazylghan salt boyynsha jerlengen adamdar qabiri Manghystau oblysy, Manghystau audany jerindegi Taushyq kentine jaqyn, teniz jaghasynda ornalasqan  Shaqpaq ata qorymynda kýni býginge deyin saqtalghan.

 

   -  Olardyng ústanghan dinderi de ejelgi qazaqtardyng dinderimen birdey.  Islamgha deyin qazaqtarda Tәnirge tabynghan bolatyn. Olardyng jazbalarynda aitylatyn «svastika (kires)» tanbasy, Manghystaudaghy ejelgi qorymdarda: әsirese Qaraman ata, Shopan Ata, Qúsym Ata qorymdarynda bar. Shaqpaq ata meshiti kres beynesinde salynghan. Shenber ishine salynghan kres beyneli alyp qúrylystar Manghystauda kóptep kezdesedi. Qazaqtyng kiyiz ýiining shanyraghy da osy tanbanyng keskinin beredi emes pe?

 

   -  «Avestanyn» bizding ata-babalarymyzdyng arasynda dýniyege kelgenining basty dәleli, búndaghy bas qúday Ahura-Mazdanyng esimi Mazda dep atalady. Al, Mazdanyng sóz týbiri býkil qazaqtyng týp atasy «Az», «Áz әuliye» atamyzdyng esimi emes pe?  Demek, Mazda qysqartylghan sóz. Búl sózding qúramy, Man, Az, Ad, yaghny Man Áz Ata. Óitpegende she? Býkil adamzat óz tirshiliginin, óz mәdeniyetining bastauyn Manqystaudan, yaghny ejelgi MAD (Ma Aday) patshalyghynan alady emes pe?! Manqystaudyng qara oiynan qyrgha (Ýstirtke) kóteriler jerde Man Ata, qyrdyng ýstinde Áz әuliyening molasy kýni býginde de bar. 

 

    -   Býgingi Iran tarihy óz tekterining MAD, yaghny Man Aday patshalyghynan taraytynyn kәmil moyyndaydy. Mening búl tújyrymyma tarih ghylymdarynyng doktory, Tegerandaghy Shәhid Beheshte atyndaghy uniyversiytetting professory Riza Shabaniyding «Iran tarihy» atty kitaby tolyq kuәlik ete alady (Almaty: «Zerde» baspasy, 2002 jyl).

 

    -  Key derekterde Avesta «Saksanid Avestasy» dep te atalady. Avestanyng Saqtardiki, yaghny Qaz Saqtardiki ekenin osy sózding ózinen-aq anyq angharugha bolsa kerek-ti.

 

    -  Al «Ahura» dep jýrgenderi bizding aqyrghy (songhy) degen sózimiz. Mysaly, biz kýni býginde de Múhammed payghambardy aqyrghy payghambar dep ataymyz. Sol siyaqty, kezinde Áz әulie atamyzdy da Aqyrghy qúday dep ataghan. Ejelgi qazaqtar arasynda, tipti kýni býginde de «atamzaman jәne aqyrzaman» degen sózder qoldanysta jýr.

 

    -  Zaratushtrany ol kezenderde de, tipti kýni býginde de qazaqtyng sózdik qoryndaghy Qúdaydyn, Tәnirding balama esimi retinde qoldanylatyn Jaratushy dep týsinsek, shyndyghy osy bolar. Búnday sóz «Avestanyn» jyr joldarynda bar:

           «Jaratushymyn – Jarylqaushymyn,

           Qorghaushymyn, Bәrin bilushimin.

           Mening atym – Bәrin jongshy,

           Mening atym – Bәrin jaratushy.

           Danalardyng danasymyn,

           Qúdirettining Qúdirettisi mening atym» (Avesta. Shamamen 3,5 myng jyl búryn jazylghan) (S.Elubay «Qiyamet – Qayym ghasyry» 2 bet).

          Zaratushtra men Jaratushynyng «aratush» degen sóz týbirleri de osyny aityp túrghan joq pa? Al, «J» men «Z» dybysynyng qazaqtyng keybir sózderining ózge tildermen ataluynda osylay auysyp aityluy  tabighy jaghday. Búnday auysyp qoldanu óz tilimizde de kezdesedi. Mysaly, Áj ben Áz, Tәj ben Tәz, Tәjik pen Tәzike,  Jebe men Zebe, Jebedey men Zebedey.  Sóz týbiri (óz týbi) janylyspaydy.

 

    -  Al, Anhra Man perige kelsek, búl jerde Anhra Man jaghymsyz keyipker retinde kórinedi. An – tiri jan, pende. Eng alghashqy adamdar. An men Annyng maghynalary bir-birine jaqyn. Adamdardyng «kisi kiyik» atanghan kezeni. Ekinshi maghynasy An – Ana (әiel). Áriyne solay, peri әiel bolmay, er adam bolushy ma edi? Al, Mannyng atyn Manqystau (Mandardyng qystauy) kýni býginde de ústap otyrghan joq pa?

 

    -   «Avestanyn» - Ábespe degen sózden shyqqanyna qazirgi Kaspiy tenizining sol kezderi «Ábeskýn tenizi»  dep atalghany tolyqtay dәlel bola alady. Býgingi Bashqúrt elinde Asha, Arti, Shuchie qalalary bolsa, jogharyda kórsetkenimdey Qazaq dalasynda da Shu ózeni men Kókshetauda Shuchie qalasy bar.         

        Zaratushtra -  Irannyng Shyghysyndaghy kóshpendi elding úrpaghy әri onyng dinin qabyldaghan Shyghys Irannyng patshasy Kaviy-Vishtaspy;  ghalymdar búl aimaqty býgingi Aughanstan men Orta Aziya jeri dep sanaydy.

         Zaratushtra – dýniyege kelgende, kýlip tughan bala. Múnday oqigha adamzat tarihynda bolmaghan. El auzyndaghy anyzgha qaraghanda, ol 77 jasynda namaz oqyp otyryp, onyng dinine qarsy bolghan adamnyng qolynan qaza tabady.

        Saksanid (Saq) Avestasy jiyrma bir kitaptan qúralyp, «nask» atalypty, sonyng bizge bir kitaby, al sol zamanda jazylghan avestalyq ósiyetting tórtten bir bóligi ghana jetip otyr.

         Bizding jyl sanauymyzdyng jetinshi, segizinshi ghasyrlarynda Iran men Orta Aziyada  islam dini qabyldanyp, Zaratushtranyng ornyn basty. Búl dinge tabynushylar qughyngha úshyrap, Ýndistangha jer audy, osy zamanda ol dindi ústaytyndar Ibra atalady. Biz búl ataudan Ibrahim (Ybyrayym) payghambardyng esimin kóremiz. Ybyrayym Atamyz jayly derekter Manghystaudyng shejire-dastandarynda kóptep saqtalghan.  

         Búl jaghday Cýgir jyrau Begendikúlynyng (894-1974) «Shejire jyr» dastanynda bylaysha suretteledi:

              «Ybyrayym, Kenghan eki auyl

              Aljasyp dinge talasqan,                               

              Kenghannyng bir әuleti

              Ishe bergen araq-sharaptan.

              Ybyrayymnyng әuleti              

              Kelemesin qayyryp

              Aqan taudyng etegi (Aq tau, Aq Man tauynyng M.Q.)

              Arapa bizge bolsyn dep (Ardyng apasy (anasy) bolsyn dep M.Q.)

              Alty taqta araptan (Qazirgi Arap júrty (Arabiya) M.Q.)

              Áji baryp dәm tatty

              Áji bilimdi búlaqtan.

             On segiz myng ghalamdy

             Sonda Sýleymenge súratqan.

