Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Biylik 5406 0 pikir 2 Qantar, 2017 saghat 16:23

IMANY TÁRBIYENING MANYZY

 «Biz óz qajettiligimizdi oisha aitamyz da,

ózimizge ózimiz keshirim jasap, keyin ony úmytyp ketemiz.

Eger biz ony dauystap aitatyn bolsaq,

onda ózimizdi-ózimiz keshiru qiyn bolady».

Professor Ya.Doleskiy.

 

Tekti zamannyng tendessiz úlylyghy

 

«Basqalarmen salystyrghanda kóregen bolghanym,

alyptardyng iyghyna jayghasyp, alysqa qol sozghandyghymnan bolar».

Isaak Niuton.

 

«Edigeden bastamasam, Ertegige ketermin» dep joryq jyraulary aitqanday, búl qazaq qay zamanda da «kýn otyrmay», «týn úiyqtamay» úlanghayyr Úly Dalany úrpaghyna amanat etu jolynda tәuelsiz eldikke qol jetkizip, eldin, últtyn, úrpaqtarynyng baghyn jandyru ýshin qajymas qaysarlyqpen kýrese alatyn janqiyar qayratkerler men halyqshyl túlghalardy qaulata bilu arqyly úly órkeniyetke ózge el-júrttan búryn qol jetkize bilgen ata-baba, analarymyzgha myng taghzym!

Tәuelsiz el boldyq, ghasyrlar boyy bodan bolyp, kiriptar kýimen mýsәpirlik kýn keshken basymyz erkindik aldy. El ata-baba tarihyna ýnildi, ana tiline qúlshyndy. Endigi jerde, aghymdaghy uaqyttyn, mezgilding bәrinde de bәsekeli tәuelsiz eldikke layyq últtyq janashyl da bastamashyl bolmysymyzdy da, progressivti, prinsipshil de mәrtebeli ómirlik úly ústanymymyzdy útqyr dәrejede janasha qalyptastyra otyryp, ozdyra biluge airyqsha mindettimiz. Óitkeni, býgingi qazaq halqy ýshin syn saghaty tendesi joq dәrejede erekshe soghyp túr.

Baghzy zamandaghy úly ata-babalarymyzdyng múratyna jylyna bilgen kezende eldik pen últtyqqa qatysty ózekti mәselege, әsirese el, últ, úrpaqtyng tәlim-tәrbiyesine әke-sheshelerimiz, ata-әjelerimiz asa airyqsha mәn bergendigi tarihtan belgili. Al býgingi tәuelsiz el atanghan elde qanday?..

Qazaq otbasyndaghy bala-shaghalarymyzdy týzeuden búryn әke-sheshe de, ata-ene de eng әueli ózin-ózi týzeui, ortamyzda abyroyly kýimen jýrgen ýlgisi men ónegesi orasan zor, kemel de tekti azamattardy kóre bilu arqyly týzelui asa qajet. Jas úrpaqty ýlgili-ónegeli is-әreketpen qarym-qatynas jasau arqyly tәrbiyeleu – úl-qyzymyzdyn, nemere-shóberemizding parasatty aqyl-oyy men shabytty izdenimpazdyqqa, izgilikke, kemel adamgershilikke bastaytyn úlaghaty zor bastamashyl da janashyl joldy kórsete bilu, búl – ananyng negizgi ainasy. Ómirlik tәjiriybe tәrbiyesine ýnilsek, eng bastysy búl qatang talap pen tәrtipting yqpal birligining nәtiyjeliliginen bolady. Biri – otbasynda aiqaylap sóileu tәrtipsizdigi men mәdeniyetsizdiginen, sauatsyzdyqtan, teksizdikten, tәrbiyesizdikten, úrysqaqtyqtan, dórekilikten, ekinshisi – túiyqtyqtan, jigersizdikten, úyalshaq minezderden arylady. Últsyz, aqylsyz, paryqsyz, teksiz, sauatsyz, kórgensiz, opasyz әke-sheshe ghana ózgerissiz kýide qalady. Qúday qalamaytyn qylyqsyz, soraqylyghy men dórekiligi jiyirkenishti, qasiyetsiz minezin jalghastyrady.

Mysaly, úrpaghynyn, әsirese nemere-shóberesining densaulyghy men órkendeuine asa airyqsha kesapatyn tiygizetin – qauipti de qaterli temekini sheguin, araqty ishuin, kesirli úrys-keristi ýdetuin ýzildi-kesildi týrde toqtatpaydy. Óitkeni, onyng eshkimge de jany ashymaydy. Tәrbie men tәrtip týzelmey, el, qogham, últ, úrpaq týzelmeydi, ómirlik eskek qúdiretti bolmaydy. Sondyqtan otbasyndaghy bir kýngi úrys pen kesirli qaterding keyin qyryq kýndik qyrsyghy bolatyndyghyn esten әste shygharmay, kýnbe-kýngi әrbir úlaghaty zor is-әreketterimiz arqyly, ýlgi tútar ónegesi mol kelbetimiz arqyly útqyr da ozyq tәrbiyeni úrpaqtarymyzdyng oi-sanasyna, ón-boyyna sinire bilsek, biz ýshin ýlken jetistik bolary anyq.

 

Býgingi úl-qyzdy asyldandyru – úly maqsat

 

«Adamnyng tolyq baqytty boluy ýshin –

oghan jýregin meyirlendiretin Otan qajet».

Kiostyq Simoniyd.

 

Qaydasyn, qazaqty oyatatyn tekti aqsaqaly men asyldyng synyqtary?..