             Músylman, kәpir birigip

             Aralasyp jýrgende

             Qúlshylyq ýshin Qúdaygha

             Múhambetke ýmbet bolghanda

             Bir dindegi halyqpyz,

             Atamyz Ánes sahaba,

             Músylmannyng balasy

             Jýz jiyrma bes tanbaly

             Osy otyrghan kópshilik

             Sol Ánesting aumaghy («Jyr dariya», 448-449 better). Qasiyetti Qúranda Ybyrayym atamyzdyng esimi Ibrahim dep beriledi.  «Negizinen Allah Adam men Núhty jәne Ibrahim men Imrannyng júraghatyn әlemderge ardaqty qyldy» (3.Aly Imran-33). Araq-sharap ishe beretin auyldyng úrpaqtary da (Evropalyqtar) әlige deyin araq ishulerin qoya almay keledi. Qaz Aday shejiresinde Bekarystyng eki balasy bar, ýlkeni Alshyn, kishisi Kenshin deushi edi ghoy. Kenghan, Kenshin bәri bir auyl. Olardyng da shyqqan jeri Manghystau, ol býgingi Kendirli shyghanaghy atauymen saqtalghan. Bәrining «Ken» degen bir týbirden bolatyny osydan. En, Ken, Kendirli, Kentau, Kenish, Kenshi, En, En dala, Ken, Keng dala  t.t. olardyng avtorlyq qúqy.

          Bizding babalarymyzdyng Jetiqaraqshyny Temirqazyqqa baylap qoyghany siyaqty, Ahura Mazda jeteuding birligin, yaghny adam, mal, ot, jer, aspan, su, ósimdik birligin saqtaudy uaghyzdaydy. Múnyn  alghashqy kezeni – «Jaralu», yaghny payda bolu. Ahura-Mazda dýniyeni jaratqanda, Anhra-Man peri býldiredi. Sonyng kesirinen ekinshi kezeng – qospa payda bolady. Búl – qazirgi biz ghúmyr keship jatqan dýniye, yaghny qayyrymdylyq pen jauyzdyqtyng aralasuy. Al adam balasy qayyrymdylyqty jaqtap, jauyzdyqpen kýresu kerek, ol ýshin Ahura Mazdagha tabynu qajet. Búl jerde ózdering kórip otyrghanday, Aqyrghy Man Áz ata (Ahura Mazda) atalyq tekti bildirse, Anhra Man peri analyq tekti bildiredi.  Býgingi qazaqtar (aziyalyqtar) Man Áz atanyng úrpaqtary bolsa, Amerika, Angliya, Fransiya, Evropalyqtar (Ev, Eva, deva, devushka,  Evangeliye, evgenika, Evrey) ózderin analyq tekten taratady.

         Ýshinshi kezende  - «bólinu» payda bolyp, aqyry, dýnie janarady, qayyra qalpyna keledi, búghan Zaratushtranyng úrpaqtary birinen song biri yqpal jasaydy.

         Aqyry, әr pende әdil sottyng aldynan ótetinin, dýnie salghannan son, júmaq pen tozaqta saraptalatynyn, ghúmyrlyq dýniyede qayyra birlesip, ruh pen tәn qayta tirshilik qúratyny aitylady. Zaratushtranyng búl oiy basqa diny adamdargha yqpal etti. Zaratushtra iliminde әr adamnyng sottan aqtaluy – onyng oiyna, sózine, isine baylanysty. Osy jaghdayda Mýnkir-Nәnkir aldynda adam óz ruhy ýshin ghana emes, býkil dýnie - әlem ýshin jauap beredi. Odan ýlgi alghan keyingi dinderding artyqshylyghy da sonda.

        Keyingi kezderde orys tilinde jazatyn týrki tildes halyqtardyng ókilderi orys tarihynyng jalghandyghyn, alty jýz jyl jalghan jazylghanyn, Vizantiyada qúrylghan hristian dini, onyng kresi, shirkeude salynghan payghambar beyneleri týrki túqymy ekenin jii aita bastady. Sol hristian dinining negizi osy Avestadan alynyp, búl din bizding ata-babalarymyzdyng arasynda dúniyege kelgen bolyp shyghady.

         Sol Zaratushtranyn  dinin grekter óz úghymyna jaqyndatyp, Zoroastra atauynda da ýlken mәn bar. Sebebi, Zaratushtra uaghyzy hristiandyq  dinge eki taraptan yqpal jasady. Birinshiden, ol Zaratushtranyng oiyn   múragerlik etti, ekinshiden Zoroastrizmnyng tikeley yqpaly alghashqy hristiandyqtyng balghyn shaghynda әser etken edi. Iudeylikterding Zaratushtra jolyna týsui – olardyng Kir patsha Vavilon tútqynynan bosaghan shaqta,  yaghny b.z. búrynghy besinshi ghasyr bolatyn. Sol zamanda Zaratushtra jolyna týskenderdi «farsyshyldar» dep ataghan. Zara men Zoronyng ekeui de bir qaynardan, sebebi, adamzattyng alghashqy damu kezeninde, qazirgi bizding Ar degen úghymymyzdaghy (iman, atameken, otbasy) Arymyzdyng syrty or qazylyp  qorghalghan. Al, farsyshyldardy arystar, yaghny aryn «kózining qarashyghynday» qorghaytyn arly úldar degenimiz dúrys. Qazaqtyng ýsh arysy (Aq arys, Jan arys, Bek arys) jәne Qaz Adaydyng segiz nemeresining segiz arys Aday dep ataluy osynyng aiday  aighaghy.

        Zaratushtra (Zoroastra) atamyzdyng aty bizge býgingi kýnge Ashtarhan, Astrahan, Astrabad bolyp jetti. «Úzyn boyly, aryq, sýiekti qúldy Astrabadqa jaqyn jerdegi jol boyynda tatarlar ústaydy» (V.G.Yan «Chingiyz-han» Nukus. 1975. 262 bet).  Qazaqtyng әigili hany Áz Jәnibekting Astrahan qalasyn salyp, ony ózine astana etip aluynyng basty sebebi de osy bolatyn.

        Sonymen, bizding jyl qayyrumyzdan búryn jasaghan Saq babalarymyzdyng kóne jazuda ataluyn, býginge deyin týrki tildes halyqtarda saqtalyp otyrghanyn, olardyng elinde Zaratushtra esimdi payghambar shyghyp, «Ábespe» atty qasiyetti kitap qaldyryp, adamzattyng alghashqy dinining irgesin qalaghanyna kózimiz jetti-au deymin.

 

        «Shumerding izine týsken-taghy da arheolog emes, fransuz elshisi Ernest de Sarzek degen adam. Ol 1877 jyly Ontýstik Qosózenning bir tóbesin qazghanda, bazalittyq, yaghny janartaudyng tasynan jasalghan mýsin tapty. Basynda milyghyna týsire, qúlaghyn jauyp kiygen qazaq bórki, kózi «tostaghanday», qyr múryn, qolyn qusyryp, tizesine synaly jazulardy jayyp salyp, jalang ayaq otyr. Jazudy oqyp qaraghanda, búl beyne-bizding jyl qayyruymyzdan 23-24 ghasyr búrynghy Lagasha qalasyndaghy shumer patshasy Gude beynesi eken, qazir Parijde saqtaluda.

       ...Bizding zamanymyzdyng jiyrmasynshy jyldary aghylshyn arheologi Leonar Vully shumer patshasy Shubadtyng tabyt mýsinin tabady. Patshayymdy saltanatty jasalghan bas kiyimi – tәjimen, altyn alqasymen, eki kýnimen birge jerlepti. Bully Eli-Ubaydi tóbesin qazghanda, Uranyng túnghysh әuletining patshasy Mesanepadtyng úly Aannepadtyng esimi jazylghan aq ashutasqa qashalghan qalaqsha tanbaly tas tabylghan. Búl dýniyejýzilik topansudan keyingi ýshinshi әuletting tizimindegi patsha kórinedi (252 bet). 

      ...Seysem ata qorymy ornalasqan aimaqqa jaqyn jerdegi  «Ýshtaghan ónirindegi Jabaghyly Saz auylynan (Ýshtaghannan 30 km jerde) shyghysqa qaray 3-4 km jýrgende, túmsyghy batysqa qarap túrghan qúm jaldyng boyyndaghy kiyeli oryn, ol «Shashty Áziz» dep atalady, al odan 1,5 km jerdegi jalattyng ýstinde «Baba Týkti» әuliyening mekeni bar. ...Izdenister Baba Týkti Shashty Ázizding kýn tekti obraz ekendigin kórsetedi. Ol tipti baghzy payghambar -  Zaratushtranyng ózgeriske úshyraghan keypi de boluy mýmkin.

      ... Baba Týkti Shashty Ázizding kópke tanymal basqa bir ziraty Qarataudyng soltýstik-shyghys jaghynda, býgingi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Sholaqqorghan audanynyng jerinde ornalasqan, Qyzylkólding jaghasynda, búrynghy Qúmkent qalasynyng ontýstigine qaray  1 km jerde delinedi. Býgingi karta boyynsha qarastyrsaq, Baba Týktining molasy túrghan jer Jambyl oblysynyng Bayqadam kentinen shyghyp Sholaqqorghangha aparatyn asfalit joldyng boyy manynda. Osy bir esimdi eki әuliyening arasynda qanday baylanys boluy mýmkin degen saualgha 14 gh-da Týrkistan ónirinen Aral-Kaspiy ónirine sopy uaghyzshylary әkelgen «әuliyeler eksporty» boldy degen payymgha den qoyar bolsaq jauap berip kóruge bolady. Onda Baba Týkti Shashty Áziz әuliyesi Sozaq ónirinen kelgen «Baba Týkti Shashty Áziz» dәruishter tobynyng osy ólkege jibergen uaghyzshylarynan qalghan belgi de bolar, oljaghyn dәl aita qoidyng reti kele qoymas.

        Qazaq tanymyndaghy Baba Týkti Shashty Áziz Miftik sipatynda – eng songhy instansiya, mysaly Baybóri bala súrap әuliyelerding barlyghynda bolyp, Baba Týktige eng sonynan kelip týneydi, әulie onyng tilegin qabyl etedi. Óitkeni ol – Mitra, ol ómir beredi (Alpamys dýniyege keledi), ol esim beredi (Alpamystyng atyn qoyady), ol biylik beredi (Alpamys Jiydelibaysynnyng qojasy). Baba Týkti «Mitra» óz tegin úmytsa da qyzmetin úmytpaghan, Baba Týktining boyynda «kýn men shart tәnirinin» funksiyasynyng negizgileri saqtalghan, sonday-aq ol er adamdardyn, jauyngerlerdin, jolaushylardyng qamqorshysy, piri. Qazaq eposynda ol tek Alpamysqa ghana emes, Oraq batyr men Qobylandygha kómektesedi jәne olardyng dýniyege keluine sebepshi bolady.

       Baba Týkti jas kezinde Jylybúlaqqa (nemese Syrdariyagha) shomylyp jýrgen ýsh qyzdy kórgen desedi, olar su perisining qyzdary eken. Baba Týkti olardyng kiyimderin jasyryp qoyady, sóitip ýsh qyzdyng bireuin әieli bolugha kóndiredi. Qyz kýieuge shyghar aldynda ýsh shart qoyady; birinshi – ayaq kiyimin sheshken kezde qaramau, ekinshi – shashy men tyrnaghyna qaramau; ýshinshi – qoltyghyna qaramau, jigit bir kýni shartty búzady, qyz aqqugha ainalyp úshyp ketedi, artynan ishte qalghan balany әkelip tastap ketedi. Búl bala keyin Edige degen (Parpariya) atpen belgili bolghan. (S.Qondybay «Manghystau men Ýstirtting kiyeli oryndary» Almaty. 2000 37-41 better).

 

        Keliniz, endi osy Serikbol bauyrymyzdyng tújyrymdary men boljamdaryna qoldaghy derekterge say saraptama jasap kórelik:

     - Baba Týkti Shashty Áziz – atamyzdyng azan shaqyryp qoyghan aty emesi aiqyn. Búl keyin qoyylghan laqap esim dep tújyrymdaugha tolyqtay negiz bar.

 

     - Ýlkenderding aituynsha, shejire deregi Baba Týktini balasy, Shashty Ázizdi atasy deydi. Qay jaghynan alyp qaraghanda da: birinshiden óz atymen tegining qosylyp aityluy, ekinshiden ekeuine eki jerden toponomikalyq atau berilui, ýshinshiden Áz-iz esimindegi «iz» jalghaulyghynyng Áz atasynyng izin jalghastyrushy, balasy, úrpaghy degen maghyna beretindigi  búl tújyrymdy bizge taza shyndyq dep qabyldaugha mәjbýr etedi.

 

     - Baba – qazirgi sózdik qorymyzda «óte eski zamanda» degendi bildiredi. Bastauyn «qauym basynda» analar túrghan zamannan alady. Býgingi orys halqynyng әiel adamdy «baba» deytinderi sodan qalghan. Babanyng sóz týbiri (óz týbi) Aba (Apa). Afrikalyqtardyng da tegi osy. Arabtar men Ebreylerding de tegi osy. Olardyng atalarynyng aty Semiyt. Qazaq shejiresindegi atauy Jabal (Jebel) Aday shejiresi boyynsha Semit Búzaudan taraydy. Slavyan halyqtary degenimizdegi, búl ataudyng da ózderiniz kórip otyrghanday sóz týbiri (óz týbi) Av (ab, ap). Bәri analyq tekke jatady. Ejelgi qazaqtardyng «Ata-baba» dep ekeuin qosaqtap ataytyndarynyng syry osy. Qazir búlar bizde  Ata-Ana dep atalady.

 

     - Al, shyndyghynda Baba Týktini - Jabal Núq  dep týsinsek dúrysy osy bolar. Baba men Jabaldyn, Týkti men Núqtyng týbirles bolatyny tek qana osyny bildiredi. Ejelgi jazbalarda, Manghystaulyq aqyn-jyraulardyng dastandarynda Núq qauymynyng atauyn Jabal Núq dep ataghandary kezdesedi.

 

     - Ázizding sóz týbiri sirә býgingi Qazaq elining negizin qalaghan Áz atamyzdyng aty. Sonymen qatar Áz – asa bilimdi, danyshpan adam, al  Áziz sózi – janyna eng jaqyn, ayauly adam degen maghyna da qoldanylady. Býgingi sózdik qorymyzdaghy Áz Nauryz, Áz Týrik, Áz Jәnibek, Áz Zahir (Súltan Beybarys), Áz Tәukeler osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy. Búl esim olargha halyqtyng qoyghan laqap (madaq) esimi. Jogharyda kórsetilgen tegine Áz atasynyng esimi qosylghan úly túlghalar, Áz (qazaq) Atalaryna layyq boldy degen sóz. Jer betinde  qazaqtyng qaghanynan asqan lauazym bolmaghany siyaqty, búdan asqan «madaq ta» bolmaghan.

 

      -  Búl kýnderi býkil әlem qoldanatyn, Qazaqtyng ata-tegin atau, jazu qaghidasynda Atasynyng aty birinshi, óz aty ekinshi bolyp (mysaly, Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shapyrashty Nauryzbay, Eskeldi Sýgir, nemese Temir baba, Qangha baba t.t.) atalatynyn saralasaq, búl jerde Baba sózi birinshi bolyp atalyp túr. Biz búl ataudan:

           «Týrkistanda týmen bab,

           Sizderden medet tileymin.