IYә, ne nәrsege bolsa da, qanday mәseleni bolsa da jana kózqaraspen janasha qarap, HHI ghasyr sahnasynda әlemdik bәsekelestikke qabiletti jәne tәuelsiz eldikke layyq tәrbiyeli de inabatty, sanaly da bilimdi, esti de tekti, ruhty da namysty, kemel de kemenger, túlghaly úrpaqty kókte erkin samghatu ýshin qalay tәrbiyelep, qalaysha qaulata órbitemiz? Olargha qoghamgha, elge, últqa, ózining otbasyna útqyr dәrejede minsiz qyzmet jasay biluding qyr-syrlaryn qalay ýiretimiz? Olar qoghamymyzda kimnen jәne qanday ozyq ýlgili-ónegeli kelbetterdi aluy qajet? Áke-sheshenin, ata-әjenin, ata-enening qogham jәne el, últ, úrpaq aldyndaghy minsiz atqarugha tiyisti mindeti men boryshy, óteluge tiyisti qaryzy men paryzy qanday dәrejede boluy kerek? Jalpy býgingi tәuelsiz eldikke layyq auaday qajetti kemel úl-qyzdarymyzdy... ozyq ta útqyr kýide tәrbiyeley almaghandyghy ýshin, qajetti san salagha erkin samghata almaghandyghy ýshin olar zang aldynda qatang jauapty ma? El ishinde qylmystyng asa auyr týrleri de, auqymy men yqpaly da nege eselenip barady? Nege? Olardyng әke-sheshesi, ata-әjesi qayda jýr? Kim jauap beredi? Qashan?

Mineki, osylaysha tizbektey bersek taghdyrsheshti memlekettik strategiyalyq mәselege qatysty súraqtar óte kóp, biraq...

Ángimening ashyghyn aitumyz kerek. Adamzat balasynda nyghmet ataulynyng eng abzaly – saliqaly da sabyrly, bekzat minezdi, tәrbiyeli de ónegeli, esti de tekti, ibaly da inabatty әiel, sheshe, әje ekeni aqiqat. Óitkeni, izgi әiel – ýiding jyluy. Izgi әiel – kýieuining jerdegi júmaghynday. Qazaqy naqyldarda da jaqsy әielding sipattary kóp aitylghan. Álbette, búnday esti de tekti sheshesi bar ýidin, namysty, kórgendienesi bar ýiding otbasy dauysty eshqashanda kóteruge jetkizbeydi jәne kez kelgen mәselening sheshimin aiqay-shusyz, úrys-kerissiz, aqyldy parasatpen ghana sheshedi, týzeledi. Otbasy týzelse el týzeledi. El týzelse, imandylyq, izgilik, qayyrymdylyq, janashyrlyq, adamgershilik sekildi últtyq eng asyl qúndylyqtarymyz ben ózge últ-úlystardan shoqtyghy biyik artyqshylyqtarymyz saltanat qúrady. Imandylyq saltanat qúrghan qoghamnyng da, otbasynyng da merekeli berekesi, suyspas yntymaqty birligi men tatu tirligi kýn sayyn nyghaymen shyndala týsip, eng iygilikti de izgilikti jaqsylyqtyng tek núrly shuaghynyng sәulesi jarqyraumen jylytady. Jaqsylyqtyng núrly sәulesi jylytqan el baqytty ómir sýredi. Sonymen baqytty bolu degenimiz baqytty ómir sýre bilu jolynda óle-ólgenshe ómir boyyna jan-jaqty sauatty da talghampaz kýimen izdene bilu jәne sol kózdegen baqytqa airyqsha mýddeli qúshtarlyqpen qol jetkizu ýshin ýnemi janqiyar dәrejede kýrese bilu bolsa kerek.

Alayda «nadan keshelikpen úl-qyzym baqytty bolsyn» dep tek betin syipay salushylyqtan әri asa almaytyn soraqy kórsoqyr seziminen de, nadan bos keudesinen de әri asa almaytyn qaysybir kýressiz әke-sheshe balasyn, ata-ene kelinin baqytty qyla almaydy. Kerisinshe, ózin-ózi aldaushylyq, arandatushylyq eng soraqy qylyghymen baqytsyz ómir keshuge iytermeleydi, mәjbýrleydi. Búl sayyp kelgende, kimdi-kim qalay aldap jýrgendigin ózderi de bilmeydi, ony bilgisi de kelmeydi. Búl – júlyghynan júlynyna deyin qynyrlyqtyn, nadandyq pen kesheliktin, mәngýrttik pen opasyzdyqtyng naghyz shyrqau shyny emes pe?! Rasynda da, dәl solay. Sol sebepten de olar óz balalaryn baqytty ete biluding jolynda janqiyarlyq jantalaspen kýrespeydi de. Sondyqtan búnday ar-namyssyz, últsyz, tәrbiyesiz, teksizdiqpen mýlde kýressiz kýide tirshilik kýiin keshetinder ózining úrpaqtarymen maqtana biludi de, marqaya biludi de eshqashanda bilmeydi, týsingisi de kelmeydi.

 

Úly Dalanyng ónegeli de ýlgili úrpaqtarymyz

 

«Jamannan tughan jaqsy bar,

Adam aitsa nanghysyz.

Jaqsydan tughan jaman bar,

Kýnderding kýni bolghanda,

Bir ayaq asqa alghysyz».

Asanqayghy.

 

Býgingi qazaq elinde shyn mәnindegi naghyz әdilet, adaldyq pen janqiyar halyqshyldyq ýstemdik qúratyn bolsa, onda shyn mәnindegi órkeniyetti eldik pen tәuelsiz últtyqqa jәne el, últ, qogham, úrpaq týbegeyli gýldey jaynap, japyraqtay jayqalyp, kórkeymen jarqyrap órkendey biluge danghyl jol ashylary sózsiz.

Qashanda әdildik saltanat qúru ýshin ómirlik shyndyqty adal janashyr kýidegi shynayy tekti kisilikpen kórgendi aita biletin, jaza biletin adam – jau emes. Kerisinshe, ol kim-kimning bolsa da  naghyz adal dosy, shyn mәnindegi janashyry, aituly qorghanyshy ekeni aqiqat. «Dos jylatyp aitady...» – degen sóz sodan qalghan.

Endeshe syn týzeluge de, últty, qoghamdy týzetuge de bet aldy, olay bolsa, qazaq – mening janymday jaqsy kóretin jalghyzym bolghandyqtan da, sen de oilan! Aqyl-esti, etek-jendi jyina! Biz tәuelsiz eldikke say últtyq bolmysymyzdy jәne oi-sanamyz ben ón-boyymyzdaghy san salaly qabilet-qarymymyzdy tezirek týzetuge mindettimiz. Alayda, búlardyng bәri býgin erte kóringenimen, erteng tym kesh bolyp, qauipti qaterleri eselenip ketui әbden mýmkin. Adasugha da, aljasugha da qaqymyz joq. Úly ata-babalardyng amanatyna qiyanat jasaugha bolmaydy. Sheginer jerimiz de qalghan joq, oyan, qazaq! Óitkeni, biz Úly Dalanyng tendesi joq ónegeli de, ýlgili de, kemel de kemenger, jenimpaz batyr, qaharman  ruhty úl-qyzdarymyz.

Dey túrghanmen de qazaq qauymynda otbasynda bereke-birligi mol, tekti de sauatty, yaghny tәrbiye-taghylymy orasan zorata-ananyng ónegeli qyzyn (kelindi) – qaysybir teksiz de sauatsyz enening mazaqqa ainaldyru, it tózgisiz azap pen tozaqtyng otyna saluy kimge qajet? Qysqasy, qysqa kýnde qyryq týrli úrys-keris pen dau-damaydy órshituden kim ne útady? Tek enening «aq degeni alghys, qara degeni qarghys» jasaudy dәstýrge ainaldyru qaydan, qalay shyqqan? Ómirge kelgen nemere-shóbere kimnen, qanday ýlgi-ónege alady? Tynysh mamyrajay, uayym-qayghysyz, shuaqty otbasynda bala baqytty kýimen ósedi. Áriyne, alansyz kýidegi balalardyng bal kýlkisine ne jetsin. Al úrys-keristi, aiqay-shudy jii estiytin balanyng psihikasy, dúrys damuy, jetilui, densaulyghy, oquy... qanday dәrejede bolmaq? Búnday jaghdayda ózgening qatesinen ýirene bilu qajettigin týsine qoyatyn kórgen de aqyldy ene kәnekiy?! Danyshpan Abay «Bes nәrseden qashyq bol, bes nәrsege ghashyq bol» degen ósiyetti bekerden beker aita salmaghany da barshagha ayan.

Qysqasy, «Qarau adam – kýnshil, meker adam – minshil» deydi yqylym zamannan bergi atam qazaq. Óitkeni әdildikten, adamgershilikten, bekzat minezdilikten tanyp, qasiyetsiz qylyq kórsetip, kelindi kýndeu – jalaqor, qarau enening әdeti bolsa, ishtarlyq jasau, kóre almaushylyghy zor ailaker, qudyng әdeti. Qarau adamnyng qaraulyghy kelinning jan-jaqty sauatty da tekti kisiligin kóre almaugha baylanysty bolsa, al qudyng mekerligi – kelinge qalay bolghan kýnde de min taqqyshtyghy, kemitip-kemsitip kýn kórsetpeuding jolyn jantalasa izdestirui bolsa kerek. Qalay degende de ómirlik ýlgili ónegesi orasan zor tekti qazaq «Qatyqsyz qara su ishseng de, qúlaghynnyng ósek-ayannan tynysh, janyna jayly beybit mamyrajay ómirding bolghany abzal» deui, mine, osydan.

Aytalyq, jas kelindi itshe talaugha týsire otyryp, otyrsa – opaq, túrsa – sopaq jasaudyn, otbasynnyng yrysty yntymaghy men ómirlik birligin qasqyrsha soyqandaudyng eng soraqy kórinisi. Al qarau adamdar sol maqsatty qalayda is-jýzine asyru ýshin tyrnaq astynan tek kir izdeuge kelgende asa sheber keledi. «Ózing bilme, bilgenning tilin alma» deytin asa qaterli qarghysqa úshyraghan ba dersing múnday jaghdaydy kórgende. Shynymen de búdan asqan auyr qasiret te, qaskýnem qatygezdik te búl dýniyede joq ta shyghar, sirә. Endeshe búnday qasiretten jazyla alatyn kýn tua ma? Áy, qaydam. Álde, búl túqym qualaytyn, tipti eshqashan aiyqpaytyn eng qaterli qasiret pe? Qogham, ýkimet bolyp, qanday qatang sharalardy qolgha alghanymyz jón?

Sonda deymin-au, óz kelinin «balam» dep adal da meyirimdi analyq sezimge toly eng shuaqty núrly sәulesimen әrdayymda óz bauyryna tarta almaghan, ishikting ishki bauynan da beter ystyq ta yntyq dәrejede jylyta almaghan jiyirkenishti ene, ertengi kýni kimnen, qanday shuaqty jylu kýtedi? Sondyqtan otbasyna shekten tys qasiret syilaudan әri asa almaytyn jeksúryn, qanisher, opasyz, kórgensiz, obyr ýstemdikke qúshtar soraqy eneden qúday saqtasyn deyik.

Desek te, otbasyndaghy kópshilikting abyroyyn airanday tógip, nasyryn taban astyna býgip, býkil ómirlik jigerindi qúm ete biluden, órkendep damugha baylanysty mýddeli josparyndy kýl ete biluden әri asa almaytúghyn qaterli eneden qalay bolghan kýnde de saqtana biluding útqyr jolyn taba bilu asa qajet.