           Sayramdaghy sansyz bab,

           Otyrardaghy otyz bap,

           Eng ýlkeni Arystan bab,

           Sizderden medet tileymin» dep, Qazaq baqsylarynyng jyrlarynda aitylatynday Baptardyng da tegining kimder ekenin aiqyn kóremiz.

 

     -  Baba Týkti Shashty Áziz búl jerde bas qúdaydyng beynesinde suretteledi. Basqa әuliyelerden tilegi oryndalmay, osy әuliyege kelip týnegende tilekteri qabyl bolady.  Búl jaghday Avestadaghy Ahura Mazdanyng (Aqyrghy Qúdaydyn) missiyasyna tolyqtay sәikes keledi.

 

     - Baba Týkti Shashty Áziz esimi qalay bolghan kýnde de Áz atamyzdyng atymen tikeley baylanysty. Eger biz Áz-iz sózinin  qúramyn saralasaq, Ázimiz - sirә Áz әulie atamyz, al izimiz - Áz atamyzdyng izimen jýrip, ony jalghastyrushy, Áz atamyzdyng úrpaghy degendi bildiredi.

 

    -  Búl jerde Baba Týkti Shashty Ázizding – Aqyrghy Qúdaymen sәikes kelmeytin jeri, onyng әkesining aty da Keremet Áziz delinetini. Demek, Baba Týkti Shashty Áziz - Áz atamyzdyng tikeley úrpaghy. Al Keremet Ázizdi - Áz atamyzdyng laqap aty deuge bolar. Sebebi, Keremet  - asa úly, asa erekshe, adam tandanarlyq, eng joghary degendi bildiredi.

 

     -  Baba Týkti Shashty Ázizding dýniyege kelgen, ómir sýrgen jeri (Syrdariyagha shomylady),  molasy da qazaq dalasynda Manghystau oblysy, Manghystau audany, Sazdy ónirinde.  Syr óniri (Núq atamyzdyng kemesi qalghan aimaq) men Saryarqa  Mandardyng jaz jaylauy bolsa, Manqystau Mandardyng qys qystauy.

         ... Adaydyng Ata mekeni

         «Kóldeneng jatqan Manghystau

         Qar jatpaytyn oy edi,

         Saryarqany jaz jaylap

         Qystygýni bolghanda

         Kýnde jiyn toy edi» (Zәkәriya Saghyndyqúly (1890-1930) «Jyr-dariya. Manghystaudyng aqyn jyraulary». Aqtau-1995 408 bet).

         «Salamat bolyng Saryarqa

         Manghystau tughan shanyraghym» (Sýgir Begendikúly (1894-1974) «Jyr-dariya» Manghystaudyng aqyn jyraulary». Aqtau-1995 425 bet).

         «Ruym Aday Alshynda

         Er Beket bolad úrany,

         Tyndaghangha nasihat

         Sóz bazaryn qúraly,

         Oiyl, Qiyl, Jem, Saghyz

         Saryarqany jaz jaylap,

         Manghystaudyng ýsh týbek

         Qysqy meken túraghy» (Úzaqbay jyrau Qazjanúly (1897-1973) «Jyr-dariya» Manghystaudyng aqyn jyraulary». Aqtau-1995. 528 bet).

 

       Sol Shumerlerding býgingi úrpaqtary qazirgi Qazaqtar ekendigining aiday aighaghy bizding býgingi sózdik qorymyzda atauy bir-aq dybystan túratyn «U» (syryn bilmegen adamgha ziyandy, bilgen jangha dәri retinde qoldanylatyn uly zat, qasqyr men itting úluy);  Eki dybystan túratyn, býkil ghalamnyng (tabighattyn) eng kóp mólsherin qúraytyn súiyqtyq ataulary Su, Bu, Shu, nemese osy sugha baylanysty  Ju, Juu; El men jerdi qorghaudaghy, ar men namystyng eng biyik simvoly Tu men Jalau,  Qalyn, óte kóp degen maghyna beretin  Nu (nu orman);  Sudaghy balyqty qarmaq nemese shanyshqymen bir-birlep ústaytynday emes, tonnalap ústaytyn Au, Qaratpa sózder Áu, Eu, Ou; Óte joghary jyldamdyqty bildiretin Zu; Ata-tegindi bildiretin Ru,  Qazdyng balamasy Qu (Qumandar); Ýsh dybystan túratyn Tau, Sau, Bau (bau-baqsha, jip), Quu, Buu, Juu, Tuu, Aru, Oru t.t; Alau, Atau, Súlu, Toru, Joru, Qoru, Qaru, Solu, Adgu, Adlu t.t;  Jalau, Tarau, Qarau, Qúrau, Qúday, Qúray (Qúrayysh) t.t. bolyp tabylady. Demek, eng alghash udy oilap tauyp, onyng dәmin tatyp, oghan u dep at qoyghandar, Adam ata úrpaqtarynyng ósip-ónip, Ata úrpaqtaryna, yaghny rugha bólinui, alghashqy rulyq tanbany jasap, yaghny runa jazbasyn dýniyege әkelgender, alghash tu kótergender, býtkil jer betindegi tirshilikting negizgi kózi su ekendigin tanyghandar, uaqyt óte kele bir-birinen alystap ketken rulardyng bastaryn biriktirip Qu, Quman dep ataghandar osylar. Endi osyghan Úr (Ur) men Úrandy (Uran) qosynyz. Sonda, bizderding býgingi sózdik qorymyzdaghy Úr, Úra, Úran degenimiz Shumerlerding alghashqy patshalarynyng esimderinen alynghan bolyp shyghady. Qúrannyng da sóz týbirining Úran bolatyny osy. Sóz týbiri (óz týbi) janylyspaydy.

 

        Endigi sózdi O.Suleymenovtyng «AZiYa» atty enbegine bereyik: «Shumerler jәne týrkiler. Baba týrkiler (prototurki) ejelgi Aldynghy Aziyanyng «sivilizasiya qazanynda qaynap» bolghan song bizding dәuirimizge deyingi birinshi mynjyldyq basynda semitterding qúqaylyghynan yghysyp, keybir shumerlik sózderdi ala ketip, eng songhy zamandargha deyin saqtap qalghan demekpiz. ...Dingir – Qúday. Dengiyr, tengiyr, tengriy... tәnir. ...Ekeuining maghynalary da birdey. ...Tilderding damuy qúdaydyng esimi – aspandy tudyrghanda ol qúdaydyng shumerlik atymen  sәikes bolyp shyghyp otyr. ...Týrki men Shumer obalarynyng syrtqy belgilerining bir-birine úqsas keluin kezdeysoqtyq dep tanugha bolmaydy. Jәne de múnday sәikestik – tym jii úshyrasady (183-184 better).

         ...Shumer sózderin toptyq jýiesi boyynsha rettep alyp, týrki ataularynyng sәikes toptarymen salystyrghanda «Qúday» men «Adam» klasy boyynsha sәikestikterding molyraq úshyrasatynyn bayqadym (220 bet).