Áriyne, ózin-ózi tәrbiyeley bilu arqyly útqyr ózgeriske týsip, ónegeli de ýlgili ómir sýre biluding qajettiligin mýlde úqpaytyn, tipti úqqysy da kelmeytin obyr eneden jaqsylyq kýtuge bolmaydy. Bar dýniyening narqy men parqyn bilmeytindikten, altyndy mystan ajyra almaytyn, tekti kisilikting kóregen kemeldigi men kemenger daralyghyn kóre almaytyndyqtan, jýrgen jerine shóp shygharudy qalamaytyn jeksúryn ene talaylardyng týbine jetpey, shanyraghyn ortasyna týsirmey qoymaytyny sózsiz. Eneden rahat emes, kerisinshe, zardap shekkenderding sany jyldan-jylgha kóbeyip barady. Otbasyndaghy san aluan úrys-keristing kesapatynan jas júbaylardyng ajyrasuy әlemdik rekordtyq mejeden de asyp týsti. Búnyng syrtynda qazaq qyzdary tәrbiyesiz, ar-namyssyz últsyzdyqpen, kórgensiz mәngýrttikpen, sauatsyz mәdeniyetsizdikpen basqa últtyng jigitterine kýieuge shyghudyn, qysqasy, eldin, últtyng ar-namysyn ayaqqa taptaudyn, әsirese әke-sheshesin tiriley kórge tyghudyng opasyz dәstýri shekten shyghudyng nәtiyjesinde әlemdik rekordtyq dәrejege jetti. Bizge búnday últtyq qasiretting aldyn alu jәne bassyzdyqpen nasyr býkkish tәrbiyesiz, kórgensiz, últsyz, namyssyz әke-shesheni de, qyzdy da tәrtipke der kezinde salu ýshin jauapqa tartatyn asa qatang zang asa qajet. Búl jóninde biz ýirenerlik, ýlgi alarlyq memleketterding sany kóptep sanalady. Búnyng bәrin bir sózben aitqanda, memlekettik ishki qúrylymnyng shekten tys irip-shirip jatqandyghyn ashyqtap túrsa kerek.

Bir-aq mysal. 2015 jyly dýnie jýzi boyynsha erli-zayyptylardyng ajyrasuyna oray qúrdym qúdyghyna qúlaghan 10 memleketting qataryna Qazaqstannyng da engendigi turaly Úlybritaniyanyng әigili «Economisi» jurnaly sýiinshi súrap túryp jazghan-dy. Búl shejireli últtyq tarihymyzda búryn-sondy eshqashanda bolyp kórmegen, ózekti óneshti órteytin eng soraqy súmdyq qoy. Ókinishti. Endeshe úrys-keris, aiqay-shudyng kesapatynan qútyludyng joly qanday, aghayyn? Búl óte qiyn jәne óte auyr súraq. Aqyl aitu odan da qiyn. Desek te, úrys-keristin, aiqay-shudyn... aldyn aludyng jәne odan qaytken kýnde de qútyludyng bir joly retinde aitarymyz, adamdardy imandylyqqa shaqyru, Qúdaydan qorqugha ýndeu bolatyn shyghar, sirә. «Bir jamandyqqa-bir jamandyq, al bir jaqsylyqqa eselengen jaqsylyq bar» – degen qasiyetti Qúran sózin esten shygharmau lәzim bolar!

Úzyn sózding qysqasyn aitar bolsaq, býgingi tanda ózin-ózi tәrbiyeley almaytyn, asyl qúndylyqqa, tekti adamgershilik pen esti kisilikke qúlshynbaytyn qazaqtyng basyndaghy asa auyr qasiretter men opasyz, jaghymsyz qasiyetterding týrleri – mine, osylar. Osynau qasiretting bәrin saraptay kelgende ahiyretti úmytudan bolyp otyrghanyn kózi qaraqty oqyrman ózderi de úghyp otyrghan bolar.

 

Túghyrymyz berik, mәrtebemiz biyik bolsyn desek...

 

«Týiening ózi týie, qúmalaghy týie emes».

Bekbolat biy.

 

 «K sojalenii – zdesi uje vdeystviy zakon samoy prirody –  

nasledniky Chingis hana, ne obladaya talantamy y sposobnostyamy  

svoego velikogo predka, razrushili, pojaluy, velichayshuy Imperii  

vseh vremen y narodov».

Qayrat Zakiryanov.

 

Tal besik pen jer besiktegi aralyq – biz ýshin synaq kópiri. Kópirge túraqtap qalu mýmkin emes qoy, sondyqtan da múny bizding ata-babalarymyz «jalghan dýniye» degen.
Adamzat balasy ózining oi-sanasyn, oilau jýiesin, ómirlik tirshilikke qatysty amaldaryn jan-jaqty taldau, ruhany jetildire týsu arqyly taghdyryn dúrys jolgha búryp, ózgerte de, ozdyra da alady. Ol ýshin búrynghy jaman qylyq – әdetterden qútylyp, tal boyyna jaqsy, әdepti әdetterdi, bekzat minezdilikti ýnemi jetildiru arqyly qalyptastyra biluge erekshe mýddelilikpen qúlshynu qajet. Ruhany bilim-ilim beretin kitaptardy oqyp, bilimin ýnemi jetildirip otyru kerek. Sonymen birge kez kelgen adam ómirge qanday maqsatpen kelgendigin úmytpaghany jón. Biz jay ghana adamy qúndylyq – din men dildi, últtyq ar-namysty, ana tildi, ata dәstýrdi, salt-sanany... úmytyp bara jatyrmyz. Halyqtyng últtyq óz bet-beynesinen aiy­ryluy ne saqtap qaluy – әrbir úrpaq ókilining ózinen keyingi izbasarlaryna babalar amanatyn qay sapada jetkize biluine tikeley baylanysty. Sondyqtan da, ókinishke oray, әke-shesheler, ata-әjeler ózining eng basty ómirlik missiyalary, maqsattary jayly úmytyp, biri – baylyqty, mansapty quyp, ekinshisi – tirlikting shyrghalanynan ólmes amaldaryn izdep, ýshinshisi – úrys-keristin... ósek-ayannyng sonyna týsip, últtyq tәrbiye, týptep kelgende, qúrdymgha qúldyrap barady. Bir ghajabymyz, ókinishke qaray, qazaq qauymy óz boyyndaghy qatelikke toly sheksiz kýnәlaryn eshqashanda ózinen izdemeydi, kerisinshe ózgeden izdeydi, tipti onyng atyna nebir naqaq jalalardy jabugha kelgende aituly qúshtar, әri erekshe sheber keledi. Eng qasiretti súmdyq – mine, osy. 

Álbette, qoghamdaghy negizgi jýieli qyzmetterding biri, ol – balany ozyq ta útqyr kýide tәrbiyeley bilu, útymdy dәrejede san salagha samghata bilu. Búl rette әke-sheshe, ata-әje tendesi joq dәrejedegi ómirlik ústazdyqty, tәrbiyeshilikti ozdyra bilui – qatang shart. Osyghan baylanysty bir ghúlama filosof: «Bizding auruymyz ben dúshpanymyz – bizding ústazymyz» degen eken. Búl sóz shyndyghyna kelgende dóp basyp, dәl tauyp, útymdy útqyrlyqpen әdil aitylghan sóz. Olay bolsa, últtyq pedagogikada balany tereng oqytyp, tәlim-tәrbiyeni ozyq kýide bere bilu jolynda ýnemi at ýstindegi qajymas qaysarlyghy zor ghalamat kýsh júmsauymyz kerek. Sebepten de ózining balasyn, nemere-shóberesin mindetti týrde baqytty ete bilu maqsatynda, kez kelgen sauatty da adal izdenimpaz әke-shesheden, ata-әjeden ómir boyyna óle-ólgenshe jan-jaqty talghampaz kýidegi qajyrlyqpen izdenudi, ayanbay ólsheusiz ter tógudi qatang týrde talap etedi. Qashanda merekeli berekesi men yntymaqty birligi qabysumen jymdasa jarasqan, últtyq tәlim-tәrbiyening útqyrlyghy men ónegeli úlaghaty úlasqan, túghyrlyq tuy men týtini ónegeli de, ýlgili de bola bilgen otbasy, búl – bayandy jarqyn bolashaq. Búnday otbasy – eng baqytty otbasy. Búnday otbasynda hәm qazaqtyng oidaghy úly maqsattary mindetti týrde oryndalady, ensesi tikteledi, kóktep gýldeydi. 

Demek, atam qazaq «temirdi qyzghan kezinde soq» demekshi, óz balamyzdyn, nemere-shóberemizding jarqyn bolashaghy ýshin sanaly ómirindi sarp ete biludi, sәti kelgen tústa uaqyt-mezgilin sozyp almay der kezinde bar jighan-tergenindi qúrban ete biludi qajet etedi. Balany baqytqa jetkize alatyn jalghyz útymdy jol, ol – әke-sheshening de, ata-әjening de kýndelikti tynymsyz tirshilikting barysynda adal janashyrlyq pen minsiz qamqorlyqqa qatysty, qogham aldyndaghy әke-sheshelik qaryzyng men paryzyndy minsiz atqara bilu jolynda ýnemi kórsete biluge mindetti ýlgili de tekti kelbeti bolsa kerek. Sonymen qatar balanyng oi-sanasyna shegelep sinire biluge tiyisti ónegeli de ozyq tәlim-tәrbiyesi, sapaly da útqyr bilim-ilimi men ruhaniyatqa bay altyn qory ghana. Búl, әriyne, jarqyn bolashaqtyng kepili. Óitkeni, qazaq ózining baqytyn tek ózining balasynan, yaghny ózining úrpaghynan ghana, ózining nemere-shóberesinen ghana kýtetin tendesi joq erekshe halyq. Búl rette jer betinde qazaqtay úl-qyzdaryn, nemere-shóberelerin baqytty ete biluge kelgende kýlli jan-dýniyesin de, bar jighan-tergenderin de tek qúrbandyqqa shaludyng jolynda ghana ómir sýre biletúghyn últ-úlystyng joq ekeni de dausyz.

 

Diplom – sauattylyqty bildirmeydi

 

Sózding shyny kerek, adamnyng qolyna týsken diplom – sauattylyqty bildirmeydi. Alayda, әke-sheshe, ata-ene jan-jaqty sauatty bola bilu ýshin ómir boyyna, qaranghy kórge kirgenshe talghampaz izdenimpazdyqpen izdenu, ólsheusiz ter tóge bilu qajet, kóshbasshylyq baghytynda jýrgen ýlgili azamattardan, әsirese әke-shesheden, ata-әjeden ýirengen ónegeli asyldyq pen kemel úlylyqty ozdyra bilu ýshin sanaly sauattylyqty aldymen óz úrpaghynyng oi-sanasyna, ón-boyyna shegelep sinire bilu qajet. Sonda ghana  ómir mәndi de, sәndi de, berekeli de, merekeli de bolady.