         ...Mening payymdauymsha, týrki tilderi shumer jәne mongol tilderimen mәdeny tuystyqqa eng kóne zamanda týsti, al týrki tilderining mәdeny tuystyghy keyingi dәuirlerde qalyptasty. Keyingi mәdeny yqpal eng kóne mәdeny yqpaldyng nәtiyjesin birjola qúrtyp jibermegen, ony sәl býrkenkirep, artqa qaray ysyrynqyrap qana, ýstemelep, birining qabatyna biri jamala bergen, biraq, qaytalap aitayyn, birin-biri mýlde joyyp jibermegen. Tilding osy kópqatparly qasiyeti qazaqtyng «Alla-Tәniri» atauynan kórinedi: songhy týrki kóshpelileri qúday-taghalany (qúday aty esh búrmalanbaydy, din ataulary kez-kelgen sózdikte leksikanyng eng tózimdi tobyn qúraydy) «Alla-Tәniri» dep atady (O.Suleymenov «Az y Ya» Almaty. 1992. 220 bet).

         O.Sýleymenovtyng «týrki tilderi shumer jәne monghol tilderimen mәdeny tuystyqqa eng kóne zamanda týsti, al týrki tilderining mәdeny tuystyghy keyingi dәuirlerde qalyptasty» degenine basqasha tújyrym úsynamyn. Sebebi,  osy kórsetilgen ýsh tilding ýsheuining de negizinde, býgingi qazaqtyng Ana tili jatyr. Núq payghambargha deyingilerde, soghan sәikes onyng kemesindegi jandardyng bәri de osy biz sóilep jýrgen Qazaqtyng Ana tilinde sóilegen. Núq payghambardyng kemesi toqtaghan Qazyghúrt (Qazyq júrt) tauynyng ainalasyndaghy júrttyng (qazyq júrttyn) tili esh bir elding tilimen budandaspaghan. Osyghan sәikes kezinde býkil әlemdi  Qaghan biylegen qaghanattardyng barlyghynyn   da memlekettik tilderi Qazaqtyng Ana tili bolghan. Sebebi, Qaghan degen lauazym atauynyng ózi taza qazaq sózi bolyp tabylady. 

         Eske ústayyq! Qaghan degen lauazym atauy qazaqtan ózge birde-bir elding sózdik qorynda joq.

         Shumer tili, týrki tili, slavyan taghy basqa da tilderding qaysysy, qaysysynan búryn dýniyege kelgenin, yaghny barlyq әlem elderi tilderining anasy qay til ekenin  anyqtau ýshin biz myna jaghdaygha kónil bóluimiz kerek. Álem elderining bәrinde de tilder tek qana ýsh ataumen,  Ana tili, tughan til (rodnoy yazyk), ary qaray әrbir últtyng atauyna sәikes týrki tili, arab tili, qytay tili, aghylshyn tili, orys tili t.t. bolyp jalghasyp kete beredi. Barshamyzgha belgili Qazaq últynyn  tili Ana tili dep atalady. Mine osy ataulardan qay tilding alghashqy til ekenin aiyrugha bolady. Demek, Qazaqtyng Ana tili degen úghymy, tek qana tughan sheshenning tili degendi emes, barlyq tilderding anasy degendi bildiredi. Áytpegende, qazaqtan  ózge elder de óz tilderin tughan (tuysqan, rodnoy) til demey, olarda óz tilderin «Ana tili» dep ataghan bolar edi. Olardyng búlay ataugha qúqyqtary joq. Sebebi, búl «sanasynda sanlauy» bar jandargha Man atamyzdyn, yaghny Manghystaulyqtardyn  «avtorlyq» qúqyghyna jenildetin aitqanda, «jiyendik jasau»  bolyp shyghar edi.

        Tilimizding Ana tili degen atauyndaghy Man atamyzdyng esimining sóz týbiri «An» bolyp, Ana degen úghymymyzdyng da bastauynda da osy týbir túr. Búl sóz Adam (Man) atamyz osy biz sóilep jýrgen qazirgi  qazaqtyng Ana tilinde sóiledi degen maghyna beredi.

        Demek, Shumer tili degenimiz býgingi Qazaqtyng Ana  tili bolyp tabylady.

 

        Qazaqtyng shejire-tarihynan habary bar jandardyng kónilindegi kýmәndy seyiltu ýshin taghy bir derek keltireyin:

        Jaqynda qolyma «Asia TRAVEL» jurnalynyng 2012 jyldyng basyndaghy nomeri týsti. Nomerding 88-96 betterinde «Shumerler, qúdaylardyng úrpaghy» degen atpen kólemdi zertteu maqala berilipti. Onda: «Búdan 6000 jyldan әri de  Tigr jәne Evfrat ózenderi aumaghyn alyp jatqan Mesopotamiya aimaghynyng ontýstiginde ózderin Shumer, nemese «Qarabastylar» dep ataghan halyq payda boldy. Jazba tarih olardyng qaydan kelgeni jәne  qay nәsilge jatatyny jóninde eshtene aitpaydy. Belgilisi, olar songhy jyldary ghana ghylymgha belgili bolghanday óz zamanynda adamzat balasyna sansyz kóptegen ghylymy janalyqtardy syilaghan. Erekshe atap ótuge túratyndarynyng qataryna: jazu, temirdi (qola, altyn, kýmis, mys) óndeu, dóngelek (arba) jәne qolóner búiymdaryn jasau  jatady. Sonymen qatar olardyng mәdeniyeti artyna kóptegen qúpiya men júmbaqtar qaldyrghany sonshalyq,  býgingi ghalymdardyng olardy sheshetindey qauqary  әlige deyin bolmay otyr. Búghan olardyng shamasy eshqashan jetpeui de mýmkin» dep qorytyndylapty.

       Meni tang qaldyrghan dýniye  osy jornaldyng 92 betinde bolyp shyqty. Onda kóne shumerler qysh jazuyn kóptep paydalanghan. Olar artyna sansyz kóp qysh kitaptar qaldyrghan delinip, qysh kitaptyng bir betindegi syzba-beynelerdi keltirgen.  Búnda segiz syzba-jazu, onyng jeteui dóngelek syzyq ishinde, al bireui úzyny men eni eki týrli, tik búrysh ishine salynghan. Beyneler әrtýrli forma da,  osylardyng ishinde ýsh qús, ýsh kres jәne ýsh dombyranyng beynesi anyq bayqalady. Qazaqtyng qara dombyrasy, qayda da qara dombyra, ózgeler (aghylshyn ghalymy) ony «eskek» dep jazghandarymen, kez-kelgen  qazaq balasy ony keskinine (formasyna), ishegine, pernesine jәne qúlaghy men bet jaghyndaghy tesigine qarap-aq jazbay tanidy.  Meninshe osy jalghyz dombyra beynesining ózi-aq, shumerlerding tegining kimder ekenin tanugha jarap jatsa kerekti.

       Endi osynyng ýstine olardyng ózderin «Qarabastylar» dep ataghandaryn qosynyz. Qazaqtyng «Qargha boyly Qaztughanynyn» syry mine osylay ashylady emes pe?! Búl Manghystaudaghy qaptaghan qaralardyng anyq jalghasy. Jetybay men Janaózen qalasynyng ortasyndaghy alqaptyng Qaramandybas (Qarabas) ataluynyng da syry osy ekenine kýmәn bolmasa kerekti.

 

      «Bizge jetken diny mәtinder ishindegi eng eskilerining biri «Avesta». Osydan 3,5 myng jylday búryn Zaratushtra (Zardósh) payghambar týzgen mәtin. (M. Boys. «Zorastriysy») Osy ghalymnyng jazuynsha kóktem merekesi kýni tanerteng ózenge shomylyp jaghagha shygha bergen Zaratushtra qarsy aldynda kýndey jarqyrap túrghan qúdiretti kóredi. Oqigha Kaspiy tenizining teriskey shyghysyndaghy dalada týieli auylda oryn alghan. Búl jarqyrap túrghan Qúday Danalyq IYesi yaghny eski parsy tilinde Ahuramazda eken. Ahuramazda Zәrdóshke uahy týsiredi. Ony Zәrdósh kókiregine qúiyp alady. Danalyq IYesi Zәrdóshke әlemning aqiqatyn ashady. Zәrdesh sol aqiqat jóninde uaghyz aita bastaydy. Zәrdóshke ayan etilgen aqiqat ne edi? Ol bylay. Qúday jalghyz. Ol Danalyq IYesi. Ol meyirban, әdil, qúdiretti. Adam jalghyz Danalyq IYesine siynuy kerek. Kýn sayyn 5 ret minәjat etui kerek. Dýniyeni jaratqan sol Danalyq IYesi. Qúday dýniyeni esh kemshiliksiz kemel jaratqan. Biraq Angramayn Saytan Qúday jaratqannyng bәrine qarsy shyqty. Bәrine zalal keltirdi. Kókmaysa dalany quraghan shólge ainaldyrdy. Túshy tenizdi túzdy kólge ainaldyrdy. Adamdy azghyrdy. Bir-birimen jaulastyryp qoydy. Ol saytannan korghanu ýshin Adam tek izgi oi, izgi sóz, izgi isterge berilui kerek. Ahuramazda Qúday zúlym Saytan Angramaynmen Jer betinde aqyrzamangha sheyin aiqasady. Adam osy úzaq ta úly shayqasta Qúday jaghyna shyghuy kerek. Qúday Saytandy zamanaqyr bastalghanda jenip shyghady. Adamdardy tiriltedi. Qyl kópir arqyly jýrgizedi. Otty ózennen ótkizedi. Osynau Qiyametqayym synaqtary arqyly jaqsylar men jamandar ajyratylady. Songhylardardyng barar jeri mәngilik azap bolsa, jaqsylardyng barar jeri mәngilik rahat meken bolmaq» (Smaghúl Elubay «Qiyamet-Qayym ghasyry» 21 bet).

       Týsinikteme: S.Elubay deregining biz ýshin qúndylyghy «Oqigha Kaspiy tenizining teriskey shyghysyndaghy dalada týieli auylda oryn alghan» dep Zaratushtra dinining ejelgi Manghystaulyqtardyng arasynda dýniyege kelgendigin aishyqtap kórsetui. Al, Manghystauda Adam ata men Aua ananyng «qarashanyraghynyn» iyeleri býgingi Qaz Adaylar  óz ata mekenderinde әli otyr.

       Mәtindegi «Eski parsy tili» dep otyrghandary býgingi qazaqtyng Ana tili. Olar «Avesta» degen sózding ne maghyna beretinin de bilmeydi. Sebebi, «Avesta» jyrmen jazylghan jәne onyng mәni men maghynasy tek qana qazaqqa ayan. Jogharyda kórsetkenimdey jyrdaghy oqigha bolghan jerde, ondaghy ataularda bәri-bәri qazaqy ataular.

      «Ahuramazda Qúday zúlym Saytan Angramaynmen Jer betinde aqyrzamangha sheyin aiqasady». Búl aiqastyng basty keyipkerlerining atyn atap, týsin týsteytin bolsaq, búny Adam ata men Evanyng úrpaqtary desek dúrysy osy bolar. Aziyalyqtar, yaghny Az (Áz) atanyng úrpaqtary ózderin atalyq tekten taratsa, Evropalyqtar (Evreyler, Evangelister),  ózderin analyq tekten taratady. Evreyler evrey qyzdarynan tughandardy, bizshe jiyenderining bәrin ebrey dep esepteytinderi jәne olardyng ýnemi «genderlik» sayasatty jalaulatyp, kez-kelgen jerge (oryndy-orynsyz) «demokratiyany» tyqpalap adamzattyng eng úly mәdeniyetin azdyryp jýrgenderining syry osy. Kimde-kim myng jerden basyn tasqa úrsa da, әiel men erkek eshqashan teng bola almaydy. Sebebi, Úly Jaratushy - Alla olargha әrtýrli mindet jýktegen. Dúrysy, Allanyng búiryghyna qarsy shyqpay, er adam óz mindetin, әiel adam óz mindetterin atqarghany jón.

 

       Sol Qarabastardyng tegi Atam Qazaqtyng rulyq shejiresinde «Qazaq – Alash (Alshyn) – On eki Ata Bayúly - Aday – Kelimberdi – Múnal – Shoghy – Jolay – Jolmanbet – Jarylghap – Qarabas bolyp taratylady. Qarabastyng úrpaqtary Aygóshek, Qangóshek, Núrbauly, Bekberdi, Bógejan degen ru (Ata) attarymen Manghystauda kýni býginde de ghúmyr keship jatyr». («Manghystau ensiklopediyasy» Almaty. Atamúra baspasy, 1997 jyl. 203 bet).

        Qarabastardyng tegin Ybyray ahun Qúlybayúly bylaysha jyrlaghan:

       ...«Sóz sóileyin Múnaldan.

       Tobyshqa jedel synardan,

       Beket degen úrannan

       Kirshigi joq qylannan,

       Alashtan asqan shyghannan

       Segiz arys Adaydy,

       Týgel aitpay tyna alman.

       ...Tórt balasy Múnaldyn

       Ály menen Bәiimbet,

       Jauly, Shoghy búlardan.

       Tórt arys Múnal bolghaly

        Jaylauyna su alghan,

       Qystauyna nu alghan,

       Jigitteri Múnaldyn,

       Meyman kelse quanghan.

       ... Jarylghaptan bes bala

       Biri onyng Qarabas,

       Qarabas túqym kóbeyip

       Eki arys mynau Shoghygha,

       Bolyp edi shamalas.

       Qarabastyng balasy

       Aygóshek, Qangóshek, Bekberdi.

       Núrbauly men Bógejan,

       Ketpegen auzy tobadan

       Qama, qúndyz, altyn, zer.

       Alyp kiygen qaladan

       Dosyna balday tatymdy

       Dúshpanyna obaday

       Bes Qarabas bolghaly,

       Panalady búlargha

       Qayrat kýshi az adam» (Y.Qúlybayúly «Altyndy Orda qonghan jer» Aqtóbe-1994. 132-133 better).

       «Onyng bylay syrtynda

       Ózen, Shynjyr belgili

       Borsymúryn, Qarabas» (Óskenbay Qalmambetúly (1860-1925) «Jyr-dariya» Manghystaudyng aqyn jyraulary». Aqtau-1995. 240 bet).

Búlardyn, yaghny Qaralardyng shyqqan tegi Manghystau, atalary Qaraman, molasy Jetibay – Shetpe tas jolynyng boyyndaghy Beki aulynyng túsynan Qaraqiya oiyna qaray 14 shaqyrym jerde. Mine osy atamyzdyng esimi Manghystauda Týpqaraghan (Qaraghan týp, Qaraghan týbek dep te atala beredi), yaghny jer betindegi barlyq Qaralardyng týbi degen ataumen býgingi kýnge deyin saqtalyp otyr. Ayybymyz, Týpqaraghan audanynyng bas qalasyna ejelgi Aq Ketik atauyn qaytara almay jýrgenimiz. 