Sonymen sauatty dep – kez kelgen ottyng basynda bolsyn, qoghamdyq ortada bolsyn, eng aldymen ózin-ózi tәrbiyeley alatyn, nәtiyjesinde boyyndaghy jaghymsyz, tәrbiyesiz, teksiz, úr da jyq dóreki minezinen tezirek týbegeyli aryla alatyn, ózining kýndelikti jýris-túrysynyn, qabilet-qarymynyng útqyrlyghyn baqylay alatyn, sonymen qatar ózin qorshaghan adamdarmen qarym-qatynasyn, úl-qyz, nemere-shóbere aldynda úlaghaty zor tәrbiyelikting ýlgi-ónegeli kelbetin mindetti týrde kórsete alatyn jәne búlardyng barlyghyn da kýndelikti tirshilikting barysynda qatang týrde qadaghalay alatyn, bilim-ilim men biliktiliktin, jenimpaz iskerlik pen sauattylyqtyng ozyq bola týsuin jan-jaqty jetildire otyryp, bekzat minezdilikpen útqyr qabilet-qasiyetterdi ozdyra alatyn әke-shesheni, ata-әjeni... ghana aitamyz. Demek, kez kelgen sayasatty jan-jaqty sauattylyqpen iygere bilu, búl – sapaly da sanaly, ozyq ta útqyr ómire sýre biluding joldaryn jetik mengeru. Býgingi tanda bizge últtyq túrghysynda, halyqtyq túrghysynda, tәuelsiz eldik túrghysynda jan-jaqty da tereng oilay alatyn jәne qoghamdyq damugha, últtyn, halyqtyng alansyz ósip-ónip órkendeuine minsiz qyzmet kórsete jýrip, ólsheusiz sýbeli ýles qosa alatyn úrpaq auaday qajet.

 

Qartay – ortay emes

 

Reti kelgende aita ketkenimiz jón. Qazaq qauymynda, ókinishke qaray, aqyl-esi týzu esti de tekti otbasynan dúrys tәlim-tәrbiyeni, ónegesi mol ýlgili kelbetti kórmegen dýbara úl-qyz, keyin túrmys qúrghan song da sauatty da ónegeli әke-sheshe bola almaydy. Sauatty da ónegeli әke-sheshe bola almaghan – úlaghaty mol ata-әje bola almaydy. Úlaghaty mol ata-әje bola almaghan – úrpaqtaryna úlaghaty zor ónegeli bata-ósiyetterdi aita almaydy. Úlaghaty zor ónegeli bata-ósiyetterdi aita almaghannyng el-júrt ýlgi tútatynday, úrpaqtarymyz ónege alatynday kemel de kemenger kisilik kelbeti, bekzat minezdi, som túlghaly túrpaty bolmaydy. Birde bir oishyl «Ózing diuanasyn, sonda kimge pir bolasyn» degendey, búnday otbasynan el ýlgi tútar elanasy bola alatyn qyz, otbasyndaghy úl-qyz, nemere-shóbere degende adal da janyn qiyar qamqorlyghy orasan zor tekti әke, kóshbasshygha layyq túghyry myqty ónegeli ata shyqpaydy. Qaysar kýreskerligi, kemel kósemdigi mol, izdenimpaz da talghampaz, kóregen de kemenger otaghasy bola alatyn úl tumaydy. Sonda, apyr-ay, búnday últsyz, tәrbiyesiz, sauatsyz, ýlgi-ónegesiz, teksiz, kórsoqyr, mәngýrt әke-sheshe, ata-әje, ata-ene úl-qyz ben kelinge... qalay, qanday dәrejede pir bola alady?

Mine, búlardyng bәri-bәrin de qarynnyng ashqandyghynan emes, kerisinshe, qadirimizding qashqandyghynan ashy aitugha da, jýrekti qan jylata otyryp, qanymmen jazugha da mәjbýrmin. Qazaq, osy úl-qyzdy Qúdaydan jalbaryna jýrip, ne ýshin súraydy? Álde, úrpaqtaryn ózinen búryn kórge kómip ketu ýshin be? Óz elinde, óz jerinde úlymyz – qúl, qyzymyz – kýng bolmauy ýshin at ýstinde jaryq júldyzday jarqyrap jýrip, ýnemi janqiyarlyqpen kýrese bilu kerek emes pe?! Búl – bir. Ekinshiden, ertengi kýni óz úrpaghymyz molamyzdy qysqa kýnde qyryq ret jaryp, bizden kek almauy ýshin de, mәngilik mekenimizde tynysh úiqymen jayly jatuymyz ýshin de aldymen kýressiz úiqydan, mәngýrt opasyz tirlikten qashan oyanyp, úrpaqtyng jarqyn baqyty ýshin ómirlik janqiyar kýreske qashan qaulap shyghasyn, qazaq? Qashan?

Oyshyl Abay «Bolmasang da, úqsap baq» demekshi, әu bastaghy ózi shyqqan otbasynan eshteneni ýirene almaghan jaghdayda, úl-qyzdarymyz qoghamda, ortamyzda jýrgen shoqtyghy biyik adamnyng boyyndaghy úlylyq pen kemeldikti kóre jýrip, qalay bolghan kýnde de ózin-ózi týzete bilu, búl – tekti kisilik pen kemeldikting belgisi. Áriyne, qashanda esti de tekti әke-sheshe, ata-әje óle-ólgenshe ómir boyyna erekshe mýddelikpen ýirene biludi ozdyra týsu ýshin at ýstinde ýnemi izdenumen, ólsheusiz ter tógumen ómir sýredi. Sol kezde ghana úrpaqtary da baqytty ómir sýredi.

Qartai – ortai emes. Áu bastaghy ózi ósken shanyraghynda ónegeli de tәrbiyeli, mәdeniyetti de tәrtipti, esti kisilikpen eseye bilmegen, qartaya biluding metodikalyq ónegeli ilimin týsinbeydi. Sondyqtan da asyl, janashyl, tekti kisilikke qol jetkize bilu maqsatynda, aldymen tәrbiyeleu prosesinde ózin-ózi jene almaytyn mәngýrt dýbaralar hayuan sanatynda bolatyny aitpasa da týsinikti aqiqat.