Býkil әlemdi moyyndatqan Shumer - Shu eli (Shumer, Shujer – әlemdi shulatqan kóne halyq, kóne júrt, artyna mol múra qaldyrghan) jayly, «Kәdimgi tariyh» atty fundamentaldy ghylymy enbekting avtory Jorj Luy Leklerk (Buffon) HÝIII ghasyrda bylay dep jazypty: «Birinshi el (memleket), yaghny osylay dep atalugha layyq» óte eski zamanda Kaspiy tenizining shyghys jaghynda dýniyege kelgen. Búl halyq ghylymdy, ónerdi jәne basqa da iygilikterdi dýniyege әkelgeni ýshin de ýlken qúrmetke layyq... Olar tótenshe baqytty boldy, sebebi olar óte bilimdi edi», «keyin jattyng shabuylyna úshyrap, adamzattyng úly sivilizasiyasyn qara týnek basty». Óte dúrys pikir. Búl mening adamzattyng alghashqy úly sivilizasiyasy Manqystaudan bastau aldy degen tújyrymymmen sәikes kelip túrghan joq pa?!  Osydan jýz jyldan keyin osynday oidy egiypettanushy Kair Institutynyng shyghys arheologiyasynyng negizin qalaghan Gaston Kamili Sharli (Maspero) Shumerler bizge, yaghny Mesopotamiyagha «aua-rayy júmsaq, jeri shúrayly Soltýstik Aziya dalasynan keldi» dep jazypty. Amerika zertteushilerining songhy boljamy boyynsha «Shumerler degenimiz «Kengir» bolyp tabylady. Býkil jer betinde Kengir atty aimaq tek qana Qazaqstannyng Jezqazghan oblysynda. Týrikting jazba dereginde (ÝI ghasyr) Kengu dep kórsetilgen. Onyng qasynda Úlytau ornalasqan. Oghan jaqyn jerde óte eski zamandarda mys óndirilgen bay ken orny bar». («Túran» № 16. 17.04 2009 j. Dmitriy Dey  «Belgisiz Torghay»). Qazaqta mys, jez terminderi sinoniym. Jezqazghan aty osydan qalghan.

        Al shyndyghynda, Kengirding de, Kenguding de, Kenning de, Manqystaudaghy Temir baba әulie qorymy ornalasqan aimaqtaghy Kendirlining de tegi bir. Sonymen qatar Shu elining qazirgi qazaqtardyng arghy tegi ekendigin dәleldeytin toponomikalyq aighaq – Shu ózeni bolyp tabylady. 1456-58 jyldary Shynghys qaghannyng túnghyshy Joshydan taraytyn tikeley úrpaghy Kerey men Jәnibekting Ábilqayyr handyghynan bólinip Qazaq handyghyn qúrghan jeri osy Shu alqaby bolghanynyng negizgi sebebi de osy bolatyn. Manqystau oblysyna qarasty Kaspiy jaghalauyndaghy mýiisterding biri kýni býginde de Su (Shu) dep atalady.

        Ken (Kenshin) adam aty, yaghny atamyzdyng esimi. Shejire deregi Ken atamyzdyng tegin tómendegishe taratady. Qazaqtan - Bekarys (Kishi jýz), Bekarystan – 2 bala Alshyn, Kenshin. Kenshinnen jeti bala Tama, Tabyn, Kerderi, Kereyt, Ramazan, Jaghalbayly, Tóleu. Býgingi 25 tanbaly Kishi jýz eline qarasty 7 tanbaly «Jetiru» deytinderimiz osylar. Búlar ejelgi grekter men Rim imperiyasynyng negizin qalaghandar. Olardyng ózderining tegin «Etruriy» dep jazyp jýrgenderi osy bizding Qazaqtyng Jeti ruy. Olar Qazaqtan enshi alyp bólinip shyqqandar, al bizdegi Jetrular qarashanyraqta qalghandary. Býkil әlem elderi osylaysha Qazaqtan bólinip otau tikken.

       Ejelde Baba Týkti Shashty Ázizding tolyq maghynasy qazaqtyng bes jasar balasyna deyin belgili bolsa da, songhy orysqa bodan bolghan ýsh jýz jyl múny úmyttyrugha ainaldy. Mine sol әdilettilikti ornatyp, aqiqatty aitatyn kýn de tudy.  Ol ýshin taghy da osy esimderding sóz týbirin (óz týbin, yaghny týp atasyn) kómekke shaqyramyz. Jaraydy tózimderindi tauyspayyn. Týkti degenimiz Núq (Nýk) payghambar atamyzdyng laqap esimi bolyp tabylady. Týktining sóz týbiri - Ýk (Úq)  yaghny týp atasy Ýkasha ata bolyp tabylady.   Ózderiniz kórip otyrghanday, Týkting sóz týbiri «Ýk», Shashtyng týbiri «Ash». Baba men Shash analyq tekti bildiredi. Al, Áziz - qazaqtyng týp atasy, yaghny olardyng bәri  Áz әuliye  atamyzdyng izin jalghastyrushylar dep otyr.

       Núq payghambardyng kemesining toqtaghan Qazyghúrt (Qazyq júrt) tauy da, olardyng ghúmyr keshken jeri de, Atamyzdyng molasy da býgingi qazaq dalasynda. Ol Qarataudyng kýngey betindegi, Ógiz (Oghyz) tau shatqaly manyndaghy qyratta, Týrkistan qalasynan 42 km jerde ornalasqan Ýkasha ata mazary bolyp tabylady.

 

        Ózderiniz kórip otyrghanday, barlyq tarihy derekter Shumerlik «Avestanyn» dýniyege kelgen jeri Kaspiy tenizining shyghys jaghalauy ekendigin aitady. Demek, sol Shumerler ózderin qazaqpyz dep ataghan. Oghan búltartpas aighaqta bar. Sebebi, sol jer ejelde de, tipti býginde de Qazaq dep atalghan. Áytpese, ol jer Qazaq shyghanaghy dep atalmaghan bolar edi.

        «Qazaq shyghanaghy, Kaspiy tenizinin shyghys jaghalaulyq bóliginde, Manghystau týbeginin ong týstik jaghalauynda. Manghystau oblysynyn Qaraqiya audany jerinde, qúrlyqqa 46 km enip jatyr. Pishini dogha tәrizdes, eni tenizge shyghar jerinde 83 km. Ortasha terendigi 13 – 15 m, eng tereng jeri 32 m. Jaghalauy kóterinki kelgen. Shyghysynda Qazaq shyghanaghynan suy tayaz Kendirli búghazy arqyly bólingen Kendirli qoynauy jәne Kendirli (Ada) qúmqayyry (úzyndyghy 35 km) bar» (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Atam Qazaqtyng sóz jasau qaghidasy boyynsha Shumer – Shu jәne Mer degen eki birikken sózden túrady. Biz ekinshi buynnan Merkit taypasynyng atauyn kóremiz. «Merkitter– ejelgi týrki taypasy. Orta jýz Kereyding ishindegi bir ru» (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet). Qazaq dalasynda olardyng atynda Merke (Meri әke), Merki (Meri jigi (ruy) degen toponomikalyq ataular bar.

 T - dybysy sózding qay jerinde qoldanylsa da tolyp, tolysty, endi ózgermeydi degen maghyna beredi. Mysaly, At (Atyng kim?), Ata, Últ, Búlt, Úrt, Júrt, Qúrt, At, Út, Qút, Jat, Jút, Ot, Tút, Sýt, Tobysh, Toghyz, Toqsan, Toqsan toghyz t.t.. Atam Qazaqtyng shejire deregi boyynsha «T» dybysy toghyz sanyn iyemdengen Tobyshtardyng laqap aty.

         Ejelde barlyq dýnie toghyz sanymen eseptelgen. Mysaly, býgingi qazaqta toghyz qúmalaq (oyyn), toghyz-toghyzdy qalynmal (úzatylghan qyzgha beriletin dýniye-mýlikting әr birin toghyz-toghyzdan jasap beru, tipti minetin aty toghyz, artatyn týiesi toghyz bolady).

         Toghyz aiyp (beriletin jazanyng salmaghyna oray – bir toghyz, eki toghyz, ýsh toghyz dep, ony toghyz-toghyzgha kóteredi). Bir toghyz-toghyz besti-bes jasar at. Al osy aiyp toghyz-toghyzgha barghanda «toqal toghyz» dep atalghan. Búl toqsan at.