Mine, osylaysha arly da namysty, esti de tekti, jan-jaqty sauatty, ónegeli de ýlgili әke-sheshelermiz ben ata-әjelerimizding dara danalyghy jәne kemel adamgershiligi men kóregen kisiligi eselep arta týskenútymdy jaghdayda ghana otbasyndaghy úrpaqtarymyz әrdayymda baqytty ómir sýre bolady. Ómirlik tirshilikting nebir qiyn-qystau tәuhemetine kezikse de, tipti asa qauipti qater-qasiretting qyspaghyna ilikse de, óz bala-shaghasyn dalagha laqtyryp ketuge eshqashanda bara almaydy. Egerde bala-shaghasyn dalagha laqtyryp ketuge, yaghny opasyz әreketke bara qalghan jaghdayda, búnday soraqy әreket naghyz tórt ayaqty hayuangha, tipti ólimmen para-par sanalghan.

Qysqasy, qaranghy kórge kirgenshe ómir boyyna el, últ, úrpaq aldyndaghy ómirlik, últtyq, qoghamdyq qatal jauapkershilikti әrbir әke-sheshemiz, ata-әjemiz, ata-enemiz ar aldynda – dar aldynda túrghanday airyqsha sezinuimiz asa qajet. Áke-sheshemiz... esti de tekti, kemel dәrejede bola bilu – aldymen úlylyq pen kemengerlikke, kóregen kemeldik pen tekti kisilikke, bekzat minezdilikke qaytken kýnde de qol jetkize bilu jolynda jankeshti dәrejede jan-jaqty izdenimpazdyqpen, talghampaz, qajyrly enbekqorlyqpen ghúmyr keshe bilu. Demek, әke-sheshemizde el-júrt ýlgi tútarlyq jan-jaqty jaqsy oi, kórkem minez ben iman, jaqsy sóz, iygi niyet, ónegeli is-әreket, bekzattyq anaghúrlym basym kýide bolatyn bolsa, onda otbasynda gýldenu men kórkeiding kórikti kórinisi jarqyray týsedi. Sonda ghana búnday әke-sheshelerimiz... qamshynyng sabynday qysqa ghana ómirinde eng baqytty da úlaghatty asyldardyng sanatynda bola alatyndyghy sózsiz. Al búzyq is-әreketterge qúshtar jaman niyet, jaman oi, jalaqor sóz, tәrbiyesizdik pen dóreki minezdilik, úrys-keris, ósek-ayang órshigen otbasynda ólim men kýireu oryn alady. Qúran-Kәrimde: «Jaqsylyq jasasang da ózine, jamanshylyq jasasang da ózine…» – deytin ayat bar. «Bizding auruymyz ben dúshpanymyz – bizding ústazymyz» degen ghúlama filosoftyng sózi, mine, osyny menzeydi. 

 

Býgingi kýidi taldap pikir ait, tendesi joq ýles qos

 

Biz býgingi bәsekeli zamananyn, uaqyttyng qatang talabyna say aldymen ózimizdi-ózimiz ózgertu arqyly qoghamdy, ómirdi talghampaz izdenimpazdyqpen ózgertu arqyly janasha útqyr kýide qalyptastyra biluge, tendesi joq dәrejede ozdyra biluge mindettimiz, sondyqtan da búl turaly útqyr pikir aitu әbden oryndy.

Qúrmetti әke-shesheler, ata-әjeler, ata-eneler!

HH ghasyrda zanghar jazushy M.Áuezov: «El bolamyn desen, besiginde týze» dese, «Myng jyldyghyndy oilasan, úrpaq tәrbiyele», – deytúghynúly ata-babamyzdyng ejelden hәm qazaqqa arnaghan úlaghaty men manyzy orasan zor danalyq ósiyeti bar. Osyghan oray mәngilik eldikke layyq qajetti qajymas qaysar qayratker túlghalardy tәrbiyeley bilude úrpaq boyyna sapaly bilim-ilimdi sinire biluge qosa, jan-jaqty izgilik, iskerlik ataulynyng progresivti baghytyndaghy janashyl da bastamashyl núryn sebe bilu jolynda tәrbie prosesining manyzy da orasan zor.

Áygili Áyteke by úly babamyz: «Ómirim halyqtiki, ólimim ghana ózimdiki» dep ósiyet qaldyryp ketkendey, el, últ, qoghamgha, otbasyna qajetti túlghaly qayratker men bayterek alyptar anadan dayyn kýiinde tuylmaydy. Búl, әlbette, útqyr da ozyq tәlim-tәrbiyege qatysty ýnemi izdenimpaz da talghampaz enbekqorlyq pen ólsheusiz ter tóge biluding nәtiyjesi tudyrmay qoymaytyndyghy sózsiz. Býgingi iysi qazaq minsiz atqarugha mindetti qatang shart – eng aldymen otbasynda әke-sheshe, ata-әje ózining úl-qyzdaryn, nemere-shóberelerin ozyq ta útqyr dәrejede tәrbiyeley bilu arqyly, keyin eseygen song olardyng ózine-ózi jan-jaqty tәrbie beru arqyly túghyrdy útqyr jasaqtay alghanda ghana, qúryshtay somday bilgende ghana, san qyrda erkin samghaydy. Nәtiyjesinde biz, hәm qazaq óz úl-qyzdarymyzben kókke de, kópke de maqtana alamyz, marqaya da alamyz. Olay bolsa, jas úrpaqqa sapaly, ozyq bilim, sanaly, útqyr tәrbie beru jolynda bәrimiz birigip, yjdahatty týrmen bir kisidey júmylyp, janqiyar dәrejemen kýrese bilsek qana, shyghar biyigimiz joghary bolatyny dausyz.