         «Toghyz bie tartu ghyp

         Aldyna alyp barayyq (340 bet).

         …Jiberdi tartu qylyp toghyz adam («Qambar batyr» 344 bet).

         «Toghyz qabat torqannan – toqtashyqtyng terisi artyq» degen mәtel de erteden beri aitylyp keledi.

         «Ómirdegi bolatyn nәrselerding toghyzdan asatyny bolmaydy», dep danyshpandar aitqan. (Ábilghazy «Týrik shejiresi»).

         «Týrik halqynda ne nәrseni bolsa da, toghyzgha aparatyn әdet bar, Qúdaytaghala odan artyq jaratpaghan» (Sharafutdin IYezdy «Zafanama»). Aytsa aitqanday, Shynghys qaghan negizin qalaghan «Altyn Ordanyn» eng songhy úly hany Toqtamys Shynghyshannyng toghyzynshy úrpaghy bolyp tabylady.

         Úly Jaratushy – Allanyng toqsan toghyz esimi bar delinetinining de syry osy.

         Demek, «T» tanbasy úldyng (bala) tolysqanyn bildirip, últqa ainaldyryp túr; sýt – su agharyp, sýtke ainalghan; órt – janyp ketken, eshtene qalmaghan; jylt – kórindi de joq boldy; búlt – bu jinalyp búltqa ainalghan t.t. bolyp kete beredi. Mine «T» dybysy osylay sóileydi.

         Merkige jalghanghan songhy «T» dybys-tanbasy olardyng tolyp-tolysyp óz aldyna bólek elge ainalghanyn bildirip túr.

         Batys, Qytay  derekkózderi de, Orystar da, Rashiyd-Ad-Dinde de Merkitterdi birese Ade, Odoy, Odoyt dep Baegulermen (Bayúlylarmen) birge ataydy. Qazirgi Resey jerinde Odoy, Uoday, Odoyt atty toponomikalyq ataular bar. Atam Qazaqtyng sóz jasau qaghidasy boyynsha «A» men «O»-nyng mәni men maghynasyna kelsek, «A» dybysy: Alla, Ada, Ata, Ana, Asa delinip barlyq dýniyening bastauy degendi bildirse, «O» tanbasy «Kýn» jәne «Sәby (nәreste)» degen maghyna beredi. Aqiqatynda, «O» tanbasy ejelgi Kýnderding Qu ((Qu Aday әke (Qúdayke) yaghny Atasy) men Ýn-derding (Múnal, kenjesi)) tanbasy. Bas kiyimmen oinaugha bolmaytyny siyaqty, «O» mende, Kýn men Sәbiyden jәne olardanda basqa O-dan bastalatyn barlyq úghymdarmen  de oinaugha bolmaydy. O-dan bastalatyn úghymdar: Ot, Otashy, Oq-dәri, Oqtúmsyq, Oba (auru), Obatas, Ojau, Oishyl, Oiyq, Oqu, Omarta, Omby (dombyranyng sóz týbiri), Omyrau (anamyzdyng tósi), Or, Oramal, Otan, Otbasy, Odaq, Bodan, yaghny Otan jәne Odaqpen oinasang bodan bolasyng dep túr. Shynynda da, Odaqpen oinaugha bolmaydy. Odaqtyng qanday bolatynyn keshegi Kenester odaghy kezinde kórgenbiz. Qazirgi Kedendik odaq, Euro odaqtar týpting týbinde sol búrynghy «shyqqan» jerimizge qayta aparuy әbden mýmkin. Búnday jaghdaylar búrynda da san ret bolghan. Áytpese bizding sózdik qorymyzda «Bodan» degen sóz bolmaghan bolar edi. Sebebi, әldi men әlsiz, yaghny az halyq pen kóp halyq jәne mәdeny damu dengeyi әr týrli elder teng dәrejede Odaq bola almaydy. Búl qarapayym adamnyn, úrynshaq, zorlyqshyl adamdarmen joldas (saparlas) bolghanymen birday dýniye. Tentekting aldynan «kóp asqangha, bir tosqan shyqqan» kezde qosaq arasynda bosqa ketesin. Býgingi sanksiyagha ilinip, daghdarysqa úshyrap jatqanymyz osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq.

 

        Sol Shumerlerding ejelgi atauy May (Maya) dep atalghan. Týieli auyl degenimiz mine osy. Týieli auyl әli sol búrynghy ejelgi Atamekenderinde týielerinde baghyp, sol ejelgi  ataularyn kýni býginde de tolyqtay saqtap otyr. Manghystaudaghy Atan, Ýlek, Qaraýlek, Burabay, Maya, Qaramaya (tau), Mayamola, Mayabotalaghan, Aqmaya, Aqtaylaq, Ýlken Qaratýie, Kishi Qaratýie, Qarabota,  Qaratýie – Man Ata atty toponomikalyq ataular osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq. (S.Qondybaydyng «Manghystaudyng jer-su ataulary» atty enbegi paydalanyldy). Kókshetaudaghy Shuchie kóli men Burabay eldi meken atauynyng da shyghu tegi osy. Altaylyqtardyng «Ma Aday – Qara» epostyq dastanynyng da shyghu tegi osy. Bizding Úly Atalarymyz óz tarihyn osylay bir auyz sózben jazghan.

 

       Qúrmetti oqyrman! Búl tújyrym daugha jatugha tiyis emes. Eske ústayyq! Qazaq shejiresi, qazaqtyng sóz jasau qaghidasy jәne onyng sóz týbiri (óz týbi, yaghny sózding atasy) jәne sol jerdegi toponomikalyq ataular eshqashan janylysyp kórgen emes. Búl qaghidany býtkil jer betinde qoldanbaytyn birde-bir el joq. Demek, olardyng bәri qazaqtan tarady, yaghny qazaq qaghanatynan enshi alyp bólinip shyghyp otau tikti degen sóz. Áriyne solay. Áytpese, býkil adam balasy «topan sugha» qaryq bolyp, odan tek Núq payghambar qauymy aman qalsa, odan keyingi tirshilik tek qana osy qazaq dalasynan bastalady emes pe?

        Kәri Qas biyding (Kaspiydin) shyghys jaghynda ornalasqan kәri Manghystaudyng «360 ÁULIYELI KIYELI MANGhYSTAU» dep atalatynynyng da bir syry osy.

 

        Tarih taghlymy: Býkil jer betindegi sóz týbirinde Áz, Az, Qaz, Haz, Kaz atauy bar el men jer, әr týrli toponomikalyq ataular men úghymdardyng barlyghy da býgingi Qazaqtardyng Ata-babalarynan qaldy degendi bildiredi. Búl kez-kelgen ataudyng sóz týbirinde (óz týbinde)  Áz, Az, Qaz, Haz, Kaz bolsa, osy úghymdardyng barlyghynyng Atasy, yaghny býgingishe aitqanda «avtory» Qazaqtar degen sóz. Búl býkil әlem elderimen tolyqtay moyyndalghan aqiqat. Odan eshkim eshqayda qashyp qútyla almaydy. Býgingi sózdik qorymyzdaghy Aziya, Qazaqiya (sóz týbiri Aziya),  Az (Áz), Azau, Azauly elderi, Azau (Azov) tenizi, Azamat (búl úghymdy qoldanbaytyn el joq), Qazaq eli, Qazaqstan, Qazaqmys, QazMúnay, Qazmúnaygaz, QazMúnayÓnimderi,  Qazpochta, Qaztelekom, Qazaltyn, KazMU, KazPTI, Kazkom, Kazsink,  Kazatom, Kaz GPZ t.t. solardyng jalghasy.

Qojyrbayúly Múhambetkәrim,

Manghystau

Abai.kz

 

 

0 pikir