Atynnan ainalayyn, Tәuelsizdik!

Qasiyetinnen ainalayyn, tughan Elim!

Endeshe biz, qazaq eli mәngilik eldikke qol jetkizu baghytynda eng aldymen HHI ghasyrdy óz úl-qyzdarymyzben maqtana da alatyn, marqaya da alatyn altyn ghasyryna ainaldyra bileyik, aghayyn.

Búl memlekettik strategiyalyq úly maqsatty is-jýzine qapysyz asyru ýshin aldymen memleket tarapynan jýieli eng útqyr jobalardyng útymdylyghyn ozdyra bilu jәne otbasyndaghy kýrdelengen ótkir әleumettik mәselelerdi jan-jaqty da útqyr kýide sheshe bilu baghytynda shyn mәnindegi janqiyar adaldyq jәne mýddeli janashyrlyq asa qajet. Sheshui qiyn degen eng kýrdeli týiindi sheshuding jeti týrli joly bar. Tek kisilik niyet týzu, mýddeli de adal yqylas bolsa bolghany. Sondyqtan da erekshe joghary mýddelikpen últtyq sanymyzdy eseleu arqyly, sapamyzdy janartu, asyldandyru arqyly tezirek gýldep, kórkeyip ósuge airyqsha mindetti qazaqtarmen sanasatyn, sonday-aq, taghdyrsheshti ózekti týiinderdi sheshudi moyyndaytyn jәne kezek kýttirmeytin últtyq genofondy jedel týrde qolgha aludyng uaqyty әldeqashan jetti emes pe?! Sonday-aq otbasyn memlekettik Asyldandyru Akademiyasyn (Uniyversiytetin) tezirek jasaqtau arqyly onyng útqyrlyghyn ozdyra biluding mezgili de jetkeni qay zaman. Alayda, mәngilik tәuelsiz eldigimiz ben jenimpaz últtyghymyzdyng túghyry bayandy boluy, qysqasy úl-qyzymyz ben shәkirtimizding oi-sanasyna, ón-boyyna ruhy zor tәrbiye-tәrtibimizdi útqyr da ozyq dәrejede sinire bilgendigimizge tikeley baylanysty ekeni haq. Olay bolsa, eng aldymen otbasyndaghy tәlim-tәrbiyeni jedel týrde qolgha aludyng auaday qajettiligi men múqtajdyghyn ýkimet, memleket tarapynan, әsirese biylik iyeleri tarapynan últsyzdyqpen, biliksizdikpen... der kezinde moyyndamaudan asqan asa auyr qasiret joq shyghar, sirә.

Biz – Úly Dalanyng múragerlerimiz! Sol sebepten de, alty Alashtyng úrpaqtary tize qosyp anttasu arqyly kózboyaushylyq úrandy danghazalyqtan bas tartudyn, úl-qyzdarymyz ben shәkirtterimizdin, nemere-shóberelerimizding alansyz jarqyn baqytyn bayandy etudi qapysyz qamtamasyz ete bilu ýshin úlaghaty zor, naqty nәtiyjesi mol últtyq úly is-sharalardy (jobalardy) kóregen kósemdikpen jýzege minsiz asyra biluding ónegeli de ýlgili kóshin bastayyq.

Býgingi tandaghy qazaqtyng qadau-qadau olqylyqtarymyz ben opasyzdyqtarymyzdy syn kózben jogharyda aishyqtap túryp atap ótuge tyrystyq. Endi solardy útqyr iskerlikpen tezirek týzey otyryp, qúrmetti әke-sheshe, ata-әje, ata-ene ataulylar, endigi jerde óz úrpaghynyzdyng keleshekte alansyz baquatty da sapaly, jarqynda útqyr ghúmyr keshui ýshin Sizder de tendesi joq dәrejede jan-jaqty sauatty ómir keshuding baghytyndaghy tәlim-tәrbiyege baylanysty jýieli qyzmetterdi qaytken kýnde de ozdyra bilu maqsatyna júmyla qatysynyzdar!

Tәuelsiz, mәngilik eldikke layyq úlaghaty zor ónegeli de ýlgili kýide janasha  janaratylghan, janasha asyldandyrylghan jenimpaz da jasampaz úl-qyzdarynyzdy qaulata týsuge atsalysynyzdar!

Tәuelsiz, mәngilik eldikke layyq últtyq ruhty abyroyymyz ben mereyimizdi kókke asqaqtata bilu maqsatyndaghy qadamdarynyzgha jaratushy Úly IYemiz Alla Taghala sәttilik núryn molynan nәsip etsin!

Kýlli qazaq elin jana 2017 jyldarynyzben qúttyqtay otyryp, jana jyl – janasha kýreskerligi men molshylyghy zor, tabysty, berekeli, merekeli jyl bolsyn dep tileymiz! 

Qazaqtyng qanyna bókken kiyeli Jerimizdi kez kelgen ashkóz qaskýnem qaskóilerden, әsirese paydankýnem, satylympaz biylik iyelerinen, jaghympaz últsyz sheneunikterden, qysqasy, qazaqtyng jerin halyqtan rúqsatsyz shet elge satudan da, jalgha beruden de qalay bolghan kýnde de janqiyarlyqpen qapysyz saqtay biluding qamynda qaharman Erlik pen qaharly Eldikting ruhyn kórsete bilgen Elimiz aman, júrtymyz әrdayymda sauysqannan da saq, Qyranday qyraghy bolghay!

Moldaghaly Matqan,

Halyqaralyq Mústafa Kemal Atatýrik atyndaghy Altyn medalining iyegeri,

qogham qayratkeri, publisist-jazushy, akademiyk.

 

Abai.kz

0 pikir